Nüüd on meil ees, loodan, et pooltund tuleb vähemalt täisdirigent Alo Ritsingu ka. Kui ma ükskord tegin esimese intervjuu metsatöötajate meeskoorist Vorest kohale ja siis minu jaoks oli kummaline see, et koorni harva kokku saab. Ja dirigent sellele üle eestilisele koorile on Tartust kuigi tuntud mees ja omaaegne koolivend, nii et meil omavahel nagu häbenemist ei ole. Tere ütlemisel või küsimisel. Aga taasta läks aasta järel, dirigent jäi samaks, abimehed on vaheldunud. Mees, kes võib-olla oma margist tahab lugu pidada, on küllalt riskantne säärast kooriu juhtida, kus on väga toredad mehed, sõnakad, mehed, töökad mehed, aga kes ikkagi ainult kord aastas on laululaagris. Ja vahetevahel, kui kokku saadakse? Ja kui näiteks genoreid tuleb ühel korral kokku ainult neli, siis võib-olla jah, päris meeskoorilaulust ei saagi nagu rääkida. Aga hakkame natuke kaugemalt peale, sa oled ju läbi-lõhki linnapoiss, kuigi Tammelinnaosast, kus iga maja ümber on rohelist olnud praegugi kuidas sinu suhted aga on olnud loodusega ja noh, kui nii väga otse küsida, siis metsaga läbi aegade ütlesid, et ma olen linnapoiss ja eks ta nii ole, ma olen nagu vanemate järgi võtta, ma olen siis teist põlve linnas või kuidas öelda isa-ema-isa-ema? Tähendab sellised inimesed, kes on tulnud linna, et õppida ülikoolis, Tartu Ülitähendab nemad on nagu maalapsed olnud tulnud linna õppima jäänud linnad, mina olen siis esimene täielik põld seal linnas, nii ta muidugi. Aga noh, eks vendiga telliti maale tagasi kogu aeg, sest ma olin üks nendest lastest, kellel oli siis vanaemade ja vanaisade võimalus. Suvel olla maal. Veetsin nagu noh, võib-olla see ilmselt on ikka mingi jälje jätnud igas inimese, kus ta varases nooruses viibib. See on päris selge. Nii et ma ei saa ennast nüüd lugeda mingiks suureks looduse armastajaks, tähendab ma ei ole tahtnud hakata õppima looduslugu või? Ma võin isegi öelda, et näiteks keskkoolis algkoolis oli bioloogia ja ökoloogia ja need olid mul neist väga keskpärased ained. Ma ei tea, nagu ennast paremini sain näidata või sain paremaid hindeid. Kirjanduses ja keeltes võib-olla mitte niivõrd keeldes, aga kirjanduses ja kirjandite kirjutamises. Need, kuna see küsimus nagu looduse mõttes. Aga tähendab. Mulle on alati meeldinud eemalduda linnast. Ja isegi mulle ei ole vajalik selline noh, suhtlemine väga paljude inimestega, kui nad on mul palju ringi ja Ma oleksin hea meelega kahe, kolme või ühe inimesega ja nii et siin on väike vastuolu ka muidugi. Et on see amet nagu koorijuhina eeldab just nagu suurt suhtlemist. Samal ajal mul see põhiiseloom võis öelda enda vaikust jälle. See võib olla ka tasakaalustamise pärast, sest kooris tuleb näha, kõiki kuulda, kõiki nüansse tähele panna ja see on küllalt väsitama, siin ühes proovis olin algusest lõpuni. Ega see ei ole kerge töö, ei lauljale ega dirigendile Ühte laulu paika panna ei ole kerge. See kõrvalt isegi väsitab, on huvitav vaadata, kuidas see köögis kõik toimub selle laulu keetmine, aga aga seal on nii palju kordusi ja seal on nii palju meeldetuletusi ja samast juttu ja ettenäitamist, ettelaulmist ja klahviga löömist. Ikka ääretult niisugune vist endast küllalt palju anda. Et kõik, see, mis sa tahad, jõuaks pärale erinevatel inimestel erinevas vanuses laulud on ju kirjutanud erinevad autorid erineva helikeelega, tabada see ära. Ta on nagu ja taktikepi alla kurgist tuleb Hiiumaalt ja tuleb Ida-Virumaalt ja tuleb Võrumaalt ja tuled Tartust Tallinnast ja kõikidest nendest endistest metsamajandite piirkondadest kokku. Ja aga kas sul on endal ka mõni niisugune? Lemmikpaik sealkandis, kus siis juurte maa on või, või on sul mõni oma puu või lill või sa võtad seda kuidagi üldisemalt, nii nagu sa seda loodust ilmselt võtadki juba ütlesid? Ei, ma ei ütleks, et mul on mingi kindel mätas. Ei, seda mitte, aga noh, mul on lihtsalt oma vanaema kodu, emapoolne vanaema, kodu on mulle küll neid pead selline koht, kus ma mis kõikidest maakohtadest, kus ma olen viibinud naise kodus ja ütleme, isa, isapoolsete vanematekodus vanaema koht mulle nagu kus oli talu juures kõrged kased, ütleme, neid oli seal 10 ringis millest on järgi jäänud vist ainult üks ja seegi hästi ära kaldanud juba need teised sümbolid noorest east muidugi on üsna tiik ja vana saun ja kõik ja ja talumets, ja see on ja ma leian, et kui igale inimesele midagi sellist nagu looduses on nii endale noorest peast meelde jäänud, siis siis tema jah, ehk ema süda on siis nagu vastuvõtlikum, parem võlla. Sa nimetasid siin koolipõlvest kirjandust ja neid aineid, mis meeldisid või läksid paremini. Aga muusika kohta sai öelnud nagu sõnagi ja mina teangi sind kooli eest kõige rohkem spordimehena ja ja need, kes Tammelinna poisid on, teavad ka, et palju sinu noorusest on möödunud Tamme staadionil. Jah, on küll ja eks ta enam nii oli, et kui ma üles ärkasin, siis ei läinud mitte ukse kaudu välja, vaid ma tegin akna lahti, nii et ema ei saaks aru, kuhu ma ka on ja siis ma läksin hommiku ära ja noh, eks ma laulaks, sööma tulin, aga. Ja põhiliselt ma olin staadionil jah, seal me tegime kõike, mis staadionil ja sai asi palli taga ja tegime kõiki kergejõustikualasid ja ja see täitis terve elu ja siis siis need meieaegsed poisid ei mõtle sugugi, et meisse, sportlased või et me saavutama suuri tulemusi, tähendab, sellist pilku ei olnud. Ja sellist pilku ei olnud lavast keskkooli ajal. Kui võib-olla võisid nagu mõtet käia. Et noh, sportlane või, või kui kui suurem iga sportlane seda ei olnud, see lihtsalt pakkus kohutavad naudingud ja ma leiangi, et et noh, mul on kohatu rääkida endast kui inimesest, kes on sporti teinud, sest no ma ei ole saavutanud sellega midagi millest tasub rääkida, aga, aga mulle endale see on mu noh, isegi kuni praeguse eelvaade ja see on mul kõige meeldivamaid tegevusi olnud. Tähendab, ma olen leidnud, mingi tänapäeval öeldakse mingi eneseteostamise võimaluse spordis. Mul on praeguseni meeles, noh, kui ma olen mingi palli seal võrguplatsil ära Ta sai või hüppa niimoodi või naamoodi, mullane, treener, ütlemised meeles, kõik üksikud viskumised ja õnnestunud löögid ja mul on isegi meeles see, kui ma olin. Alk oli, noh, kooli võistkonnas, ma käisin seal Tartus vara, vana Vanemuise maja vastas seda kooli kutsuma, neljandaks puudulikuks. 100 neljandas mittetäielikus keskkool siis nagu seal oli meil oma võistkond ja siis me mängisime seal praeguses Vene keskkoolis. Mis on jama Riia tänaval seal automaadi vastas, seal oli koolidevaheline turniire, Solaisime, viienda keskkooliga või siis omal ajal ju hiljem mängisid kalevis Villemsoni laumetsyyanosok seenior ja nii edasi, auksok tähendab. Ja siis pääle mängu tähendab, õnnestusid läbimurre niimoodi ja siis nii Alt viskasin, see ei olnud mingi moodne vise, aga pärast tuli Williams, kes oli juba kõva mees, ütles, et isa täitsa tubli võis. Vaata, niuksed asjad, kujuta ette. Ja need noh, ma ei tea, need on praegugi tähtsad veel ja ja kui leiaks, ise mõtlen, et mis ma kõige meelsamini järvel, mis ma elus teinud on, siis mõtlen maitset ehk sporti kuigi mulle eeldusi selles kehalisi eeldusi, need, vaat nii, on selle asjaga ja ma mõtlen, et paljud ja seal noores eas teinud sporti, need on noh, kui see ealisus lõpeb või ka varem lõppes see sporditegemine, siis. See sport on andnud vist tahte edasi minna ja tahta midagi hästi teha ja noh, ka mitte halvas mõttes ega tahtnud silma paista millegagi. Ja ju ta ikka loob inimese jaoks mingi vundamendi, mille peal on kasvõi sirgelt seista kergem kui sellel inimesel, kes ei ole nende asjadega tegelnud. Sa oled tagasihoidlik muidugi oma sporditulemuste suhtes, aga kui ei ole Tartu esimeses keskkoolis kooli võistkonnas oli linna parim ja ja mängida seal, siis, ega need tagasihoidlikud asjad oma aja kohta ei olnudki. Ja võib-olla ühe mehe kompliment teise mehe füüsilise väljanägemise kohta nagu pole eriti kombeks, aga saali sügavusest vaatasin seal klaveri taga olid püsti, tõusid ja ikka meeldiv on vaadata, kui särgi sees on mehel ikka õlgadel laiust ja ja käevarred ei ole ka nii peenikeseks kärbunud nagu võib-olla jäme noot või kuidagi nii tore on vaadata, kui mees jaksab ja ja see, et püsida vormis tundide viisi, olla terane mitte ainult helikeele suhtes, vaid ka suhtlemises ja ütlemises, et turgutada inimesi ja vahel pipardada mõnda ütlemist. Ega selleks peab vist ikka füüsiline alus ka olema, ei jaksaks muidu kui oleks niisugune raamatu kogu koi nagu mõne kohta vahel öeldakse, kuidagi kidur ja kummargil kopsud kinni. Nii et mis on tehtud, see on vist ilmselt ikka hästi tehtud, noorest peast oli ta siis koolis, võtame staadionil, võimaal kaskedel joostes. Nüüd magan, toon sind nii või teisiti, jätame need Tartu koorid ja võib-olla heliloomingust palju kõrvale. Forestaljak koorile lähemale. Minu jaoks on see ikkagi niisugune riskantne samm sul olnud, aga nüüd sa oled truu sellele koorile ja koor sinule. See on ebatavaline koor? Jaa, on küll. See on jah, ebatavaline ja ainulaadne ja võib öelda, et noh, meie, Eestis niuksed ei ola vahel temaga püüti võrrelda Eesti Õpetajate meeskoori, aga noh, Eesti Õpetajate meeskoor oli ka nagu vähemalt oma allperioodil, ma ei tea, mis praegu on mõeldud nagu osavõtuks kõikidele õpetajatele, nii nagu Eesti õpetajate meeskond. Aga siiski. Ma olen ennast õieti aru saanud, et suur enamus lauljatest ikka oli Tallinnast Harju rajoonist või noh, selles Tallinnaga piirnevas maast. Aga muidugi oli lauljat mujalt, aga lase metsameestekoor on seal küll nüüd. Selline hull üritused ja Hiiumaalt on praegu üks mees ja oli ka varem visväes Hiiumaal tagant tal lihtsalt ei olnud võimalik sealt ja, ja siis see on ikka süng talverioodilerilti, kuidas ta saab sealt tulla. Kaugemad punktid aga juba seegi, et Osame ja Haapsalust osa Võrust ja mitte ainult Verlustajaid sealt võrustel kaardid mööda allapoole minna. Ja need kokkutuleku linnad, harjutus, paigaldame siis muidugi Tartus ja Tallinnas. Paremat varianti leidnud, üks on siis pühapäeval lõuna poolt. Niimoodi ja see seltskond muidugi, koor on, neid saab 20 aastaseks sellel sügisel. 72 kuni 92. See ka nagu iga teinegi kool on väga palju koosseisult vaheldunud. Mul ei ole faktilisi andmeid. Kool, mis asutati või noh, kool sai nagu alguse. Ma ei tea, kas 44 liikmelise ära või kui ma õieti mäletan, siin võib üks või kaks numbrit eksida ja kui mõelda, palju neid selt alles nüüd on. Ja Poolast ja 20 võimalik elatis 20 asutajaliiget on alles ei, ei valmistunud selleks jutuajamiseks nii faktoloogiliselt. Ja need mehed on muidugi tõesti nii või teisiti seotud kõik metsaga on nad siis päris metsas töötavad või? Tulevad kabinetist salle, lähevad metsa või annad ministeeriumis, aga nii või teisiti, aga nad peavad kursis olema selle metsandusega, et sellega kursis olla. Nad liiguvad palju looduses ka. Ja, või noh, sina kinnitatud, jälginud neid proove ja kui ma vahel võib-olla välja on viisakuse raamidesse ja nii edasi seal vihast on või mida tuleb, et noh, ma ütleksin vahel, et mitte viisakuse raamidest taga võib-olla tulevad mõned mahlakama terminid. Aga vaata võib kah arvata, see. Seal midagi sügavamat, aga ma olen mõelnud selle üle ja ma olen ainult ülalt rängalt ja aga tead, keik, see on siiski see välispidine seal ainult seal ainult asja pealispindmaa. Ei keegi kui inimesi, nii et see mis seal veel öelda, harjutussaalis üks see on teine, mis ma viie minuti pärast endale öelda, seal ukse ääres. Jah, ja sa tunned neid nimepidi ja nägupidi ja teab nende kombeid ja hasarti ja sina koos minnes kultuurimajja nüüd nende laulupäevade aja, siis aga tuletasid meelde neid tublisid energilise mehi, kes võisid vahel ka pärast väsitavat proovipäeva veel meestel tuju sees hoida hommikuni välja ja solid korra öelnudki, et kui veel oskaks õpetada selle kooriga magama, siis oleks päris hea. Et ära ole, ära ole leige, pääsetusia leige, ei ole, ole elus inimene. Ja me saame sellest üle, kui mõni mees viskab seal viguri, siis on magamata või või käis kuskil kaugele ära ja tuleb proovile magama ja. Tead, see on rohkem nagu nali, kui ta magab, selle peale võib muidugi kurjalt öelda, aga aga seest nalja jälle, kui üks mees magab, need. Nii et ka selgi sellist kuulekad ja. Kuulekad seltskonda, kes resseeritud jahtuda Aga leid nõuda sellist korda, et kõik on nagu nunnud seal pingi peal nad ikka elavad inimesed ja ja mida, mida rohkem erinevust nendes on, seda parem see, et vastastikune austus, seda ma eile tunnetasin, päris hästi. Ma ei tahtnud olla selle juures, kuidas seal mehi proovitakse ja vaadatakse, et kas ongi enam ühist edasi teed. Aga ma tahtsin saada mõne mehe käest soolot käte pärast kõnelustega siduda, aga, aga noh, pedagoog, dirigent, tema ikka rohkem katsub neid, kellel võib olla raskusi olnud ja keda vaja rohkem aidata on ja selgusele jõuda, et kui sügaval põhisele lauljal on. Aga ei, ükski neist, kes omamoodi ka vahele jäi, on nad olnud siis direktorid või praegu heinad kurjustanud nagu koolipoisid tulid proovilt ära, silmad maas ja keegi ei otsinud õigustust, et vaat, mis ta tegi ja ta ei tea ja mul pole aega õppida seda laulu. Kuigi mõned põhjendused olid küllalt nii koolipoisilikult, miks ei tule välja kõik, mõni ütles, peab sõnu vaatama, ei ole aega viisiga tegeleda, mõni vastupidi, aga aga see oli jah, niisugune austav suhe ja, ja see on tore ja ilmselt ainult nii saabki koos püsida, sest kui tullakse kokku vabatahtlikud, siis peab midagi sees olema, tahetakse koos käia, sobib käia. Ja see mees, kes ees on, see peaks siis klappima paljude erinevate ise loomadega. Ilmselt selle kooriga töö on nüüd sind viinud ka repertuaari vaatama, mis sobiks metsameestega ja rohelise mundriga ja loodusega ja ka ennast kirjutama. Ja muidugi me oleme püüdnud selle kooliga laulda võimalikult laule, mis on loodusLaelased milles on juttu metsast, metsamehest ja ja tõesti, kui jälgida, kuidas need mehed võtavad vastu laule, mis, Räägib nende elust ja Nende suhetest metsaga ja oma elukutsega. Siis on see huvitav. See on tõesti huvitav, tähendab see seltskond väga austab oma tööd? Ma ei tea, ma ei ole teiste elukutsetega nii lähedalt nagunii suure hulga inimestega koos viibinud, eks ole, aga küll ma olen õpetaja muuse koolitseni. Oma eetikast ja nii edasi. Ja eks ole metsameestest ka muidugi seda, aga tervikut, kuna tervikuna lasub nagu mingi püha viha, sisemine vaikus nende laulude juurde, kui nendega laulda kasvõi praegu laulame soomlase genetsi metsapalvetundi ja ja nii edasi, ma olen palju laulnud. Siis on midagi teistmoodi, kui ma ei tee see lauluvool ja see, see on muidugi see, mis sunnib neid mehi austama veel kord. Aga samas võib öelda, et me oleme Need kahjuks selle Eesti kooriliteratuuri nagu metsanduse alal enam-vähem ammendanud. Siin asub häälega see moment, et võib-olla kõiki laule me ei ole suutelised laulma, aga sellise keskmise ja kergema ärastusest ega metsateemalised sellised laulud. Me oleme ära laulnud ja noh, kus sa ei doosikene, väga võtad. No ma ei ütleks, et ots väär on, ilmselt tuleb naaberrahvaste juures tõlkida ja niimoodi sajandi teistest kooriliikidest ja nii et aeg-ajalt me ikka suudame nagu täiendada seda seda osa, aga mis ma ise olen kirud, ei ole väga palju suutnud kirjutada, vast üks lugu oli sügise kelme, laulsime, kuidas sügismetsa astub ja mis siis. Noh, üks niisugune naljalaul oli ka ilujaht ja aga ei, mitte et ma ei saaks või mitte, ma ei tahaks, aga tead, see kirjutamine nii et ega seda seda ei saa, nii et noh, et üks mees ütles, et kuule, kirjutamine on seal au saab aga lapseeas Santa Maria küll säärase peakirjaga, aga seal on ka ju loodus sees. Ja on muidugi väga, seal on mingi filosoofila alatoon ka Paul-Eerik Rummol, need on kõike. Ja kui sellest natuke rääkida edasi, siis no loodus on ju mitte ainult mets, vaid loodus on meri igavest vesi me ise ka ei jää, nii et mul millegipärast val. On rida laule tunud merest, kuigi mul ei ole merega mitte mingit pistmist, ma olen ainult paar korda kastile sõitnud ja noh, ma olen mustast merest nivool viltu mitte ainult sellest merest, mis meid Soomega eraldab, eks ole. Aga ma ei tea, ilmselt mitte, meri ei ole tõmmanud vait, mind on tõmbanud head tekstid, head luuletused merest ja neid on väga palju kirjutanud Aira Kaal, kes on Saaremaalt pärit. Et ma olen näiteks hetked merega ja kolm laulu kajakatega, eks merelaul veel ja see ei ole kõik, Aira Kaal, aga küllalt palju, nii et noh, ühesõnaga tekst, mis heliseb, seda saab teha lauluks, mis eelise sellest, sellest tuleb eelitu laul. Ja üht neist saga Forestaliaga proovisid, aga loobusid siin võib mitu põhjust olla, ei sobi koorile, laul võib olla ja võib-olla ei meeldi lõpus endale ka, aga aga vahel koolil on ka omajaks ja palju ta linale suudab võtta ja see on ka vist päris loomulik, et siin ei tohi sellest tüli teha, kui vahel ei klapi. Ja muidugi ja seda tuleb ette, see on muidugi paha näitaja, tähendab, koorijuht ei ole. Ei ole päris kõiki asju ette näinud, ma mõtlen, kui ta valinud sellise laulu, mida, mida ta ei ole suuteline koorile nagu selgeks tegema. Eks seal Tulatiiksused vokaalsed ja intonatsioonist probleemide. Ma ei tea, kas sa mõtlesid ja varsti oma lauluga ütlesin, ma õpetasin, käin metsavaikuses. Seda punnitasime siin kaks hooaega ja ja mõni mees ütles, et miks sa ei võta seda vaata väitlevate väike, aga ma vaatasin, et ei tule ja, ja ausalt öelda nüüd tagantjärgi vaatajakse laul, midagi asi ka ei ole. Ta kaotus nagu. Ma ei mäleta, kui koor loodi, mis olid tema siis nii-öelda esmaülesanded, seed, koor meeste jaoks on väga palju. See on selge, seda mehed ise rääkisid, seda tuleb sinu jutust välja. Aga mulle tundub nüüd järjest rohkem, et see koorimissioon alles. On alanud või seisab ees. Kogu elu Eestis on muutunud ja siin on tal lõhutud ja siin on uisapäisa talitatud ja lõpuks jõudis see reformide tuhin rahulikke metsameeste ja aeglaselt kasvava metsa sisse. Ja kui tore on vaadata, kuidas mehed proovi vaheajal isegi õhtuti oma tööst räägivad ja arutavad ja seisukohad on vahel väga tulised ja jutu alguses väga erinevad. Kui neid toimus kohtumine siin metsaameti peadirektori uue mehega selles ametis, kuid peada metsamehega Andres Talijärvega ka siis alguses olid küsimused ju väga nii. Tugevad ja kuidagi mis sisaldasid juba eitust ja aga pärast lõkke juures jutud viidi lõpuni ja ja kui see koor nüüd saaks rohkem liikuda, võib-olla nendes kohtades, kust mehed pärit on ja kui need mehed siis ka pärast laulu kas või õlle juurest jälle suu puhtaks räägivad, võib-olla just praegu oleks seda koori kõige rohkem ajata, käiks ringi eestimaal. Ja tuleb valla tõesti nii nagu meil igalühel ulaelu alal praegu, nii on ka metsameestelt tõsised probleemid oma kutsealaga ja vallandamised ja nii edasi koondamised, kõik sellised asjad. Ja ma taas tõesti mõttega nõus olla, et et kui on elu raske oma elu kutseviiris, siis selles laulus peab inimene saama tuge ja mingil määral ka lohutust ja ka seda, et see koor, vähemalt need metsamäed siin halavad, need on ikka, need on ikka koos ja. See on koht, kus nad saavad tõesti rääkida oma meele nagu paremaks ja kergemaks. Kuigi. Võiks öelda, et eks ekskoorile oma omad omad raskused ja oma omad probleemid, aga need sama lahendada nii-öelda oma ringis. Ja võib-olla selle kinnituseks, et kooris on vahvad mehed ja et siit õhkub midagi, mis sobib ilmselt ka teistele laulu kaudu ja ka sõna kaudu ja nende ühiste õhtute kaudu seest sõprusetud on ju ka väga popid ka oma naiskoor, kellega kohtutakse ja ühiselt aega veedetakse selle näiteks ilmselt all praegu Kaareperes raietöölisena töötav, kõrgema haridusega, endine metsa üle ja klaas ja sellepärast paari laulu, siis laseme tema. Läheks ju saada jah, kurat, kalliks maksma, sellepärast et minul on kogu aeg olnud niisugune asi, et testid maksavad üks kroon tükk, eks ole, aga kui ma nüüd pean eraldi lahti tegema, lahti rulline, maksab vähemalt pudel pilsikuu, esimene osa on metsa. Teine osa on rahvalaulud, kolmasson selvelaulud. Neljas on olmelaulud. Viies osa on sekslaule, no siis on robot. Ja siis ma mõtlesin, et ühe osa tahaks veel tegevusetust, õllelaulu, sõnad, õiged õllelaulud ja ma pean lihtsalt hakkama, kuna ma olen ise nende noh, ühesõnaga väljaandmisega olnud kohutavalt arvatud olnud, siis ma arvan niimoodi, et et just need õllelaulud, et ma pean nüüd mõningatest nendest tekstidest, on neid välja võtma ja panevad neid just õllelauda teada, aga õllelauldud jooksika metsameeste jaoks peaks olema ikka terved. Mis arvad ära Jurman peaks olema niimoodi ei vaidle vastu, nagu öeldakse ja vaata, kui ilusasti siia tähendab, ühesõnaga minut kõige ilusam on minu arust eessõnad, mille ma olen palju tähendab, ühesõnaga mõtteid või tähele pannud. Ja siis ma kirjutasin siia härra peeglit kiru, kui lõust viltu on. Parem tehkem kõik südamed lahti looduse ilu, armastuse, laulu ja sellega ühtlasi elu kaitseks. Ei, nojah, aga sa tead, kes ma olen, vahepeal mõtlesin, et ei tulnud õigel ajal, nagu kohane, esimene jaakjaak jaga jagasime daamile ära need laululehed tema õpika metsameeste keele selgeks, siis ta saab laulda. Tagantpoolt, nüüd laulan igal juhul. Jah, aga ma mõtlesin, et huvitav, et. Miks sa, miks sa ei tulnud nüüd siia laululaagrisse, Nad tegid voldikuid ja tegin voldikuid ja siis teine asi, et noh, viinale on vahepeal kallimaks läinud, oli jah, aitäh, et viin on vahepeal kallimaks, sa ei julgenud siia enam tulla, sellepärast et selle vana Eesti metsa Lauces laululaagrist lubasid mul selle ühe kange vägijoogi ära teha ja sellepärast jäingi hiljaks, et mul küll pandud just külastusega sinna tegemisel, aga mees oli testi tegema, Leningradi turus toetas lihtsalt vennas vennasvabariiki. Ühesõnaga niimoodi palun, härra Kikas. Mul käes on kogu lugu. Siin läheb kokkusaamine ja väike laululehtede müümine nii lustakalt ja lõbusalt. Ja ma kuulsin siin kõrvalt ette ja lausa pildusite vaimukusi, aga need on kuulunud kõik teie erinevatele tuttavatele. Ja üks oli siis kuskil Iisaku pool töömees. Aga see ütlemine vist tasub kordamist. Ja see oli just jah, siis ma olin. Ma olin noormetsale viisakus siis tol korral Alutaguse metsamajand moodustati 1963. aastal, mina olin Iisaku metsale pääle kõrgema põllutöökooli lõpetamist siis ja seal oli niisugune mees ehitusmees, kelle nimi oli ennast Stanton, aga kohalik rahvas kutsus teda tuttavaks surnuks ehk lühidalt Tutsuks. Ja ta oli niisugune väga kõva töömees, aga väga ütlemistega mees ükstama üteldes, mis mulle meelde jäänud ja ma olen vaadanud, ega seal väga palju polegi nii halba, ta ütles nii, et kes jõuab, on julge, kes Üheb, on tugev, kes magab, rahulikes armastab, on uimane ja vaatasin sellest tuttava surnu tutsu ütelda, ustes on nii palju tõde. Nüüd kui ma juba olen juba Jaba elatanud mees ja aru saadud, et et, et ega noored mehed ei saagi kõiki asju õieti öelda, vaid just ikka niimoodi juba väikseid kogemusi olnd. Vot nendel asjal nitse ja lohutust pakkuseks. Teine teie meeldetuletus, omaaegse õppejõu ütlemine ühel mõnusal hetkel. Jajaa, see õppejõu ütlemine oli, jah, see oli, Tartusse oli sädemest, kus ikka noh, tudengid ikka käisid ja istusid ja ja siis noh, see siis oligi niimoodi, et ta siis vaatas meile väga sügavamõtteliselt otsa täna vana filosoof ja siis sõnastaks niimoodi. Seltsimehed üliõpilased, kuulake mind, kui teie omas elus olete ühe kord oma eluga põhjalikult persse kukkunud, siis ei tasu sellest nii väga veel heituda. Koidesel pikkamööda ja rahulikult ringi vaatad, et siis võite, kas seal leida suhtelist ilu? Mõtlen, et tal on kohutavalt õigus olnud. Aga kui mina maailmas oled elanud? Kaks ütlemist on öeldud, kolmas sobiks juurde? On võtta. Noh, kuna täna siin on meil niisugune ilus õhtumine ja siin ka õlu on, Ri liigub ringi, siis võiks öelda, et mina olen alati, keda nad selle põhimõtte poolt olen olnud, selle põhimõtte poolt. Mahlajookidest parim on piiritus ja karastusjookides trumm. Ja nüüd keerata laule trulli, müüdud tänaseks päevaks, jah. Aga homme on jälle päev. Ilus issanda päev läheb homme jälle jahiks, mis, vaata, mis homme juhtub. Lugupeetud valges kitlis personaalme, oleme eriti tänulikud selle suure külalislahkuse eest, mida te selle viimase nädala jooksul Orestaalia meestel olete suutnud pakkuda. Ma ei julgeks öeldasest raadiomees on siin lähedal ja naised kodus kuulevad. Aga mulle tundub, et ega kodus küll ükski mees nii hästi süüa ei ole saanud. Sest mitte ei üllatame toidu kvaliteet, vaid ka selle rohkussest. Mitmedki mehed on käinud minule kaebamas, et noh, nüüd on kodus raske, sest kere on läinud paksemaks ja kummardamine on tülikas. Ja see on kõik tänu teie usinusega ja suurepärane on olnud vaadata, kuidas te kuidagi märkamatult saate selle suure tööga hakkama. Ei mingit sagimist, kassiblimist, kõik käib kuidagi salaja ja vaikselt ja meie tuleme siia, laud on kaetud ja toit on väga maitsev, nii et me tahame teid südamest tänada selle nähtud vaeva eest ja ka selle eest, et te olite nii tublid. Mõned poisid suutsite meil ka kööki meelitada, sest muidu ma juba hakkasin oma poiste võimetes kahtlema, aga tundub, et Borestalias on siiski olemas see, mis metsameestes olema peab. Ma väga tänan teid ja palun, Toomas, sina oled selle personaliga lähemalt tuttav, pole hea autasustamine kuulub sulle. Need on selle maja perenaine. Tal oli vaja ainult kurja silmaga otsa vaadata ja poisid kohe jooksid. Ühesõnaga, hästi-hästi laabus. Ei aitäh sulle. Siitpoolt ka Tiid majast kestid majutas kogu aeg ja täna isegi mõne poisi pesi puhtaks. Kuulsin. See ülesanne oligi antutel alguses kohe, aga noh, häbeliku siin ja sealpool. Ja. Kontrollivad kontrollivad. Ajaid märkovera. Märgid käima linnas ja linnas, sina tulevane linna sisse, värgid naistele. Tädi Sirje, minu naabri metsa way, tähendab Alemalt. Nurme metsavahi abikaasa tähendab tihedalt seotud. Ma unustasin ära, et kõik on tihedalt seotud metsaga. Tihedalt jõud hakkab nutma küll. Aga aitäh sulle. Nii ja siin on järele jäänud tädi Juttasem vardi metskonna abimetsaülem täitis majandusmajanduslikke kohustusi köögipoole, aitäh sulle juda. Ja see on siis päris peakokk on siis ikka kõige pikem ta tuli siia oma relvadega, Kõitja. Tema on vardi metskonna, ma ei oska öelda. Pea universaal nahal jah. On ametilt metsavalveautojuht, õppis aasta otsa nüüd Soomemaal veel paremini seda metsatööd tegema, lõpetanud metsatehnikumi, Nissi koolimetskonna metsaülem, kaua aega olnud jooda ikka pürgib nüüd ikka päris metsaülemaks ka saada. Aitäh. Siin on Aivar kardi metskonna ehitustööline ja ma kuulsin juba mõnigi mees pidas Aivariga maha, kuidas talle kamina ehitab. Nii et selles suhtes on Aivar kauniversaalne mees, aitäh sulle. Aivari juures oli Jaak, kuidas elasid ära. Nii ja siin meie hulgas ei ole majandusjuhatajad Nurme vahtkond, mässavate Jürile. Me täname teid veel kord kõiki.