70 kolumni vastse roosas Läti piiri ääres. Järgneri Porkuni 75 relva toimus vähe, teisel ajaline laulupidu tihti aprillikuus, et koor jõuaks laulu välja minna. Edasi on kõikunud kas juuli lõpus või augusti alguses. 76 oli laager Kihnu saarel. Haruldast ilusa ilmadega. 77 orajõe 78, Alajõe 79, Jäneda 80 silmal Haapsalu külje all 81 foka 82 kivilõppe 83 Aakre. Edasi rannamõisa. Järvselja, Kohila, Olustvere, Saaremaa, Räpina, Hiiumaa ja mille vastu oli ta kuremaal. On kõik noor? No mul on tunnistajad, et tuli nobedalt peast ja hästi. Vestlusring on meil siiski laiem sellepärast et kahekümneaastast tegevust natuke kokku võtta ja mõtestada märksõnu mehed, mets ja laul. Ega see lihtne ole. Mikrofoni lähedal on Võrumaal kaua metsamajandust juhtinud mees Olev Ott siis koorivanem Ülo Tamm, kes metsainstituudis metsaselektsiooni labori juhataja. Siis Kaljo rebasso, tema on riikliku metsaameti peaspetsialist. Siis mees, kes tänapäevaselt aitab kaasa arvutite peal, on saarjärveots. Ja ma arvan, et on aeg asuda siis selgitama iseennast oma koori ja käigu pealt pandud pealkirja kes alustama. Mett. Laul metsamehed ja meeste laul. No nii kaua kui mina mäletan, on metsamehed alati tegelenud lauluga kassis. Nii orgaliseerimatult, kuidas see laulutuju peale tuli, aga ka orgaliseeritumalt ma võiksin seda öelda, et esimene metsameestemeeskoor minu teadaolevail andmeil oli kokku pandud juba 1949. aastal tart Tartu Ülikooli metsandusteaduskonna laulumeestest, seal oli leid tüki poolsada ja neid asus õpetama ja juhtima meie koori praegune teise bassimees mullolangel, kes tol ajal oli me metsamajanduse osakonna teise kursuse üliõpilane. Ma kuidagi, see on vast kahju andnud mingi tõuke sellele, et see meie praegune fore Stahli ja sai asutatud ja tegevusse sai astuda. Sest selliseid väiksemaid ansamblikesi kvartett ja metsameeste nii-öelda laulugruppe on tegutsenud ka juba hilisemal ajal läbi aegade kuni 70.-te aastateni välja. Ma, või ma kuupäeva täpselt ei tea, see oli ühel juunikuu hilisõhtul 1972. aastal, kui toimus tolleaegses Läänemaa metsamajandis noh, selline metsameeste ühine kokkutulemine, mis oli õieti Läänemaa metsamajandi revideerimise tagajärgede arutamine ja siis meie tolleaegse metsamajanduse ja looduskaitseministeeriumi juhtkond, Läänemaa metsamajandi ja ka mõningad teised metsamehed, nagu neid tulemusi arutasid seal silmal noh, nii-öelda vabamas õhkkonnas, mitte enam nii ametlikus muidugi käidi saunas, joodi veidikene õlut seal ja ammutati peale, mida vaja. Aga siis kas jutt kuidagi ikka selle metsameeste isetegemisele, eriti metsameestel laulule ja küllap see mõte oliit, kõiki nende kukkutulekute meeles mõlkunud kogu selle aja jooksul aga päris väljasalu töödeldud ja siis kuidagi see hakkas nii ääri-veeri, et meestelaul ja tore koos laulda. Tolleaegne metsamajanduse ja looduskaitseminister Heino Teder ütles siis väljaga. Tehkem siis metsameestemeeskoor. No Läänemaa metsamajandi tolleaegne direktor talis klimberg, kes ise oli suur kooli lauluentusiast ja juba omal ajal Tartu akadeemilises meeskooris aastaid laulnud. Ma vahemärkusena tahaksin öelda seda teile, et omal ajal, 40.-te aastate lõpul, 50.-te aastate esimesel poolel ja ka võib-olla hiljem oli metsameeste tähendab metsanduse üliõpilaste osatähtsust Tartu akadeemilises meeskooris väga suur korra loeti niimoodi, et pea kolmandikku sellest koorist puudutasid metsamehed. No arstid olid siis oma oma arvukuselt järgmised ja teised tulid siis nagu riburada järgi. Ja seesama Heino Tedre poolt välja öeldu see juhtus olema nii õnnelik moment, kes seal osa võtsid sellest istumisest, seal olid enamuses kõik need mehed, kes olid laulud omal ajal akadeemilises mees koolis või vähemalt olud on ise olid muide muidu nii tublid laulumehed. Noh, ja see sõna sai siis nagu seal paika pandud samale talis klimberg ütles, et see peaks olema täiesti võimalik. Ja mehed, me teeme selle ära. Mõte oli tore, laulda on tore kokku saada, on tore. Aga harjutada näiteks teie käia Tallinnas proovil ja Tartus Võrust. See pidi kuidagi töö ja päevakava sisse mahtuma, aga te ei ole jätnud. Mis üldse puutub, võtame laulu kui muusikat nii-öelda laiemas laiemas laastus siis võib öelda niimoodi, et see, kes laulu kahega muusikaga ei tegele see inimene ilmas väga paljust ilma jäänud. Ja võib-olla see kutselaulule ongi need mehed, kooshoidja on teinud võimalikuks kõik need proovidest osa võtnud ja nii edasi. Kui õitsevad vaadata seda muusikat ja mets, mets ja muusika, siis ei ole vist palju öelda, kui on väga palju nii-öelda võrdusmärke selle kahe mõtte vahel nii-öelda muusika ja metsa vahel. Kuna mets oma iseloomult on kah nagu moodustab nii-öelda oma olemuselt nagu mingi looduse sümfoonia kus kõik alustus, kõik nii-öelda osad peavad harmooniat keerima, nii nagu kusagil sümfooniaorkestris. Nii on see mets kah võibolla. Kutsun metsamehi oma juurde laulumehi, muusikamehi, oma juuri ja ka vastupidi. No aga ma olen laulnud neljas neljas meeskooris ja ma tahaksin rääkida võib-olla voore staalia, koori omapärast ja sellest, mis iseloomustab ore, Stahli laulumehi. Kõigepealt on tuntav selline soliidsus ja korrektsus asjalikus. No ehk on see seotud Orestaalia metsa lähedusest? See soliitus, üks väike näide. Kui on meil nalja kuulutatud, koori koori selline üritus kasvõi kaks kuud varem, siis mehed tulevad õigel ajal kohale, ei ole vaja seda, seda kokkutulemise aega enam üle rääkida, mehed kirjutavad selle paberile ja see on nagu igal mehel mälus ja, ja ka kirjas. Ja selline omapära voore staalia kohta on ka see, et vaatamata sellisele, kuidas öelda arvale kokkusaamisele korra kuus keskmiselt võib siiski öelda, et kooriliikme seisukohalt on meie koori kunstiline tase ehk üle keskmise. Seda näitavad ka kooride võistulaulmise tulemused. Muidugi koori põhiline töö on viiepäevasel laululaagril ja see on tõesti tõsine töö. Kaks korda päevas harjutatakse ja laululaager lõpeb siis kahe või enama kontserdiga kohaliku publiku ees. Koorivanem. Meenutati olis klimbergi tema meil praeguseni suureks eeskujuks ja ma loodan, kui ta peaks meid nüüd raadiost kuulma his kuuluvat koolilt temale suured tänusõnad. Et ta võttis vaevaks selle koori kokku kutsuda. Ta oli meie eestvedajaks 13 aastat ja minul tuli temalt nii-öelda pärg ülevõtta. Ja ma pean ütlema, raske on, sest selle toreda meeste seltskonnaga noh, suurepärane on töötada ka, vastutus on ka suur. Sest tore on vaadata, mehed siiski loodavad ja vaatavad oma presidendi poole. Ja töö juures teinekord, kui on Kovil midagi Eestis, nii üks kui teine mees võtab vaevaks helistada ja küsida, et kuda meie see lugu ikka oli ja kas ta oli nii ja ja kuidas me sinna või tänna sõidame ja ja nii et noh, paistab, et tore on, et mehed ka ise muretsevad kõigi nende kokkusaamiste ja seal kooriv au hea käekäigu pärast. Anis Kleinbergi puutub, siis tuleb mul meelde aastast 1972. Üks niisugune episood elust, klimbergi helistas mulle Võrru ja siis ütles, et ees seisab metsatöötajate päev, et oleks vaja, et see metsa. Meestemeeskoor seal teeks oma esimese etteaste ära, et on mõeldud kõik. Ka kolm laulu ta ütles, ma ei mäleta, aga tõenäoliselt oli vist seal hakkame mehed minema ja ja ja siis nii tugevad kaljud suures meres ja vest olid need laulud täpselt. Kindla peale oli seal jahimeeste koormise, mis noh, peaaegu üle 10 aasta seisis pidevalt meeskoori repertuaaris ja päris nii meie koorile nagu tõepoolest istus. Ja me olemegi nagu repertuaaris kogu aeg püüdnud selle poole, et meie kavas oleks looduslähedased ja loodustemaatilised laulud. Esimesed viis laulu lüüsiku Koit läte malemäng Ritsingu laulukarupoegadest jahimeestekoorimeistri Raul Tiido sündis viie laulu najal. Koori repertuaaris on nii palju, et ma ise ise peaksin koori kõige populaarsemaks palaks. Tõnu Kuresoo kirjutatud kadakad, mis on koorile pühendatud selle laulu esitamisel on nii juhtunud, et iga kontsert on korratud vähemalt vähemalt korra ja eriti eriti populaarne oli ta Soomes Soomes esinedes. Peale selle on originaalseid lugusid kirjutanud ka meie dirigent Alo Ritsing. Ja need on samuti väga populaarsed lood. Noh, on tulnud laulda ikka peale, nagu ma nimetasin, et looduslähedasi laule ka väga palju erinevate rahvaste laule, sest pole Stahli, anna omajagu siiski saanud oma tööd nii korraldada, et me oleme kontsert matka teinud. Pikemad neist olid Moldaavias ja Volgamaale ja, ja noh, siis alati on olnud ka vastavate rahvaste laulud kavas ja ükskord me platsi mehi, kroonik kas kokku me saime teada, toorest Dahlia on laulnud 13. keeles. Siis saame vist varsti juba arvuliselt kahe ja poolesaja laulu juurde. Noh, sellel aastal võib-olla mitte veel, aga tuleval aastal selle numbri kätte. Meie kroonik Harri Paal on kõik pannud kirja kuni laulu laagini olime õppinud 224 laulu selgeks. Selles laululaagris tuleb veel tosin juurde neid. Nii et, et ei ole enam palju puudu kahe ja poolesajast. Ma kasutan juhuste lehel veel korra tagasi. Nimelt ma tahan nimetada seda suurt osatähtsust, mida meie koori võiks öelda algusele andnud Tartu akadeemiline meeskoor. Nimelt kui me hakkasime neid metsamehi laulumehi otsima, pole Stahli ja jaoks. Siis alustasime nendest meestest peale, kes laulsid omal ajal Tartu akadeemilises meeskooris et vähemalt nemad kõik kokku võtta ja nende kaudu siis ka teised metsamehed, laulumehed kui tuua. Ja kuna Tartu akadeemiline meeskoor oli ju vähemalt 50.-te aastate metsamehed laulsid ja vanemad laulsid kõik Richard Ritsingu käe all siis oli ka loomulik, et esimesena, keda meie oma dirigendiks läksime paluma ja temaga läbi rääkima, oli Alo Ritsing, maestro Richard Ritsingu poeg. See on väga kena, et me tunnustame neid, kes on alguse juures olnud, kes on aidanud, kes on rohkem teinud, aga vist ei tohi, sellest sigines saginas, mis laululaagrile on iseloomulik unustada ka sellele laagri korraldajaid eelkõige vardi metskonda ja tema väga energilist metsaülemat Toomaszeerbaisi, keda jätkub igale poole laulma, proovile siis kööki, siis naiste juurde, siis meeste juurde, siis metsatulekahju kustutama, seal silma peal hoidma jälle mobiliseerinud puhkusel olevaid mehi ja siis, kui kõik mehed ja naised olid ametisse pandud, siis ta leidis lapsed üles, mõned neist 15 16 aastased, mõned väiksemad, nii et kunagi ei ole olnud toidunõud pesemata või laud tapmata. Ja neid ma tean veel. Täna tänatakse eraldi. Aga ega laulule laagri jah, niisugune maastikule panek ja majutamine ja kõik see kokku ja kooskõlastamine. Koorivanem peab, siin tuleb vist enne palju pead murda ja, ja vaielda ja vahel isegi närvikuluta. Loomulikult, sest see on päris tõsine töömehi tuleb ikke kokku oma 70. Meie oleme nii kenasti siiamaani suutnud neid laagreid korraldada. Meil on, kes soovivad, on ka abikaasad kaasas ja lapsed ja ja ta on üks mõningal määral ka perekondlik kokkutulek ja kõigi nende eest hoolitseda on tõepoolest suur töö juba selles mõttes, et igal mehel on oma väiksed nüansid, üks soovib võib-olla natukese pehmemat küljealust ja teine kõvemat, kuigi metsamehed on selles suhtes väga leplikud, nad ei ole eriti pirtsakad. Noh, aga ikkagi tuleb väikseid nüansse peale selle kogusele laululine korraldus, see nõuab omaette suurt tööd, sest ilmtingimata on vaja kahte prooviruumi. Sest muidu me püsiks vee peal nii-öelda, kui laagri seisaks, harjutada eraldi tenorid ja bassid. Sest kuigi talve jooksul on nagu musta tööd uute laulude õppimisel niisuguse tehtud, toimub nende paikapanek siiski ainult laagris. Ja ma pean tõesti r paisi kiituseks ütlema, et tema ka oli vähemalt juhatusel väga kerge, ta sai siin ise täiesti hakkama, kõik asjad on suurepäraselt paika pandud, on olnud varemate laagrite korralduse küllalt, käib delegatsioon kohal ja vaadatakse kõik kohapeal, üleruumid ja värgid ja on olnud ka neid juhuseid, kus on polstaadiomeet pidanud kuskilt veel teise klaveri vedama ja noh, kõike on laagrite korraldamise ette tulnud. Aga ma tahan öelda seda, et kõik nihukese ürituse olgu see siis laager, metsapäevad kontsert või proov, ükskõik missuguse korraldamise mani Vorestaalia meestest enda peale võtab. Siis ma võin olla kindel, et see asi saab aetud nii nagu metsameestele vääriline. Keegi siiamaani ei ole meid alter. Kas me võime rääkida ka teie salaarmastusest, mis algas mõned aastad tagasi? Teil on Teatavasti elus ei saa ju ikkagi üks korralik mees ilma naisteta läbi see on arusaadav, sest naised on meie elu alus ja innustaja. Ja loomulikult on meil tekkinud ka sõprussuhteid niisuguste kooridega, kus laulavad naislauljad ja esimene nendest oli segakorteika. See on Riia VEFi klubi juures raadiotehas PÖFF-i juures tegutsev koor. Ja nendega on meil olnud, et päris mitmed suurepärased kokkusaamised nii meie kui maal kui Lätimaal. Aga nüüd, umbes viis aastat tagasi õnnestus meil üles leida Tallinnast Tallinna tehnikaülikooli vilistlaste naiskoor. Ja need insenerist prouad kuidagi kiindusid meisse ja loodusse. Meil õnnestus neid meelitada metsa pannanat istutama ja külvama ja tundub, et see oli neile meelepärane. Loomulikult meie meestele, eriti sümpatiseeri, meie nende mitmevärvilised seelikut ja tõenäoliselt mitte ainult seelikut, vaid, vaid ka nende kandjad. Siin oli üks mees, korra lausa vahele jäänud, ütles kodus, et läheb metsa istutama ja pärast raadiost tuli intervjuu, kus selgus, et oi kui lõbus on koos naiskooriga, kui toredad on naised ja kui tore on koos laulda ja tööd teha ja õhtuid veeta. Ta tuli pärast aru anda, aga nii suurele meeste seltskonnale, kus korraga on 60 ja rohkem väljas õhtutundide veetmiseks ja et mehed oleksid elevil. Ilmselt on see väga õige lahendus, et teil on oma oma naiskoor ka nii-öelda. Pean korrigeerima siiski esimeest, kes väitis, et meie esimene sõpruskoor, kus need asjad olid, oli Riia sega korteika ütles, et üks oli esimeseks sõpruskooriks oli meil Kohtla-Järvel naiskoor. Me koos 1976. aastal viisime läbi mõned üritused, nende hulgas ka ühiskontsert, Kohtla-Järve kultuuripalees ja veel mõned peale selle ja nendega siiski jagub, vähemalt selline tervitus, side meelika siia oli nii megaleib maha kandnud ei ole. Ilmselt ei ole teist keegi mõelnud selle peale, et jätaks nüüd ühel päeval laulu maha oma koori maha. Aga kui reporter küsib, miks te tahate laulu jätkata, miks ta ei taha seda koori maha jätta, siis kuidas ta sellisele rumalale küsijale vastaksid? Mina vastaksin niimoodi selle aja kohta, et kui sa said kokku paljud omas tudengites kremees kuulisega noorematega, see niisugune tore vahe, vahe, luge, millest iga inimene vajab ju vaheldust ja mina usun, et sellepärast me ei ole suutelised mulle veel maha eta, kui pole proovinud kah. Korra peaaegu. Ma võib-olla vastaks oma abi gara sõnadega, et kui ta peaks nõudma, et ma jätaks laulu maha, siis tähendaks perekonnas lahutust. Kure Stahli ja prooviletulek tähendab mulle eelkõige kokkusaamist mõnusate meestega ja kokkusaamist meestelauluga. Mitte maha jätta laulmist niikaua, kuni minu häälestun koorile kasu püüame seda koorist teha. Kui sellest enam kasu ei ole, siis ma üksinda ikka laulan, kui muutumite lähen. Kasvõi püüad ikka kuidagi metsa, mille ja, ja laulda seal, nii et noh, ütleb, et keegi ei kuulegi kui minu ajal see linn, mis nagu ei kõlba kuulmiseks, aga laulmist üldse maha jätma küll ei saa. Ma usun, et see laul on siiski niisugune jõud, mis hoiab koori koos aga mitte ainult laul, sest see on ka tööalaste kokkutulemise kohad, kaks mehed saavad vahetada oma muljeid, saavad arutada asju, võib-olla ajada äriasju, ajada tööasju, kuulata teise mehe kogemusi ja rakendada neid oma töö juures. On kõik vajalik ja teisiti me ei kujutaks, pole Stahli ja elu ette, sest nii on ta 20 aastat olnud. Ja, ja nii ta tõenäoliselt kulgeb edasi. Ma tahaksin veel noh öelda meeste ja kogu nende perede kiituseks seda, et tore on see, kuidas ikkagi perekonnas on need omavahelised suhted suudetud niimoodi sättida, kuidas abikaasad on rahule jäänud ja vastu tulnud meie meestekäikudele Narom alati ka ise meiega kaasa löönud ja mehed oskavad oma elu nii sättida, et selleks ajaks, kui on Borestaalia proov, oleks heinad kokku pandud, kartul võetud või küntud või maha pandud. Ühesõnaga mees teab, kuidas oma elu korraldada, sest laul on tema hinges ja ihus sees. Ja seitsmes mina perekonnas mõtlen väga hea nii-öelda mõttega varassaalia peale, nimelt kui oli mul tütar, õppis pedagoogilises Instituudis kultuuriteaduskonnas koorijuhtimist ja oli häälik selle riigieksami jaoks üks koor, koor, kellega saaks nende riikliku eksamikomisjoni ees teha eksam ja läbi rääkides võrressaalia juhatusega. Dirigentidega sai see võimalikuks ja mul tütar tegi selle riigieksami tartus Vorestaaliga kooriga, nii et ta on siiani varjus Stahlil tänulik. Solid, kiidujutt. Praegu mul üks lause meeldekuune arengult ühte pärast ülevaatust võistulaulmist, kui me saime hea koha kätte, et oli ainult üks lause ja see oli vahva kamp, kuidas ta õpib ja koosneb, seda ma ei tea. Minul mõlgub meeles üks mõte ja ma usun, et see saab ka teoks. Nimelt eile õhtul tamme istutamisel Meie laulumees Leonhard Polli ütles sellise Tammed võitjad, kammerkontsertide tsüklid ja kas tõesti võiks võtta kätte ja hakata pihta, olid meil on 20 aastat koos lauldud. Et noh, võtame aastas kas või kolm kohta teha üks selline suvine või varasügisene või või mõnel muul sobiv kontsertreis nädalavahetuse lihtsalt reis, kus me laulaksime näiteks korraga, siis hakkame esimest peale kolme tamme asukohas kontserdi näiteks esimene oleks kohe võimalik siis järvedes, Porkulis ja Elvas maha laulda. Selle mõttega ühineb või haakub hästi ka reporteri mõtte, kes teiega nüüd on viis päeva ühte toitu söönud ja samas atmosfääris olnud ja ja proovide ajal ka kaasa elanud dirigendile ja teile, sest ega laulu õppimine ei ole nii lõbus töö ja kerge. Siin läheb päris raskeks, võid higiseks võtta. Mul on ka üks mõte, aga teil oleks saadud kuulates hiljem, huvitav siis see tuleb välja pikemast intervjuust peadirigendi Alo Ritsingu. See puudutaks ka natukene forest Stahli ja missiooni edaspidi.