Tere olen Margus Mikomägi ja tänases argipäevas räägitakse Raplamaast, täpsemalt ühest siinsest ühinemisest. 2002. aasta oktoobrikuus ühinesid kaks omavalitsust, Rapla linn ja vald oli ühinemine üldse vajalik. Kas ta tõi, lõi uue Rapla ühise mõtlemise. Millal saabub aeg, kui Rapla kodanik läheb ühinemise hüvesid? Sellest räägivad Raplamaa poliitikud Jaak Herodes, Jüri Võigemast ja mõtleja Valter Uusberg. Raplamaa omavalitsuste liidu juhataja Jaak Herodes olid kuus aastat käru. Vallavanem seal Raplamaa kõige väiksem vald ja kui ma õieti mäletan, siis käru vald ei pidanud küll mingisugust, plaanin kellelegiga ühineda ja arvas, et, et saab üksi väga hästi hakkama. Miks tõepoolest, me ei pidanud mingit plaani, esiteks arvasin metsana, ega ma sellepärast, et rahvas soovis ise olla omaette, teiseks ajalugu näitab, et käru rahvas on ise omaette hakkama saanud alati. Ja kolmandaks, meil oli väga raske ette heita Ta lähest haldussuutlikkust, pigem oli meil küllaltki korralik haldussuutlikkus, mida me vald demonstreeris ja pigem oli see mingi argument väikeste valdaja kasuks, see, mis meie praktika näitas. Samas ühinesid just nimelt suured, kes ka hästi hakkama said. Rapla linn, Rapla vald, kellel nagu haldussuutlikkust küll ette heita ei saanud. Ilmselt ei saanud ka ette heita arengu kiirust ja suhet linna ja valla rahvaga. Kuidas saab, praegu näed selle ühinemise põhjendatust? No mis puudutab haldussuutlikkuse siis. Minu arvamus ei ühti selles suhtes, et ma ei arva, et erilist Aldas suutlikkust näitasid üles nimetatud vallad, võib-olla Rapla vald rohkem Rapla linn pigem väiksemat haldussuutlikkust on. No aga defineerime sel juhul ka haldussuutlikkuse, mida sa selle all silmas pead? Haldussuutlikkus anen ennekõike ikkagi see, et omavalitsus suudab omavalitsuslikku funktsioone täita ja neid vahendeid, mis makstes kogutakse eelarvesse neid väga efektiivselt ja täpselt paigutada. Ma arvan, et Rapla linn ei ole seda suutnud kogu oma omalinnana eksisteerimise aja jooksul. No see on juba pea 10 aastat, aga need omavalitsuslikud kohustused ikkagi, mis, mis nad sisa valitsusega koostasime, palju lugeda, et ennekõike on ikkagi omavalitsuse ülesanne tagada oma omavalitsuspiirkonna areng, oma elanike tööhõive, oma elanike heaolu. Sellest algab kõik, ükskõik mis puudutab teenuste osutamist vanuritele, lastele, haridust, kõike seda võib nimetada ka juba põhiseadusest ja seadustest tulenevalt omavalitsuste kohustusteks. Prioriteediks ma paneks ikkagi oma piirkonna arengu, oma piirkonna elanike heaolu ja vajaduste rahuldamisel nende soovide rahuldamisel. Nüüd ühinesid Rapla linn ja Rapla vald. Aga mulle tundub, et et heaolust on asi veel kaugemal kui seni. Ma arvan, et Rapla linna valla ühinemine võrreldes teiste meie maakonnas toimunud ühinemistega oli, oli natuke kiirust, need küsitlused eelnevalt läbi viidi, ei näidanud ei linna ega maaelanike huvi selle ühinemise vastu. Pihev passiivsust ja ja ükskõiksust. Aga Ma arvan, et probleemid tekivad nüüd edaspidi kogu selle ühise vallana funktsioneerimise käigus. Kuidas neid lahendatakse, sellest sõltub mis tulemus sellel valdade liitmise protsessil Rapla piirkonnast konkreetselt on alles kuus kuud toiminud, nüüd ühisomavalitsus öeldes seda, et ta ikka veel seab ennast sisse, inimesed alles asuvad tööle. Kas ei ole liiga pikk aeg selleks, et ennast näidata? Ma arvan, et omavalitsus ei peagi ennast näitama, tema valitsus peab tööd tegema ja, ja tõepoolest, ega kerge ei ole praegu suurel omavalitsusel ühiselt alustada seda tööd, kui ma ütlen veel kord, et minu arvates olid need eelteid puudulikud ja selle tõttu ongi see siis adra seadmise aeg pikem, kui see on täiesti normaalne. Mis peaks olema sellise ühinemise eesmärk? Ühinemise eesmärk on ikka seesama eesmärk, et inimeste tõsi rahuldada inimeste heaolu, tõsta areng oma piirkonnas, tagada kõik samad samad eesmärgid, mis on igal omavalitsusel, kas nad on ühinenud või mitte. Ega midagi midagi uut välja ei, mõtlesin. Peale ametniku oled sa ka veel haritud arst ja psühhiaater. Kujutan ette, et sinu käru, valla üksiolemise ja eraldi hakkamasaamise soov on kantud sellest, et säilitada käru inimestele nende kohatunnetus või identiteet. Aga kas niisugused suurte ühinemised seda identiteeti ei kahanda? Omavalitsuspoliitikas on kaks suurt suunda, üks suund on see, et omavalitsused peavad tagama oma piirkonna elanikele teenuste osutamise. Kui selle järgi võtta, siis see, kes, kes moodustavad selle omavalitsuse territooriumi elanikkonna ei ole üldse tähtis. Nad võivad olla täiesti suvaliselt kokkupandud võimlinud, tagada nende. Teenuste kättesaadavus ideoloogia on see, et omavalitsus moodustatakse selleks, et tagada kogukondade areng, nende kogukondade areng, mis moodustavad selle omavalitsusele juba ajalooliselt, millel on teatud kultuurilised, majanduslikud erisused võrreldes naabritega ja mis moodustavad selle kultuurilise ja, ja olemusliku mosaiigi igas riigis. Ma olen paraku selle viimase omavalitsussüsteemi fänn, ütleks nii. Ja ma arvan, et omavalitsuste roll on väga suur just nimelt selle kultuurilise kohaliku identiteedi säilitamisest. Ja ma siiski ei usu, et, et näiteks Rapla piirkonna ühinemine seda identiteeti eriti muuta sai. See identiteet on välja kujunenud vana Rapla kihelkonna baasil, pigem võib arvata, et identiteeditunne võib isegi süveneda. Küsimusse on Rapla puhul minu arvates ainult selles, et, et ettevalmistused oleks võinud olla paremad ja, ja, ja suunad, mis praegu kavandatakse on oluline väga täpselt läbi mõtelda palju ja, ja, ja, ja pidevalt rahvaga aru pidada nende teede suhtes, kuhu minna. Siis ma saingi sinust natukene ühel hetkel valesti aru, kui sa ütlesid, ei toonud, see asi on tööd teha ja mitte seda töö tegemist näidata. Ma ei mõelnudki näivust, ma mõtlesin ka rääkida sellest, mida me teeme. Nii selge, et rääkida ja suhelda on hädavajalik ja võib-olla mõnikord on tunnetada seda kohalikku kultuuri ja kohalike inimeste iseärasusi, nende soove alati ei ole vaja suure kisaga verbid. Kuidas sina ennast ära märgid, kas sa oled Rapla linnakodanik või oled sa Rapla valla kodanik või on siin lihtsalt sinu kadunud? Vaat see on nii keeruline küsimus, et ma ei oska sellele isegi nii täpselt vastata, võib-olla ma pean ennast hoopiski rohkem seotud satuks Käru valla identiteediga ja üldsegi mitte niivõrd rapla identiteediga. Aga tõepoolest, ma olen siin Rapla-ga seotud olnud juba juba rohkem kui pool oma elust, nii et siin on. Siin on jah, minu kodu. Rapla valla kultuurinõunik Valter Uusberg, et kas siis planeeriti Rapla valla ja linna ühinemist, räägiti ka ühisest tekkivast identiteedist. No identiteet on, on üldiselt niisugune mõõde või mõiste, mida on väga raske ratsionaalselt kirjeldada ja, ja teda on raske ka nagu argitasandil kirjeldada. Ja ega, ega paljudele Räägitud aga kuidas sina tunned, kas Rapla linnakodanike valla kodanik tunneb oma ühisest identiteedist rõõmu või oma eelnevast identiteedist puudust? Nüüd võiksid identiteedist tõesti natuke teramine hakata rääkima, kuna ütleme, senine identiteet võib-olla oli, oli usaldatud valitsusse või võimu kätesse. Nüüd on üldine valitsus ja, ja iga kohaidentiteet nüüd hakkab täpsustama. Siin võiks abiks võtta ühe niisuguse mõistete paari, mis identiteeti aitab. Jäta ta, kuna, nagu ma ütlesin, et ta ei ole nagu argi argimõiste ulatuses. Hästi arusaadav, et et võiksime kujutada ette, mis on meie elus idüllilist ja mis on meie elus pateetilist. Ja see on identiteedimõõtkava. Ja kui me nüüd mõtleme, et mis on külaelus idüllilist pateetiliste, mis seal linnaelus samad, et siis nad on üsna erinevad ja nende mõistete abil peaksime võib-olla nüüd edasi liikuma ja võib-olla vallavalitsusametnikel on kõige keerukamat, et nad peaksid, need ju nad on ju mõlemi poole teenistuses. Ja nad peaksid nagu sellega rohkem tegelema, kui, kui varem vallavalitsuse ametnikud valla suunas ja linnavalitsuse ametnikud linna suunas. Selliste ühinemiste puhul peaks tekkima ühisidentiteet või, või jääb ikkagi külaidentiteet küla identiteediga linna, oma linna omaks? No praegu see mõtteliin, mida mina siin arendan, on selge, et värvikamadon kohalikud identiteedid, kogukondlikud üksolemise äratundmised, seda tugevam on see ühisosa. Mis asi see ühisosa on, seda me võime öelda, et see on eelkõige avalik haldamine ja see kvaliteet. Kas me samastame sellega kaubamärgiga? Kas Rapla linnainimene tunnistab seda, et ta nüüd valla inimene või kas Rapla valla inimene elus ju tegelikult identiteedi mõttes ei ole midagi muutunud? Võib olla temal ole, oleks tähtis, et ta on ikkagi oma küla või asumiga seotud ja selle asumiväline nähtavus võiks olla eesmärk omaette. Et see üleüldine suur vald oleks lihtsalt niisugune nagu tugistruktuur, mis toetaks selliseid kohalikke identiteet. Aitäh mul on meeles üks jutt, et sellest, kuidas Rapla noorteansambel Vunk esines hommikutelevisioonis jaa jaa. Nägijad ütlevad, et väga hea ja jõle vägev ja toredad poisid, aga kordagi nimetatud, et nad seal seda, et nad on Rapla poisid ja et nad õpivad Raplas ja et nad on Rapla vallast. Et on see, see tegu, niuke noortele omane, kas nemad üldse seostavad ennast kohaga või paikkonnaga? Ma arvan jah, et noored on nüüd see grupp ühiskonnas, kelle identiteedi määratleb põhiliselt selline nii-öelda globaalkultuur ja seal see seal omad subkultuurid, mis on ka väga globaalsed. Ja neil ei ole küll see esimene mure, et, et mis koha poisid on, võib-olla tuleb see välja nendes nii-öelda poistegruppide vahelistes klaarimistes, mis ilmselt ei ole kusagil kadunud. Et kohalikel nii-öelda pidudel on tähtis, kuskohast mehed on ja, ja seda võib isegi asja vaadata kui, kui vana armast identiteedi nähtust, kui kui mingi kandi poisid teised kandi poistega nagu, nagu arveid klaarivad. Aga, aga üldisemalt nii nagu sa küsid, et näiteks noortebänd koha pealt, ma kardan küll, et ta nagu unustab ära selle, kui ta on suures keskuses, kuskohast pärit on, sest see kultuur ise on niivõrd globaalne, et seal ei ole, ei ole oluline, kus on ära õpitud need, need kitarrimänguni Pits või on see veel vägevam, kui öelda, et olen hoopis New Yorgist. Kindlasti on siin see globaalkultuuri häda, et ta ikkagi on eelkõige keskustele orienteeruv ja kuigi me räägime postmodernismi, siis peaks nagu keskusi juba ületama ja me võime öelda, et igal pool maailmas juhtub midagi ja ja ka rapla võib-olla mingil hetkel maailmakeskus, kus juhtub midagi täiesti unikaalset ja, ja tänapäevased. Väikeürituse korraldajad ütlevad sinna lõppu, et, et see, mis me täna läbi elasime, son korduma ja, ja need tunnid või, või, või need mõned päevad, mõni festival, et, et seda ei saa kusagil keegi enam enam korrates ongi sellel hetkel nii-öelda maailma kultuurisündmus. Kui me niimoodi viitsiksime, tunnetada asju. Aga, aga eks ta ikka tänases Eestis ole ole ka keskused, suured linnad ja, ja halvasti öelda, et kõik muu on provints. Ja võime öelda, et provintsilon ka peale nii-öelda geograafilise mõõte on ka vaimne mõõde. Ja selline teatav vaimne provintslus on, on üks probleem ja, ja kõik need muud hädad. Kuidas on praegune ühisvallavalitsus, et kuidas ta suhtub üldse niukses kultuurikihti, kultuuri rahastamisse ja kõigesse sellesse, sest et naha lõpmata käib see jutt, et meil ei jätku raha sellekski kuidas hinnatakse kultuuri, kui sellist? Eks see osa kultuurist, mis võiks olla nii-öelda avalik, kas ei või avalikult urist, kultuur on muidugi kõiges ja on erakultuur ja ja, ja, ja veel veel isiklik, isiklike valiku kultuur, see, mida nüüd peaks üks omavalitsus korraldama, et ta seal tal on võimalik küll kultuuri mõjutada, asjatada, juhtida, ja siin on nüüd kummagil pool nii-öelda ühinemise järel Don on vallal omad kultuurirahade jaotused ja, ja linnale need rahad on nüüd kokku pandud. Meie hool oleks jälgida, et need rahad väga ei seguneks, et maapiirkonnale omane kultuurikäitumine ja need mahud ja linnapiirkonnale omane kultuurikäitumine ja selle toetuse mahud ei läheks kohe niisuguseks suureks ühiseks katlaks, kus me nüüd ei oska nagu välja võtta. Kui palju ühele, kui palju teisele ja, ja võib-olla tekib palju umbusku, et linna omad võtavad maa omadelt ära või või, või vastupidi. Igal juhul. See, et piirkonnad on oma väljakujunenud kultuurilistele väljunditega, mis on ka väljendub eelarvelistest toetustest, et me kavatseme seda, seda skeemi kindlasti. Jätkata sellist oma koha armastust saab üldse kuidagi valitsuse ja volikogu tasemel kasvatada ja mõjutada. Jah, eks armastus on ilus sõna ja, ja eks ta on üks niisugune jälle irratsionaalne kategooriad, et kui ka kogu avalik haldamine on ju väga ratsaratsionaliseeritud seletuskirjad ka igasugustele uutele ettevõtmistele peavad olema võimalikult noh, ütleme, matemaatilised, numbrilised mõõdetavad, siis siis me võime küsida, et mis värvi on armastus või või kust algab armastus, samal ajal muidugi see väga oluline kategooriad, et kui me räägime identiteedis, siis see väljendub lõpuks ikkagi inimlikus heas läbikäimises oma vahetu elu elukeskkonnaga mida omavalitsus saab teha, on see, et lihtsalt selle keskkonna kvaliteeti tõsta nii-öelda kõiges nende kogu spektris, et et oleks füüsiliselt kvaliteetne ja võime ka niimoodi natuke vaadata ka selle vaimse kvaliteedipool, et, et see, mida nüüd siis elukeskkond ka vaimselt pakub, milline on siin vaimne aktiivsus ja vaimsed traditsioonid? Kui palju seda saab mõjutada, kuidas me oskame inimesi hoida siin, kes on siin selliseid vaimseid epitsentreid loovad võime öelda, et täna meil ei ole võib-olla väga kindlaid nii-öelda väärtuse põhiseid eelarve alused, meil on pigem ikkagi niisugune arvestuse ja ökonoomika põhiline eelarveline mõtlemine. Aga kuhu me jõudma peaksime, võiks olla küll niimoodi, et omavalitsuse arengukavadesse oleks missioonid julgemini kirjutatud emissioonid võiks olla ka ka need suured kokkulepped, millest lähtuvad ka nii-öelda arvestuslikud otsused. Noh, täna võib väita, et domineerib pigem ikkagi niisugune arvestuslik maailmapilt ja missiooni ja väärtu selline maailmapilt on, on, on vähe defineeritud ja tahaplaanile jäetud. Jah, ta võib olla ka vahel tahaplaanile jäetud, see tundub niisugune lihtsalt iluilule ilulemine ja ilu kõnelemine ja tundub, et see niisuguses meie nii-öelda lihtsakoelise, võib-olla praktilises mõtlemises tundub niuke isegi tülikas vahel. Valter Uusbergi juttu selja taga kostev kopsimine märgib valla- ja linna ühisosa materiaalset tekkimist. Nimelt käib endises linnavalitsuses ruumide remont remont, selleks et ühte majja mahuks ära kahe endise valla ametnikud. Praegu juhib Rapla valda vallavanem, aga linn on üldiselt ilma ilma vastava ametnikud, ta, kes teda juhiks, ükskõik, olgu ta siis abivallavanem või linnapea. Kas rapla linnal, sellise ühinemise korral näed sa üldse võimalust, et oleks linnapea staatus säilinud. Kui nii võtta, siis meie seadused võimaldavad talle külavanema määramist küll, jah, vallavanem võib määrata Rapla linnale külavanema. See variant on olemas seaduses. Aga, aga nüüd, mis puudutab, kui nüüd ilma naljata võtta, mina ei näe linnapea Rally Rapla vallas linnapearolli olla ilma mingisuguse aparaadid, teil on mingisuguse eelarveta isikuna mõttetrynarts. Antud hetkel tuleb kuidagi niiviisi välja, et vallas oli inimesi kuskil 4000, et linnas on neid 6000. Et linnakodanikel ei olegi nagu kuhugi poole pöörduda või ei oska ta veel lihtsalt pöörduda. Kui tal tekivad probleemid. Maja on sama, mees on sama, milles küsimus. Aga kui mees tegeleb väga suurte asjadega ja ei jõua pisiprobleemidega tegeleda, noh ütleme näiteks pisikesel mahlamäe liivakasti probleemiga, kes peaks tegelema sellega, et mahlamäel elavad emad tahavad liivakasti kuhu nad peaksid pöörduma? Mahlamäel tahavad, nemad tahavad liivakasti saada, siis tehku lastekaitseselts ja, ja tehku projekt ja tehku ja vald kindlasti toetab ja nad saavad selle liivakasti, saad korralikult mänguväljakuid, ise peab ka midagi tegema. Linnakodaniku asi ei ole mitte käia linna pealt mänguväljakut või, või liivakasti välja mangumas, ise oma linna jaoks ka midagi teha. Sealt peaks pihta hakkama suhtumine. No aga samas seesama vallavalitsuse avatus kui selline noh ega, ega ikka ei tule küll nii kergelt vallamajja kui kui ei tea täpselt. Ma ei näe mingisugust probleemi vallavanem valitsuse minekuga. Mis vahe seal on, kas seal ukse peal kirjutatud linnapea või vallavanem, sellest peaks juba ammu üle olema, et vallavanem on sama palju linna jaoks kui, kui muude kõikide Rapla valla asumite jaoks jaga üksikute talude jaoks nii et see on üks mees, kes kõikide jaoks on ja tema aparaat on küllalt suured, et kõikides küsimustes inimesed saaksid vastusega. Terda kuningriiklased, kes 1993. aastal bla linnale Elo Liivi tehtud skulptuuri linnapea kinkisid ja seda linnapeal Jüri päeviti pest alasid on arvamusel, et Rapla valla pealinnal Raplal peab olema linnapea. Sama meelt on vallavolikogus opositsioonis olevad respublikaanid. Nende loosung on igale külale külavanem linnale. Linnapea Rapla vallavolikogu esimees Jüri Võigemast. Kuidas sina vaatad? Rapla linnale on ta maakonnakeskus valla keskus. Valla pealinn, sinu töökoht. Kuidas sa sellesse. Linnasuhted sa nimetasid ära peaaegu kõik nimetused, mis ta on. Kindlasti on ta maakonnakeskus jätkuvalt kindlasti ta on. Rapla valla keskus, on minu kodulinn, ühtlasi töökoht. Mis kõigis nendes kategooriates on praegu tegemata ja, ja mida üldse saaks kohe teha, et linn areneks kiiremini? Ma arvan, et üks, üks samm selleks, et ka Rapla linn kiiremini areneks sai ära tehtud eelmisel sügisel kohalike omavalitsuste valimiste Ajal kui Rapla linn Rapla vald ühinesid. Ma olen jätkuvalt seda meelt, et et 10 tuhandeline omavalitsus, mille, mille üheks osaks on Rapla linn on juba väga tõsiseltvõetav omavalitsusüksus, millel on võimalik koondada ressurssi ka linna arenguks, olgu see siis heakord, olgu see siis haridus, olgu see siis sotsiaalhoolekanne kimata. Rääkimata teede, tänavate, korrashoiust, remondist. Ma arvan, et sellel 10000 sellisel omavalitsusel on potentsiaal olemas. Lugesid sina, et kõik need valdkonnad, mis tegelikult on linnapea sõnul vallavanema sõnul Alav finantseeritud teed ja tänavad on korrast ära, haridus nõuab väga suurt lisaraha selleks, et teha korda just nimelt materjale. Andmebaas. Sotsiaalrahadest ma tean vähem, aga, aga päris kindlasti. On ka neid rohkem ja rohkem vaja. Praegusel juhul tundub, et see kõik on alafinantseeritud. Kindlasti on kõik eluvaldkonnad alafinantseeritud ja mitte mitte ainult täna, vaid viimased 10 10 aastat kindlasti. Ja täiesti usutavalt on nad alafinantseeritud ka järgmised 10 aastat. Küsimus on selles, et millises järjekorras prioriteetsuse järjekorras üht teist või kolmandat suudab ära teha, aga veel kord kordan, eeldused selleks, et me saaksime vahendeid kontsentreerida ja just nimelt prioriteetsetesse valdkondadesse. Eeldused selleks on, on tänaseks loodud. Oskad sa mõne näite tuua, et kui me tahame korda saada Rapla valla ja linnateed Selleks, et korda saada kõik Rapla valla ja linna teede selleks kindlasti ei piisa kolmeaastasest valimisperioodist piisav järgmisest kolmeaastasest valimisperioodist. Kuid see, et me saame teede peale vahendeid kontsentreerida Kui, kui me sellise prioriteedi Ja ma veel kord kordan, et see võimalus on olemas. Me saame kontsentreerida just nimelt vahendeid. Jäi mulle natukene arusaamatuks, miks ühinedes rohkem saab seda kontsentreerida, kui eraldi olles. Põhjus on väga lihtne ja kui nüüd võtta sõnasabast vist juba üle-eelmisel siseministri jutust, kes rääkis mastaabiefektist, siis kindlasti on miljonilise eelarvega omavalitsusel üks, kaks miljonit lihtsam leida erinevate väiksemate prioriteetide peale. Kui 20 kolmekümnemiljonilise eelarvega omavalitsusel seda siis nimetati, mastaabiefekt. Näiteks kas praegune ühinenud omavalitsus kasutab juba kuidagi seda mastaabiefekti? Tuua mõni näide, ma arvan, et, et võib-olla kõige parem näide mis võib-olla jääb siiski natukene liiga üldiseks, on välja tuua see proportsioon nimelt sellesama 92 miljonilise eelarve juures on meil käesolev paks aastaks investeeringuteks planeeritud 19 miljonit. Sealjuures me ei ole. Meil ei ole sel aastal plaanis kasutada laenuraha, vaid see on siiski puhtalt omavalitsused tulubaasi ja, ja riiklike investeeringute vahenditest kasutatavat summad ja ma arvan, et see 20 miljonit, mis selle aasta lõpuks Rapla valla investeeringuteks paigutatakse igal juhul mingil kujul, paistab ka valla- ja linnaelanikele aasta lõpuks silma. Kuidas peaks ühinenud Raplad võimu jagama, kas peaks olema vallal oma esindaja vallavanema näol ja linnal oma esindaja linnapea näol ja siis nad saavad volikogus ja valitsuses kokku, arutavad asju ja, ja, ja juhivad. Ei, ma arvan, et see ei olnud eesmärgiks, eesmärgiks oli just nimelt vastupidine nimelt rapla piirkonna kui terviku juhtimine. Ja ma olen mitmeid kordi öelnud seda, et me õnneks sellest komistuskivist jaotada. Rapla vald, sealhulgas volikogu rangelt maameesteks ja linnameesteks. Sellest komistuskivist me oleme üle saanud. Volikogus ei toimu võitlust maamehed ja linnamehed. Volikogus toimub diskussioon selle pinnal, kuidas ikkagi valda kui tervikut, et arendada valla kui terviku potentsiaal ära rakendada. Kui nüüd võtta sult ära sain vallavolikogu esimehe funktsioon, et kas sa siis ei tunne, et, et nüüd linnamehed vaatavad kuidagi kõrgemalt positsioonilt endise vallajuhi peale ja endiste vallaametnike peale. Ma võib-olla vastaks niimoodi, et ma ei suvatse nii madalalt lennata, minu jaoks on oluline Rapla piirkond kui tervik, see, et mingisuguseid väiklasi nägelemisi võib toimuda kindlasti tuleb igasuguseid asju ette, aga põhimõtet tõeliselt. Veelkord ütlen, küsimus on ikkagi Rapla piirkonna kui terviku igapäevases toimimises ja arendamises mitte see, et keegi peaks nüüd tingimata selles võitluses kas või investeeringute pärast alla jääma või ennast võitjaks kuulutama. Küsimus on vallasku tervikus. Kuidas vallavõim hoolitseb või kuidas ta üldse saab hoolitseda oma kodanike heaolu eest? Head kolleegid Pirgu arenduskeskusest eesotsas andurist Kukiga on meile õpetanud juba vähemalt 15 aastat. Küsimused ritta seadma kolme gruppi. Eksistentsi küsimused, normaalse toimimise küsimused ja arengu küsimused. Ma usun, et Rapla valla kui terviku jaoks eksistentsi küsimusi enam ei ole. Küsimused on igapäevase toimimise küsimus, et kas me suudame hariduseluigapäevase toimimise korraldada, kas me suudame igapäevase sotsiaalhoolekande korral korraldada. Ja loomulikult neid. Igapäevase toimimise küsimusi on terve parv ja tohutu parm, mida tuleb iga päev päevaselt korraldada. Aga kõige olulisem on see, et me saaksime panna rõhu just nimelt arenguküsimustel. Ja arenguküsimustega saab tegeleda siis, kui seesama igapäevase toimimise küsimused on enam-vähem lahendatud. Ja Ma olen täiesti selgelt sellele arvamusele, et Rapla vallas Päevase toimimise küsimused on praeguseks momendiks selle ümberkorralduse ümberkorralduste keeriseks tänaseks nii kaugel, et vald toimib ja oleme käivitanud need projektid, mis juba arengut tähendaksid. Millised need on? Meil on käivitatud Rapla valla arengukava tegemine. Veel kord tuletan meelde Rapla valla kui terviku arengukava tegemine. Selle arengukava tegemisega paralleelselt käib juba projektitööprojektide ettevalmistamine. Nagu varem oli juttu Euroopa Liidu rahade kaasamiseks väga suurtesse projektidesse. On need siis keskkonna, veevarustuse, kanalisatsiooni kui ka haridusprojektidesse ja loomulikult tuleb siia juurde veel väiksemaid projekte, aga need kaks on väga raha rahamahukad. Ja kindlasti on meie eesmärgiks see, et me saaksime Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid nendesse kahte väga mahukasse projekti kaasata. Olen kuulnud etteheidet, et Rapla vald teeb arengukava ja arengukava teevad ametnikud ei ole kaasatud huvigruppe arengukava tegemises. Lükka ümber, kui oskad. Loomu loomulikult arengukava on selline dokument, mida ei saa üks inimene või viis 10 inimest sulepeast välja imeda. See arengukava peab saama respekti mitte ainult vallavalitsuselt vallavolikogult, vaid laias laastus valla elanikelt. Meie loomulikult peab olema alus ehk toorik, mida välja pakkuda, mida redigeerida, redigeerimis parandama hakata. Ja, ja selleks. Selles töös on küll moodustatud töörühmad mis omakorda esitavad need volikogu komisjonidele. Aga kindlasti ei saa öelda seda, et oleme veel selles etapis, kus ainult üksiküksikud väljavalitute rühmad. Selle arengukavaga tegelevad vaid siiski jäme ots. Selles protsessis on volikogu komisjonide käes. Oskad sa öelda seda ka, et millal see arengukava peaks olema, millal te olete pannud tärmini, et nüüd peaks arengukava koos olema, nüüd saab seda esitleda laiemale üldsusele. Ja 29. mail on arengukava esimest korda vallavolikogus ja eesmärgiks on ta 15.-ks juuniks avalikule arutelule panna ja eesmärk arengukava ära kinnitada. On septembris. Et mitu pikka kuud võimalik seda igakülgselt kõigi elanike rühmadega arutada. Te kuulasite saadet argipäev, kus ühinenud omavalitsuste, Rapla ja Rapla juttu ajasid Jaak Herodes, Valter Uusberg ja Jüri Võigemast. Saate pani kokku Margus Mikomägi.