Tere, mina olen tänase helikaja saate toimetaja Nile vasteinfeld ja nüüd tänastest teemadest Eestile Läti piiriülese koostööprojekt hoidjo klassiks, mis on Eesti, klassikaraadio ja Läti raadioprogrammi klassika ettevõtmine hakkab jõudma lõpule, selle sisuks on Eesti ja Läti ühise kultuuriruumi arendamine ja naabrite kultuurieluga tutvumine. Projektist ja selle raames toimunud muusikakoolide festivalist räägivad projektijuhid Tiia Teder ja Sandra šmaalina muusika. Festivali mänedžer Kunda Vaivoode. Täitsa festivalist ja koostööst Läti kolleegidega jagavad mitmed muusikaõpetajad ja vahetuid. Muljeid kirjeldavad ka festivalil osalenud õpilased. Arvamused kontserdist hümnid läänerannikult, mis toimus 15. jaanuaril Niguliste kirikus, räägib muusikakriitik Igor Karsnek kontserdist Heli ja keel, mis leidis aset 12. jaanuaril Hopneri Majas ja kus kõlas Raimo Kangro muusika ja Maarja Kangro luule räägib helilooja Tõnu Kõrvits. Ja lõpetuseks uudiseid muusikamaailmast head kuulamist. Sülgaja. Tänases heligaja saates pühendame tähelepanu Eesti ja Läti piiriülese koostööprojektile Radio klassiks, mis on Eesti klassikaraadio ja Läti raadioprogrammi klassika ühine ettevõtmine ja mis hakkab jõudma lõpusirgele. Ettevõtmise sisuks on alates möödunud aasta maikuust olnud Eestile Di ühise kultuuriruumi arendamine ja eestlastele ja lätlastele naabrite kultuurielu tutvustamine. Kogureidia klassiks. Projekti toetab Euroopa Liidu piiriülese koostöö programm Estonia Latvia eht Estland ja see tähendab siis projekte piirialaseks koostööks. Kurtseme Vidzeme Riia regioonis Lätimaal ja Hiiu, Jõgeva, Lääne, Põlva, Pärnu, Saare, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonnas, Eestis koostöös Läti raadio toimetajate ka valmis muusikasündmusi tutvustav raadiosaadetes sari ühtne muusikauudistevoog ja tehakse ka koostööd noorte andekate muusikute leidmisel ja tutvustamisel läbi muusikakoolide festivali. Muusika olide festival jõudiski nüüd esimese avaliku kontserdi nii ja see kontsert toimus 12. jaanuaril vikerraadio stuudios Eesti ja Läti muusikaõppurite ühisel osavõtmisel ja tänases heliga saates räägivad sellest festivalist projektijuhid Tiia Teder ja Sandra šmaalina muusika. Festivali mänedžer Kunda vaipoolde ja mõtteid, festivalist ja koostööst kolleegidega jagavad ka mitmed muusikaõpetajad, kes Riias festivalil viibisid ja kuulame ka vahetuid muljeid festivalil osalenud õpilastelt. Kõigepealt saab sõnaleidja klassiks Eesti-poolne juht. Tiia Teder, Radio klassiks Läti klassikaraadio ja eesti klassikaraadio ühine ettevõtmine ja tegelikult sai see alguse lätlaste initsiatiivil, kellel on olnud muusikakoolide õpilastega juba pikka aega kogemused, et nad on korraldanud neile viktoriini, noodi, doomino ja muidki koolimuusika õpilastele mõeldud projekte ja kontserte, lindistanud neid. Nad on selles mõttes meist kõvasti ees ja ma arvan, pärast seda projekti me püüame võib-olla natukene nende jälgedes käia omamoodi. Ja see projekt raadioklassiks, mille lätlased algatasid ja mis sa Euroopa liidu poolt rahastuse on siis põhjale ja Lõuna-Eesti muusika, õpilaste huvi, äratamine, raadio vastu, nende enda tegevuse vastu, muusika vastu, muusika, info vahetamine, kogemuste vahetamine. Ja tegelikult on meie projekt nüüd juba lõpusirgel, et meil on veel tegemata Eestis toimuv muusikafestival, mis veebruaris tuleb Viljandis ja see on olnud meile väga tähtis kogemus. Kõigepealt ma räägin niimoodi nagu raadiot, kuidas on, meie raadiotöö mõttes on olnud väga huvitav näha, kuidas Läti raadiotoimetajad töötavad milliseid reportaaže nad teevad, see on kõik natuke teisiti ja väga huvitav, et siit on midagi üle võtta. Ja teine asi on muidugi see suhtlemine muusikakoolidega väga mahukas, koos muusikakoolidega, mis on kestnud siin juba tegelikult maikuust saadik. Millal see projekt algas? Et 43 muusikakoolides, sellesse Lõuna-Eesti piirkonda kuuluvad Lõuna-Eesti ja saared, piiriülene koostöö, on see Euroopa Liidu projekti nagu sisu et nende koolidega koostöös siis saada kogu see hulk muusika, õpilasi, kes võtaksid osa meie festivalidest. Ja ega see väga kerge ei olnud, kahjuks ei võtnud osa isegi mitte pooled nendest muusikakoolidest, kes olid selles piirkonnas, et see valmisolek või võib olla ka see veendumus oma tasemest või võib-olla tõesti tase ei ole nii suur, nagu on ta siin põhja pool, kuhu on koondunud suurem osa Eesti vabariigi elanikest, midagi pole parata, et selles mõttes on see projekt natukene tasakaalust väljas. Ühelt poolt Läti nii-öelda eliitpiirkond, san Riia ja selle ümber olevat alad ja teisalt siis nii-öelda meie väikse Eesti ääremaad siis Lõuna-Eesti saared ja et selles mõttes see projekt ei ole tasakaalus ja nagu mulle ütles Euroopa Liidu Estland projekti staabist meie nõustaja, et ega see ei ole ainult meie mure, et seal on samamoodi ka teistes projektides, Est lati alla kuulub mitmeid teedeehituse projekte, mitmeid meditsiiniarenduse projekte, teadusprojekt, et, et seal on seesama probleem, et ühelt poolt Läti pealinn ja teiselt poolt siis Eesti üks regioon. Aga igal juhul oleme me nüüd teinud koos ära selle esimese festivali kontserti Riias, mida korraldas Läti Raadio ja miks just festival festival on ikkagi oma nime poolest pidu, see ei ole konkurss ja see peaks olema tore. Ja niimoodi ta ka välja, kus seal Riia raadiomajas me võib-olla igapäevaelus või üldse siin Eesti praktikas ma ei räägi siin ainult meie tööst, vaid natuke liiga vähe, tegeleme tegelikult enda võrdlemise või ühise ettevõtmisega Lätiga. Teatavasti oli Jaak Jõerüüt aastaid Eesti suursaadik Lätis ja tema ükskord ütles ühe sellise mõte, et lätlased on eestlastele väga sarnased, et paljud asjad ja rääkimata siin ajalookulgemisest. Briti muusika selline olemuslik alge ja ka traditsioonid nüüd, mis on need viimastel 50-l 60-l 70-l aastal toimunud on väga võrreldavad ja selle tõttu. Ja ma arvan, et me peaksime üldse rohkem Lätiga koostööd tegema, sest et taust on niisamasugune ja tegelikult ka arengud on praegu väga sarnased. Tee raadiotoimetajad panid kokku selle festivali kava ja eks neil oli siin, et see oleks võimalikult mitmekesine ja see õnnestus küll sajaprotsendiliselt, sest seda kontserti oli kerge kuulata. Ta oli väga vaheldusrikas. Samas nad püüdsid panna kõrvuti ka nagu Läti ja Eesti artiste ja lähtusid ka natukene siis vanusest, et kõigepealt nooremad ja pärast siis vanemad õpilased. Ja me kuulsime siin esinejaid, et kes sa oled ikka täitsa ekstraklassist ja mingis mõttes mulle meeldis ka selle kontserdi stiihiline mitmekesisus. Et oli rahvamuusikapille, oli sellist lahedamat muusikat vot või natuke kergemat muusikat, aga oli ka täiesti nagu artisti ambitsiooniga, klassikalist muusikat. Me kuulsime siin mitmeid ilmselt tulevasi interpreet, et ka näiteks eesti pianist Arko Narits on noormees, kellest me kuuleme edaspidi veel nii mõndagi. Või Priit Peterson ja lätlastest on siin väga hea pianisti, oli isa veto Vassiljeva või ka siis tenor, kes laulis jaanis Antonis. Igatahes oli selline mees, et võib-olla on ta varsti meil Estonias laval. Nii et oli nagu tore näha selliseid tulevikku interpreet tõesti siukseid, suuri andeid ja teisalt ka väga vahvasti musitseerivaid, muid ansambleid ja üksikesinejaid erinevatel pillidel säravate silmadega ja hea tujuga ja ja kõik tuli nagu väga hästi välja, ma nagu arvasin, et on rohkem sellist ebakindlust või nii-öelda lapsikut esitust, aga, aga seda oli vähe. Ja veel mulle väga meeldis, et lätlased, et näiteks oli neil kavas oma nüüdishelilooja looming, Eriks esemalts anneks tõusev täht Läti muusikataevas, oma generatsiooni poolest on ta võrreldav võib-olla siis ma tea Ülo Krigul põlvkonnast või niimoodi, et nad esitavad oma nüüdisheliloojate teoseid ja nüüdishelilooja teeb selliseid palu, mida õpilased võiksid esitada. Ja see oli hästi tore ja ka seda latti nagu vokaal koolime natuke kuulsime. Nimelt Ta on maailmas, me räägime mingist ebamäärasest maailmast praegusel ajal väga kiidetud Läti väga väljapaistvat lauljat nii koorimuusika vallast kui ka ooperilavadelt ja hiljuti oli üks grammofoni artikli pealkiri umbes selline laulumaa Läti, et siin on, mida mõtelda, et lätlastel on ka väga tugev põlvkond kes esindab oma riiki maailmas oma rahvuse kultuuri nagu märgilise tähendusega, nagu meil, Arvo Pärt või perekond Järvid, dirigendid, et selles mõttes on nagu vahva näha. Nende õpilaste tase on ka väga-väga kõrge ja meie muusikaõpilased olid inspireeritud või nad andsid endast parima. Ja see festival jättis tõesti sellise peo tunde. Kui Eestist bussiga Riia poole teele asunud seltskond pärast seitsmetunnist bussisõitu Riia raadiomajja jõudis, siis hakkasid festivalile tulnud lapsed kibekiiresti oma pille lahti mängima ja harjutama. Ja niimoodi algas muusikakoolide festival Riia raadio stuudios. Mul on hea meel teid tervitada. Nüüd aga kuulame festivalil osalenud õpilaste muljeid Pärnu muusikakooli akordioni tuua. Muusikud Julius Koppel ja Mihkel Ojaots ütlesid intervjuus klassikaraadiole et raadiosalvestus oli vajalik, kuid laval olles nad sellele jõudnud mõelda. Minu mängimist ei mõjutanud, sellepärast et esinemine on nagu ikka esinemine, maga, unustasin ära selle, kui eelvoor oli, siis võib-olla natukene tundeliselt segav, aga, aga siin mul läks meelest ära, nii et ei ole hullu. Kontsert oli üllatavalt hea, head etteasted olid, panid kuulama, tee on niimoodi, et ühest kõrvast sisse, teisest välja, et mind täitsa vaimustusse, tase, mida ma nägin, nii Eesti kui ka Läti mängija ütles, et see oli vapustav, kui noored mängisid nii hästi. Klaverimängija, Virtoosne, see oli uskumatu. Kas te Raimond Pauls i muusikaga ja tema loominguga olete kursis ikka selline lugu nagu Slavina baiti akordioniorkester Baltic Dremolo, seal on sela viinad on ja olen mänginud väga-väga hea lugu, et on hea autor, tõesti, mul oli rõõm, et silmast siin on nagu näha ja au, et ta tuli saale kontserdil, tuli mängima, mängis vägevalt, tore oli kuulata. Kas jääte oma esinemisega rahule? Jäime ikka rahule, kuidas seda võib kuulata näiteks õpetaja käest, kes kiitis meid. Kuulge, rääkige natukene oma õpetajast. Meie koostöö on olnud väga pikk ja väga palju oleme ansambliga koos temaga mänginud ja meil on väga hea on koostöö olnud, sest aastatega on kujunenud ja käidud konkursetele harjutatud ja päranud. Tahtmine peab olema mängida, et see õpetaja kujalt tagant pitsitus ei loe. Kas õpetaja Reet norming piitsutab taga ka klaasist õpetaja? Ka Pärnu muusikakooli õpetaja Reet Nurming tunnustas muusikakoolide festivali kontserti ja toonitas noorte muusikute kogemuse saamise vajalikkust. Väga meeldiv, vaheldusrikas, esitaks andekaid ja häid numbreid niivõrd palju pingega, kogu aeg lõpuni. Väga ilus. Minu meelest on see suur stiimul lastele. Esiteks nad kuulevad teisi ja see võrdlusmoment väga-väga tore. Niiet aitäh. Tartu teise muusikakooli õpetaja Epp Antsoni klaveriõpilane Anette Jürgenson, kuidas Läti Raadio esimeses stuudios oma kirjutatud pala liblikas. Kuna õpetajat festivalil ei olnud, siis sõitis Anette Riiga koos ema Eve Kivisaarega, kes leidis festivali väga hästi korraldatud olevat. 13 aastase Anette sõnul oli lavale minnes esialgu nii auväärse publiku ees kõhe tunne kuid see läks kohe üle. No alguses oli hirmutav suure publiku ees, aga noh, pärast harjusin ära, sa mängisid oma klaveri, pole räägi natukene sellest pehmetise, mingi suht igavusest hakkasin kolm kõlasid mängima, siis ma hakkasin järjest allapoole sellega liikuma, siis mõtlesin, et teeks parema käega juurde ja tegingi. Kas sa kirjutasid noodid ülesse? Ei, seda on väga raske üles kirjutada. Sul on see lugu ainult sinu peas. Räägime sellest kontserdist täna, väga lõbus oli kontsert läbi kuulata ja näha igasuguseid. Räägi mulle oma õpetajast ka väga. Mis ta siis ütles, kui sa ütlesid, et õpetama kirjutasingi? Klaveripalad ütles, et tahaksite, kuulate kõigepealt ja siis kui mängisin seda, ütles, et kuidas sa selle pala ise kirjutasin, valmis? Ta, mõtlesin, et võiks seda lugu pikemaks teha, aga ma ei taha teha seda pikemaks. Mulle sobis see nii, nagu ta oli. Üks nooremaid osalejaid Riia festivalil oli kümneaastane Mart Kirotar, kes õpib Põlva muusikakoolis õpetaja Heino Tartes juures ja tema pillikson Teppo mõttes. Küsisin mardilt, kuidas talle kuuldud festival meeldib. Huvitav ja lahe, mitte liiga pika, mitte liiga lühike. Mitmendat aastat sa õpid, eks aastal tehtud ja teine on pooleli? Jah, no mis sulle sinu pilli juures meeldib? Omapärale, kas sa ise valisid, hakkad just nimelt sellist pilli mängima ja valisin ja kus sa seda nägid? Esimest korda siis, kui ma olin veel eelklassis aktusel, muusikakoolis. Kas sa oled käinud enne ka näiteks Lätimaal esinemas või on sinu jaoks esimene kord esimene kord? Ma ei ole üldse Lätis varem käinud, aga oled sa eestimaal veel esinenud mõnes muus paigas kui sinu kool. Näiteks eelmine nädal oli, paar esinemist on jõulupidudel ja sellistel kohtadel. Kuidas sulle meeldisid teised esinejad, keda sa siin kuulasid, lätlased ja eesti lapsed? Väga hästi esinesid. Kes sulle meelde jäi, kõige rohkem eestlased ikka? Festivalil osales ka 13 aastane Tartu esimeses muusikakoolis õppiv pianist Arko Narits, kes õpib õpetaja Tiiu noore klassis ja tema on poiss, kes on siin Eestis silma jäänud juba väga mitmete kursside võitmisega, nagu mängime Ellerit ja eesti kõla. Uurisin tema festivalimuljeid TALO-le festivalil. Siin oli kindlasti uus kogemus käia teises riigis esinemas sellisel kontserdil ning mulle väga meeldis see kontsert. Oled sa käinud Riiasena esinemas, esinemas? Ei ole. Kuidas sa valisid omale selle loo, mida sa täna esitasid, mulle valib, lugesite praegu veel õpetaja, valib mulle selliseid huvitavaid lugusid, mis arvab, et mulle meeldiv sellised kiired ja kaasaegsemad trikitavad ka, kuulame, mida räägib Arko õpetaja Tiiu, noor. Väga meeldiv vaheldus sellistele ametlikele üritustele konkurssidele ja maestro Raimonds Pauls kohalolek oli veel selline eriline pärl ja meeldiv õhkkond ja pikk väsitav päev, aga praegu on lapsed väga rõõmsad, mängisid hästi säravat ja tuju, on hea. Tartu on Lätile lähemal kui Tallinn, kas on teil muidu ka kontakte Läti kolleegidega nii igapäevaelus igapäeva? Klaveriõpetajatel minu teada mitte, aga meie direktor Kaido otsing omab kindlasti mitmeid kontakte Lätiga, nii et loodame, et see jõuab ka klaveri mängijateni. Oleks huvitav. Muusikakoolide festivalil esines ka Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli kitarriõpetaja Peep Petersoni poeg Priit Peterson. 15 aastane Priit on saanud preemiaid mitmetel konkurssidel, aga isa Peep leiab. Tänane Eesti muusikaharidus on liigselt raamistiku surutud ja noortele muusikutele ei lohuta piisavalt häid võimalusi arenguks. Konkursipõhine muusika. Õppimine ei tule tema sõnul õppurile kasuks, sest muusikut ei saa ju kasvatada nagu sportlast. Nii mõnigi nendest noortest, keda me oleme siin täna nägin, et nad on rohkem valmis, kui me suudame vastu võtta või me oleme ehitanud nagu mingisugused kunstlikud piirid või tõkked neile ette, et noh, näiteks, et noor muusik on tegelikult valmis 12 kolmeteistaastaselt juba andma kontserte, ta suudab vastu võtta hulga rohkem kui praegune sees, meie süsteem nagu võimaldab, et ta oleks juba valmis nagu vastu võtma harmooniat, selliseid muusikalisi arendavaid aineid juba rohkem, aga nagu süsteem võimaldab. Ja siis teine asi, mis mulle nagu väga ei meeldi, on see, kuidas me nende andekate lastega nagu ümberkäimine on see, et me sunnime neid kogu aeg nagu võistlema, ütleme konkurss, konkurss, konkursi konkurss ja siis lõpuks unustatakse tegelikult nagu ära, et mille pärast siis nagu muusikat hakati tegema, miks mängima üldse hakati? Mina olen, hindan just seda üritust siin, mis, kus me täna oleme, et see annab nagu rohkem vabadust ja sa ei ole nagu võistlustules, vaid sa saad nagu peale minna sellise kavaga, mis sulle endale meeldib. See tänane üritus oli väga hea, mulle meeldis. Pärast festivali kontserti rääkisime juttu veel üsna mitme õpetajaga, kes olid oma lapsi Riiga esinema toonud ja oma muljeid avaldas kad õpetaja Tiit Veigel. Väga toredad ja väga meeldivad. Vahest selline võimalus nagu lastele on loodud ja kokku saada Läti lastega, ma arvan, et see niisugune vahetu kõigile kui välja muidu kahtate, ütleme lähinaabrite kolleegidega Läti õpilastega, tegelikult tegelikult ikkagi vahe, et, et siin paar aastat tagasi käisin lätis konkurssi oma õpilastega rahvusvahelisel konkursil, aga tegelikult ikkagi vähe. Miks see nii on? Ei oska öelda, võiks olla teisiti loomulikult selles mõttes, et lätlased, meie lähinaabreid ja loomulikult, kuidas te hindate puhkpilliõpetuse taset Lätis niimoodi üldisemalt tegelikult väga heaks, eriti vaskpillide osas puuviljade osas, et nendega on päris raske konkureerida, aga siiski mitte võimatu ei ole. Meil see viimane kord kõlas väga hästi. Saavutas esimese koha mõtteid see tänane kontsert täis veel tekitas, ma arvan, et mõtteid tekitas selliseid, et võiks ju veel leidma naabreid kutsuda siia, et see ring nagu veel laiem oleks. Kuulame ka, mida ütles Viljandi muusikakooli õpetaja Bert Langeler. Ma arvan, see on väga tore, siis oli väga hea võimalus lasknud mängida ja saadadantiit teine. Kas selliseid võimalusi tuleb välja ette ja kas pigem konkursse või pigem festivale, ma arvan, festival on rohkem, siis on etenduse väga tähtis. Mida ainult punktid on siis Akvise hea tunne. Tervislik stress, mida sa mõnikord konkursid on, kutt, tuleb juurde, see punktid, aga festival on natuke vaba, aga see, nad teevad samamoodi energia. Kalda, ma arvan, oli väga tore. Väga rõõmus on, see kogemus oli, oli suurepärane. Valga muusikakooli kandleõpetaja Koidu ahk nimetas muusikakoolide festivali Riia kontserti igati õnnestunuks ja tema sõnul oli Läti ja Eesti laste muusikaline ja ka tehniline suhe kenasti tasakaalus. Kontserdimuljed on head ja Fay nautida tõeliselt vahvaid numbreid. Kas Läti ja Eesti laste pillivaldamise musikaalsuse ja kuidas seda üldse saab hinnata? Näiteks Valka muusikakooli näite põhjal olen ma aru saanud, et olgugi et Valka võiks olla Lätimaa mõistes ikka hästi ääremaa, nii mulle tundub. Aga teate, Valka muusikakoolis on üliandekaid õpilasi, nii et vahest vaatad, et kas meil, eestlastel on midagi samaväärset vastu panna, aga siin tänasel kontserdil õnneks oli balanss paigas 50 50. Kuidas enda õpilase esinemisega rahule jäite? Jäin väga hästi rahule, neil on juba nii sügav koostöö temaga, et mina olen temas kindel. Tema on ka juba nii palju vanemaks saanud, et ta hoolimata sellest suurest vastutusrikkast esinemisest tuli hästi toime. See kindlasti annab talle enesekindlust ja avardab silmaringi. Sind teatakse, sina tead teisi. Oma mõtteid jagas ka Läti raadio klassika peatoimetaja ja muusikafestivali mänedžer Kunda Vaivoode, kes ütles, et projekt, et on osutunud väga edukaks. Talle meeldis väga kuuldud muusikafestival ja ta rõõmustas ka 12 reportaaži üle, mis tehti Eesti ja Läti kolleegide poolt. See oli väga hea kogemus, just informatsiooni mõttes. Küsisin Kunda Vaivoodelt, kas Läti ja Eesti muusikute või raadio toimetajate vahel on hea kontakt ja koosta. AfD saadan täis vunda. Raivo Ta ütles, et kuulis just päeval raadiost, kus rääkisid õpetajad et Eesti ja Läti pedagoogide vahel on olemas üsna hea kontakt ja infovahetus paiguti. Ja Riia raadiol on hea kontakt ka Eesti klassikaraadio toimetajatega, aga infovahetus võiks olla muidugi veelgi suurem. Küsisin temalt ka Riia klassikaraadio ja nende tehtud noorteprojektide kohta. Unda Kaivode ütleb, et raadio korraldab noortele mitmeid erinevaid projekte, üks nendest on näiteks raadiomäng noodi toomina milles on noortele muusikutele viktoriin, muusika mängimine ja mitmed muud muusikalised ülesanded. Ja see on huvitav nii osavõtjatele kui ka raadiokuulajatele. Kunda vaibaga rõõmustas ka selle üle, et on noori lapsi, kes siiski veel jaksavad tavakoolile lisaks käia muusikakoolis, kuigi see Pole ju alati kerge. Ja ta ütleb, et tunnustab ka nende laste vanemaid, kes on teinud targa otsuse reale isotkontinio, Exchange Staczuepartaarsessadwetteid. Kuigi Reidia klassiks projekt jõuab kevadel lõpusirgele siis Kunda Vaivooded peaks jätkama omavahelist infovahetust, reportaaže ja peaks korraldama ka samasuguse noorte muusikute ühise festivali järgmisel aastal. Projekti algataja ja Läti-poolne juht Sandra smaalina leidis, et kogu projekt on väga hästi õnnestunud ja pärast festivali kontserti rõõmustas ta, et noored muusikud ikka soovivad ennast muusika kaudu väljendada. Ta loodab, et sama tore atmosfäär tekib ka festivali teisel kontserdil, mis toimub Viljandis Kuueteistkümnendal v. Mõnevõrra suhtlevad aga kaugemad linnad enam omavahel nii palju kokku ei puutu, aga naabrite vaheline info peaks ikkagi paremini liikuma ja selleks võiks korraldada ka mitmesuguseid ettevõtmisi meie igapäevaelus mitte ainult kontserte. Muusikakoolide ja noorte muusikutega seotud mõtteid jagab lõpetuseks veel Tiia Teder. Kogemuse järel meil on mõtet kaaluda, kuidas meie oma muusikakoolidega koostööd teha ja siis ka nüüd nende Tallinna muusikakoolidega, kes praegusele projekti areaali kuulunud. Ma arvan, et muusikaõpilased Meie eetris mängima rohkem saaksid selleks tõesti me peaksime mingisuguse eraldi ürituse korraldama. Meil on praegu küll käimas klassikaraadio tuleb külla projekte, mis on suunatud tegelikult, et nendele, kes ei ole ise artistid, vaid kes on meie publik, kes võiks olla meie tulevaste artistide tulevane publik. Aga ma arvan, et ka see muusikakoolid, lastega suurem suhtlemine ja nende esiletõstmine on neile ilmselt praegusel hetkel väga vajalik. Ja eks ole ka meile väga tähtis, et saada sellist uut energiat, uusi nimesid ega uut, tunnetad meie muusikaelu jätku väga hästi ja siin on peale kasvamas toredad uued anded. 15. jaanuaril toimus Niguliste kirikus kontsert nimega hümnid läänerannikult ja seal astusid üles saksofonikvartett, Saksest ja ansambel. Kas Clamantis? Ettekandele tuli muuhulgas mitmed eesti heliloojate teoseid ja ka Mirjam Tally teosed, tähed, esiettekanne? Kontserti käis kuulamas Igor Karsnek, kuidas teie muljed on? Ühesõnaga öeldes isegi ei saa, peab EKLA kahe sõnaga, et väga-väga head siin on nagu kaks fenomeni olid seal kontserdil koos siis Vox Clamantis mida me enam ammu juba iguateeri, ainult vanamuusika ja grega orjaani ansambli nojaa, sellist uuendusliku saksofonimuusikat viljelev Virgo Veldi juhitav saksofonikvartett saks Est. Muidugi Niguliste kirikusse kontsert toimus, esitab nii interpreetide kui ka kava valikul üsnagi olulised nõudmised, kuna me teame, et Niguliste kirikus Kaja on kuskil umbes seitse-kaheksa sekundit ja seab esitatavale ja samas ka tempodele omad nõudmised. Nüüd kui kontserdi tervikmuljest rääkida, siis ma ausalt öeldes ei kujutanudki ette, et vokaalselt hääled ja saksofoni kvarteti tämbraasus võib kiriku akustikat arvestades niivõrd hästi armoneerida omale kokku sobida. Nii vanamuusika ütleme seal gregooriuse traditsiooni interpretatsioonis vokaalselt ja lisandunud saksofoni häältega, kui Urmas muusikast kõige vanem oli, siis olen muidugi jutumärkides, oli Arvo Pärdi summa saksofonikvartetile ja kõige uuem muusika aastast 2012 pärinev Mirjam Tally tähed. Nüüd see kava oli tunniajaline ja tuli vaimses plaanis ja esitusliku keskenduse, sest oli väga kontsentreeritud. Ma usun, et maabunud Nigulasse viibingutes, ainus, kes tundis, võib olla ainult üks kord kerget pettumust. See oli lõpus, tähendab, et noh, et see kontsert niivõrd vara ära lõppes. Nüüd kontserdi algus oli juba selles mõttes äärmiselt huvitav, et kõlasgregoraani traditsioonis lugemine prohvet Jesaja raamatust, kus pikkamisi lisandus juurde saksofonikvartett sellise kvaasi improvisatsiooni raamides kvaasi, sellepärast et ma millegipärast ei usu, et nad improviseerisid kuid selline improvisatoorne mõttelaad oli seal kahtlemata olemas. Ja selles mõttes mõttes vastas selline kombinatsioon gregooriuse laul ja saksofonikvartett tegelikult Kaheteistkümnes 13. sajandi vaimule väga hästi. Kuna noh, me teame seda lihtsalt muusikaloost. Et suur osa gregooriuse koraali test oli tollal improvisatsiooniline, taheti seda, arendati teksti baasil edasi mingit muusikalist üksust ja miks mitte sinna samal printsiibil juurde niimoodi Insertidega saksofonikvartett samadel alustel. Et minu jaoks on muidugi eriti huvi, oli see, kui vaks lamantise ja saks Eesti kvarteti vahel tekkis selline imitatsiooniline dialoog, imitatsiooniga kahekõne. See, et 12. 13. sajandil imitatsiooni võib-olla veel ei tuntud, tähendab, selle jätab nüüd kõrvale, võib-olla tunti, ega me ei tea ka selle aasta muusikat nii põhjalikud, et see oli nagu väga õnnestunud algus. No põhimõtteliselt see printsiip osa numbreid, osa muusikateoseid, istuti koos ja osa kõlasid ainult saksofonikvarteti osalusel vanamuusika esitused, ainult Vox Clamantis, et see iseenesest lisas selliste kõlalist vaheldust selles mõttes, et akustika väga väga tugevalt. Ja siin tekib nagu selline komplementaarsed printsiip, et eelnev toetab järgmist ja, ja vastupidi tähendab selline vaimne sina nagu olemas. Kui konkreetsemalt teostest rääkida, siis Helena Tulve öö pärineb tegelikult aastast 1997, seal nüüd kirjutatud ainult saksofonikvartetile. See on võib-olla selles mõttes minu jaoks oli nagu avastus, et ma praeguse seisuga siis 16. aasta taguseid lugusid tuled nagu eriti hästi võib-olla ei mäleta ja mainin seda teost varem kuulnud, kusjuures ma proovisin kuidagi nagu kujutleda, et selle muusika on kirjutanud 25 aastane noor heliloojad, oleks pakkunud kõlapildi järgi midagi Cheesy taolist või mingi selline mõtlemine, kusjuures see oli hämmastav, see kumuleeruvad lineaarsete tekstuurid. Pidev kasvamine selles teoses, muidugi uhati omandas muusika ja eriti esitlus ka sellise morbiidse karakteri ja lihtsalt läbi pea lipsas selline võrdpilt. Kuna Tulve teose nimi on öö, siis mille pärast kohe kangastus? Francisco koja võib-olla üks kõige kuulsamaid krabüüre uinuv mõistus sünnitab koletisi tähendab koletisteks muidugi asi läinud, aga väga ekspressiivsed kasvatused olid esitluses küll ja, ja noh, see põhimõtteliselt aga positiivselt teadesse päris hästi. Helena Tulve nüüd viimase teoseid sobitusse, sellesse pilti avardas minu aru saama, kellele loomingust üllatustega lähen ma muudkui edasi, sellepärast et Mirjam Tally esiettekanne tähed kombineeris omale pokaali ja, ja siis saksofonikvarteti ja Mirjam Tally puhul on hea meel veenduda. Kass liigub üha enam süvitsi ja põhimõtteliselt selle teose idee oli juba eos oleks selline, mis peaks nagu puudad haarama, sellepärast et vokaalsete kõla, kihistuse ja saksofoni tekstuurid nagu erinevad funktsioonid. Et vokaalselt sellised pilved, need hõljusid nagu ruumis. No siin niimoodi lauljat paigutus seal ööbides tekitas ka sellise, mida kadrofonilise vaid vaid surround, sellise avara kõlapildi, samas kui saksa fonid olid vastupidi nagu sissepoole suunatud nagu kontsentreeritud, et kui korideks tuur oli nagu extra vertne, siis saksofoniansambel oli nagu introvert. No ja siin tekkis selline mõtteliste ruumide mäng väga huvitava sõnaristliku. Pildiga teos igal juhul ja suuresti just tänu ma sellist meditatiivsed tempodele ja ma ütleksin salapärastele kõlavärvidele Arvo Pärdi summa, see on üks järjekordseid versioone. Noh, me teame. On olemas ka vokaanla redaktsioonis, on siis nagu kreedo tekstile Arvo Pärdi enda poolt kirjutatud aastal 2009 variante saksofonikvartetile seda muusikat, ma arvan, et, et juhad peast enamus muusikast, nii või teisiti, see on Pärdi tintinnabuli-stiili nagu algus. Aga mida ma tahaksin siin nagu toonitada, ma ju ei hakka kirjeldama Pärdi teost, aga esituslikul tuli saks Eestil just Niguliste akustikat arvestus võetud, väga õige mõjuv tempo. Et nagu me teame, on selles muusikas selliseid lühikesi generaalpause ja see on nagu, nagu liikumise ja katkestuste selline kultuur on, on see muusika ja tänu sellistele ideaalilähedastele tempo lahendustele see akustika täites neid pause, need, see oli selles suhtes äärmiselt huvitav redaktsiooni, just arvestades Niguliste kiriku akustikat. Nüüd, kui rääkida Vox Clamantis, kuid Taani ansambli sellistest episoodidest, siis eraldi ma tahaksin tuua Fartooriumil reedese Harzis kus esituslikud oli võib-olla selles mõttes kõige nagu veenva ametis lokaalse ühtluse ja väljapeetuse poolest. Ja siinkohal taks veel eraldi solistina välja tuua Kadri hundi oma häälega andluse ja mis minu arust on väga oluline vokaasida ruumitunnetuse poolest. Kontsert lõbusaid Tõnu Kõrvitsa ka tervele sellel muusika õhtulehe pealkirja andnud hümnid rannikult saksofonikvartetile ja koorile, sealt kuidas kaks osa, kui nii võtta, siis need kaks osa olid lühike, kes sa oled ja oleks tahtnud kuulata veel ütleme kasvõi veel kolmandat sinna juurde. Aga muuseas, pärast kontserti küsisin Tõnu käest, et kas oli ka mingisugune eriline põhjus, et kuuest osast ainult kaks tuli ettekandele kadunud see tõepoolest, et tegelikult on see ju suure koori ja saksofonikvarteti teost, et põhimõtteliselt väikse vokaalansambliga ei ole võimalik paraku nagu teisi osasid esitada. Noh, oli nagu oli, et minu arust on muusika puhul alati ju hea see, kui inimesed tahad veel kuulata, aga, aga mitte ei küsi, et miks nii pikalt Olen tulnud täna külla helilooja Tõnu Kõrvitsale siia nõmmele lumiste mändide alla. Viibime tema töö taas. Et rääkida muusikast, rääkida kontserdist, mis toimus teisipäeval, 15. jaanuaril, soli kontsert hümni rannikult kus oli kavas ka Tõnu Kõrvitsateos ja räägime ka kontserdist Helija keel, kus kõlas Raimo Kangro muusika ja Maarja Kangro luule. Meenutame võib-olla natukene seda õhtut Niguliste kirikus. See oli üks ilus õhtu ja selliste interprojektidega nagu Saksest saksofonikvartett Tõnu, kus mängivad minu head sõbrad ja ka Vox Clamantis Tulve juhatamisel. Nendega on alati suur rõõm teha koostööd. Kõik on suurepärased muusikud ja pühendunud suhtuvad muusikasse, selle tegemisse suure armastuse ja tõsidusega. Nii et see oli üks ilus õhtu ja mul oli hea meel kuulata ka üht, et esiettekannet oma kolleegi Mirjam Tally teost, mis oli väga põnev muusika, on väga nüanssi, keeritud erinevate värvidega. Kui palju värve pigistas ta tegelikult sellisest otsaga kahest monotämbraalsest ansamblist välja. See oli hämmastav ja tekkis väga selline ebamaine ja kummaline tervik. Oli üks kena õhtu. Räägime nüüd kontserdist Heli ja keel mis toimus 12. jaanuaril Hopneri majas. Seal kõlas minu õpetaja Raimo Kangro muusika ning tema tütar Maarja Kangro luges oma luuletusi sest teoste vahel Raimo muusikast kõlas kammermuusika. Palju oli selliseid teoseid, mida võib-olla kuuleb harvemini. Aga need teosed olid siiski suhteliselt erinevad, kuigi Raimo käekiri ikkagi kogu tema Soome aja jooksul jäi nagu äratuntavaks või seal on väga palju sellist, mis hoiab seda koos, mille järgi me tunneme kohe ära Raimo muusika, no kasvõi sellised rütmimängud ja erilised sellised harmooniat ja eriliselt sellised avad tämbrid. Tema muusika alati äratab tähelepanu, kuigi son, tonaalne võib-olla seda ei ole nii isegi mugav kuulata, aga seal on nagu mingi selline valu isegi sees. Tänu nendele hõõrduvatel armooniatele ja tämbritele on tema kohta öeldud Raimo kohta ja isegi kaval oli kirjas, et on kõige positiivsem helilooja. Võib-olla päris lõpuni sellega ei nõustu, Raimo muusika on ikkagi väga tõsine muusika ja see, mida me kuulda saime, sellel kontserdil oli väga tõsine Nad olid tõsised teosed ja väga hästi akusid. Maarja Kangro erinevad luuletused sinna vahele, mis teinekord isegi üsna sujuvalt juhatasid siis sisse ka muusika ja näha poeeti oma luuletusi lugemas on alati midagi erilist, minu meelest. Mulle väga meeldis. Täisansambel, kes oli selleks kontserdiks kokku tulnud? Olga vooronova suurepärane viiulimängija, sellise erilise puudutuse ja, ja fraseerimisega Jaak Karin tšellist, kes on alati selline kindel meesansamblis või orkestrisse, kus ta ka ei mängi. Loomulikult Madis Metsamart löökpillidel, Diana Liiv klaveril ja minu jaoks võib-olla kõige suurem üllatus oli kitarrimängija Andre maaker. Kui ma teda nägin lavale tulemas, ma kohe kavalehelt ei taibanud vaadata, et kes seekord kitarri mängib siis ma olin kohe lausa hämmastunud, sest muidugi Andre maakler on suurepärane muusik ja jazzmuusikat palju mänginud. Ja nüüd hiljuti Ta kinkis mulle sõber Peedu kass plaadi, kus on tema Aker, Peedu kass ja Raun Juurikas improviseerivad väga huvitavaid kõlamaastikke ja noh, on teada ka André, kui Hedvig Hansoni muusikasaatja. Aga sellises õhkkonnas teda näha ja kuulda oli, oli ootamatu ja ma pean ütlema, et ta sai selle esitusega ülihästi hakkama. Ta tabas täpselt Raimo muusika olemust. Väga sellise erksa rütmitajuga ja sellise hea tämbriga esitas ta neid lugusid, et anda maakler oli jah, selle kontserdi üks üllatajaid. Muidugi natuke ma mõtlesin sellele, et Raimo muusika väärib rohkemat ja enamat ettekandmist, et see oli küll ääretult tore kontsert, aga ma nagu tahaks seda muusikat kuulata sagedamini ja rohkem, sest see on hea muusika. Ja teine mõte, mis mul käis peast läbi, et hea on kuulata sellist tõelist vana kooli meisterlikkust, mille all ma mõtlen seda, et äärmiselt tundlikult ja tähelepanelikult suhtutakse sellesse, mida ühe pilliga saab teha. Ja, ja Raimo muusikas on see muidugi olemas ja see on nii tähtis, selline pillitundlik, kus see, mida sa pilliga teed, millised tehnilised võimalused sellel pillil on, need olid väga virtuoosse ja väga pilliga varased teosed. Et see on võib-olla, mida ma teinekord kaasaegses muusikas kohta on vähem mis ei ole ka üldse halb, aga kui sa kohtad kontserdil taas sellist toredat armastust pilli vastu, siis minu jaoks on seal midagi kosutavat. Muusikauudised maailmast. Muusikauudised. Internetilehekülg pahtrack Hom tegi juba kolmandat aastat järjest ülevaate möödunud aasta kontserdi ooperis statistikast lähtudes oma andmebaasist pahtre andmebaasis on valimi nimekamatest kontserdi korraldajatest ja nendest, kes on pahträkiga koostööd teinud. Kokku oli valimis 12597 kontserti ja 4451 ooperietendust. Järgnevalt mõned nopped edetabeli tipust. Enim kontserdisaalis kõlanud heliloojate tabeli tipp on üsna ootuspärane. Ludwig van Beethoven 1510 esitus korraga esikohal ja tema järel Wolfgang Amadeus Mozart 1416 esitus korraga. Järgnevad Johann Sebastian Bach ja Johannes Brahms kes on viimased, kelle esituskordade arv üle 1000 ulatub. Möödunud aastal tähistati Kloote püsii 100 viiekümnendat sünniaastapäeva, mis on toonud tema sel korral tabeli istava mõttetult kõrgele üheksandale kohale. Samas on suure languse läbi teinud 2011. aasta sünni ja surma aasta päevalised ferenduslistia Gustav Mahler. Eestlaste suureks rõõmuks hoiab elavad heliloojate hulgas teist aastat esitus hulga osas esikohta arvavad Pärt, kes on üldises heliloojate nimekirjas 54.. Kõige rohkem kontserte andnud orkestrid asuvad jätkuvalt Ameerika Ühendriikides. Esikolmiku moodustasid New Yorgi Filharmoonikute, San Francisco sümfooniaorkester ja bostoni sümfoonia Sester vastavalt 140 439 ja 115 kontserdiga. Neljandale kohale jäid esimese euro Porkestrina Berliini Filharmoonikute 111 kontserdiga. Sümfooniaorkestrite dirigentidest andis möödunud aastal kõige rohkem kontsert ehk 80 kontserti New Yorgi filharmooniaorkestri peadirigent Alan Gilbert. Maikalt Wilson Thomas jäi Gilbertist maha 65 kontserdi dirigeerimisega ja kolmanda koha selles tabelis sai 62 kontserdi eest Hermes et mis on 80 viieaastase dirigendi kohta super saavutus. 2010.-le sel aastal ja 2011. aastal oli ka Paavo Järvi enim esinenud dirigentide edetabelis esikümnes kuid möödunud aastal jäi koht pisut tagasihoidlikumaks. Möödunud aasta edetabelist võib täpsemalt lugeda paht rääki Kodulehel. Viiuldaja Maksim Vengerov andis pärast viieaastast pausi välja aga uue CD plaadi. Tegemist Talvik morfhooli plaadimärgi all tehtud Lail salvestusega, mis jõudis müügile 14.-st jaanuarist. Wenger ohvi viiulimängimises oli viieaastane paus, sest ta soovis keskenduda dirigeerimisele. Plaadile on salvestatud Wenger ahvi Vigma roolis toimunud soolokontsert, mis on tähelepanu väärne veel sellegi poolest, et viimati esines Ta Vigmarhoolis 20 aastat tagasi. Kontsert toimus aga möödunud aasta viiendal aprillil ja plaadil kõlavad Bachi partiita number kaks Beethoveni Kreutzerizonaat, Brahmsi Ungari tants number üks ja Winjaski Scertsaderantella. Maksim mängerab ütleb, et esmakordselt esines ta Vigmarholis seitsmeteistkümneaastaselt ja see on kahtlemata üks tema lemmiksaalidest. 22. mail möödub Richard Wagneri sünnist 200 aastat ja Dresden on üks neist linnadest mängib selle sündmuse puhul korraldatavate pidustuste juures olulist rolli. Dresden peab ennast linnaks, kus vaagnerist sai Wagner ja 12. jaanuaril avati Dresdeni lähistel asuvas pirna linnas uus muuseum, mis annab. Huvilistele võimaluse tutvuda Wagneri elulooga, pöörates erilist tähelepanu Wagneri sidemetele Dresdeni linnaga. Muuseum asub endises jahima ja mis asus lohenreinhausist vaid väikese jalutuskäigu kaugusel. Lohenrinhausson maja, kus Richard Wagner elas oma naise Minnaga 1846. aasta suvel ja just selles Rannas kirjutas ta lahenreni partituuri esimese mustandi. Uus Wagneri muuseum pole küll väga suur, selles on kuus ruumi, kuid selles esitletavad EXPO laadid annavad vaagnerist ja tema loomingust hea ülevaate. 11. jaanuaril 70 aastaseks saanud Baieri ringhäälingu sümfooniaorkestri dirigent maris Jansons pälvis hiljuti Ernst von Siemens-nimelise elutöö preemia. Preemia annab Baieri kaunite kunstide akadeemia Ernst von Siemensi sihtasutuse nimel ja see määratakse muusikule, kes on andnud muusikamaailmale suure panuse. 150000 euro suurust auhinda nimetatakse tihti ka muusikaalaseks Nobeli preemiaks. Maris Jansons on teatanud, et kavatseb preemiaraha annetada Münchenis asuva kastaigi nimelise kultuurikeskuse juurde uue kontserdisaali ehitamiseks. Jansons osutumine preemia laureaadiks on tekitanud ka paksu verd. Nimelt on välja toodud, et otsuse teinud nõukogu juhiks oli music väraini direktor Thomas Mann. Ang Jan, kes oli nii tööalaselt kui isiklikul tasandil maris Jansons ikka tihedalt seotud kastaga osales hääletusel või mitte, seda pole asjaosalised kommenteerinud. 28. detsembril lahkus 60 aastaselt Lundi ülikooli muusikateaduses. Professor Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liige Krieger Andersson kes oli paljudele eestlastelegi hea sõber, kes aitas meil 1990.-te aastate algul luua kontakte kolleegidega Rootsis, Taanis ja Saksamaal. Suur osa Andersoni elutööst oli pühendatud Läänemere äärsete maade 16. ja seitsmeteistkümnenda sajandi muusika uurimisele ja nii on tema tööd väga väärtuslikud ka Eesti muusika loojaks. Möödunud aasta sügisel võtsid Sonija ioni vöössal üle Iiemmai plaadifirma erinevad osad ning universaal sai muuhulgas kohustuse mõned osad sellest maha müüa. Turul ei tekiks otsast monopoli. Nüüd on need osad, mille hulka kuulub ka Iiemmai klassiks müügis. Sony on näidanud selget ostusoovi ja on teinud Universal elega parimat kumise, kuid selle on vaidlustanud iseseisvate muusikaettevõtete liit. Liit omab seisukohta, et ju nii öösel kui ka soni said kohustuse osad kaubamärgid ja nende juurde kuuluvad õigused ja plaadikogud maha müüa. Just see, et ei tekiks suurte plaadifirmade monopoli antud valdkonnas. KUI Universal müüks Iiemmai klassiks kaubamärgi ja teised müügis olevad osad endisest Iiemmaist sonile sisevähendaks monopoli ohtu, vaid see oht jääks ka sama suureks. Seega iseseisvate muusikaettevõtete liit püüab päästa Emai klassiks kaubamärk Kim koos kõigi arhiividega järjekordse muusikatööstuse gigandi käest. Kuid tehingu poolelijäämine võib tähendada ka Iiemmai klassiks kaubamärgile väga ebakindlad tuleviku. Lõpetuseks ka Eestiga seonduv uudis. Noor helilooja Jonas Tarm disUSA kõrgeima üleriigilise noorte loomekunstipreemia 19 aastane Tarm oli üks 150-st noorest kunsti inimesest, kes võitis 10000 kandidaadi seas Ameerika üleriigilise noorte loomekunstifondi aastapreemia, mida antakse välja nii tantsijat, Talle, lauljatele, näitlejatele, muusikutele, filmitegijatele, fotograafia ja kujutava kunsti esindajatele ja kirjanikele. Preemia saamise juurde kuulus ka Jonas Tarmi teose las ruinast Circolaures esitamine Miami uue maailmakeskuse 750 kohaga kontserdisaalis. Miamis asuv USA üleriigiline noorte loomekunstifond loodi 32 aasta eest ja ajalehe Miami Herald Seitsmenda jaanuarinumbris nimetati tänavusi võitjaid tipptasemel säravateks. Talentideks. Võitjatele korraldatud ürituse raames õppis Joonas Tarm ka kogu võidule järgneva nädala Miamis. Tipptasemel muusikute käe all, nende seas ka näiteks viiuldaja Joshua Bell. Joonas thermal võitlevad teisigi, ehkki mainekaid auhindu Ameerikas näiteks esimese koha USA muusikaõpetajate ühingu üleriigilisele heliloomingu konkursil möödunud aastal. Joonas Tarm õppis vanalinna hariduskolleegiumis kuni 10. eluaastani. Seejärel koliti perega Ameerika. Kas praegu on ta bostonis asuva New England konservatooriumi esimese kursuse tudeng? Viiuliõpinguid alustas Tarm Tallinna vanalinna muusikakoolis. Hiljem jätkas viiuli ja kompositsiooniõpinguid Chicago muusikainstituudi akadeemias. Praegu kirjutab Joonas Tarm helitööd Tallinna kammerorkestrile. Teose esi ettekanne toimub festivalil Eesti muusika päevad. Ka ja selline oli tänane heligaja saade. Saatele tegid kaastööd Igor Karsnek, Tõnu Kõrvits, Margani Rookäär. Saate toimetaja, Annelevasteinfeldja helimontaaži tegi Katrin maadik.