Tere päevast, head klassikaraadio kuulajad, Tartu kultuurielu saade sallid alla ja on jõudnud aastasse 2013, mina olen ikka vehku vaher ja tänase saate tegelikuks pealkirjaks on Tartu ja pöörased ideed. Stuudios on koos minuga filosoofiaga Tigmootovi laulja Roomet Jakopi. Tere. Tere ja kirjandusteadlane kultuuriteoreetik Jaak Tomberg, tere päevast. See mõte teha üks saade pöörastest ideedest Tartus oli osalt inspireeritud mõnedest aasta lõpu tulevikuunistustest, mis Tartu Postimehes ilmusid ja siis need tuletasid mulle meelde juba sealsamas avaldatud visioonid Tartu kesklinnaühingust mis praeguseks tunduvad juba natukene unustatud olevat. Aga ka vahem sallid alles, oleme sellest juttu teinud ja katsume Neid natukene meelde tuletada, eriti siis seda viiendat nii-öelda võimestatud visiooni, mis näeb ette suuri hooneid jõe äärses linna elanikkonda riigi kolmandiku võrra kasvamas ja nii edasi ja edasi. On see üle üle võlli ebarealistlik või see on isegi liiga madalalennuline, kui mõelda kõikvõimalike tulevikuunistuste peale. No mina arvan, et küsimus on õigustatud just selles mõttes, et pole päris täpselt kindel, kas see, kas viies plokk sobis õieti kogu sellesse programmi või mitte sest kahtlemata kogu selle projekti juures tekib suur v lahes nii-öelda vahetu, pragmaatilise programmeerimise või planeerimise ja, ja teiselt poolt siis puhtas sellise utoopilise soov unistamise vahel. Ja kui me räägime soovunelmatest, siis ma arvan, et nood unistused, Ma arvan, pelk sa võid neid veel võib-olla varsti kommenteerida, mis nad täpselt olid, olid vast tõesti liiga madalad, aga, aga planeerimiseks, milleks see projekt peamiselt mõeldud oli, oli see jällegi liiga ressursi lihtsalt üle jõu käib. See amet, nojah, ma võin siin ka ainult takka kiita sellele arvamusele, et minu arust peaks ka algusest peale vahet tegema, kas me tegeleme linnaplaneerimisega või unistamisega võib tegeleda mõlemaga korraga, nagu selle viienda stsenaariumi puhul vist tehtud ongi. Aga noh, võib ju siit lugeda. Peep Mardiste hinnangut, kes on roheliste erakonna piirkonnajuht. Ta ütleb niimoodi, et tsiteerin, usun, et seda stsenaariumi ei võta tegelikult tõsiselt ei autorid ega linnavalitsus. Pahandada pole siiski põhjust. Selliste harjutuste juures luuakse äärmuslikud variandid selleks et teised äärmuse pooldajaid pinges hoida ning lõpuks rõõmsalt keskpõrandal valida mõni keskmine variant. Tsitaadi lõpp. Ja jah, ja mina arvan, et niimoodi unistama tegelikult peaks ka ka selle nii-öelda planeerimise juures vähemalt unistamine võiks alati olla miski, mis planeerimisele kaasa aitab. Ja kui ma postuleeriksin siin nüüd üldse midagi esimest sellise elatava või elamusliku või huvid tavavõi tähenduslikult sügaval linna kohta siis võikski olla see, et see on niisugune linn, kus võimalikult palju, ühesõnaga võimalikult paljud elemendid või võimalikult palju ruumi kohad mõjuksid meile teostatud unistused ja aga nüüd leida see konkreetne punkt planeerimissuutlikkuse ja nii-öelda õigesti doseeritud unistuse vahel, ma arvan, et see on kõige raskem asi. Aga küsimus ongi selles, et mida meie siin praegu teeme, et me ei ole siin linnavalitsuse esindajad kahjuks küll õnneks, et kas me unistame või planeerime linna jällegi või siis teeme mõlemat. Ma arvan, et võib ju teha ning mõõdukalt need kuuluvad kokku, aga näiteks samas ma ei tea, missugused need rahalised võimalused tegelikult on lähiaastail hotell või aastakümnetel ja muud igasugused asja praktilist külge puudutavad detailid. Jah, ta sõnastada siin neid samu dilemmasid, mis on siit saadetest juba mitmeid kordi läbi käinud just nimelt ühelt poolt läbi selle, et eks Tartu ole ju oma planeerimisega just rõõmsalt sinna keskpõrandale kokku jooksnud juba aastaid ja samas teiselt poolt on ikka ja jälle kuulda seda, et too stagnatsioon, et me oleme kuhugi kinni jäänud, et me ei suuda mingisugust teatud provints istumist takistada. Inimesed lähevad ära transpordivõimalused, mis tekitatakse, olgu siis raudtee või, või lennujaama kujul ei saa teatud surnud punktist välja. Ja siis jõutakse ikkagi ringiga tagasi selleni, et et äkki me peaksime kuidagi püüdma iseendast üle hüpata. Et äkki küsimus ei ole mitte selles, et ressursse on vähe, vaid küsimus on selles, et suuri mõtteid on vähe ja siis need ressursid ei tule ka taha nendele suurtele mõtetele, kui need ei ole. Aga kui võtta ette kasvõi see viies visioon ja püüda natukene julgemalt unistada, siis Jaak, sinul on kogumikus mitte Tatu pikem tekst Fadeibulgaaseni 10 soont, kus visandatakse ka üks. Võib-olla siis tulevikuvisioon Tartust, mis sisaldab endas metrood ja muid selliseid võimsaid elemente, et miks mitte mõelda selles suunas. Äkki Tartu unistused on olnud liiga madallennule sa äkki me peaksimegi mõtlema metroost Sanyo kõrghoonest keset linna ja nii edasi. No ma arvan, et loomulikult me peaksimegi nendest asjadest mõtlema, aga samal ajal me peame teadvustama meile antud olukorda ja seda suure tõenäoli suure tõenäosuse korral mitte midagi niisugust siin kunagi juhtuma ei hakka, eks ole, mis õnneks või õnneks just nimelt see on teine asi, sellest võiks rääkida, miks õnneks, aga mis see viies versioon siis õieti nii-öelda endast kujutab, võib-olla raadiokuulaja praegu päris täpselt ei tea. See tähendab siis sellist Tartu kesklinna täielik kui nii-öelda Citystumist, eks ole. Et ehitame täis kõik haljad, alad, haljasalad, jõeäärsed regioonid kuue kuni kaheksakorruselisi maju suurendame ligipääsuteid kesklinnale ja vot mida siia veel lisada. Et ei, mina arvan küll, et me peaksimegi sektsioonis me peaksimegi unistama niimoodi suurelt. Et, et kui ma dollale konkreed tolle konkreetse loo põhjal vastuse annaks, et miks rüütleja küüt tänava nurgal on, on miks või miks see on põhjendatud, et seal on metroopeatus, siis ma ütlen, et see ei ole kuidagi pragmaatiliselt põhjendatud. Aga see on metroopeatus, kui kujund sobib sinna. Kui me mõtleme rohketele Londoni metroojaama peatustele siis minu arvates päris mitmed neist mõjuvad üpriski niimoodi provintsilikult ja rahulikult. Kas järgmine peatus on Jõgeval? Ma mõtlesin, et lõpp-peatuseks võiks olla, no miks mitte ka Kavastu mõnel liinil. Jah, kindlasti, ülejäänud meile tasub teha väikene liin lennujaama saada otse. Aga ma tuleks tagasi selle juurde, mida te mõlemad vihjamisi õhku viskasite jamis käis ka läbi koos linnauurijatega neid visioone eelmine kord kasutades see, et kas selline jõuline areng on üleüldse soovitatav või kas on ta kasvõi, kas on utoopilised adekvaatne tänapäeval. Et kui ma õigesti mäletan, siis oli siis kui meil oli siin ka see võis olla Tiit selle aja ja Sven vaba aega, võib-olla saade, kus me nendest visioonidest rääkisime, siis tuli välja see paradoks, et ühelt poolt eeldatakse, et selline visioon dub linna rohkem multikultuurset seltskonda juurde teiselt poolt, kui vestelda Tänaste Tatu välismaalastega, kes siin elavad, siis nemad toovad esile just neid puitasumeid ja teatud sellist ökoidülli, mida see kõige võimsam visioon tegelikult hakkaks välja tõrjuma, et äkki äkki see tartu tegelik utoopiline potentsiaal hoopis mingisuguses ökokülas. Ma ei tea, mul jäi siin nendest mõnedest ja eriti sellest viimasest visioonist küll selline mulje, et sind justkui tahetakse mängida suurlinna või midagi sellist kumab läbi milleks üldse ma ei saa sellest nagu põhimõtteliselt aru ja seda enam kui, kui see kava nüüd peaks tõesti viima selleni, et hakatakse tohutult ehitama, ei ole, see sõltub väga paljudest asjaoludest. Kas üldse või millega need hooned lõpuks täituvad. Me ei tea seda, see võib hoopis viia selleni välja, et ehitatakse mingisuguseid tondilosse sõltub nii paljudest teguritest, mis, kes siin linnast edaspidi elab ja kui palju siia tullakse ja kui palju siit minnakse. Jah, mina, mina arvan ka, et et kui me võtame või võtame ette tõesti terveid regioone ja eeldame sinna täitsa radikaalset muutust, siis eeldaks endast sellist nii-öelda leekoobusseeliku ruumi, täisplaneerimist, ruumi vallutamist ja me ei kujuta absoluutselt ette, mis selle nii-öelda kujutlusvõime rajajoone taga toimuma hakkab ja selles mõttes tõepoolest ma tahan öelda, et fiktsioon jäägu fiktsiooniks ja meil on ikkagi mõtet nii-öelda unistada, ehkki küll tugeva jõuga oma antud nii-öelda materjalide piires. Mina näiteks ja selles mõttes ma leian, et see, see viies programm tasub küll utoopia kõrvale heita, ta tasub säilitada sellise mingisuguse kummatise unelmana aga muidu kõrvale heita ja kui sa rääkisid siin ökokülast, siis mina mõtlesin, mina mõtlesin ühe asjana veel selle peale, et üleüldse kogu see projekt räägib meile ainult kesklinna arendamisest, et ei räägita niisugustest asjadest nagu näiteks tugevamatest linnaosa identiteeti test ja nii edasi ja nii edasi. Ja kui me mõtleme ja kui me mõtleme selle peale, et me võiksime tõesti tahta mingisugust Cityt siin arendada siis teatud mõttes palun väga. Meil on toormaterjal olemas Annelinna näol ja meil on seal palju väiksemate muudatustega modifikatsioonidega võimalik nende sellessiti lähedaseid asju kokku unistada ja et võib-olla märksa parem oleks paljudes kohtades sises teostada pisemaid unelmaid, jah, täita linn ja linnajaod väikeste pisel pisemate unelmate jaga. Jah, seda ma olen varem ka tähele pannud, et minnes üle õhtusel ajal üle turusilla, siis kui vaadata sinna eedeni poole, siis jääb mulje, et seal on mingisugune Tartu, Las Vegas, tegelikult seal on siis keskmise suurusega kaubanduskeskuse pisike bensiinijaama, aga see sätendav tulede jätab endast palju suurema mulje, kui ta tegelikult on. Ja siis jääbki mulje, et noh, võib-olla välismaa tegelik City on seal noh, tegelikult osutub mehaasiks muidugi kui lähedale minna, aga vähemasti see tehendus on seal silmapiiril ka sinna võiks siis teha rohkem mängu põrguid. Ja juhtida välismaalased. Annelinn kui ka siin osa selle vot kesklinna osas ma hakkasin küll mõtlema selle peale, et neid stsenaariume lugedes no lapsena Tartus kasvades mäletan seda selgesti, kuidas sõjapurustuste tulemusena lõppkokkuvõttes oli see kesklinn ikka väga lage. Ja minu meelest probleem algab hoopis hoopis sellest, kuidas Tartule prae Tartu praegune kesklinn välja näeb. Et nüüd nende lagedad, et muruplatside asemele on osaliselt kerkinud kandilised, kummalised ja võib-olla mitte kõige säravama väljanägemisega hooned. Ja äkki saaks midagi teha, et need hakkaks paremini välja nägema, hoopiski mitte mitte ilmtingimata. Ta hakkata kogu ümbruskonda täis ehitama, kuigi seal on ka praegu oluliselt vähem, eks ole maju kui, kui enne sõda seda asustust. Aga et saaks äkki midagi teha, et see piirkond, see, see kaubahall. Ja paraku minu silmis ka Vanemuise teatrihoone uus kaubamaja ja vana kaubamaja, et kas selles piirkonnas saaks midagi teha kuidagi nagu kunstiliselt või mingil muul sellisel võib-olla ulmelisel viisil läheneda. Et see muutuks meeldivamaks ja sõbralikumaks võetakse peagi maha külmite Vanemuine veel. Äkki saaks deklareerida kuidagi ja kaubahalli hoone on üldse vist üks suuremaid õnnetusi seal kesklinnas, sest see näeb välja nagu ta oleks tõesti sisenenud siia maailma ilma inimkujutlusvõime vahele segamata ja ma saan aru, et postimaja hoones algupäraga väga palju enda ümber, sest sinna ei ole midagi kujutlusvõimelisemad enam väga. Mida te sellise kunstilise utoopilise ümber kujundusele näete, nende puhul? Nagu ma ütlesin, võib-olla saaks neid kuidagi ägedalt Decureerida anda, võta julgus kokku ja, ja anda mõnele kunstnike grupile voli. Kas sa osutad näiteks sellele, kuidas Tartu kõrgema kunstikooli fototudengid kunagi minu arvates olid need kas Taavi Tiidemann ja Kaisaise nad tegid vana kaubamaja vitriinakendel mis nad sinna panid? Kogu see vana kaubamaja oli, oli, oli täiskunstiga ja seal oli erootilise religioosse kallakuga installatsioon, mis tekitas paksu pahandust ja vist väga hea ühel hetkel kiledega ära. Suurepärane. Või miks mitte panna? Siin oli ju Tartu Postimehes aasta lõpul ka mitmeid selliseid väiksemaid unistusi või teatud määral ruumiliselt positsioneerida rumalaid unistusi, üks neist oli ka vaateratas sinna Anne kanali ääres ja miks mitte panna see vaateratas hoopis kaubamaja peale. Võib-olla oled katuse kesklinnast sinna jõe äärde sobib, aga ma arvan, et see nüüd need sellised väiksemad unistused mida Tartu Postimees eelmisel aastal ja ka selle aasta alguses väga kindlameelselt ja järjekindlalt lugejaskonnale esindas, see on juba väga palju tänuväärsem ja väga palju nii-öelda realistlikum utoopiline unistamine, eks ole siis nii-öelda vaateplatvorm jõe all või või see mingisugune liblikate tuba, botaanikaaias võis selline holograafiline ikoon Pauluse kirikus. Et Ma arvan, et see oleks selline nii-öelda võimaluste piires unistuste teostamine. Ja kui me järk-järgult lisaks neid unistusi läbi kogu linna, siis võib-olla turistid ei tahaks tulla ainult Kesklinna jõge ja mäge vaatama üks väike pooletunnine tiir ja minema vaid neil oleks suuremat motivatsiooni minna kaugemale ka ja miks mitte minna ka tammelinna välja ja nii edasi, kui oleks ainult teada, et sinna midagi huvitavat. Ehkki võib-olla väikest Jah, Romet, oled sa ka pilgu peale heitnud nendele Tartu Postimehes visandatud unistustele. Pean tunnistama, et ei, ma siis nüüd sain uue koduülesande jah, seal oli ka. Kui nüüd hakata vaatama neid üksiknäiteid, mis oli välja toodud, siis seal oli teatrietendus, Tatu Klooaagis seesama jõealust näha võimaldav paviljon maal. Seda, seda ma lugesin. Kui nüüd siia lisada veel ka see jaagu jutu meteoor, siis päris palju selliseid kujutlusi doga seondub mingisuguse maaalusega. Millest see tuleneb, muide, siia võib ka juurde lisada veel selle, et kui olid need mitte Tartu linna hännakud, siis selle käigus tekkis hüpotees, et saadi lennuväealal on Vene sõjaväest jäänud maa-alune linn. Nii et või linnakeses, ütleme aga, et millest see tuleneb, et need, nii paljud kujutlused on seotud mingisuguse maaalusega Tartus, mis toimuvat. Huvitav, kas meie linnale on veealuse vähe vertikaaliat, siis sel juhul? Jah, ja ülespoole vaadates on näha, et on, eks ole tühi. Et siis lennukid ei lenda? Kuhugi, tuleb laieneda. Ja miks mitte siis allapoole, tõesti, jah? See tunnel, kas te peate silmas seda, seda suurepärast? Klaastoru Emajõe all või, või see oli noh, see on muidugi kahtlemata väga realistlik ja Tartulik ideed. Et see läheks maksma hinnanguliselt paar miljonit eurot niisama palju, kui silla silla ehitab ja see võimaldaks siis jalutada Emajõe alt läbi ja näha vaadatuna soogastmed mudast või Sagast vett. See on mõistlik, õdus, et ka parimal juhul Legendaarne tuuker Valdur Udumäe, kes on kõige paremini kursis Emajõepõhjaga on andnud mõista, et see vaatepilt mis sealt avaneks, juhul, kui vesi oleks selgem oleks ka prügimäelaadne. Aga võib-olla oleks meil siis motivatsioon Emajõgi kuidagi puhtamaks saada? Õige Lähme esimesele muusika pausile, see on Tartu ruku hey Dance ja peale seda Me jätkame. Sally tallaja. See oli, ta jätkab, stuudios on Jaak Tomberg, Romet Jacob teeb ehk kohe ja Tartu pöörased ideed. Milliseid juba eelmises saate osas mitmeid kuulda võiski. Aga üks teema, mis neis saadetes ja üldse Tartu kultuuri diskussioonis on ikka jälle üles tulnud, on see, et see Tartu tunnuslause Heade mõtete linn on õigupoolest kahetähenduslik. Üks justkui viitab sellele, et neid häid mõtteid ja pööraseid ideid siin ikka ja jälle tuleb. Teiselt poolt võiks seda tõlgendada nii, et need mõtted enamasti mõteteks jäävadki. Kui jaak siin saate algul mainis, et et linn võiks välja näha nii, et võimalikult paljudes punktides on näha teostanud unistusi, siis on ju mõned aastad tagasi lausa korraldatud näitus kõigest sellest, mis on arhitektuuriliselt kavandatud, aga ühel või teisel põhjusel pole teostunud. Ja ma olen mitmest suust kuulnud seda, et et Tartut iseloomustab väga paljuski see ka kultuuritegevuses, et väga palju mõtteid jääbki vaid mõteteks ja kui hakata inimestega lähemalt rääkima, siis ongi neid, kes tahavad neid mõteteks jätta, kellele meeldib unistada rohkem kui teostada. Nii mitmeidki asju võib mujal näha kohe mõttest teostuseni jõudmas. Inimesed hakkavad kohe projekti ahendama teostama, korraldama, susse otsima. Tähtis on, palju rohkem seda tullakse kokku. Käiakse välja lõbusas laudkonnas vahvaid ideid ja minnakse armsat laiali kellelegi, et samamoodi edasi elada. Kuidas te seda tajute konseni? Eks ta vist tihtipeale kipub nii olema jah, et see päädib sellega, et kütad ahju, kuulad Morris seid ja mõtled, et mis kõik oleks võinud olla, kes ma ise oleksin võinud olla, mis ma kõik oleksin võinud teha, aga paraku jäid ainult head mõtted külmas toas. Aga samas võib ju tuua ridamisi positiivseid näiteid asjadest, nähtustest, ettevõtmistest, mis on teoks saanud ja mis ulatuvad tartust palju kaugemale välja. Esimene, mis mul meelde tuleb, on Alo-TV või Müürileht Tartu ja maailma kultuurileht, mis mulle väga meeldib, üha enam meeldib just tänu sellele, et ta on üha enam suunata väljapoole ja ei ole enam nii Tartu-keskne kui ta võib-olla oli alguses ja võib-olla selles ongi see retsept, et tuleb ennast väljapoole suunata Ta algusest peale. Ja ilmselt on veel, eks ole, festival, eklektika ja asjad, millest me ilmselt veel räägime nagu rahvusvaheline konverents, teaduslik konverents ja nii edasi. Ühesõnaga osa algatustest ikkagi realiseerub ja väga edukalt. Jah, ja mina arvan ka, et tähendab mina-is ma arvan, et seda lauset Tartu heade mõtete linn tõlgid tõlgendada kuidagi Ain ainiti negatiivselt või et et midagi nendest mõtetest kuidagi teoks ei saa või järele ei jää. On ka veidi veidi võib-olla küüniline, et et kuidas, kuidas sa siis muidu ikka tegudeni jõuad, kui sa inimestega koos ei istu ja juttu ei aja, aga, aga teine asi on ka selles, et et jah, võib-olla paljud nendest initsiatiividest ei ole lihtsalt kestvad, et nad on rohkem sellised nii-öelda protsessuaalne sotsiaalia või, või, või igapäevas toimiva sotsiaal ja projektid ja noh, kuivõrd Tartu on tudengilinn ja siin tudengeid väga palju vahetub, siis tegelikult on ju võimalik näha ka tulevad peale uued tudengid hakkavad tegema mingeid uusi asju, siis nad kaovad ära ja tulevad jälle peale tudengid. Ja noh, sellest ei pruugi meile ja jääda maha midagi sedavõrd monumentaalseid ja pikaajaliselt kestvad kui Alo-TV, aga samas igapäevases linnaruumis me minu arvates ikkagi näeme küll kogu aeg midagi toimumas ja teatud kuudel. Aga miks ma pean siin vist silmas siis septembrikuud toimub siinsele selle linna kohta nii palju, et publik ei jõua ära käia. Kui ma ei tea, kas te olete nõus? Ja jah, sa siin kõlasid mitmed sellised näited teatud laadi tartust, mis ehk sinna pööraste ideede alla käib. Teaduslik konverents, rahvusvaheline konverents ja ja need Tatu, eks pehmentalistid, kes aeg-ajalt ka vihikus üht-teist kirjutavad ja, ja hullunud Tartu mitte Tartu. Kõik selline ringnähtusi mees ehk meile, siin Tartu kultuurielus või mingil hetkel hakata isegi kuidagi enesestmõistetavana tunduma, aga väljaspool ta ei pruugi üldse nagu sellist mõistmist leida, et nii mõnedki sellised Tallinna kultuurihipsterid on suhtunud teatava küll võib-olla positiivse, ent siiski nõutusega sellesse, et, et mis see siis nüüd ikkagi on või nad nad ei leia nagu päris õiget tõlgendus keelt sellele või ei oska nagu päris hästi suhestuda, et mis siis tartus sellist liiki mõtlemist tekitab. No mina arvan, et see tuleneb Tatu, sellisest, kuidas ma ütlen, ma ütleks isegi, et see tuleb Tartu iselaadsest suurusest ja obastuleeriksin siin nüüd veel ühe asja, et kui me võtame, et Tallinn on tõepoolest natukene juba suurem linn, siis minu arvates tan teispool seda tunnetusliku piiri, millest edasi me võime öelda, et seal kogu aeg toimub midagi, aga Tartu on pisut väiksem. Siin peab seda kogu aeg kogu aeg nagu justkui ise tegema. Sest kui sa ise ei tee, siis kogu see linnaruum võib olla vajub sellisesse tühja ja justkui sellisesse pelga paratamatuse sulgu ja ta just kuskil seal piiri peal, kus asjad veel ei toimu nagu päris iseenesest. Mistõttu ta nõuab sellist, nii-öelda oma ruumi jaoks sellist kõva lisasüsti asjaolu, et meil on siin nii palju selliseid, kuidas ma ütlen, avam kardseid projekte esiplaanil ei tule ainiti sellest, et siin on palju tudengeid, vaid mul on tunne, et, et noh, see kohalik linnaruum vajab siin ka selliseid elektrilööke pidevalt juurde antud elektrile. Mis ei tähenda, et neid ei võiks ka Tallinnast heasoovlikkus kohal tõlgendada. Väga hästi kunstiliselt. Ehkki siin on mingi tartu enda jaoks tegemise kiiks kindlasti juures. Jah, ma tahaks ka seda Tartu Tallinna teemat kommenteerida, et minul on selline, peaasi, et ma olen juba üsna pikka aega olnud kahepaikne. Ja ma ei ole vist kunagi tunnetanud mingisugust Tartu Tallinna vastuolu, mida tuleb kuidagi ületada või just võimendada. Ja ma pigem arvan, et, et tuleks ikkagi mõelda Tartust koos mõelda Tartust kui koos teiste Eesti linnadega, kui soovite mõelda Eestist tervikuna. Nii pompöösselt kui see ka ei kõla, aga sisuliselt just nimelt nii. Ja mis puudutab neid Tartu algatusi ja Tallinna hipsterid, siis needsamad näited, mis ma tõin, needsamad Alo-TV müürileht, nii erinevad, kui nad ka ei ole ja samuti rahvusvaheline konverents, teaduslik konverents. Ma ei näe siin küll mitte mingisugust probleemi, et need on ju leidnud, et väga head vastu võit, võttu igal pool, kus nende vastu huvi on tuntud omades kontekstides. Aga ma tahaks veel kord öelda, et kui vaadata asja Tallinna hipsteri vaatepunktist, kuhu ma võin proovida korraks hipsteri pähe ronida siis ma kujutan ette, et sealtpoolt vaadates võib tekitada teatud tõrget see, kui seda sõna tatart liiga palju korrutatakse nende tatart asjade puhul liiga palju rõhutatakse seda, et see tuleb Tartust, las ta tuleb. Aga et see tuleb nagunii välja, et kus see, kus see pärit talu missuguse päritolu on. Aga need asjad võiksid toimida iseenesest ja kui need on väljapoole suunatud. Ma ei näe üldse mingit probleemi, miks nad ei võiks muutuda üle-eestiliseks, oma tähenduse poolest ja vastuvõtupoolest või ka täiesti globaalseks nagu valu, teevee. Jah, ja sellega ma olen täiesti nõus, et nad ei ole, et see, et nad on päris tartust, ei ei takista neile kuidagi ligipääsu kui normaalsetele ideedele. Jah, seina ritta võiks lisada kratiiv mootoreid, mis on siis Tartu ja maailma kultuuribänd? No siin ma pean jälle kohe tegema nüüd sellise märkused. Ma lugesin eestikeelsest Vikipeediast, et Tartu, vabandust, kreatiiv mootor on Eesti ansambel, mis asutati 2003. aastal Tallinnas. Täpselt nii ongi. Et ma ei tea, kust kinud see tunne või mulje, et tegemist on Tartu ansambliga. Ma arvan, et see ansambel ei ole otseselt ega kindlalt seotud ühegi maailmalinnaga aga mulle meeldiks öeldud, see on eesti ansambel. Jah, võib-olla see on kompliment, võib-olla ongi niimoodi, et imagoloogiliselt üks või teine üksus või kultuurinähtus ansambel muutub teatud linnaga seotuks näiteks nagu jää on seotud lahutamatult Tartu ka kuhugi. Teatud hetkel elas pool liikmeskonda pool Tallinnas ja, ja no meil on umbes samamoodi jah, et liikmed, keda on praeguseks juba kaheksa elavad siin ja seal Aga kui imagoloogiliselt keratiiv mootor tõepoolest on või väljastpoolt paistab, kui Tartu bänd, siis mis vot just, miks siis, mis selles on iseäralikud Tatuliku ehkki tal sellega mingit pistmist ei ole? Ei pistmist on aga mitte nii palju pistmist. Too mind tegelikult veel ühe klišee juurde, mille üle ma olen mõtisklenud nimetatu vaimu juurde, mis on vist juba nii ärakäiatud, muutunud tähendus tühiseks, aga samas jällegi nii mõnedes Ki märkustes või sõnavõttudes, mida te olete teinud, tuleb see esile ehk hoopis mingisuguses teises tähenduses teatavas sellises kummituslikus tähenduses ja tegelikult ka sellest jutust praegu tuli välja, et, et teatud Tartu kummitusmootori ümber olemas. Ja samamoodi linnaruumiliselt või kultuuriruumiliselt näiteks Jaak sinu seal jutus sellest tahtnud teisest või kummituslikust Luunja kumast juttu ja mis see on, mis see on see Tartu, mis on see, mis Tartut kummitab mis on see, mistõttu kultuurinähtusi kummitab, Tartu linnaruumi kummitab peale Luunja kuma. Jällegi huvitav, mul ei kummita. Tähendab, võib-olla kunagi kummitusega enam ammu ei kummita, võib-olla ma ei ole piisavalt palju mööda Emajõe kaldaid lonkinud viimastel aastatel, et ma peaksin. Ilmselt ma olen ennast kuidagi skeptiliselt sulgenud, nendele kummitustele peaks isegi, ütleme niimoodi, et et kuna ma Tartus üles kasvasin, siis teatud perioodil Molga kummitas mul kummitas, nii et mulle tundus, et ma olen nende kummitustega kuidagi seotud ja et see on niisugune koht, kus sa oled nendele kummitustele lähemal kui kusagil mujal. See tunne. Kui ma elasin vahepeal mujal siis see tunne kadus täiesti ära ja tagasi tulnud. Et ma olen muidugi valmis jälle minema uuesti lonkima, mida ma olen ka teinud nende Expy tüüpidega ja otsinud botaanikaaiast seda kummitust ja ja jõest ja igalt poolt mujalt, kust aga saab, aga ma ei tea, jah. Olen nüüd pimedaks jäänud, selles suhtes. Noh, minu jaoks kummitab küll, aga ei kummita ei kummita kogu Tartus tervikuna ja Luunja kuma ja kogu kirjanduslik jutt too võib-olla pigem lähtus sellisest kavatsusest just nimelt süstida Tartusse midagi tontliku kummitavad või midagi, midagi kehad virtuaalset Tartust ei saaks lihtsalt selline selline pelk materjal, aga mitte selles mõttes ei kummita minu jaoks Tartus minu jaoks kummitas. Ja üllatuslikult just eelmisel aastal hakkas kummitama just nimelt nende kevadel korraldatud kirjandusfestival Prima Vista raames korraldatud mitte Tartu siis käikude ajal kus siis nii-öelda giidide saatel otsiti tartus neid, selliseid vahealakohti, selliseid kohti, kus justkui ei ole mitte midagi, kus on sellised nii-öelda ülemineku või transiidikohad, millel ei ole konkreetset sellist, sellist ajaloolist tähendust. Vot kuidagi see hakkas kummitama mind, aga nüüd eraldi küsimus võiks veel olla ka staatus, ka midagi ajaloolist. Kas midagi ajaloolist ka tartus kummitab jah, tegelikult. See mõte ühendus seoses pööraste ideedega pidigi välja viima selleni, et et kui Tartu hakkab taas kord koostama oma identiteedi dokumente või püüab kuidagi oma mainet kujundada, siis tundub, et see ajalooline identiteet käib tänapäevast üle või isegi mingitest tulevikuunistustest üle. Ikka jälle. Rahvusülikool esimene laulupidu, esimene rahvuslik teater, terakuta Bushid uusklassitsism ja, ja seda kuulsusrikast minevikku saab nii palju, et tihti olevikust ega ammugi tulevikust enam rääkida jõutagi. Kas see on ka omamoodi kummitus? Võib-olla, aga sellel, sellel kummitusel on ilmselt ka jällegi positiivne külg, et ma olen kuulnud mõnedelt põlistelt Tallinna elanikelt seda, et Tartusse tulevad, siis nad just satuvad. Krause aegse arhitektuuri lummusesse, mida on omajagu ja mis moodustab teatava ansambli kesklinnas ja väga kahju oleks, kui seal mingisuguse mass ehitamise ja üle moderniseerimise käigus hakkaks kannatama. Jah, just nimelt, et mina, mina arvan ka ja tulles meie esimese saateosa juurde tagasi, et nendel planeeringutel tasuks selle, selle nii-öelda postuleeritud ülemäärase ajalooga kuidagi kuidagi kokkuleppele jõuda, kuidagi kuidagi seda olemasolu, selle olemasolu arvestades sellest siis tuleviku minna. Jah, sest kui sa kui sa selle nii-öelda mineviku tondiga ära ei lepi, siis tulevadki ma arvan, kuidagi väga utoopilised ja väga väga kuidagi halvasti murrangulised tulevikuks. See märkus siia tulevate tallinlaste kohta oli sellepärast huvitav, et et üldiselt Tallinna ennast peetakse keskaegse vanalinnakohaks ja niimoodi Euroopa kultuuripärliks ja ja pigem on küsimused olnud siin Tartus, et kas siin on näiteks mõtet korraldada mingisuguseid hansapäevi, kui meil sellist keskaegset kesklinna ei ole. Ometi nüüd tohutult rahvarohked üritused ju seesama hansapäevad ja, ja hansaHansaks lihtsalt üks periood, aga 19. sajand on, on teine ja jah midagi siin on. Aga me oleme siin vaadanud mitmel korral Tallinnast seda Tartut ja tulnud Tallinnasse ja Tartusse. Aga pekk, sina oled Viljandis, kuidas Viljandist Tartusse tulla? Viljandist Tartusse tulla on kindlasti teistmoodi kui Tallinnas tulla, et ta on ju väga palju väiksem linn, teiselt poolt jällegi oma kultuuri ja identiteedi võib-olla viimasel ajal rohkem paika pannud kui Tartu jah, muutudes selliseks folgi ja etnokeskuseks ja ja tõmmates siit teha välisartiste, kes tulevad juba niimoodi, noh, Tallinnasse, Viljandisse Tartusse jõuagi. Ja loomulikult nad linnaruumidena on väga erinevad, kui, kui oled need kõik praktiliselt tänav tänavalt läbi käinud või mõlemat, nii Tartu kui Viljandi, et need võimalused, mis kummaski on, on kindlasti ka erinevad. Ja mõlema puhul on see tunne, et et ühelt poolt on seal palju ajaloolist, mõlema puhul on see tunne, et on, on tõrge mingisuguste uuenduste suhtes ja samas mõlema puhul on see tunne, et äkki ta hakkab oma ajalukku kinni jääma või vähemasti see ajalooline identiteet pojaks kuidagi hoopis teisel kujul 20 esimesse sajandisse toomis mingit ärgitamist ilmtingimata ümberehitamise kaudu, aga pigem võib-olla sisulise kasutada. Just ja mina arvan ka, et kui sa, kui sa ütled, et Viljandi on kuidagi oma identiteedi paremini paika loksutanud siis mina ei usu, et Tartu vajab nii väga uut, et see identiteet kusagil all on meil juba olemas ja meil on palju sellist ajaloolist. Küsimus on tõepoolest, kuidas seda nii-öelda leplikult iseenesega kokule Tulevikku arendada. Jah, kui me rääkisime nendest praegustest tõttu pöörastest tegijatest, katsetustest, siis siin on see varasem kihistus ka olemas kõikide Lembit kurvitsa, Mati miiliuse ja Mülleri Erkki hüva näol ja mingit pidi see, mis peale tuleb, lihtsalt ehitab end juba olemasolevale. Mihkel, ütleme siis nii. Kultuuriteaduslikule nihkel. Mul on tunne küll jah, et, et see on mingis mõttes üks ja see sama asi mitmes erinevas põlvkonnas või mis kujusa võtab mingil järgmisel põlvkonnal või järgmisel kümnendil või ajastul. See on juba iseasi, aga mingi selline joon on siin Tartus alati olnud ja. Ma tahaks siinkohal lisada kindlasti Tartu ühe kultuuri dokumendi Tartu identity peedi juurde, see on eelmisel aastal ilmunud Meelis Friedenthal romaan mesilased kus tegevus toimus teatavasti seitsmeteistkümnendal sajandil, eks ole, kus mingis mõttes seda õrnalt praegugi praegu Tartuga seostatavad õrna, sellist spliini või, või huumorit, et paigast äraolekut oli ju ka seal tunda või sinna broitseeritud jah, nii et see, see jätkuvust tuleb siin äkki veel kaugemate sajandite eest. Me teeme jälle ühe muusikapausi, me kuula külmas toas muuseas, siit vaid kuuleme soojas toas kratiiv mootorit ja sellele loole viidad. Soomet sa ikkagi mainisid teatavat kummitamist, vehner enne põlemist ja selle puhul sa ütlesid, et see on üks lapsepõlve mälestus, mis sind kummitanud. Nojah, see on üks neist asjust, mis meie bändi Tartuga seob. Nimelt, et seda laulu teksti vaadates siis ilmneb, et tegemist on tõepoolest sündmustega, mis arenevad Werneri kohvikus, enne kui see põles. Ma käisin seal lapsena emaga, kui isaga, mäletan neid ettekandjaid ja laudu ja malemängu ja suitsu ja palju muud. Ja siis see episood, mis siin laulus välja tuuakse, lõpuks on siis selline, kus ma silmasin, kuidas üks ettekandja tuli kusagilt uksest välja, et tal oli kandikutäissaiu, ta pillas neist ühe põrandale, siis vaatas sellise kavala näoga ringi ja tõstis selle taldriku peale tagasi. Kuuleme lugu. Arvutusi haigus hoolimata lapse Silvalgi, ütleme Taldrikule kaasa aidata ja olgu läinud. Kes olid alla ja Sally tale jätkab Jaak Tombergi Soomet jagab ja koega ja ühest dist ideedest headest mõtetest ajaloolistest kummitustest rääkides ei saa kindlasti aga Tartu ülikoolist, mis on ka seal saates vahe jutuks olnud ja me siin muusikapausi ajal natukene ajutasime teema üle, kuivõrd me keegi ennast humanitaarhina defineerime. Ja vähemasti mingisuguses eluetapis, mis võib olla nii hilja hiljuti või millest nii kaua aega möödas ei olegi, te mõlemad olete seda ikkagi teinud. Ja humanitaarainete teema on ühiskonnas praegu väga teravalt üleval selles osas, kas humanitaarid endale tööd leiavad ja samas kui vaadata kas või sinu mõningaid sõnavõtte meedias, siis kas võiks ehk tõstatada küsimus, et et ehk humanitaarid on ennast liigagi kohandanud sellele eduühiskonna ja ja nagu sina oled öelnud teadus kolhooside tellimusele, ehk me katsume liiga vähe eristuda ja probleem on selles Nojah, eks algab jällegi väga pragmaatilistest küsimustest, et mis võimalused üldse on selle humanitaaria aga tegeleda, et kui sa tahad sellega tegeleda ülikooli akadeemilises raamistuses siis praeguses olukorras on see paratamatu seetõttu et sa pead selle süsteemi reeglite järgi mängima, sest muidu sul lihtsalt ei anta raha. Ja alternatiiviks on võimalus tegeleda väljaspool seda süsteemi. Ja siis tuleb jälle mängu külm tuba ja need muud kummituse. Võib minna väga kurvaks, et jah, nagu öeldud, tõesti, mis valikud on, küsimus on selles, et ma arvan, et ega raske on süüdistada humanitaar Ülikooli raamistuses mugandumisest, sest oma oma ainese spetsiifikaga arvestamise eest on humanitaarid võidelnud kogu aeg ja võitlevad edasi. Aga jällegi nendes piirides, kus teadusraha jagamine toimub, see on tegelikult igapäevane võitlus. Ja kuidas sina sellest võitlusest osa saad või ennast sellest distantseerid. Noh, mind tegelikult selle jutu puudutas nüüd viimastel nädalatel veel ka sotsiaalvõrgustikes käinud käinud arutelu selle kohta, et tõepoolest, et kas kas ülikool peaks siis pigem olema selline nii-öelda endale Endale kutse õppimise koht või peaks ta olema selline Berk, ma arvan, see on sinu enda väljend iseendaks õppimise koht. Ja, ja, ja seejuures mul on tunne küll, et kõik, kõik need, sellised, kuidas ma ütlen akadeemilist bürokraatlikud nõuded, mida siin veel äkki 10 aasta eest nii väga ei olnud on muutnud tudengile märksa raskemaks selle nii-öelda iseendaks saamise peale mõtlemiseks. Ta peab kohe mõtlema mõne ameti väga kitsas raamistuses näiteks, või jahetay. Et võib-olla märksa vähem vastatakse küsimusele, kellena ma ennast tulevikus näen millegi muu kui, kui, kui näiteks mingit ametit Tim markerit aega või, või selle kaudu, et kust, kust ma endale leiva teenid. Aga need piirangud mulle ka tunduvad, Roomet on paratamatud. Mingil määral teine asi on, kui me räägime nüüd nendest humanitaar-idest, kes seal ülikoolis võib-olla töötavad ja kes kes peaksid äkki meie ülikooli humanitaaria kuidagi rohkem püüdma rahvusvahelisust dada näiteks ja nii edasi ja nii edasi, et siin on teine mugavdumise koht, on, on lihtsalt nii-öelda oma asi ära teha ja mitte püüda võib-olla sellist avalikku liiku liiklust soodustada qi nii väga, et see on jälle teine koht, kus need, kus need piirangud, kus nende piirangutega tuleb kohanduda, et, et seda liiklust üldse saaks soodustada. Samas kui vaadata sellist väga võitlusliku olukorra muutmise katsed, ei ole ka tehtud, alustades sellest, et ega humanitaarid ei kipuga ülikooli rektoriks kandideerima ja et aga äkki äkki ei peagi äkise võitluslikus peaks üldse väljenduma milleski muus äkki peaks väljenduma tõepoolest mingisugustes hulludes, ideedes ja paralleelmaailmades ja ja sellistes ajutistes vabatsoonides meda humanitaaridele tuua saavad. Aga minu minu puhul see nii ongi täpselt. Ja mina arvan, et neid luuaksegi siin ja luuakse päris päris palju, et selle koha pealt küll millegi üle kurtma Tartus ei pea. Aga mis see suurem ühiskondlik efekt võiks olla hiljuti Eesti teadlaste kaastööl või lausa algatusel lendas kosmosesse esimene kosmosesatelliit, et Eesti oma, et mis humanitaarsed ja kosmosesatelliit Ta on? Ma arvan täiesti konkreetselt, et Tartu semiootika on kosmosesatelliit ja filosoofia ja kirjandusteadus on ka juba õhus. Jääme selle juurde, aga Roomet, sa viskasid õhku teema, et Tartu kui Reykjavik tahaksid, sa saate lõpuks seda natukene avada. Nojah, võib-olla hästi lühidalt, et muusikaga tegeledes hakkasin ma peast läbi laskma kontserdipaiku Tartu kesklinnas ja kohe noh, lisaks Genialistide klubile ja Kinkongile, kus ma olen sagedasem külaline meenus kohe jazziklubi, mis on ka väga edukalt tööle hakanud, kuhu ma olen ka paar korda saata tunud ja Tartu Ülikooli aula, mis ka toimib edasi kontserdipaigana ja on legendaarne kontserdipaik, aga kuhu ma millegipärast viimastel aastatel ei ole üldse saada tunud? See selleks, aga see mõtteviis mind selleni välja, et vot peale selle veel on olemas Jaani kirikus. Ja see mõtteviis mind sellele selleni välja, et mulle meenus festival Islandeeruvaws Reykjavikis, kus me bändiga esinemas käisime ja mul hakkas tunduma, et kui need kontserdipaigad kuidagi omavahel suhtleksid ja leiduks inimesi ja ka raha, et saaks midagi ette võtta. Ta siis mul kuvandus, muusikafestival, mis on oma esindatud žanrite poolest hästi kirju. Pole mõtet hakata Tallinn Music Weeki dubleerima, aga midagi võiks teha ilma oma nišides. Klammerdume. Nii et saate lõpuks üks pöörane idee, mis on tegelikult päris teostatav. Aitäh, Jaak Tomberg. Aitäh, Romet hakkab saatesse tulemast. Ja lõpetama jäävad Tõnis Mägi ja Kärt Johanson kapis. Kui te olete nüüd Kleer Aastasi, milles pettus? Kui tärklise jääre Milles pettus? Suvuse, kel üüris Katkeesike. Ja kinnisiga. Kuus oranzhi värvi Alice. Teeks äärde pill.