No nii, selge, siin pole enam midagi, siis teeme ühe perepildi. Tulge. Pere filmida, kuulata teine kuulamist. Laborandi less palun kogunev kus ema on oma selge tähelepanu köita. Nardoderne SUP modell ei mõjuta jah, no nii, tema tähelepanu. Tere, tere hommikust, te kuulate pere pilk stuudios on Tiina Vilu ja Toomas Tross. Tiina käis külas alustamegi ringkäiku ühe pere koduste häälte kirevast maailmas. Teejuhiks on Jakob. Võib-olla see valmis ukse hääl seal nagu kodulehe iseloomulik. Et kui te niimoodi kinni langeb. Et noh, need kaks vaks klõpsemisse lõbus käivad, et seda nagu läbi maja kuulda, et siis saab kohe aru, et et noh, need, keegi tuli. Aga kas sa saad seda ka aru, et kes praegu ukse avas, isegi kui ta ei ütle, kes ta on, et kas sa kuidagi selle ukse liikumise järgi saad aru, kes tuli jah, vahel näiteks vanaema ja vanaisa ei lase seda usk niimoodi lihtsalt kinni, vaid nad panevad nimede, tõmbad ukse vaikselt niimoodi kinni ja siis laseb see lingi alla, selle järgi saab näiteks aru, et vanaema või vanasti oli, kuidas Johanna tuleb Jonali ukse lahti. Ja siis laseb selle lingi lahti. Aga ema ja isa emadeni olid rahulikumad lahti ja, ja siis aga isa vajutab nagu see lingi niimoodi kohe-kohe korraga olla. Paljalt ukselingi vajutamisest on sinul juba helipilt ees, kes tuli ja mis tujus ka tuli. Tuju, seda tuju, nii, Eesti sa aru juba siis võib-olla, kui ta juba tuppa tuleb, siis on juba saada. Aga jah, et selles mõttes on nagu noh, tavainimene võib olla nägija ei saa aru sellest, et kes tuli kuuks käib, aga see on jälle siukene. Noh, kui ma olen üleval oma toas, ma saan kohe aru, kes tuli, et kas võib olla vaatama minema või ei pea. Ma tean, mis sulle veel kodus hirmus oluline hääl, seesama, kui sa oma arvutiavad ilm ja ilmselt see kill ja mis veel on selle ukse näiteks. Et see kiisu mis sa selle järgi teada saad, et siis oleks töötuppa või tuli töötoast, see on nagu niisugune nii-öelda kontoriruum või see on niisugune. Nii, ma mõtlen, kus, kus selline iseloomulik hääl no trepi pealt tähendab, kui keegi tuleb, siis saab aru, tuleb kõigepealt üles sammult kuuldes, selle järgi saab eristada Johanna samme, oskad mulle teha, anna tavaliselt mikser. Seal. Kuidas isa laev siukse raske sammuga? Ja ema tuleb rahulikult? Siis on need jõulukaunistused, mis siin ripuvad, et nende kyljes on siukseid, kellukesi, siis seest on kõver saada, kui siis mööda läheb, siis tilisev nimede juurde. Ja siis on see ahju piiksumine. Vaata, mis ma tegin, on nii, et kui see piiksub, siis järelikult kihti kuskil süüa ja, ja tuledele signaal tähendab seda tavaliselt, et need võeti söök ahjust välja. Ja kõik lootusetult hilja on juba jahi just lihtsalt sellepärast, et kuna senna, nagu see on juba valmis ja siis suitsuandur tunneb seda lõhna, seda kuumust, kuumust neist hakkab häiret andma ja siis on nõudepesumasina hääl, kui ta tehakse lahti nii vanas kinni. Ja siis, kui see nüüd piiksub, siis ta järelikult hakkas kuivatama või sai valmis. Jakob, kas sa ise ka süüa teed ja kuidas sinul näiteks kodutöödega on koristamisest pääseda? Koristamisest ei pääse, kõigi oma tuba, koristan ja süüa teen väga kõht tühjaks läheb, siis ma teen võileiba endale ja, ja sõpradega siin, noh, sõbrad käisid külas, pelmeene keetsime ja. Kas sa koristamise puhul kuidagi vabanduseks öelda ei saa, et kuule ema, ma ei oska neid asju nii korralikult ära panna, ei õnnestu välja viilida muidu raamemises. No üldiselt me ikkagi noh, aitan pühkida või midagi siukest. Mina olen täna tulnud külla ja siin on laua ümber praegu neli inimest. Ema Kristina, siis on Jaakob, kes käib seitsmendas klassis ja 13 aastane. Ja siis on Johanna, kes käib kolmandas klassis. Kui vana sa oled, Johanna, üheksa aastane. Rääkige mulle, kuidas teie tänane päev on läinud, väljas on nii pime. Novembrikuusse oleme juba jõudnud neljapäeva õhtul. Johanna, räägi sina oma päevast. Kuidas sul täna läks? Mul läks ka täna hästi, et hääliku, ütleme niimoodi, nüüd on meil jõuluajal on Eesti, meil on niukene jõulunäidend, kus ta mõnest tunnist lähme ära ja siis täna oli ka niimoodi teises tunnis läksime ära ja teil on näidanud ja me ei teinud mitte midagi. Et lihtsalt istusime ja kuulasime telefonides muusikat. See oli väga lahe päev ja oli. Ja siis, kui ma olen kõik tunnid läbi saavad haigut, siis ma lähen trenni garantiisse siis sealne jaga harikut, Ühed, ostisel eksamid, juba siis me harjutame seal vahel niukseid gaasi, mis me peame tegema ja harjunud pärast seda mängime kohe rahvastepalli. Kuidas sul läks täna, Jacob, mul läks hästi hommikul koolis ja seal koolis on tavaliselt niimoodi, et hommikul on mul esimene tund on inglise keele individuaalõpe, kus ma õpin siis lühendatud punktkirja ja pärast seda tuli ajalugu ja millegipärast on mul neljapäev eriti just ajalugudes niimoodi, et mul on nagu hästi väsinud ja siis ma seal tavaliselt jään magama. Ja siis noh, niimoodi kõrvalt kuulame õnneks õpetajana meile pärast õpikust leheküljel me peame läbi lugema ja seal on kokkuvõtlikult see, mis ta rääkis tunnis, et et noh, väga hull ei ole, aga ma tahaks ikkagi üleval olla ka ei saa, lihtsalt millegipärast tuleb sihuke suur väsimus peale ja, ja siis pärast oli veel klaveritund, kus sai jälle üks vana lugu meelde tuletatud siin ERMi kuu millalgi on kontserdis seal tead mängima ühte laulu ja, ja pärast seda oli vene keel ja matemaatika ja siis läksin mängima pimedate lauatennist seal Tondil, seal saab mängida. Päeviti ma käingi seal saan sõpradega kokku ja nii ja siis tulingi koju, siin siine, joome teed. Oled sa täna juba õppinud ka või õppimine tuleb siis, kui mina minema lähen? Ei täna ma pole veel õppinud ja ei õpi ka sellepärast et reedeti ma käin pimedas keskuses, kus ma saan siis õppida järgmise nädala koduseid töid, kui mul on mingisugune kontrolltöö jäänud vahelt tegemata, siis on selle ära teha või ei ole jõudnud klassis mingeid harjutusi teha, siis ma saan seal järgi teha, et seal nagu noh, rahulikum see õppekava neljapäevane selles mõttes ka natuke mõnusam, vaat siis hakkab nädalavahetus juba tulema või kuidas. Ja ongi niimoodi, et pärast seda viimast tundi on niisugune noh, kergendus, joogid, et nüüd enam ei pea nii palju pingutama see nädal ja nii palju õppima. Kristina, palju teil on aega niimoodi kuulata, kuidas päev läinud on, üritan iga päev selleks aega võtta. Ja see on nagu minu jaoks hästi oluline, sest see hoiab kontakti lastega, et Jaakob ju 13 aastat ja annaga juba üheksa aastat. Et ma tunnen neid täielikult juba nende ilmest ja olekust, mis toimub, sest, sest me iga päev räägin nendega, et kui see vahe läheb pikemaks, siis juba ei saa aru, mis on, võtab rohkem aega, et nii-öelda see ühine energia leida, et mõista teineteist. Kas vahel on nii ka, et ema küsib, et kuidas päev läks, aga vastatakse võib-olla hästi või normaalselt, et vastust ei tulegi? Muidugi on, ega siis iga päevaga pikki vestlusi ei jõua pidada, et kui sa neid tunnetad oma lapsi, siis vahest pole vajagi, et vahest on lihtsalt vaja esitada konksuga küsimus, et põhjus, aga, aga kui sul on hea side nendega, siis on seda lihtne. Aga, sest näed ära, kas neil on mure või tahavad midagi rääkida, aga nad ei oska alustada, et neile võimalus anda, et et selles mõttes ei ole nagu äsja avatud suhe kogu aeg olnud. Kuidas teie pere ja Jakob päevakava ühte seadmine käib, kas te peate palju arvestama Jaakobi tegemiste minemistega? Juba nii omaseks saanud? Sellepärast et noh, kuna ma olen hariduselt lasteaiakasvataja, siis minu jaoks on laste soovid ja tegemised nagu kõige tähtsamad. Me oleme soovinud väga oma lapsi ja, ja, ja arvestame väga nendega, mitte nii et ennem meie tahtmised ja siis nende omad, et katsume nii kombineerida väga lapsi arvestades. Aga Jakobiga peab jah, arvestama, et õnneks me oleme nagu tänane päev, mis ta rääkis, et liikumised koolis sinna Pimedate ühingusse sinna Tondile ja seal koju, et, et need on ju kellaajaliselt, peavad kõik paika saama. Selles mõttes on jah, niuke, aga see on kuidagi nii omaseks saanud, et ta ei ole enam probleem. Jacob, mida sina näed, mina ja näen, kui nüüd otseselt öelda, siis ma näen valgusti värve ja, ja aga muidu olgust värv. Kas sinu käest küsitakse seda küsimust ka mõnikord veel ikka küsitakse, et noh, küsivad näiteks koolis väiksemate klasside õpilased küsivad, et noh, miks sa ei näe või mida sa näed? Igiküsitakse selliseid küsimusi, mis neile vastad, kui nad küsivad, miks sa ei näe? Ma vastan, et ma sündisin sellisena, et praegu ma olen niimodi, sina ütlesid, et sa näed valgust ja värve ja ilmselt on selliseid inimesi, kes kes ei näe ainult pimedust, vaid vaat samamoodi nagu sina hoopis mingeid teisi asju, miks pimedad selle kohta ütlema? Tegelikult Ma isegi ei tea seda, mille pärast piima võib öelda, et võib-olla peaks selle öeldumann nägemispuudega või midagi sarnast või valgusenägija hoopiski värvide nägija näiteks. Kuidas sulle meeldiks värvide, nägija või valguse nägi, oleks päris hea vein näiteks mites pime või lühinägelik, näiteks võiks samuti olla. Aga mis värv sa näed kõiki värve? Et kui mina istun siin laual, Andres, sinu vastas, et kas minuga seondubki mingi värv. Vot selles ongi see probleem, et mul nii kaugele enam ma näen ainult noh, väga lähedalt vaadates või siis väga heledasti valgustatud asja. Kristina, kui sageli sina pead vastama küsimustele, et, et miks Jakob ei näe või kuidas ta näeb, kas inimesed küsivad üldse selliseid küsimusi? Üldiselt inimesed pelgavad küsida, et selles mõttes nagu kahju, et ma saan aru ka, sest kui noh, meie tutvusringkonnas tänu Jaakobi perekondi või neid ühinguid, kus me liigume, kus ratastooli lapsi või vaimupuudega inimesi, et lihtsam on kui küsitakse, aga on ka vanemaid, kes tunnevad ennast väga puudutatuna, nad ei suuda sellest rääkida, need ei ole nagu sellest üle saanud või ei lepi selle olukorraga. Aga reeglina tajud ära, kui inimene tahab küsida, aga pelgab, et siis tuleb talle see võimalus anda ja öelda, et küsi julgesti, et noh, selge see, et ega mina ka ei tea, mis olukord on, kui ratastoolis laps või vaimupuudega lapsed mis või kuidas, et noh, Jakobi puhul on ka küsitud, et kui ta väiksem oli, et kas ta magab silmad kinni nagu meie, et, et noh et loomulikult magab silmad kinni, et ta on ju nagu teised, et no et ilma funktsioon on sama. Aga noh, hea on, kui küsitakse, kas sinu käest ka Johanna küsivad vahel kooliõed ja vennad ei olnud, ei hakka pikka ja samas koolis. Ja aga mina olen, harilikult ei küsita. Ma kardan, pelgavad seda. Ma ei tea, kuidas nad teavad, aga nad juba teavad, nagu näevad juba ära, et ta on pime, et ei näe eriti hästi. Kristina, kuidas see päris alguses oli, see päris väike beebi, Jakob, kas see oli kohe alguses selge, et Jacob, need teisiti ja seda öeldi kohe sünnitusmajas. Kuna Jakob oli meie pere esimene laps, siis nii oli ja ma ei osanudki teistmoodi, mul ei olnud võrdlusmomenti, võrdlusmoment oli siis, kui Johanna sündis ja oma suure silmaga mulle otsa vaatas, et see oli niuke teistmoodi silmside. Et Jakobiga oli väga palju füüsilist kontakti, et noh, nagu emad ikka Suisutavadion osutavad oma lapsi ninaga või põsega või et ta oli hästi palju minu juures, minu vastas, et selline hea kontakt ja side on meil mõlema lapsega, aga Johanna-le ma saan vahest kurja pilguga otsa vaadata, mis noh, Jakobi puhul toimi Jakoppil ma lähen siis võtan ümbert kinni või või võisasin pead või et, et, et noh pilgul suhtlus jääb nagu ära. Kui ta väike oli jah, siis oli ta väga-väga-väga palju meie süles meie juures. Ja üldse nad on kogu aeg koos meiega olnud käinud, liikunud ringi, et, et me ei ole neid niimoodi noh jätnud, et kaasanud oma reisudesse või ettevõtmistesse, et hästi palju kaasas. Jacob, kui ema vaatab sinu poole kurja pilguga, ma miskipärast arvan, et sa tegelikult saad sellest aru, mobiilgustist aru ei saa, aga ma saan sellest hääletoonist aru, et kui ta minuga vihaselt räägib, siis järelikult ta vaatab mind ka kurjalt. Mida see ühe noore ema ja isa jaoks tähendas, kui laps oli natuke teistmoodi, ütleme teised ümberringi kasvavad lapsed? Sisuliselt Ta oli nii, et me oleme Jacoby kogu aeg võtnud, kui maadelt tervet inimest. Et me ei ole kunagi toonud põhjuseks, et Jacobs ei saa, ta ei näe, et tal ei tekiks elus seda, et tema hakkaks ütlema. Ma nüüd ei saa, et ma ei näe, et muidugi on asju kohandada aja ja vahest on tõesti olukordi, kus tuleb ütelda, et Jakob, et see ei ole võimalik, kuna ta ei näe, eks ta ei saa autojuhiks. Kuigi ütleme nii, et kuna mees on väga tehnikalembeline meil, siis nad sõidavad autoga, küll on käinud jäärad Real ja lumest sõitnud ja, ja Saaremaal põllu peal, nii et auto juhtimine tuleb tal päris hästi välja. Aga noh, põhimõtteliselt on mõningad asjad, mis ei ole nagu võimalik. Noh, kindlasti nüüd on juba teil tunduvalt kergem oma igapäevaelu sättida, sest Jakob saab ilmselt väga palju iseseisvalt hakkama, aga, aga ilmselt oli perioode, kus ta nii väga ei saanud hakkama, et kuidas te selle elu organiseerisid. Manin Jakobiga kodus, kui ta oli väikene kogu aeg. Ma teadsin, et on väga oluline see sotsiaalne ring tema ümber. Ja kuna ma olen ise lasteaiakasvataja, siis saatus mängis võimalused kätte, et Nõmme noortemaja juurde sai teha mänguringi. Ja ta ei olnud nagu lasteaed ateljee, kus lapsekesel pool, aga siis sai seal mängida ja Jacob käis seal mänguringis, nii et praegugi sealt mänguringist on kaks poissi tema trassi vendadeks saanud. Et seal ta sai nagu tavalastega koos olla, aga ma sain ka aru, et on vaja neid spetsiifilisi oskusi, mida mina ei oska talle edasi anda, et mis nägemispuuet puudutab siis. Ja siis ta käis Heleni koolis, tookord oli ta jah, pimedate laste lasteaiad ja nüüd on Heleni kool ja seal olid spetsialistid, kes oskasid siis ümber käia, temale, õpetada seda punktkirja tasapisi ja kõiki muid oskusi, kuidas asju otsida süstemaatiliselt ja, ja ennast riidesse panna õieti ja ja noh, lihtsamaid võtteid kasutada ja mängud olid seal noh, mida ta katsuda sai, spetsiaalsed ja heliga. Et noh, mina isegi õppisin sealt üht-teist, ega muu on kõik järgi käinud, ega siis, kui Jacob sündis, sünnitusmajas keegi retseptiraamatut kaasa ei andnud, et nüüd teil on pime lapsed, nüüd te peate nii või naa tegema. Üsna palju sai ise leiutatud ja tunde isegi vaistu järgi, aga eks eks tänapäevalgi ju, kui ta juba kolmeteistaastane, unustad ära ja ja, ja noh, teed valesti ja ei, näitan talle kohe ja, ja siis ta avastab, et oh, see on hoopis nii. Ja, ja kui Johanna sündis, siis oli, hakkas käima, siis oli ikka nii veresse ütlemine, kui tänaval liikusime, et vaata nüüd ette, et on aste kas üles või alla või, või et vahest oli väsinud, unustasid ära ikka Joannalega õitsejad, vaata nüüd etteaste siia või sinna, et et noh, Jaagupiga on see nii omaseks saanud juba. Me. Leiame väänantorisovski kui harmeiku tapp. Käsweeerraguvad kuuleks metall. Toom. Superäge hommikus. Ja see jääb vaid riik, kus käe läbi teise meelejumalaid. Käsku taeva ja taevani päästame ta ära, jätame ärajätmise. Häime loojumas, loojatest, hooli, koidab. Leinata. Hanna teadvusesse jõudis see, et vend, näpp teisiti, ma arvan, et nii nagu Jakob sündis meile ja see täiesti normaalne nihannale normaalne, et tal on selline vend. Muidugi noh, kui meil on oma hoov, kui nad õues mängisid väiksena ja Jakob rattaga sõita, siis ei anna, oli mingi üle aasta-poolteist, kui ta üle autotee hoovist siis et üle minna, kui Jaakob rattaga tuli, siis kui te ükskord pihta sai, siis järgmisel korral oskas väga kiiresti kribida. Et ja kõige raskem, et minu jaoks, kui emale oli siis kui Johanna Roomas Jakob oli siis mingi viiene ja ma ei saanud keelata tal on ka õigus liikuda ja olla, mine sinna või kogu aeg, et vaata, kuhu sa lähed, kuidas liiguvad, et pigem olin, ma pidin kogu aeg valvama, kui Johanna liikused Jacob talle otsa koperdamisest kummagil oli õigus, liigud ühe neljakäpukil, teisel kahel jalal, aga et, et noh, üks või teine süüd ei tunne ennast, teine haiget ei saa. Et see oli nagu raske aeg ja annan selles mõttes ühiskonnale tulevikus suurepärane kodanik, sest ta märkab abivajajad, me ei ole talle kunagi õpetad. Ta on teeninud nii või vii või pane, ta märkab seda lihtsalt ise. Ja koolist on tulnud ka seda tagasisidet, et Johanna nagunii tähelepanelik kaasõpilaste vastused, et kui midagi maha kukub, abi maja, ta lihtsalt teeb seda, ta on lihtsalt märganud seda, et nii tehakse. Kui head oskasid sa tänu Jaakobi-le endale ellu kaasa oled saanud, ise ka märkad seda, et selles osas oled teistest teistmoodi. Ja märkan, õpetaja on ka vahele jäänud, et ma olen hästi abivalmis tüdruk ja nii edasi. See on küll väga tore, ilmselt kooliellu minemine oli Jakob sinu jaoks väga suur muutus, nii nagu iga lapse elus on väga suur muutus ja sinul on see võimalus, et sa käid täitsa tavakoolis nägijate lastega koos, aga sa saad õppida niimoodi natuke omasoodu ja oma programm, mille alusel või kuidas seal ma õpin ikkagi tavaliste laste õppekava järgi, kuigi jah, on nüüd see reedeti, reedeti, sina, mina teiste jaoks, mina puudun koolist. Tegelikult noh, ma õpin ka, aga minu jaoks sellise kooli minemine muidugi suur pööre elus võib-olla natukene suurem kui teistel lastel, sest mul oli see, et mul oli koolis abiõpetaja, kes aitas mu seal liikuda, kuigi esimestes klassides ma liikusin ise. Aga ja siis oli see, et suuremate klasside õpilased vaatasid, et ah, et sihuke väikse klassi õpilane Ta võib-olla ei pane veel tähele, et noh, kui keegi on ees, et noh, siis nagu märgatud seda, et ja, ja ka nüüd kuma suuremates klassides siis vaadatakse, see oskame ise mööda minna ja nagu eest ära ei tulda ja siis on nagu rohkem seda nagu koolis orienteerumise või orienteerumis, Moskva ise aga koolis just liikumise abi abi vaja. Ja aga õnneks on sellele liikumisele mõeldud välja tark abivahend, mis annab märku, kui mingisugune takistus on ees, et siis selle abil saan koolis paremini ringi liikuda, mis abivahend, son ravivahend, mis saadab välja ultrahelikiired ja kui need siis talle tagasi põrkavad, siis ta annab märku, et sul on mingi takistus sees, nüüd vaata et otsiks kustpoolt mööda, saaks rohkem, kas see on siis mingi helisignaal või valida saab siis kas helisignaal või nagu värinaga, et kui kuskil suurema lärmi sees et siis seda helisignaali ei kuule, et siis saab radinaga, kas mõnikord ajab kohe väga närvi ka, kui mingit toitu aitavad sul seal ees koperdavad koolis ikka ajada värvi näiteks on osades seal on võib-olla niisugune kommet lihtsalt käsitletud koridoris istuja juttu rääkida või, või istuda koridoris, jalad välja sirutatud, et siis on natukene halb. Ma saan aru, et sa oled väga tõsiselt selline tehnikahuviline noormees, et millest sinu tehnikahuvi pärineb? Tehnikahuvi pärineb, mõisa on on samuti tehnikast huvitanud ja siis noh, väiksena mul oli veel niisugune vana kassettmakk, mitu tükki olen ma lapsepõlves need ära lammutanud siin. Et selle väikse magiga sai igatipidi kudesse linti tagasi kerida ja ja seda seal hullutada ja et sellest, nagu see kõik algas ja siis need on juba välja viinud selleni, et arvutis saab igasuguseid asju tehtud ja aga kuidas arvutisse iga sihukeste asjade tegemine käib, et ekraani sina ei näe, eks ju. Selleks on Mul üleval arvutis olemas pimedatele mõeldud tarkvara, mis siis kõnesüntesaatori abil loeb ette, mis ekraanil leidub niisama lihtsalt see käibki siis kas teised sinu pereliikmed oskavad sellega midagi peale hakata või see on maailm, millest ainult sina saad aru? See on meie peres maailma inimest, mina tean, et noh, ema on mitu korda tulnud, öelnud, et pane see kõne kiirus aeglasemaks, et see on nagu liiga kiire. Ja siis me ütleme, et see on sellepärast sinu jaoks kiirelt, sa lihtsalt ei saa aru sellest, et see on täielikult täpselt inimkõne kiiruse, tõele mul sätitud, et aga lihtsalt, kui mõni inimene sellest aru ei saa, asja tundub talle väga kiire. Kas lähme vaatame? Üles. Ta hakkab, ma ei jõua sulle järgi, see läheb nii kiiresti mööda treppi appi. Nii. Nojah, ega Jakobi liutuld vaja polnud ülestulekuks. Minul oli nüüd, Me oleme akovi toas. Süntesaator on siin ja, ja siin on arvuti. Nii. MSNi tingimusi räägivad üleliia Smaco. Pealtnäha nagu täitsa tavaline arvati jah, ei, arvuti on täiesti tavaline, lihtsalt on tarkvara, mis siiani installeeritud selleks, et tal oleks, et hakkan, teen siin arvutis on pandud. Iga toiminguvanne kaasneb mingisugune heli, näiteks ma teen menüü lahtis, startimine, ta on soomekeelne, kuna eestikeelne süntesaator on suhteliselt jubeda häälega. Et siis tavaliselt. Ma kasutan soomekeelset lühendit mõnesuguse lehe lahti. Ja siis sobiks. Pidi nii ütleme näiteks Postimehe uudised lahti Postimees on, käin pimedatele tudengitele eraldi lehekülje, siis kus ei ole reklaame ja pilte, et see kõnesüntesaator seda paremini saaks lugeda. Ja siis loed seda uudist netis, aga loeme natuke. Niimoodi loeb, et saab seda kõne kiirustele muuda lastavale, mõnel mõnel inimesel on see kõne kiirus näiteks selline. Siis ei saa isegi mina enam aru, kas klaviatuur on seal kuidagi teistmoodi, ütleb, et olen täiesti tavaline, täiesti tavaline, aga mille järgi sa aru saad, kuhu sa vajutad, see on jah, niisugune klaviatuuri pimedate spetsiaalne tehnika sõrmed asetuvad siia niimoodi teiste peale läheb sisse lüüdlast teine sõrm ja tee peale läheb kolmas S ja niimoodi ja nad lähevad siis siis nimesid kirjutades. Ühesõnaga, see on sulle nagu koolis selgeks õpetatud, et tegelikult on see tavaline nagu sekretärid õpivad pimekirja, aga need on noh, õpetad õige õieti kümmet sõrme kasutama, kes ise õpib kombil niisama, aga see sai tal algusest peale selgeks õpitud, ma saan aru, et näpud liiguvad sul sinna sellise kiirusega, et mina olen tõeline koperdis sinu kõrval ja ilmselt leiab ka kõik palju kiiremini ülesse kui mina. Aga kuidas see raadiosaate tegemine käib või kas, kas ma võin näiteks mõnda katkendit kuulata, saada üles otsima, siis kukest mõni kõige kõige lahedam saade, mis meelde tuleb? Jakobi töökohal kõikvõimalikel kaustu, mis, mis mul on läinud vaja näiteks programme. Näiteks on olemas niisugune programm, millega saab Skype'i kõnesid salvestada, et seda on väga hea kasutada arvutega režisse hea on see, et näiteks suudan korra praegu nagu näiteks ma räägin ja kuule, mis räägi mul siin otsiimsemaga valesti kirjutatakse nimi natuke ja. Leiab kogun väikese esmaspäev, näiteks esimene sellest. Dirigent Taali kuulajad jagu piraadi kuule Kuriidile veerandiga uus päeval programm, milles hinnatuur on selge. Et näiteks selle StarFM-i klipima lindistasin, lindistasin läbi raadio, siis panin arvutisse, siis panin selle faili. Hiidlast käiga Rexi ja laulu pealegi pärast süveni ja räägime täpsemalt sellest uuesti. Kätte siis läheb laule. Meie saime ka, praegu on natuke alla ja hakkab raadiokuulajad. Kas sa salvestad seda siia nagu väärikutetama päevasündmusi näiteks või? Ei päevikut? Ma kirjutan internetiblogisse ja, aga ma pole seda, tähendab iga päev ma seda ei jõua teha. Et siis, kui mul vast töö tuleb, siis ma siin salvestus, kui sageli te koos mängite ja Hanna Jakob, mis asjade koos üldse? Ainult kui me teeme eraliakoosis kukkuma viie aastane väike, siis me tegime Nakopiga Niukest ka enda ise raadiot ja mina ise Pipi ühel vingomina lugusid tegemisel. Jah, kui Johanna oleme kuues raadiot? Ei, see olen jälle mina olen see tehniline pool nagu tavaliselt ja Johanna on siis olnud noh, kas saatekülaline või saatejuht. Jah, me oleme tavaliselt niimoodi, noh, olemegi raadiot koos mänginud või noh, igast mänge nagu mida tavaliselt lapsedki mängivad peitust ja nii edasi. Kummal peituses lihtsam mängida on, kes kergemini üles leiab? Ma arvan, et mõlemad, sest et võib-olla pigem mina sellepärast et kui on pimedas toas siis ja kuskil on inimene ja siis on ikkagi mingi heli, tähendab, tajutavus või mingi erinevus, et näiteks kui inimene noh, kasvõi hingab vaikselt seda vaikses toas kuulda. Aga samas Johanna leiab ka mind uuesti üles kummaga, jälle pimedal inimesel on võib-olla suurem Nonii arenenud oskus see noh, hästi vaikselt olla, kuna tema lon jälle kuulmine paremini arenenud. Mis veel Jakobi elust teistmoodi anud. No võib-olla teistmoodi on see, et kuna ta on 13 veel ja temavanused, poisid juba ja tüdrukud liiguvad, ise kuu tahavad ja noh, kas just millal tahavad teatud ajal siit on aga aga just see liikumisvabadus ise, see on piiratud. Aga mis puudutab suhtlemist, siis tänu päeva tehnikaaline Skype'id ja MSNi teed seal on neil oma suhsuhtlusring mängijatega kui oma pimedate seltskond, kes saavad siis arutleda omavahel asju ja nii, nii üle Eestimaa, et nad ei pea Tallinnas olema. Ma arvan, et see liikumine, iseseisev liikumine, ise minemine, kuhu tahad see on niisugune kõige rohkem teistmoodi. Jakob, kas sellised tahaksid olla, nägi mullu küll see plaanis kunagi võiks selle operatsiooni ära teha, et saaks nägijaks, aga mitte nüüd niipea, et siis ilmselt kui saan täiskasvanuks, vii millalgi natukene peale seda, aga kas sa seda ei pelga, et see, mis siis näed, on äkki? No ma ei tea, hästi, kole sinu jaoks võib-olla see, mis, mis sa oled ise nagu oma peas mõelnud ja vaadanud on palju ilusam ja palju toredam sisse korraga hoopis midagi muud või pole, meil on siin õudselt õudne. Mind on sellega hirmutatud küll, aga mina arvan, et ei ole kole. Ma arvan, et on ilus. Noh, loodame, et see nii on. Mis ma võib-olla tahaks nagu üle rõhutada, ongi see, et et Jakobi on arenenud nagu need meeled rohkem, mis meil on nii-öelda noh, rudimendina ei saa öelda, aga mida me kasutame väga väheses nägemine võtab nii palju meilt. Ja see tegi ta ka pealiskaudsust, seesama, et kuidas ta tunnetab tõesti, kas me oleme väsinud või, või pahased või tüdinenud või mis iganes. Kuidas ta jälgib meie ohkamist või sammu raskust. Ja tegelikult me ise ka suudaks seda kõik, aga kuna kõik läheb selle visuaalse peale, siis need teised meeled ja tajumised kaovad. Ta tuleb stsen harjutada, ma olen ise ka proovinud, kui sa paned silmad kinni, ikka, siis avaneb hoopis teine maailm, et sa hakkad kasutama kõiki oma nii-öelda selja, karvasid ka, et mis su ümber toimub. Et selles mõttes on noh, kunagi ei saa öelda, et ei ole halba ilma heata, nagu et Jakob üle nagu need head omadused tajuda inimesi. Mis koolis veel puutub, on see, et, et see koolis peab ta oma pea peale lootma ainult selle oma mälu peale, sest Nospikerdamise võimalust ei ole. Kui teised piiluvad kuskil sahtlinurgast või ahned Jakob ütleb, et on küll või on vaja ette valmistanud omal väikse kirbukirjaga mingi paberi, siis seda varianti neil ei ole. Aga kuidas seal Jakob näiteks sporditegemisega on, ma saan aru, et sa ujumist, armastajat, mida sa veel tegid veel, mängin lauatennist ja ujumas käin kaks korda nädalas on ka puuetega laste trenn, et noh, seal on kõikvõimalikke puudeid, nii nägemist, kuulmist, inimesi, kes on ratastoolis, kellel pole lihtsalt kätte, et noh seal väga lai valik. Aga kuidas lauatennise mängimine käib, kui sa ei näe, kust pall tuleb, sa kuulad ja see ongi spetsiaalne pimedate lauatennis, kus palli sisse pandud siuksed, metallkuulid väiksed ja siis, kui pall veereb, sisse kõriseb ja siis seda laua peal kuulda kui palju neid ühiseid alasid või, või asju on, mida sa oma klassivendade sõpradega koos teha saada. Näiteks noh, arvutis koos olla, koolis on see, et koolis on arvutiklass, siis on üks arvuti, kuhu on jällegi see kõne programmule ja siis ma saan seal olla ja siis me saame noh, klassivendadega seal arvutis koos olla, vahetundi siis me lihtsalt ajame juttu, käivad külastavad, reede on niukses kujunenud noh, põhimõtteliselt kindel grupp, kes tavaliselt reedeti tulevad siia. Nii et reedel on Jakobi sõprade pidu siin kodus elumitest pidu lihtsalt niisugune väikene noh siis külaskäik, et me oleme minu toast seal üleval, kuulame muusikat, räägime juttu ja teeme vahest ka muusikat. Jakob tundub, on sul vaja teiste abi vahel näiteks juba jälle arvutis, kui on mingisugune programm, mis on läbinisti graafiline, siis seal see programm, see kõnesid saada, seda ei loe, siis sotsiaalabi vaja või, või kuhugi minemisel leidis koolis hommikuti egot ja meid ei saa kooli viies siis viib üks Johanna klassiõde, kes siinsamas lähedal ja ja, ja siis ta aitab mind raamatukokku mul, kui mul on see inglise keele individuaaltund seal ja, ja noh, orienteerumisel minemisega kusagile, siis, siis aitab mind. Kristina, mida sa soovitad teistele lastevanematele, kes võib-olla on samasuguses olukorras ja ka kindlasti alguses vajavad nõu ja abi suhelda, suhelda, suhelda vanemate ja kellel on see kogemus juba olnud, kellel on vanemad lapsed ees, tegelikult see igapäevane elupraktika tulebki kõige paremini ise kogedes. Ja need, kellel on juba suuremad lapsed, nendelt vanematelt on hea küsida muidugi perekonnad, olukorrad on totaalsed erinevad ja lapsed on ka erinevad. Aga suhelda omavahel avatult ja mitte jääda koju nutma või nukrutsema, et me lähme nüüd üksinda pimedas maailmas, et tegelikult see ei ole nii et vahel tundub mulle, et Jakobi maailm on palju nähtavam ja avatum ja ilusam kui meie nägijate mahen. Ma tahtsingi just küsida, et on nii, et kui midagi võetakse, ära, antakse midagi hoopis teist asemele, mida Jacob teie ellu on andnud, mida teil muidu üldse ei oleks minu jaoks on ta pannud paika väärtused, mis siin maailmas on. On ikkagi jääv väärtused ja kaduvväärtused väärt seda on kõik need suhted koosveedetud aeg mis on siis oma pere inimestega või sõprade-tuttavatega, mida sa saad omale südamesse ja hinge jätta. Ja nii-öelda need jääväärtused kaaluvad tohutult üle kaduv väärtused, mille peale paratamatult inimesed rohkem oma aega ja energiat panevad, et Jakob nagu õpetanud, et tuleb hinnata seda, mis hinge südamesse. Kuna Jakobsoni 13, siis kõik see aeg ja kõik need tegemised, mis temaga on tehtud kuus ja õpetatud, et ennast üliväga ära tasunud Tänapäevase popp sõna investeerimine, et kõik räägi, mis on investeeritud lastesse. Et praegu on noh, minu jaoks see tõesti see marjakorjamise aeg seemned on külvatud ja nendega on kõvasti tööd tehtud. Kas või kui ta kooli läks seal murdeline moment ka minu jaoks, kuidas ta hakkama saab, kuni koolini ma saan teda turvata ju kogu aeg, kuidas ta koolis hakkama saab, seal ta peab olema ise need viis, kuus, seitse, kaheksa tundi ja, ja mul olid siiralt hea meel, et, et ta sai nii palju ja meiega koos olla, siis tema turvatunne tema hinges oli paigas ja teil ei ole kunagi koolis, sa tunnetad ta mahajäetud või üksinda, mis siis, et ei näinud neid ümberringi. Paljud toimus, aga just see on hästi oluline, et, et laps saaks nagu tugeva turvatunde. Et seda aega ja temaga koos olemist talle anda. Kas lähme korra alla? Tere. Kõnile mikrofoni. Saame tuttavaks kamis ise nimi, murd Mart, kuidas sulle tundub, mida Jakob on teie perele andnud, mida teil muidu ei oleks, kui ta oleks selline meie moodi nägija? Ma ei oskagi öelda seda, mida ta on, nii otseselt on, aga mida te siin maailmas on? Ega ta eriti ei olegi iseenesest, kui Jakob sündis sellisena, ega siis see esimene šokk võib-olla oli, aga, aga ülejäänud elu on ju kõik samamoodi edasi läinud, et ega ega ta midagi suurt muutunud küll meie elus ei ole. No seda juba kuulsin, et aeg-ajalt harrastajate Salakesi isegi autosõidu proovimist, mida te veel koostajate Seda küll jah, et eks üks poiss peab ikka ju autoga sõitma, sest muidu ei saa. Kahjuks me siin käime vahest koos jalutamas. Arvutit vaatame koos, läheb. Olen kuulnud, et aeg-ajalt isegi osalete paadimatkadel Jah, me oleme käinud ka paadimatkal, jah, aga seda nüüd väga tihti pole ette tulnud, et kui see võimalus on avanenud, siis küll. Mida sina tahaksid soovitada neile inimestele, kes võib-olla elus esimest korda puutuvad kokku pimedate ka lapsevanemad, kes saavad omale lapsed, kes on vaegnägija? Noh, eks oleneb nendest inimestest ka, aga ma arvan, et elus on palju hullemaidki asju või mis võib ette tulla, tuleb lihtsalt positiivset vaadata ja leida, leida neid lahendusi siis kuidas eluga edasi minna. Olen võib-olla isehakanud nägema asju võib-olla sihukse teise pilguga või ehk me näeme nagu rohkem kui muidu, no kas või Jakob teinekord siin oli, meil oli valgustiga oli probleem, et see tuli natukene vilkus. Õigemini oli see, et lamp oli läbipõlenud, siis me keegi ei pannud seda tähele, Jakobson oli ainukene, kes seda tähele pani, kuna ta valgust ikkagi mingil määral natuke näeb. Aga meie jaoks oli see kuidagi noh, nii iga päev jooksime mööda ei pannud tähelegi temana kunagi ära sellesamamoodi, kui ka looduses kuskil käime või mingid hääli Jaakob, kuuleb, et noh, siis siis hakkad nagu ise ka vaatama ja kuulama. Jaapani vanasõna ytleb selleks, et näha ei pea vaatama. Perepildile saab kirjutada perepilt ät r punkt e. Tänasest vaata tegid Tiina Vilu ja Toomas Tross. Helipildi seadis ritta Maristamba. Neljandal jaanuaril 2009. aastal toimub punktkirja päev Tallinnas Viru keskuses ja Tartus tasku keskuse aatriumis kus pimedad tutvustavad iseennast ja oma elu. Kõik on oodatud. Ka Jakob on kohanenud. Järgmisel laupäeval tuleme teile külla. Kuulmiseni. Mis laulu ma näiteks õppinud? Üks ansambli nagu keeris laulu viimne ratsu selgeks klaveriga. Sellele natukene harjutada, nüüd veel, aga, aga jah, muidu muidu kuulmise järgi. Mis sa arvad, Jakob, millega sina oma tulevikus jäävad arvutiga kindlasti, et ma kavatsen midagi nagu töö, kavatsen hakata midagi arvutiga seoses, aga ka hobina. Ma jätkan ikkagi muusikat. Ringiga. See see teha ja olla oma. Sa ei saab singel. Lõpuks on ka. See see teha. Ja. No nii, selge, siin pole enam midagi, siis teeme ühe perepildi, tulge. Koguperefilm, mida kuulata. Teine kuulamist. Laborandi less, palun kogunev kus ema oma väga selge tähelepanu köik nardoderne SUP modell ei mõjuta loni.