No nii, selge, siin pole ka midagi, siis teeme ühe perepildi, tulge. Pere filmida, kuulata teine kuulamiseks. Laboratooriumis, palun koguneme kus ema on oma väga selge tähelepanu, köik nardodermi supp, modell ei mõjuta, jah, no nii, tema tähelepanu. Tere, armsad pere, vildi sõbrad, mina olen Tiina Vilu. Tänase saatega läheme Raplamaale, kus ühel kargel tuisusel õhtul võttis mind lumisel väljal vastu tuledesäras koduuksel ootamas üks isa kilkamate lastega. Selles kodus oli valgust, rõõmu ja rahu, mida me teile kõigile oma saatega soovime. Ma tulin külla kristalle ja kallale ja et on esmaspäeva õhtu ja täna on veel täitsa selline, enne jõule tööpäev, siis on siin õhtul hulk tegemisi ja köögis ja köögilaual ääres on kolm tüdrukut ja kas pidi ka kohe tulema, kuidas sinu nimi on, Ketlin, kui vana sa oledki? Kaheks, mis sa teed praegu? Ma ei oska öelda, kas sul on vihik ees ja pliiats on käes ja mingid numbrid on vihikus. No mis sa teed selle pisikuga? Kas sul on homseks vaja midagi ära teha või ei ole aga lihtsalt harjutada arood? Sulle meeldib seda teha ja kes on sinu kõrval, on kuidas? Sinu nimi on? Üks väike blond tüdruk, kes kehitas õlgu, ta teab oma nime, aga ma arvan, et ta võib-olla ei taha niimoodi kohe mikrofoniga rääkida. Kas aitab? Ütled, mis jõe nimi on käär? Kool, Kärdul on Suu parasjagu piparkooki täis ja ta näitas meile, et Liisu on nii ja see tähendas, et Liisun kuuene või nüüd tuligi Liisu laua äärde. Kas sinu nimi ongi liis? Ahaa, kutsutakse Liisuks, lihtsalt jah, ma nägin, tooksid mingisuguse sinise paelaga ja kas sul oli kassi dresseerimine parasjagu käsil ja mis teie kassi nimi? Nimi on me kutsume täks, eks, ja me ei hakka mingit uut nime panema, sellepärast et ta läksiga ära. Ei olnud selge. Nüüd korraks tuli siia minu kõrvale ka Krista. Krista, kas sa said need toimetatud, mis seal köögis oli tarvis toimetada, jääd siia minu juurde? Kahju, meil on kõik pereliikmed K-tähega, nii et sellepärast ka kassi nimi. KS sobib väga hästi. Ta on ta proua või härra proua, juba. 13 poega, pesakonda ahaa, vot nii, teil on laua peal ilusad suured valged küünlad. Üks Jakaks on numbrite ja need advendiküünlad meil on kolmas ja neljas ka, aga me ei võta neid kapist välja, sest nendeni on veel aega. Kas sa juba ootad seda, et nad kõik oleksid väljas ja jõuluvana siis, kui neli küünalt on juba olnud, on seal veel midagi toredat, kui on neli küünalt põleda. Jõuluvana tuleb. Mul tuleb veel jaanuaris sünnipäeva piduka isse tuleb peale jõul. Niimoodi, ja nüüd me oleme kolinud kogu perega Krista kalla ja kolm tüdrukut elutuppa laua äärde, sest siin pidavat olema mugavam ja pealegi on tüdrukutel siin oma väikesed toolid ja nad saavad mõnusasti joonistada ja kirjutada ja laua ümber olla ja tegutseda ja siis on ahjust tulnud soojad juustusaiad ja ühesõnaga meil on üks mõnus äraolemine siin keset lumist välja ja, ja hanged arvatavasti ja ainuhakkavad kasvama ja kasvama kõrgemaks. Hea oli olla seal väljas, hästi rahulik ja vaikne ja teie tuled olid lageda välja peal, ainukesed, mis silma hakkasid ikka kohe pärismaalolemise tunne. Krista ja Kalle, mõned aastad tagasi ma kohtusin teiega ja siis te olite veel nõmmel ja mulle tuli kuidagi üllatusena, et olete nüüd siin. Miks te olete siin maal? Kalle tahtis vaadata, mitte kedagi näha, ükskõik kus suunas ta vaatad, et ta ei vaata kellelegi aknast sisse ja nüüd meil on kõige lähem naaber, on vist 500 meetri kaugusel. No ei ole tegemist inimeste vihkaja, aga nõmmel, kus me elasime, siis meie maja oli üks endine, ma ei tea siis saksa maja pesuköök ja nõukogude ajal oli see kinnistu nii väikesteks seal tehtud, et meie ajal oli niimoodi sellel 350 ruudu sel kinnistul kolmes küljes olid teised. Ja oma väikses aias askeldades olite kolme naabri põhimõtteliselt nagu vaadata ja jälgida. Ja, aga see on nüüd üks asi systega, nüüd nõmmel on paljud aiad niimoodi ja, ja see on üks, üks linnaelu ongi selline tegelikult peamine põhjus võib olla ikkagi see, et üldse linnast ära saada, oli tahtmine. Et oleks jah püstima sellist jalutuskäik ajalehe järele ja noh, nii nagu lapsepõlves sai vanatädi juures käidud ja noh, mis on puudu loomad praegu, mis sellist õiget maaelutunnet tooksid igapäevaellu. Ma ütlesin kohe algusest peale, et kui kukk kireb, siis on see hommik, aga meil ei ole ühtegi kõrvalhoonet. Nii et me ei saa nagu seda kuke veel ei saa endale lubada, muidu võiks olla kanad ja kuked. Aga Krista on siis veel, kui meie kohtusime, ei olnud veel valmis päris maale kolima ja siis mina olin nõus kolima siis väiksemasse linna, et meile mõlemale Pärnu väga meeldib ja see aeg, kui me kohtusime, siis siis me pidasime plaani tõepoolest pärnu kolida, et siis tegelikult see, kes meie suvekodus ja on suhteliselt pärnu lähedal, et siis ma mõtlesin, et ma saan siis seal käia ja ma saan oma maaeluga nagu kaelatud siis ja las siis perel olla Pärnus maja, aga siis oli see buumiaeg ja ja me ei saanud oma nõmmemaast lahti nii kiiresti või, või sellise hinnaga, nagu ma oleks tahtnud, siis. Me jäime järgmine, arvasime, et järelikult pole see päris õige tee või aeg tuleb üks, elasime veel aastakese ja siis tuli see masu aeg ja siis oli kris ta hanemaks. Kasi oma soovide ja tahtmiste võib-olla sammu mulle lähemale astunud, et, et hakkasime vaatama, et, et kuhu siis ikkagi võiks, et kui tõepoolest võiks sealt linnast ära minnes läks, me oleme linnaelu elanud ka juba ja tahaks nagu maaelu ka selles maises elus ära proovida ja elada ja noh, ma arvan, et lastele see ka hirmus lohe kasvukeskkond ja ega siis me teadlikult ka vaatasime linna lähedale üsna lähedal, aga piisavalt kaugele ikkagi tunda ennast maal, mitte siis linna külje alläärelinnas. Ja meil on see rõõmus asi veel, et me käime küll Tallinnas siga nädal paar korda, kuigi me oleme maal, meil on nagu teine kodulinn, mis on Rapla, nii et kuna lapsed siia kohalikku lasteaeda ei saa, siis said Raplasse lasteaeda ja nüüd siis sealt edasi juba esimene kooli läinud Raplasse. Nii et me käime iga päev Raplas ja jäme, sõidame sinna veel kaks korda hommikul viime õhtul toome lapsi ja selles mõttes on meil nüüd nagu kaks linna Tallinn-Rapla kaks kodulinna ja lisaks veel siis päris oma koduga. Kas te olete nüüd kohale jõudnud sinna, kuhu te olete tahtnud jõuda? Ma arvan, et seda tea, sest ega kui me kunagi Nõmme maja 13 aastat tagasi hakkasime ehitama, siis me arvasime, et me jääme sinna 10 aastat elasime siis nüüd me oleme siin, et võib-olla 10 aasta pärast oleme me hoopis jälle kuskil mujal, aga ega me seda ennem ei teagi kui alles 10 aasta pärast. Ma küsin niipidi, kas te olete rahul, et te olete siin? Ja mina olen väga rahul peale selle, mis on talu, siis ostmist põhimõtteliselt kursiski kõikide heade positiivsete asjadega, mis siin on, et tegelikult esimese aasta jooksul me avastasime seda kohta just positiivses valguses üha rohkem ja rohkem ja et me olime noh, rohkem kui rahul, et kui me vaatasime, kuidas põllud siin, mis värvi need on ühel teisel aastaaega ja mida nendega tehakse ja, ja kuidas see loodus siin ümberringi muutub ja see veel rohkem nagu andis kindlust, et, et me oleme õiges kohas. No muidugi, laste arvamus on ka meile tähtis ja, ja noh, kui me lastele räägime midagi lihtsalt naljaviluks, et noh, kas me kolime Pärnusse edasi või siis nad on ikkagi, mis te ütlete siis? Mina ütlen kogu aeg niimoodi, et meil ei ole see majad Pavel valmis saates, miks me peame kohe uut aja, vot kuidas sa tunned ennast siin kodus? Väga la ekas poolseid asju, need on siin igasugused võimalused, näiteks peaaegu iga kuu muld tehtaks. Palun ahaa, ma lihtsalt saan aru, et sinu emale ja isale on väga oluline see, milline on nende kodu. Ja lisaks sellele, et meil oli tähtis leida õige elu, paikneb, püüavad leida ka seda, milline võiks õige tuba olla. Meil on kõik, need otsingud on nagu väga lihtsad olnud alati, et et umbes esimene asi, vaata, me läheme siis alati meile meeldib ja et me ei ole kunagi otsinud ühtegi asja pikalt, et ükskõik, mis siin majas ka ei oleks läheme esimesse poodi ja seal esimeses poes ongi see, mis meil vaja on ja ja samamoodi oli see maja, et kalle tuli siia ja ütles, et et see sobib ja kutsus mind vaatama ja siis siis me siin trepi välistasime, sõime arbuusi ja prügihunnik oli kõrgem kui meie ise. Mõtlesime, et noh, et miks mitte ja panime juba majas jalutades tubade plaane paika ja milliseid seinu maha võtta ja kuhu kellegi tuba tuleb ja ütleme nii, et sellel esimesel päeval, kui Ketlin siin käis, valis tema oma toa välja see tuba, nüüd ongi tema oma. Vot selline lugu. Kas see vana lagunud maja on kuidagi andnud märku ka sellest, et ta on rahul sellega, et te siin olete, et on uuesti elus? No võib-olla sellega annabki märku, et, et ei ole nagu meile mingeid suuri vingerpussi mänginud, et kuskilt ootamatult hakanud läbi ajama või kuskilt nagu palkmaal omaned kuskilt hirmsalt pajunud, et meie, meie renoveeritud savikrohviga siin seinad korraks hirmsat kuskilt pragusid täis läinud. Meie tunneme küll, et me oleme siin hoitud ja see maja on rahul, sest et tal on antud selline hea uus elu ja selline looduslik kah sinna natukene öko ökonagu me nimetame, et ei ole selliseid tehismaterjale siia keemiat eriti toodud sisse, et ma kujutan ette, et tal see maja, hing või majavaim võib-olla võib-olla väga rahul Mis teie paiga nimi on? See on kase talu, on me endi poolt pandud nimi, meie perekonnanimi on Lõuna-Eesti murdes, siis tähendab kaske. Aga selle järgi panime kase talu ja tõepoolest, kui me oleme kodu otsima või, ja ka nõmmel meie maja ehitasime kihist ostsime, siis siis on alati olnud päris suur kask on olnud kuskil nähtaval kohal nõmmel kohe otse väravas ja eks me natuke siis vaatasime ka selle järgi, et kui me otsib, et kas seal ikka kask on meie ja siin oli samamoodi, kui sisse sõita, on kohe kaks suurt kaske kahel pool. Mis need suurimad rõõmud või prussid on selle juures, et te tulite siia? Kõigepealt noh, mind võlub muidugi ka looduselt ja osa saada neljast erinevast aastaajast, nagu täiel määral, kui ikka linnud tulevad, lindude laul, sa kuuled neid, et see ei ole ainult üks kuldnokk, kes kuskil seal nõmmel on puit küll palju ja kindlasti kuulda linnulaulu, aga siit ikka lendavad kõik linnud üle, kui nad lahkuvad sealt edasi jälle kõik üle vaatad, käib pea kuklas ja vaata, kuna lähevad kured ja kuna lähevad Amede luiged ja ja, ja siinsamas kõrval on metsist, mõni tunned ärgates, et et nüüd tahaks metsa minna, siis paelaga kummikud jalga lähed siit 400 meetrit, algab, riigimets kõnnid ja seal on hoopis teine selline hingamine või hoopis teine keskkond, tähendab TC tiiru hommikul ära, tuled tagasi jälle nagu millegi võrra rikkam, mida nagu väga raske sõnadesse panna või niimoodi minu jaoks on see oluline. Ühesõnaga loodus ja see rahu, vaikus, see on nii oluline. Ma lähen hommikul välja, pingutan, ma ei pea vaatama, kuidas ma välja näen ja, ja ma võin minna, nii nagu tahan vannist minna välja otse sirutada päikese poole ennast. Noh ja kõik see ümberringi, mida sa teed, sa ise oma kätega, nagu sa seda teed, et sa teed midagi ilusaks, kujundad istutad mingit luba saad kujundada seda paradiisi nagu aeda nagu ümber enda ise ehitada, ise olla tõeline peremees, et aga see on ju oluline oma majapidamises, räägid oma naise ja lastega ja siis on asi otsustatud. Krista, kas sa tahad midagi lisada, mis on sinu jaoks need kõige suuremad rõõmude väärtused, mis on siin? Ma arvan, et ikka seesama, et hommikul silmad lahti ja vaatad, et see, mida sa näed ja netis, kui ma kolmveerand oma tööst oma toas oma arvuti taga ja vaatan aknast välja, siis siis see on nagu puhas nauding, mida ma sealt näen, et selles mõttes, et kuule, mõlemad töötame hästi palju kodus, siis ütleks, et see meie nii-öelda kontor, lubage olla paremates tingimustes, et kevadel ja suvel ka, et kui vahepeal nagu vajab paus võta, siis lähed sinna õue, viskad võrkkiike pikali maha ja ja mõtled oma mõtteid või siis lähed, sööd aias tikripõõsa küljest marju ja noh, ma arvan, et lastel ka, et kui me kolisime, siis kõige väiksem oli stsin aastane, et juba siis sai hommikul. Ja nii palju tuli, et lükkasid, aga hommikul ukse lahti ja niimoodi ta jooksiski ümber maja ja ega siin kuhugi minna ei ole ja midagi nagu karta ei ole niimoodi siin kasu, et ise avastavad enda elu ja tegemisi. Mis sinu sees on see kõige olulisem asi, mis tänu sellele kasetalul oled saanud. Ülipika nimekirja mida teha ja ma arvan, et pikk nimekiri unistustest, mida ma siin teha tahaks, et kalle ehmatuseks see nimekiri muudkui kasvab, et kas siis nagu tööalased unistused või siis ma ei tea, kõik muud unistused, mida kõik siin teostada saaks, et noh, ma arvan, et see nimekiri on kolm korda pikem kui, kui linnas elades, mida kõik siin teha võiks, kas see teeb sind õnnelikuks või paneb muretsema. Ei noh, ütleme niimoodi, et kärsitu loomuga nagu ma olen, tahaks kõike kohe ja praegu siis kui lugeda seda miinuseks, aga aga muidu, et mul on eesmärgid, kuhu poole nagu pürgida ja neid on palju. Kalle, ma tean sind kui teatri ja meelelahutuste ja ürituse korraldamisega tegeleva inimesena ja korraga ma nägin, et sa oled hoopis asunud ka sellise noh, kui kasutada meelelahutuse vastandsõna kuidagi meele leidmisega tegelema, et sa oled tasunud hingekarjaseteele ja Krista puhul ma tean, et ta on õppinud hoopis midagi muud, aga see, mis, mis ta praegu teeb, on pildistamine. Et armastab käsitööd ja et ta armastab ka blogida ja paljud inimesed on seetõttu teie toimetamistest ja Ülemistest osa saanud. Mind huvitab, mida te otsite, mis teete, käite? Noh, ma oleksin teoloogiat õppima juba, et saab varsti 10 aastat juba täis noh, ütleme, et siis kaheksa ja muidugi 10-st kaheksa aastat tagasi ja see pööre, eks see vanus muidugi on üks, mis tavaliselt bioloogia tudengitel on seal kuskil 30 lähedal, et ikka sinna keskkoolipingist ikka väga harva keegi keegi satub, tekib lihtsalt huvi sellise teispoolsuse ja vaimse maailma vastu ja, ja religiooni vastu ja aga võib-olla kõige lühemalt öeldes Tallinnas oma erinevaid ettevõtmisi ja täis ja neid arendada püüdes lakkas natuke siis asi nagu jalga lugu, talune, võIts kadu meta. Kuidas ütelda, et, et oli selliseid läbipõlemise nähud või eks sai ka päris kõvasti võetud ette ja, ja, ja pidevas sellises pingeseisundis viibimine, kuidas läheb ise oma töö andmine ja siis esimene laps juba ja vastutus suurenes ja mingil hetkel leidsin, et on vaja natukene analüüsida või aeg maha võtta, et just nimelt. See pole päris see, mida sa nagu tahaksid. Et see pole päris, see võib olla seega, aga see pole päris õige eluviis, ma leidsin, et ma sain nagu selles mõttes justkui nagu mingisuguse mingisuguse, sellise teadmise, et saab ka teistmoodi ja rahulikumalt ja mul tuli seda teed hakata otsima ja ja eks alates sellest ajast peale olen ma nagu mingisugusel vaimul või nimetame seda siis pühavaimuks või, või, või südame hääleks. Olen lasknud ennast ja oma tegemistel juhtida ja, ja noh, siia kohta ma olen väljajõudude ja ma ei ole küll ühtegi tegemist või otsust nagu pidanud, kahetsema nii et ennast usaldanud selle südamehääle kätte ja ja nüüd ma olen jõudnud jah, omadega juba õpingute lõppfaasi, et on siin siin mitmeid aastaid õpitud ja nüüd on magistrikraad kaitsta, siis on kus mingisugune kuus aastat usuteaduse instituudi aega läbi saamas ja võiks nagu õpetajaks saada oma ametinimetuse poolest, aga aga eks siis seda näeb, et praegu ma juba õpetaja kohuseid juba täidangisest juhtumisi Rapla kirikus, kuhu ma läksin praktikale ja kuhu ma läksin siis Diaakoni ametisse, kus mind pühitseti just meie õpetaja, siis otsustas minna pooleks aastaks väliseesti kogudust teenima Kanadasse. Need on tegelikult siis Rapla kirik. Et ma ei ole kindel diakon seal, vaid ma olengi siis õpetaja asetäitja või kohustuste täitja ja ja saan seda õpetaja elu praegu siis kogeda, järgnevad kuus kuud, nii et eks siis pärast jälle näeb, et kas siis saab, ta teab kuni kohustuste või hingehoidja kohustuste juurde tagasi pöörduda, aga praegu on seda õpetatud piisavalt palju, et ega väga palju, sest hingehoidja tööd kõrvalt teha jõuagi. Aga inimeste hingehoidmine ja hingehoidlikud, vestlused inimestega, need on need asjad küll, mis mul annavad. Äärmiselt hea tunne ja mis nagu annavad hingamise ja ja millele ma leian nagu mõtet, et siin selles maises elus nägu olla, töötada nii et lisaks sellele meelelahutusele, kust ma ka pole päris sellest maailmast päris välja astunud, et minu ettevõtet tegutseb üsna normaalselt, noh, täpselt nii nagu lõpeb, nii, ta läheb. Sa ütlesid, et sa võtsid kuulda nagu südamehäält. Miks sa varem ei julgenud, kas sa ei kuulanud varem südame? No varem jah, peab ütlema, et eks, eks südame hääl ikkagi andis ka siis endast märku, aga aga siis oli järelikult mingid muud hääled, mis ajasid taga tulemust ja saavutusi oli palju tugevamalt ja eks ma kuulsin seda mäelt, aga ega ma ei teadnud, milline milline nendest häältest on siis see, mida peaks järgima, et aga mingil hetkel just nimelt kui teised nagu hakkasid natukene, seal on nii-öelda nägu ummikusse minema, siis pääsesse südant. Ma lihtsalt nagu rohkem võimule ja siis tuli selline arusaam, et ju see on üks õigehäälselt et ja nad ei olegi ju nii erinevad. Tegelikult need hääled on selles mõttes või ütlemised, et ega ka sellist eneseteostus läbi ettevõtluse seda kuidagi ei pea välistama, nagu selles mõttes lihtsalt, et seda tuleb teha õigel viisil, õigel määral, et terve elu nüüd lihtsalt ühte ettevõttet lihtsalt kasumisse proovida ajada ja siis kasumis hoida, et see võib-olla pärast tagantjärgi vaadates üsna ühiselt elatud elu mulle tundub. Kalle sa nüüd pikalt rääkida, ma tulen nüüd Kristo juurde, sa oled öelnud, et sa väga armastad pildistada, kas sina jälgid pildistades ja blogides oma südame häält ja väga ainult. Mina võin julgelt öelda, et, et see töö tuli ise minu juurde ja ma ikka aeg lähevad, kuulen, et kuidas kliendid ütlevad mulle, et ma olen õige inimene seda tegema. Et see siis niimoodi ma teengi, ta läks nagu nihukest oma rada pidi, et mingi hetk tekkis nagu niisugune väike huvi siis siis sai. Siin on lihtsalt praegu üks tore valge pink, mille peal istuvad kaks õde, kes nügivate selgasid vastakuti, et ikka mõlemad mahuks pingi peal ära ja siis käib ikka väike nokin asjaga kaasas. Tekkis väike huvi ja lohk, kui pildistada ilma fotokat päris ei saa, siis. Ühel hetkel sai, kui ma olin juba päris mitmel kursusel, siis kallega kokku lepitud, et kui ma lõpuks pärast kaheksa aastat õpinguid ülikooli ära lõpetan, siis siis ta mulle fotokaga ostab ja ja eks me siis sealt kaitsmiselt otse sinna poodiga läksime, nii et jaa siis vaikselt kõigepealt pildistasin oma lapsee, siis pildistasin oma sõprade lapse ja siis nii see ring muudkui kasvas. Nüüd ta muudkui kasvab ja kasvab ja kasvab. Mulle tundub, et see teie linnast maale kolimine on ka natukene selline südamehääle kuulamise teema, et kas ma võtan kuulda ja otsustan teha nii, nagu ma tahan või ei võta kuulda, aga kuskilt lugesin natuke aega tagasi, et maal elavad kahesugused, inimesed ühed, kes on siin kogu aeg olnud ja võib-olla ei julge siit ära minna ja nemad ei tundu nagu õnnelikud. Ja siis on veel väga suur kamp neid teisi inimesi, kes on siia vabatahtlikult tulnud väga hea meelega väga rahul ja õnnelikud ja, ja naudivad seda ja nad võtavad siit, et nagu kõik, mis võtta annab, et kui sa ikka hommikul teed silmad lahti ja noh, praegu veel eriti sihuke nagu nagu jõulumuinasjutt, et kõik inimesed, kes kujutaksid ette, milline oleks ideaalne jõuluhommik, siis meil on iga hommik selline paks lumipuude peal või päike ei paista või suures majas jooksvad lapsed ja palju ruumi ja valgust naeru ja noh, kõik see ongi see, mis lugu kuulub siia juurde. Siin on tegelikult need taustaks niimoodi, et tüdrukud teevad nalja, Vii kordavad ja tantsivad ja called neile natuke nägusid, mõned neist väljendasid seda tüdrukut, peaks vaiksemalt olema, aga tegelikult läks ju ikka nagu läks. Kui te oma elu olete planeerinud või sättinud, kas te olete sellised ratsionaalsed inimesed, kes mõtlesid väga noorelt välja, et vot mina tahan, et see oleks niimoodi, siis hakkasite riskima või käite te kuidagi teist rada mööda? Pigem täiesti risti vastupidi sellele, et vaatame, kuidas saab ja kõik on läinud nagu pidevalt paremini, kui oleks osanud oodata ja, ja nii ta läheb. Et ma mäletan, kui ma sain kallega tuttavaks ja ma olin astunud ülikooli sellel ajal, kui kõik teised inimesed olid just ülikooli lõpetanud juba ammu. Siis ma mäletan, kuidas ma julgen öelda, et ma tegelikult alles esimesel kursusel. Ja siis oligi niimoodi, et tema toetas algul mind, et mina saaks võtta koolist kõik, mis võtta saab. Siis, kui tema otsustas laste kõrvalt minna õppima ja, ja fotograafid see tuli nagu minu ellu, siis jälle mina tundsin mina omalt poolt seal jälle aidata teda, et tema saaks nii palju aega, kui ütleme siis meil oli põhiline kooliaeg oli siis, kui meil oli kaks pisikest last, et tal oleks võimalus käia seal. Eks siis paistab, mis homne toob, et me ei ole üldse niimoodi, et mitte väga ratsionaalselt mõtleks, et vot selline on meie pere edu plaan, gazali õpetatakse, tehke omale nagu karjääriplaan valmis ja siis hakake minema, siis jõuate kohale. Aga mis on see koht, kuhu me tegelikult jõuda tahame? Kalle, sina oled enda jaoks välja mõelnud. Vähemalt mina olen väga kaugel ratsionaalsest mõtlemisest, ma küll ei saa öelda, aga kui sinu perse udu peale nüüd aga, aga selles mõttes, et planeerin ikkagi väga vähe, kõik asjad tulevad nagu õigel ajal ja need teed, mis on parasjagu antud ja niimoodi vaikselt elad ja ja tagantjärgi vaadates on nagu päriselt palju ära jõutud teha tegelikult ja ilma mingi viisaastaku plaani, nagu oleks paika pandud varem. Isegi lapsed on meil niimoodi. Pikemalt ette planeerima, et esialgu on kolm, aga ega ei tea siin ka, kas ongi kolm või, aga Ma usun, et meie perekond proovime siis nautida seda, seda minekut, iseennast. Ma arvan, et maaelu annabki just võimaluse nautida seda hetke või, või päeva või et sa näed seda iluga, mis ümberringi on, et võib-olla linnas korteris elades on see ikkagi nagu tundub, nagu selline projektipõhine elu, et et ma teen midagi valmis, siis ma saan näiteks minna ümbermaailmareisile või siis ma saan endale maakodu osta ja siis tuleb välja, et sellele järgneb teine projekt. Teiseks võib-olla midagi rohkemat ja siis kolmas projekti siis on võib-olla pensionile varsti minek ja ja siis võib-olla inimene mõtleb etu, kuid lõpuks maale elama läheb vaata, vaata kui lahe, et oleks võinud ju tulla 20 aastat tagasi juba selle elu peale. Me oleme väga rahul, et meie jõudsime sinna niimoodi kolmekümnendates eluaastates ja, ja naudime nagu täiega seda, seda maaelu ja just seda elu kulgu ehk siis teelolekut. Mitte mingit eesmärki meil ei ole. Teil ei ole selget sihti seal lõpus, et me tahame sinna jõuda. Kristo oleks tippfotograaf ja Kalle, ma ei tea maailma kõige parem hingehoidja. Eiei selliseid eesmärke Meil ei ole eesmärk on teha seda, mida tahad teha ja armastavad teha ja noh, ma usun, et maailma parimate on, need lihtsalt armastavad lihtsalt oma tööd, nii palju, mitte neil ei ole selline suur eesmärk olnud. Ma arvan, et ükski selline õnnetu ja tõeliselt rahulolematu inimene ei tahaks igavesti jääda selliseks rahulolematuks, kuidas siis saada välja sellest rahulolematuse mullist ja jõuda sinna, kus mulle tundub, teie, mingis mõttes olete, et teil on oma rahu siin olemas, ma arvan, et Meie eestlaste suur probleem on see, et ega keegi ei julge abi paluda. Ja väga paljud ei julgegi abi vastu võtta ja mõnikord on päris raske leida seda teed, et kui sa näed, et kuskil oleks abi vaja. Et kuidas ma jõuaks nüüd selle abi selle inimeseni niimoodi, et ta sellest ise arugi saaks, ükskõik, mis see siis on, et kas see hea sõna või mis annab talle julgust teha mingeid otsuseid. No ei tea, ega ei saa minna inimese juurde, ütlen, näed, muuda oma elu, tee nii, nii, nii, ja siis sul hakkab hästi minema, siis saal eluga rahul. Esiteks ta ei kuulasin, ta ei usu sind. Ja kõige tipuks ei pruugi sul olla üldsegi ka õige lähenemine õige soovitusele inimese kohta, siis sa ei tea, mis inimene ta on ja mis elu ta on elanud ja, ja mis on tema mõtted peas ja, ja ja selles mõttes, eks tuleb lihtsalt ise otsida, et see on juba suur asi, kui inimene nagu teadvustab, et midagi on nagu vaja muuta, kui keegi ei ole eluga rahul, siis siis mitte lihtsalt sellega kaasa minna, et see ongi tema elu nüüd selline rahulolematu elu vaid, et hakata siis uurima, miks ta jal eluga rahul ja, ja mis on need asjad, mis teda segavad ja kas annab midagi ära teha, et ühesõnaga mitte 400 rahulolematusega ja võtta seda kui paratamatust, et see on minu elu ja vahest ainult ise saab aidata, et ega keegi teine ei ole sellist ettevõtet organisatsiooni loodud. Kui sa lähed õnnetuva, siis õnnelikuna tuled välja, kui see oleks, see oleks juba ammu olemas, väga populaarsed kohad sellised, aga noh, õnneks on raamatukogud olemas ja võimalik ise juurelda ja peabki midagi lugema, sest ega nüüd sinu elu on ikkagi ainulaadne sinu elu ja ega keegi teine sealt või küll mõne hea mõte saada, ikka ise tuleb oma mõtetes selgusele jõuda, mis see täpselt on, mida ma sellest elust tahan. Naistele on antud väga hea võimalus sellel hetkel, kui sul sünnib laps, siis sa lihtsalt peabki võtma aja maha. Sa lihtsalt saadki korra ma selle pisikese lapse kõrvalt vaadata oma seda endist elu kõrvalt ja vaatab, kas see oli kõik see, mis ma tahtsin teha, kas see oligi nüüd see, kuhu ma tahtsin jõuda ja see aeg, mis sa saad kõrvalt vaadata, et see on päris pikk aeg, kui mina sain 30 aastased, esimese lapse ja need kõik teised sinna riburada järgemööda jõudsid, siis ma sain ikka päris päris pikalt vaadata, et kas see, mis ma enne tegin kasse, oli kõik see, mis ma tahtsin teha. Nüüd kui ma nüüd siin nüüd nii rahulikult oma nende beebidega olen, et mis ma siis võiks veel teha. Ja kui need lapsed juba kasvavad ja nad hakkavad väga sinu elu sulle vastu peegeldama, eks paljud emad vaatavad, et issand, mu laps räägib nagu mina või et kas ma tõesti kasutan selliseid sõnu või et kas ma tõesti ei ole üldse nii rahul nagu tema ei ole rahul oma eluga juba, et lapsed on nagu väga hea peegeldus sellele, et sa näed, milline sa ise oled, et kui sa tahad, et nemad oleksid õnnelikud, siis järelikult tuleb olla ise õnnelik, et te ei usu väga, et väga õnnetute inimestel oleks õnnelikud lapsed. Tuleb lihtsalt elada ja elada võimalikult positiivselt ja oma elu selles maailmas, mis siin ümbritseb, lihtsalt. Ma näidata siis iseenda eluga nagu mõnes mõttes eeskuju, et annab ikka rahulikult ka siin elada ja ega me pole ju ainukesed, et on ka, on väga palju neid, kes vaatavad natukene kõrvalt kogu seda ja poliitik ka elu ja kogu seda majanduslikku elu kuskil maal oma peenra pääl. Ega väga palju kordi läheb, palju see asi lihtsalt poest tõuseb, see hind või, või on teda saada või ole saada, sest et endal on kaalikas ja porgand kapsas maha pandud ja ma ei tea, kasemahl ka kaebuse vesi olemas. Midagi hullu nägu nagunii juhtuda ei saa, kui oled oma eluga sinnamaani jõudnud, et sa võimalikult vähe sõltuv elektri hind muidugi puudutab, aga ka siin noh siis ettevõtlikumad on leidnud lahendusi, aga ehk siis inimesed tegelevad väga palju selliste asjadega, mis need tegelikult ei rahulda või mida nad tõepoolest kui me üritame teha, mida me armastame, siis siis inimesed teevad asju mingil põhjusel. Paljuski on see jah, igakuine sissetulek, mis põhjusel inimesed teevad seda ja siis tõesti ei ole julgust või ei ole sellist selgust oma elu muuta, et teha siis seda, mis tõesti pakub rahuldust ja kus sa oled õnnelik ja kui sead õnnelik, siis hakkavad ka teised õnnelikud inimesed sind üles leidma ja et siis jagada seda, on need ja need, kes on õnnetud, pettunud Need lähevad jälle 11 üles, siis on neil väga hea klatšida ja taga rääkida, kiunuda ja vinguda ja, ja siis nad on nagu omas mahlas. Kas see oli teie väga teadlik valik, et ennast laenust ja orjusest vabastada ja iseenesele nagu iseseisva maaelu andmine väga teadlikuks see oligi nagu üks väga suuri põhjuseid ütleme niimoodi, et, Nüüd ma aga pensionisambad meil siin kasvavad ja mina näiteks neisse usu on palju rohkem kui nendesse muudesse asjadesse, et mõned kuused on meil, käisin õue kasvama pandud, et lapsed, lapsed kui pensionisambad ja kuused seal kui pensionisambad ja et selline elu kindlustamine nagu teistmoodi, mitte kuskil arvutis olevate numbrite näole. Kui ma küsin Krista sinu elu kohta, millel sinu elu seisab, mis need sinu sambaid seal on? Kalle ja lapsed. Eks need iga hommik on põhjust, miks üles ärgata ja iga õhtu lähen magama, kõik on terved ja rõõmsad ja õnnelikud ja eks ma nende toel abiga käibki see elu, et Kalle, kuidas sinuga. Nojah, ma ei saa küll öelda, et, et see on ainult mu perekond perekonnal loomulikult hästi suur tugi, aga ainuke istudes, kuna mina pean tugi olema, siis ma pean ka kuhugi toetama. Minu vaieldamatult kõige suurem tugi on tegelikult ikkagi looja ehk siis jumal, nii olen ma aru saanud lihtsalt aastate lõikes, et ega, ega kellegi teise peale toetada paremini ei saa, kui selle peale, kes igapäevast elu loob noh, mõni või nimetatud matuseks või, või aga iga hetke olemine elus on ta siis nagu tundub mulle inimesel oma väikeste ja kitsaste arusaamadega raske, mingi koht või, või siis või õnnelik, mingi eluetapp siis igal juhul usaldada see nii-öelda jumalale, et, et see on igal juhul jumalikkuse täiuslikkusest see hetk või see periood, et see, mida mina võin näha raske ajana või siis õnneliku ajana. On see looja poolt loodud hetk minu elus ja seepärast ei kipu mina ühtegi perioodi siin nagu raskeks ristima ja, ja ma ei näegi tegelikult juba aastaid need, mida võib-olla mõni teine raskena, näe, pine need raskustele vaid ikkagi kas on näha õppetunnina, katsun näha jah, just nimelt mis sealt nagu siis võta, on sellesse sellest olukorrast ja noh, see ongi siis see, mismoodi ma elan ja millele ma toetun, et kõik on väga kindla kontrolli all ja minu minu üles. On ainult seda usaldada ja et kui mina saan usaldada jumalat ja seda, kuidas tema on planeerinud minu elu, siis olen ma piisavalt uki oma perekonnale, kes saavad siis usaldada mind, et ma kuhugi, no ma ei otsi nagu mingit paremat elu, ma olen iga päev rahul selle eluga, mis mul on. Mis teile teie elus kõige rohkem meeldib? Minule meeldib elu ise? Mina olen jõudnud sellise arusaamiseni. Ikka küsitakse, et raske küsimus elu mõtte kohta, et minu jaoks on noh, kui niimoodi võib öelda, aga elu mõte on elu mõtte leidmine, kus olete leidnud, siis ütleme, et oled valmis ära minema ei hoia enam kinni ja see ei tähenda seda, et pahad siis ära minna, aga sa oled valmis selleks vähemalt? Jah, vastus sinu küsimusele on see elu ise, see on see, mis on äärmiselt kaunis, tegelikult äärmiselt paljupakkuv. Imeline, nii et mina naudin elu. Krista, mis mulle meeldib elus inimesed, keebet minule omase väike ring ja siis minu sõbrad ja siis kes satuvad oma uute põnevate eludega minu ellu. Mina jutuke inimesena naudin seltskonda ja alati meeldib mulle kuulata lugusid teiste inimeste elust ja ma arvan, et päike. Ma jätan teid nüüd siia teed jooma ja küpsiseid sööma, lähen räägin natuke tüdrukutega. Ketlin, Sul on imeilus punane sotsiline seelik seljas. Kas sa käidki kodus kogu aeg sellise seelikuga vä? Ei käi aga lihtsalt, kuna mul oli laupäeval sünnipäev, jess gilditi mul siis ma täna piitasin koolis oma sünnipäeva ja siis on nagu paningi selle seeliku selga. Ema ja isaga me rääkisime nüüd pikalt juttu elust ja inimestest ja sellest, mis inimestele kõige tähtsam asi on. Mis sina sellest arvad? Meiti? No mis sulle sinu elus kõige tähtsam on? Pere, mis veel. Mille üle sa oma elus hästi õnnelik ja rõõmus oled, innussennib ja jõulud, kas seal on veel midagi? Kaks korda aastas oledki õnnelik ja rõõmus? Ma ei usu seda, olen kogu aeg vaid osa, näiteks täna, mis selle täna rõõmu tegid? Mulle meeldivad siis, kui külalised tulevad võib-olla isegi minule tänu natuke rõõmu toonud. Ja siis tööna koolis olin nagu hästi tore kõigile maitses kook, mis ma kooli viis siin siis kõik ütlesid, et mul on väga ilus seelik. Või toredasti sull, eks nii, nüüd on Liisugasin ja sinise sellise sitsi satsilise seelikuga. Mis puhul nüüd sinul see seelik seljas on minu jaoks panid, et mulle näidata või? Kust te nii ilusaid seelikuid saate? Ei tea, lihtsalt tulevad kusagilt. Kiive, räägi mulle, mis on sinu elus sellised asjad, mis sulle väga palju rõõmu teevad. Kas sina tahad Kärt mulle midagi ütelda, või? Kärt nüüd tahab minuga rääkida. Kärt, räägi, mida sa täna tegid, mis sul täna toredad, see oli? Ootamatu. Papa, mis, mis sulle kodus kõige rohkem meeldib teha? Multikaid vaadata, Ma küsin Kärt niimoodi. Kes on sulle kõige kallim? Ja siis kas on veel kalleid asju? Kuulge tüdrukud, Cohen, jõuluaeg käes, mida te nii väga ootate, mis siis kodus on ja missugune see jõuluaeg on? Jõuluaeg on tore aeg, kus igas ökoset teod maati, kas see meeldib sulle, kui on kogu aeg peod ja no mismoodi teil siis kodus on ja mis te siis teete? Siis vehime koos, keedame kuuse tuppa ja siis käivad päkapikud esimedeni. Jõulu ettevalmistusi tasuks. Miks need jõulud tähtsad on? Siis sündis Jeesus, aga miks see tähtis on, miks me seda tähistame? Miks inimestele seda vaja on? Miks sulle seda vaja on? Sest no teeks näiteks nii, et sellel aastal jätame jõulud ära, jäävad jõulud vahele. Mis sa sellest arvad? Selleks? Miks nii, sest jõuluaeg on niisugune rõõmuaeg siis? Ko jõulunagu, rõõmustav siis, kui on inimesel koorub tuju. Aga äkki võiks teha niimoodi, et teeme sel aastal niimoodi, et jõulud on terve aasta läbi, et kogu aeg on rõõmuaeg, kas nii saaks? Ei saaks, sest siis ei saaks üldse teised aastaajad meile rõõmude ja mitut tüdined varsti seest lummestele ja siis, kui on järgmine aasta tall, siis ei tahagi enam järgmine aasta alles sellest loojas juba ära tüdinenud. Kuna siin on peres elutoas väga tähtsal kohal üks ilus suur vana klaver et Ketlin on klaverit õppinud natuke ka, siis ta oli nõus mulle lahkesti mängima. Väga ilus, millised teie peres jõulud on, Krista mitmendad, jõulud teil siin majas üldse on? Need on nüüd vist juba kolmandat, aga meil on suur pere, minul on kaks venda, Kallel on kaks õde, lapselapsi on ka. Kahjuks ei ole me vist kunagi veel saanud niimoodi, kõik need oleks meil koos, et ikka rohkem kõigepealt ühele poole ja siis teisele poole, aga. Jah, aga äkki ükspäev, kui kõik nad meie juurde kokku saavad, siis on siin ka? Kalle, sinu jaoks on nad sellel aastal ju täiesti teistsugused. Ma pean silmas sinu hingekarjase ametit, sa ütlesid, et sa nüüd teenidki. Jah, ei saa öelda vist päris teistsugused on lihtsalt, et on jah, kirikus käimine ei ole ainult ise lähedal, laulad, Aided sealt tuleb siis olla ise õpetaja eest. Aga pärast õhtu on ikka nii, nagu ta on varasemalt, et et me oleme kogunenud viimastel aastatel Krista ema isa juurde, kuhu on tulnud siis karist ta vennad oma peredega ja siis on jõuluvana tulnudaatia ja see aasta meie olemist päris kindlad ei saa olla, aga võib-olla see kõik on siis meie juures, kuna ma pean olema rappassin jumalateenistusel, siis võib-olla meil õnnestub kõik see pere siis siia saada, siis õhtul on ikka nii nagu alati ainult meie juures, eks ole ka natuke teistmoodi. Aga see, et päeval on jumalateenistus juhtida, see annab veel rõõmu rohkem juurde, et ma ütlen, et ega seal kirikus on ju väga toredad inimesed niimoodi, et siis saab veel rohkem seda jõulutunnet ja seda õnnistust sealt. Nii et väga ilus päev tõotab tulla. Väga õnnelik laps tuligi. Olin pannud omale ühe sortsu kreemi käe peale, see tähendab meile näitab. Aitäh teile. Mul oli teiega koos. Väga tore. Soovin teile õnnelikku ehitamist siin oma paradiisiaias ja rahulikku jõuluka. Saate tegid Tiina Vilu ja Maristomba kõike head ja kuulmiseni.