Nonii selge, siin pole ka midagi, siis teeme ühe perepildi. Tulge. Pere filmida, kuulata, teine kuulab. Laborandi less palun kogunev kus ema on oma selge tähelepanu köita. Nardoderne supp, modell ei mõjuta jah, no nii, tema tähelepanu. Tere, head perepildi, sõbrad, mina olen Tiina Vilu on kuidagi läinud, nii et oma saadetes ei ole me peaaegu üldse pööranud tähelepanu väga olulistele pereliikmetele lemmikloomadele ehkki mõnikord on nad väga osavad panema kogu pereelu enda ümber keerlema. Tänases saates vaatame just sellist pere lähemalt. On hämarduv pärastlõunane aeg ja mina olen nõmmel keset lund ja lumesadu mändide vahel seisan ühe maja ees ja plaanin külla minna Villule. Aga siin on värava peal silt puruja pini. Ja ma ei teagi, kas ma, kas ma söandan niimoodi ise väravast sisse astuda, äkki kella. Nii andsin kella. Jooksis mulle vastu üks koer, kõvangi pani vastu. Aiaväravad no koer on elu täis, et. Tere koer. Tere villu. Lüüa ja ma tegin ikka õigesti. Kello esindus. Koera nimi on, lähme tuppa, kes toas on seal homo, aga mis siis praegu juhtubki? Rääkisime lihtsalt, hakkab hüppama su peale, ta on noor ja loll. Tõusis nüüd kahe tagumise käpa peale, jätan Villule õlani, täitsa sihvakas poiss. Rohkem välja, kui päris kikivarvastel ajab, siis oleks peaaegu näos, lähme siis sisse või ehkki ma tahaks muidugi vaadata, kuidas ta siin õue peal lumesajas kilkab, aga mine tea, mis ta teeb ja siis ei jää mitte mingil juhul. Ta on inimeste sabas, kui kuhu inimesed lähevad seal temaga. No lähme, see näeb nüüd päris naljakalt naljadest tegelikult illu hoiabki teda tagumiste käppade peal ja ta hüppab kõigest. Ma teen ukse lahti. Nii, oh, uus Londoni välja, kes see nüüd oli, see on Ross kassi nimi olnud põllu. Kullake, kuidas nad niimoodi sõbralikult, et põnnu tuli välja peaaegu jooksis lagomery kõhu alt läbi ja plagama ei teinud teist nägugi või noh, eks nad ole harjunud kas hobusaile koos nimega aastases vanuses, aga esimese nädalaga oli asi paika pandud. Kas, nagu varem ees olnud, kui plaga kas tuli meile jah, vist ikka eelmise koera ajal, kui ma nüüd hoolega Ta on jah, ühesõnaga suhted olid paigas, kõik sellepärast, et eelmine koer suri just aasta tagasi ära novembrikuus. Ja siis siis sai kohe uus võetud, aga lähme tuppa, räägime sellest hiljem, muidu toas lauldakse praegu. Kelle töötasu tasu kõik, nii, aga pean ukselukuga keerama, nii kallis, mis ma tegema pean, riba tuba? Siin käib tants ja trall, ütleme otsesõnu. Nüüd saime köögilaua taha Villuga maha istutud ja Amir on surutud siin Villu kõrvale, pea sülle seda kallistamiste kargamist, isegi mina sain väga sõbraliku tervituse osaliseks lõpuks. Kas ta siis nüüd arvabki, et mina, kuna ma olen sinu köögis, olen ma ka täiesti aktsepteeritav ja sõbralik ja sobilik inimene? Minu meelest see on kõigile iiri sektoritele üldomane, et nad on suurimad inimese sõbrad noh, kuidagi seal geenides sees, et kes on oma oma ja praegu, meie koer on veel nii noor ja loll, et ta tahab hirmsasti lihtsalt peale hüpata, sellepärast ma hoiatada praegu siin natuke ja temaga saab rääkida ainult käskivas kõneviisis. Üsna tihti on juhtunud seda, et näiteks mul sõber Gert Kiiler, kellega me seda ENSV-d kirjutame, helistab Viljandis, ta ütleb, et oota ja ma kuulen, ta räägib kõrval oma lapsega, pane nüüd ilusasti käest ära vôtta, nii. Oota, issi räägib natuke ja mina samal hetkel karjata. No mis sa hüppad, kas sa oled vait ja siis ta küsib, kas sa räägid oma lapsega. Aga no üsna tihti läheb täitsa täitsa pööraseks ikka see olukord siin, eriti kassiga. Tal on aju nagu Ernest on aasta ja kolm kuud vana, aga ta arvab, et ta on ikka väike kutsikas, nii et väga tihti ronib ta mulle näiteks sülle kogu oma 30 kiloga, mida juhtub, eriti siis, kui ma juhtun näiteks telekat vaadates diivani peale. Kui ma jääma või, või siis ta näeb, et vaba kohta on ripakil, siis ta ronib lihtsalt sell, nagu sellega ta veel ei arvesta, ta juba suur koer on olemuselt ikka veel kutsikas. No ma tean, et lisaks Blago Merile ja põnnile on teie peres veel liikmeid, kes ja teie perepildile veel kuuluksid tegelikult. Noh, praegu kuskil ülemisel korrusel kolistab Anna Ma annan kaheksa aastal, nüüd praegu just tulin roju, eks ta pakib oma kooliasju ilmselt lahti ja lubas sõbrannale helistada. Rannakülla kutsuda, nii nagu see neil ikkagi ja siis on, kodust on meil veel ära nagu Johannes, kes on nüüd kaheksateistaastane, õpib Inglismaal, aga tema peaks tulema kohe kohe, kohe jõuluvaheajal. Siis on Johannes ka kodus ja siis on Johannese ja anna emme kadi, kes on praegu momendil tööl. Kas neist teistest on ka sellist koerahoidjat nagu sina siin praegu oled? No ei, ei, ei koer, see on puhtalt minu lõpu, sellepärast et noh, nagu ikka ega ausalt öeldes ma mõtlesin, et ma pean ikka see on ikka vahet nagu nüüd kahe koeraga, selle pärast, eks ma siin möödunud aasta novembris kaks nädalat jõin õlut ja käisin eelmise korra nimi oli muuseas Vohumil, sellepärast ongi selle nimi. Käisin pohumili haua peal nuristamas, kallasin talle kaasmuuseas iiris hektarit. Neil on kaks huvitavat omadust, nad armastavad kohutavalt õlut, mis teadagi, tuleneb siis iiri geenidest ja teine asi on see, et kui hakatakse püssi laskma või on nüüd ütleme ja aastavahetus, siis nemad arvavad, et on saabunud ülemaailmne jahimeestepidu ja muutuvad väga rõõmsaks, hakkavad rõõmsalt kilkama hüppama, samal ajal kui kõik teised koerad kardavad hirmsasti pauku. On need üliagarad vana koeraga oli näiteks niimoodi, et olin kunagi oja tünni juures vana-aasta õhtule koer üritas rakettidele järele hüpata. Ta pidas neid lindudeks, mis vidinad lendu lähevad, nii et et see kõik on neil ikka ilmselt iiri geenid ei ole midagi teha, õlu ja pauk ja palju lõbusaid inimesi, siis tunnevad nemad ennast väga hästi. Nii et teie parim vana-aasta õhtukaaslane oleks siis koer päris kindlasti. No on näiteks möödunud aasta võtsin mina koera ja kassiga kahekesi kodus vastu, kuna pere oli reisil ja mina vabatahtlikult endale selle saatuse valisin uue koera võttis sinna, kus sa siis kutsika ikka jätad. Minul jäi sõitmata nii, et istusingi kodus koera kassiga kolmekesi ajasime juttu ja väga tore oli. Villu, miks see sulle oluline on, et sa uuesti võtsid koera? Ma saan aru, et Annale koolitüdrukule kaheksa aastane Anna, noh, sageli öeldakse, et laps läheb kooli, et võtame seltsiliseks, et tal on nagu tore. Aga miks see sulle vajalik ja oluline olnud? Ma ei oska kuidagi ilma loomadeta elada, ma olen terve elu elanud tika mingi loomaga koos ja noh, kui ma hakkan nüüd mõtlema, Ma kunagi lugesin kokku 13 kuni 15 koera kassi, kellega ma koos oma elu olen jaganud erinevatel eluetappidel ja üks väga lühike periood oli siin, ütleme enne seda eelmist koer vahumilises mingi 15 kuni 20 aastat tagasi olnud paar aastat kodulooma ja, ja tunned ennast kättetu jalutada. Kellega seal siis ikka räägid, sa koeraga saab rääkida igal ajal ja tema mõistab sind ka igal ajal. Kassidega on mul natuke teine suhe, sest selle praeguse kassi võttis perre tegelikult Johannes ja ta oli juba nagu ühes pereseene nagu kasvanud, aga nagu ikka juhtub, et inimestel on allergia ja siis ei tuleb lihtsalt paratamatult ära anda, et me võtsime juba selle täiskasvanud kassi, aga, aga suhted mõlema koeraga nii eelmisega kui sellega on väga paigas, sest ega kassi lase ennast kiusata eriti niimoodi, kuigi koeraga tahaks. Kaklesid aimab Eno kaklusi toimub põhiliselt toidu pärast, sellepärast et näiteks üks asi, ma ei tea, ma pean küll tuhka pähe raputama, aga mina ei ole seda praegust koera suutnud ära harjutada sellega, et noh, ta läheb toidu järele täiesti hulluks, ta läheb pööraseks ja ta on võimeline ära sööma täpselt nii palju, kui sa talle ette paned. Ma võin teile viis kilomäele katsetanud küll, sest ta läheks lõhki, ta sööks kõik Kukistaks alla, aga see on tulnud täpselt sellest, kui ma neid kutsikaid esimest korda nägin. Neid oli üheksa tükki, kui nad rabelesid seal toidukausi juures ja siis ta sattus uude keskkonda, kus oli see kass, kes asus toitu varastama koheda eest ja ta arvab ilmselt, et tuleb kõik kohe kiiruga ära õgida ja küll ma olen teda harjutanud, aga ega ta eriti sellest õppust ei võta, sest ta Kuvistab sõna otseses mõttes kugistab alla, nii et kõige kasulikum oleks talle anda seda toitu jao Ma lihtsalt niimoodi, et kõigepealt natuke ja siis siis jälle järgmine ports. Aga huvitav on see siin mu selja taga, ma näitan siin köögileti peal. No vähe on neid peresid, kus köögileti peal asub kolmeliitrine täis värvipurk, mille otsas on veel mingisugune kausike sinna otsa pandud ja seal kõrval on mingisugune mahlapress, mida reeglina talvisel ajal eriti ei kasutata. Need on kõik sellepärast, et seal taga asub leivakast ja kui neid seal ees ei oleks seda kolmeliitrist purki ütleme siis hakkab pihta tiimitöö, nii kui selja keerad või ülemisele korrusele või oma töötuppa lähed, hüppab kas sinna leti peale, lõgistab natuke selle leivakasti luugiga saab käppa sinna vahele, avab selle, katkub sealt välja leiva või saia, mis teda põhimõtteliselt ei huvita, ega ta neid ei söö, sellepärast et teda huvitab see kilekott ja ta tahaks näha, mis seal sees on. Aga muidugi kui see sai või leib on juba siia leti peale ilmunud, siis altpoolt lähendab see loomake ja, ja katkub sekundiga selle koti katki ja, ja sööb ära terve leiva või saia. Nii et kui sind nagu silmapiiril ei ole, saavad nad tegelikult suurepäraselt hakkama, et seal mingi kisma käib, ainult nagu näitemänguks. Ei, no põhimõtteliselt küll ma olen vaadanud näiteks ükskord tulin koju ja viskasin asjad üle ukse sisse ja läksin korraks jälle ukse taha ja vaatasin mulle luksuses selline klaasaken läbi selle kogemata tuppa. Ja juba märkasin Nadki, noh rõõmsalt koos asusid mu kilekotid lammutama, kas mul nurka pandud toidud nagu sees olid ja ei olnud neil mingisugust jama? Väga tore, tiimitöö toimus, aga nii kui tuppa astud, hakkad midagi ära võtma või lahutama niimoodi, no siis muidugi jagunevad nad niimodi kaheks vastandlikuks pooleks. Aga noh, loomadega on muidugi niimoodi, et ausalt öeldes ma räägin koeraga tunduvalt rohkem kui oma abikaasat. Ja põhjus on väga lihtne, mina töötan kodus, ma olen päev läbi kodus ja, ja üsna tihti on naine ära komandeeringus ka mitu korda kuus ja, ja lõppkokkuvõttes õnnestub mul ikka koeraga sagedamini kõneleda. Mida sa räägid, mis asja sina räägid oma koeraga? Noh, põhiliselt ikka seda, et istu ja lama ja ei tohi ja nii edasi ja käia, eks ma räägin muid asju ka. Praegu näiteks ma käisin lapsel ujulas lovski mul kolm korda nädalas ujumistrennis käisin ujulas järel ja tulime uksest sisse, kass vaatas rõõmsalt televiisoritesest, ma ütlesin koera pärast, nagu ma läksin 40-ks minutiks kodust välja, mõtlesin, et et jätan teleka mängima, siis on neil seltsi olla, kui mingisugune raadio või telekas mängib patuasi küll rääkida, et raadiot või televiisorit või vahel ka selleks kasutada, aga siis on meil natuke ikka seltsimees. Tundub, et keegi on majas. Ma saan aru küll, et sa ütled, et valdavalt on selle omaja, istu aga, et sa räägid pikemaid jutte, me ikkagi pinniksin Villu selle koha pealt, et mis need pikemad jutud on ja Blagomile ei räägi sulle ju vastu, mis see ikkagi on, miks ta sul olemas on juba mitmes koer? Noh, vastu ta ei räägi jah, aga et see ongi see piir, et sa katsetad, mis piirini ta aru saab, sest sulle tundub, et hoolimata oma väikesest Ernesajust saab ta ikkagi midagi sust aru, aga, aga üldiselt küll ta on väga varmas ikka ikka teesklevad. Täpselt, kaldub sinnapoole, kus ka vaja on, aga üldiselt ma ei tea, kõigest saab räägitud, ma ei, ma ei oskagi öelda, no see tuleb spontaanselt, nii nagu inimesega noh, nihukese ikka pikka aega koos elanud, siis sa räägid tühjast-tähjast ka. Aga koeral on see omadused, et ta ei saa sulle lihtsalt öelda, et kuule, ole vait. Ma ei viitsinud pläma kuulata, nii nagu naisega vahel juhtub. Inimene tuleb töölt, on väsinud, tal on oma päevamured, mina olen siin päev läbi kodus olnud arvuti taga istunud suhelnud ainult telefoni teel, inimestega pole silmast silma rääkinud, muidugi ma räägin aeg-ajalt ka tühja pläma, aga koer kannatab selle kõik ilusasti ära. Aga kuidas teiste pereliikmetega on, kas nende jaoks on kaaseplagomery selline oluline vestluskaaslane või, või jutu ärakuulaja? Sellest räägitakse väga paljud, kõik tahavad rääkida, aga ära kuulata ei malda enam keegi, kellelgi ei ole aega kuulata. Ei noh, olgem nüüd ausad, siis meie peres on tegelikult ikkagi nii, et ma usun, et ma ei tea, millal see aeg tuleb, millal see koer taltub, eks ole, sest praegu on ikkagi see periood, teistele käib ta ikka rohkem, noh nagu sõna otseses mõttes närvidele, sest ta on ikka öeldakse iiri setter tahab päevas joosta viis kilomeetrit. Õnneks olen mina elanud ka eelmise koeraga eelmises elukohas ja kohad, kus on ikkagi aed olemas, nii et ta jookseb siin selle oma maa, põhimõtteliselt võib ta ära joosta päevas, kui ta tahab. Aga noh, see on ikkagi seotud sellega, et et ukselukke, Me oleme vahetanud koos eelmise koeraga, siis selle koeraga pole veel vahetanud. Elsa koeraga läks kaks ukse lukku, selle pärast lihtsalt kulutati ära. Avab ise ukse, kui seda lukku ei pane, läheb ise, teeb tiirud ümber ja augu möödakäijate peale nuhib kõik põõsaalused läbi ja ühel hetkel ta mudaga koos on ta ise uksest kõik ilusasti tagasi, nii et kuidagi nad hoobilt õppisid ära. Ja kui ta nüüd praegu ukse panen kinni, ta käib korraga katsub selge kinni, sest ta ei kipugi enam välja. Aga eriti suve ajal, ega ta noh, üldiselt ei maldada toas nüüd küll väga hästi ei ole, aga õnneks on siin see võimalus, et, et kas või siin ümber maja jookseb 20 tiiru 40 kilomeetrit tunnis, kohutava kiirusega laseb 20 tiiru ära, no siis on ta mõneks, eks selle läbi ja varsti ta kordab seda. Et ülejäänud pereliikmed temaga selliseid pikki vestlusi, ma saan aru, ei pea nagu sina. Ei nojah, aga ma usun, ka seal ei ole ka midagi pahaks panna, sest ega neil ei ole aegagi, ühel on oma koolitöö ja teisel on oma noh, võibolla mul nüüd poiss koju tuleb sealt Inglismaalt võib-olla siis paar päeva ta ikkagi suhtub nagu noh, koerasse kuidagi teistmoodi või loomadesse pole näinud, aga siis läheb kõik oma rutiini tagasi. Nii et et põhimõtteliselt olen ikka mina see, kes kes loomadega nii-öelda tegeleb, ma olen neid küll mitu korda sundkorras noominud. Ei tohi kunagi niimoodi öelda, aga ma olen öelnud, et hoolitsege siis oma kuramuse kassi eest ka, ise teda tõite, mina ei ole seda kassi majja võtnud, no see on nii suusoojaks, sest et sellepärast, et noh, võiks vahel ka mõelda loomade peale, praegu ma tulin just poest ühes käes oli suur koeratoiduga ja siis oli paar koerakonservi, sest tuleb ikka mingisugune varu koju tuua, sest noh, olgem ausad, igasugust rämpsu ei maksa ka loomadele anda ja, ja neid kõige odavamaid koerakrõpse ja asju see elajas siin põhiliselt on ikkagi hakkliha saanud kogu aeg ja, ja, ja siis sinna juurde veel ühte ja teist, aga noh, peab lihtsalt olema mingi koerakonserve mingi asi, sest et kui sa avastad, et ühel hetkel ei ole loomale anda, siis on jama küll ise saad näljas olla, aga ja eile täpselt see hetk koitis, et oli pool koerakonservi veel kodus ja siis üks mingisugune pisikene sümboolne purk, nii et ma praegu just tarisin koera nädala varu poest. Kuule, Villu, mõni inimene oleks täitsa õnnelik, kui lapsed on juba nii suured, et saavad ise hakkama ja ta mingil juhul ei tahaks omale veel mingit olendit, kelle vajadustega ma pean arvestama. Et tegelikult sellega, et sul need kaks looma on ju vabatahtlikult võtad omale hulga kohustusi, mis kõik ei ole üldse meeldivat sisamad, vahetan ukse lukku, kui tuba on karvu täis, põrandad on kogu aeg liivased mudased ja sa ütlesid Saisa reisilegi minna, sest keegi peab koer härra valvama jääma. Et kas see kaalub kõik kõik üles, seda vabaduse hindamist? Selle eest ma saan kogu aeg iga nädalavahetus, kui naine võtab tolmuimeja, ma jälle saan selle eest. Praegu ma juhin tähelepanu, mul siin põrandal on üks liist on teibitud, kuna see sai uuesti kinni, liimitud koer jooksis sellel lihtsalt lahti. Noh, ühesõnaga siukest jama juhtub kogu aeg ja kuna meie elame sellises kohas, kus põhimõtteliselt algselt see oli ainult liivapinnas, siis neli aastat sai kasvatatud muru ja ühesõnaga see muld sinna peale aetud ja õnneks praegu ei ole lume alt näha, mis seal aia servas toimub, aga on tunda nii nagu metssead oleks jooksnud edasi-tagasi mööda aia serva, sest seal puhas mudaauk, seleta, tegin nüüd sügisel kahe nädalaga ära. Milleks sulle seda ebamugavust vaja on, kas sa seda sihukest toredat kaaslast kuidagi teistmoodi saaks? Really pojaga Skype'is? Ma räägin pojaga rivis, aga poeg on juba nii suur, nüüd anna ennast iga päev kätte, varem me rääkisime küll noh, ütleme aasta tagasi veel siis, kui ta meie mõistes ja see, mis seal Inglismaal käis, aga nüüd ta on nagu ülikoolis ja nüüd on muidugi tal on niuke kiirus peale, et nüüd ta ennast nagu Skype is eriti kätte ei anna. Eile küll helistas ja, ja noh, niimoodi korra-paar nädalas saab varem me rääkisime tõesti igal õhtul, aga aga noh, ma leian, et see ei olnud loomi, puudutab, et ega see, see ei ole mingi kohustus, jah, ma ise vabatahtlikult olen selle endale valinud ja ja tunnistan ausalt, et, et võib-olla ma tõesti ei oleks seda teist koera kohe peale Öeldakse, et peabki vahet pidama ja kõik nii ruttu võtnud. Aga kuna selgus kummaline tõsiasi, hakkasin uurima, siis eelmise koera suguvõsa jälgib nädal aega peale ta surma või sedasi ja selgus, et ega neid iirised reid ei olegi Eestis nii naljalt saada. Kunagi, kui ma selle eelmise koera mõtlesime, siis ta oli ilmselt nagu, nagu see ikka käib, oli tõenäoliselt nagu moekoer või või neid oli, oli väga palju, aga nüüd pidi aastas sündima ainult paar pesakonda. Ja ei saagi nii naljalt neid kusagilt. Ja ühtäkki ma avastasin, et üks koer on saadaval ja see on saadaval Espoos. Just ma tahtsin isast koera, nii et see on meil Soomest toodud, aga tegelikult Ameerika juurtega. Ja vend selgus, on tal otsapidi vend läks narkomuulaks, vend elab Kolumbias praegu. Nii et ühesõnaga Soome koerakasvataja Paulina, kelle käest me ta saime, tema koerte juured on nii-öelda Ameerikas ja siis suur osa läheb sinna Ameerika mandrile, ükskõik, ühele või teisele siis või teatud osa läheb tagasi ka meil on siin niisugune rahvusvaheline mees. Küll, aga meile pikute praegu mõnusasti siin köögi põrandal pea oli vahepeal minu varbad käpad minu varba peal ja tunneb ennast väga mõnusasti, kuidas ta sellise huvitava nime sai. Flagumine. No selle tõttu sai, et eelmise nimi oli pohumil ja siis tuli panna slaavi nimi. Ma hakkasin mõtlema tuletama igasuguseid, tuligi Poomile mälestuseks ja kergelt kutsuda ka eelmist, kutsusin puhu, puhu seda. Kutsun Blagoblagoni. Kuidas pahumil nime sait puhumil oli, mul oli kunagi teatud alter ego, et ma kirjutasin puhumil visaku nime all isegi mingeid asju ja see oli nii ilus, tšehhi nimi oli, oli ripakil. Mõtlesin kohe loni, kohe puhumili nägu, ma ei saanud sinna mitte midagi teha. No kui me mingisuguse inimesega kokku saame, meil mingid suhted on, siis meil on ka mingid ootused, miks mulle meeldib selle inimesega koos olla või suhelda, et mis, mis ootused sul Lago Merila? Ei, ega mul muid ootusi eriti ei olnud, ikka seesama ootused, ma lootsin, et no on ikka noh, enam-vähem samasugune, nii nagu nii nagu oli seal puhumil, sellepärast et tõesti ma olen iiris hektarit näinud küll ja küll ja, ja kõik on milleski sarnased ja ma ütlen ausalt ei ole inimsõbralikumat koera noh mul on, selle hetkeni olid elus olnud väga palju taksikoer, kellega ma koos olen kasvanute Emadaksid ja mu enda taksikoer ja ja kõik olid sellised, väiksemat sorti loomad ja taksikoera krutskid tean ma ideaalselt ja une pealt, eks tal ole ka oma oma vigureid. Aga, ja siis ma mõtlesin ühel hetkel, kui või hakkasin lähemalt nagu jälgima, et ma mõtlesin, vaat sellist koera ma endale tahaks. Miks sa ütled, et ta on sinu arvates kõige inimsõbralikum koer? No vot sellel samal põhjusel, et ta sellest sobi küll valjusti rääkida, aga võtke koera raamat lahti, sealt võib igaüks lugeda, ütleme, ta teeb meeletut lärmi ja ta lõugab kohutavalt, kui keegi aia taha tuleb, võib selle inimese peale karjub ja, aga kes on nii-öelda seltskonnas, no see on täiesti oma, et seal ei ole mitte mingisugust vahet, mina küll ei tea, et ta nüüd nagu no mul siin tütar näiteks väidab, et ükskord olla teda teda näkk saanud, eks ole, aga noh, seda juhtub siis kõlad toidukausile lähedale kutsikana, kui ta saab oma kosleppika kätte ükskord selle eest. Aga et nüüd täiskasvanud inimest oleks iiri setter hammustanud, no seda ma küll ei tea, tema võtab omaks ilmselt kõik nii-öelda karja juhi või peremehe tuttavad võtab kõik kohe hoobilt omad ja mitte mingil juhul, kui sa talle natukene nii miilumaalu läheneda, eakatega vestlema ja kudistavad, aga no siis sa ei saagi tast lahti, sellepärast et see inimene seltskonnas ta ideaalselt hakkab selle sülle trügima ja seda sõna otseses mõttes nagu, nagu ründama, et selle inimesega suhelda. Noh, nagu näha käpaga kogu aeg ta katsub ja, ja üritab nagu tutvust sobitada. Minu käsi sai nüüd väga puhtaks limpsida, appi lähevad kõrvaklapid lähevad kohe praegu peast minema. Kuule Villu, kas see pole mitte natuke see vajadus olla vajalik, et sa tead, et on keegi, kellele saad igal juhul oled väga-väga vajalike, kes sind alati väga väga ootab. No ja kindlasti see on 100 protsenti, ma olen selles kindel, eks on ka noh, ütleme Ma olen ka ja selle tõttu võib-olla selle riski endale vabatahtlikult kaela võtnud, et ma tõesti kodus töötan ja ma kodus olen ja et, et mul on endal ka suhtlemisvaegus on ikka väga suur, sest kõik, kes mind teavad, teavad, kui palju ma põhimõtteliselt räägin tühja juttu ja, ja kui palju me sama lobise ma ei suudaks ilma loomadeta olla, no siis on vähemasti nendega Mis sa arvad, kui palju tema sinust aru saada? No ma ei kujuta Palju ta aru saab, aru, ta saab täpselt mingil oma koera tasandil, ta saab aru, aga üldiselt põhitõdedest ta saab ikka aru, iseasi, kas ta kuuletub ka, eks tal ole ikka meelega oma mingisugused vigurid ja trikid, et mida ma saan aru, et ta ei õpigi ära. Põhimõtteliselt ei õppinud. No aga ma mõtlen selliseid, sinu tõsisemaid jutt, et kas ta muutub kurvaks, kui sa räägid kurbi asju, et kui sina oled ikka nukker sissevaateplatvormil ka elab kaasa, on osavõtlik. No ei tea, kas ta ei ta üldiselt on. No ma võin rääkida seda vana koera pealt, see on ikka nii, praegu ta on, nagu sa näed, ronib sulle käppadega kogu aeg peale, tahab suhelda, nii et ta on ikka praegu veel ikka noh, tite tasemel, et sellega mina ei teadnud, ma usun, et teiseks eluaastaks võib-olla istub. Teiseks eluaastaks ta võib-olla muutub enam-vähem normaalseks, aga praegu ta lunib ainult inimesega kontakti. Näed, kogu aeg peab olema niimoodi ühe käega teda lihtsalt. Milline see suhe vana koeraga oli, kas see siis juba oli selline osavõtlik, mõistis sind poolelt sõnalt, et ahned tere, mees tuleb rääkima neid, neid jutte ja nüüd teisi. Juuda mõistes ei saa kahjuks tema käest enam küsida seda ja isegi kui ta oleks veel elus, siis ta ka vaevalt vastaks. Saavad kõigest aru, nad saavad põhimõtteliselt aru, kui midagi on juhtunud ja ma räägin naljaka loo, mis menuga paar päeva tagasi juhtus. Ma arvan, et minu meelest on seal naljakas sõna otseses mõttes naljakas lugu. See ei ole kurb lugu, kui ta võib kurvana tunduda, aga ma arvan, et mul on praegu vist üks ribi katki paar päeva tagasi nimelt tuli koer õuest ja nagu ikka, neil moodustuvad jalgade alla sellised lumelombid, kui nad natuke aega õues ja hakkas oma jalgu näkitsema näkitseda snäkkides ma aitasin tal ära võtta sealt varvaste vahel need lumepallikesed ja, ja siis hakkas tagajalgade vahelt sedasi näkitsema näkitsema näkitsema. Mõtlesin, näitan, mis sul seal on, mõtlesin mõni puuoks või sedasi? Ei, temal on moodustunud selline nagu karvapall või sihuke vanunud vildipall on siin tagumise kahe jala vahel, noh, ma üritasin seda siis aidata, ära võtta, et kaua sa ikka läksid, läksid ennast kõhu alt veriseid kätte ei saanud, mõtlesin, et võtan siis käärid ja nii kui ma kääridega sellel lõike tegin vaeneblaga ja, ja vananev logo arvas, et ju nüüd siis need kõige tähtsamad elundid tal lähevad ja tegime kängurud ja tähendab no mis tähendab seda, et virutas oma tagumise jala nii sirgeks otse mulle siia vastu rinnakorvi? Kohutavalt valus ja muidugi ma ei saanudki alguses aru, et mis on valus on küll ta ülele aga öösel enam nagu eriti magada ei saa ja kuna mul on selja tagant ükskord üks ribi katki olnud, siis ma tean väga täpselt, kui tuttav tunne seal, kas ta nüüd katki on, aga vähemasti mõrada siia siia lõi aga oma loom, no mis sa, kurat, lähed kääridega oma looma kõhu alla, siis? No ma küll hoiatasin teda, aga see protsess oleks pidanud olema ikka pikem. Nii et inimene õpib samamoodi koeraga autor, sa õpid, et ei tohi nii äkki talle läheneda. Ei, ma niimoodi laiemalt ja üldisemalt küsin, et mida sa, koerad sulle õpetanud on? Ei noh, ma ei, ma ei oskagi öelda, mida on vot, see on raske küsimus, ma ei teagi, mida loomad on mulle õpetanud. Ühest küljest ma ei saa väita, et mina oleks midagi erilist loomadele õpetanud. Aga teisest küljest, mida loomad mulle õpetanud on, nad on võib-olla mingisugust mingisugust tasakaalukust, võib-olla nakesem kaudselt, eks ole, kaudselt mingit tasakaalust, sest ma olen noh, eriti noorena ma olin ikka väga sihuke noh, kergesti ärrituv ja, ja sedasi. Aga noh, ma ei taha muidugi sellega öelda, et ma elan looma peale ennast välja, et elan nagu tühjaks ennast looma peale. Aga kaudselt see kuidagi niimoodi on, et mul ikkagi suur näiteks hetk. Lago Mer läks midagi närima ja see midagi on minu kott või? Seal ei olegi midagi söödavat, aga nii kahjuks see lõbu lõppes tal ära. Aga meil läks tagasi, ikka oli tore. Tule ära nüüd sealt ei tohi, ei tohi. Vot nüüd ta läks, julgeksin ütelda, talle pakub huvi, nuusutada saapaid, kott jälle. Ma ei hakka praegu rohkem pahandama, nüüd on näha, kuidas koer allub talle koht, siis ta üritab igaks juhuks minna köögilaua alla, sellepärast et ta teab. Ja ta katsetab, ta katsetab veel korra. Ei tohi. Ta käib, katsetab täpselt nii kaua, kuni enam ei lasta. Tule ära, sealt ei lama seal. Sinu jutt jäi pooleli sinna, et, et sa oled tunduvalt tasakaalukamaks muutunud. Võib-olla seetõttu, et sul on olnud koerad. Jah, eks nad seda ilmselt ei olegi, see on kõige tähtsam asi, mida nad on lõpetanud. Ma ütlesin selle koeraga saab ka kohati ainult tule ära, mis ma nagu juuresoleval helipildil saab kohati rääkida ainult käskivas kõneviisis, eks ole, aga, aga ma ei taha öelda, et ma noh, ma pahatahtlikult ennast peale tühjaks karjun, aga, aga ilmselt on mingisugused emotsioonid, sa elad ikkagi endast välja ja seda suurem on seal rõõm. On see nüüd lõpuks ometi mõistab ja siis sa neid võib-olla oma pere peale enam välja eriti ei ela. Aga mis roll nendel koertel sinu pereelus on lisaks sellele, et nad sinu jaoks nii väga olulised, kuidas nad seda pereelu kuidagi täiendavad või, või mida nad siia lisavad? Vaat see on küsimus, millele on võimatu vastata, sellepärast et ta ei saagi pereelu täiendada, sellepärast et ta pahatihti koer või minu pärast, kas pahatihti ta ongi pereelu kese, et see elu toimubki ümber tema kui siin mul on näiteks trepi ette saetud üks vineerist plaadike, mida ma pole siiamaani aasta jooksul ära võtnud, kas saab sealt vabalt üle, aga kui ma selle ära võtaksin, siis koer kuma ta vaikselt ära viin, ma olen seda paar korda katsetanud, ega ta esimese poole tunniga sellest aru ei saa, et seal sealt läinud, aga kui ta selle avastab, siis tuleb see pereelu see sulle üles suisa voodisse või ükskõik kuhu, tähendab, ta avastab endale jälle uue maailma. Me ole teda meelega nagu trepist üles lasknud, et õige mul asi, et nii suur koer peab siis ka teisel korrusel, kui tal on vabadus all uksi avada ja õues käia, et ta peab nüüd teisel korrusel kas keppima magamistubades ja lapse toas ringi, kus teatavasti huvitavat pommid ja asjad ja kõik on ripakile. Sa ei taha seal kaheses käiks, nii ma küll ma tahaks küll ma selle tõttu ma magasin, kolm kuud siin diivanil kumata tõi, ta magas diivani ees ja mina magasin diivani peale, mul käsi rippus kogu aeg üle diivani, et loom harjuks uues kodus elama. Sellel ajal seal ma jälgisin ikka, kui ta kutsikas oli ikke kohusetruult seda Soomest kaasa antud mõnu alli toitumuse osas ja nüüd võib juba täiesti vabalt võtta, ega ta nüüd jumala eest igav, seal on kaks korda päevas ka, ütleme, hakkliha ja sooja putru ei saa, eks ole, kes viitsib talle seda teha, aga aga esimese aasta ma katsusin ikka pingutada. No see sai ikka oma kutsika ja vitamiinid kõik ilusasti kätte. Villu mulle tundub, et sa oled nagunii hoolitsev ja nii keskendunud oma loomadele, et kas sul pere inimliikmed paiguti kadedaks ei muutu? Ei, ma ei usu, et nad armukadedaks muutuvad, aga palju jama? On küll, noh. Et kui sa ikka ripakil selle asja jätad, siis on maja ümbrus nagu tornikesi täis, siis pead suure kilekotiga käima. Niimoodi üsna tihti või ütleme enamasti suveajal jõudis naine must ette sellepärast et ma olen nagu sellise eluviisiga, et ma hommikuti nagu magan. Kuna ma öösel töötan ja ega ma siis hommikul ei lähe õue vaatama, mida koer seal jooksul teinud on. Minul toimus see kõik ikka õhtupoolikul. Mis need suurimad plussid on selles, et, et sul on loomad olnud? No see ta on seltsiline. Mis veel, ma tean, kuidas tuhanded lapsed nuruvad kodus vaid moni, toonmanydanya vanemad toovad välja, eks ju, kõik need ebamugavad jooned, miks ei oleks vaja. Aga kui sa püüad kuidagi nagu kokku võtta, see on nii mõnus, et ta olemas on, miks on see nii hea, et sul on olnud 13 looma? Üks hetk, ma nüüd vabandan, ma kuulen ukse tagant häält, mis tähendab seda, et kask Räo ukse taga, järelikult tuleb ta tuppa. Loomulikult ootame-vaatame huviga, mida teeb. Klavo merre tõusis üles. Liputab, saba, läheb, nuusib kassi üle. Mõlemad huviga nuusivad minu kotti. Vist nagu niisugune mängu momentiks ei tekkinud midagi, lagunes laiali see nende ühisolemine. Ei, koer püüdis praegu lihtsalt märku anda, et mina leidsin selle koti esimesena võttis õrnalt hammastega turjast kinni, ega nad midagi ei tee, praegu nad hõõruvad teineteise vastu omapäid ja, ja sedasi, aga põhiline tramburai toimub ainult ümbertoitu. Õudne ulgumine hakkab, noh, ma olen nüüd asjad niimoodi lahku viinud, et kas ülemise korruse vannitoas ja koerseb siin all köögis noh, et nad ei kaklex nii hullusti toidu pärast. Rulu valguv, ta saab ideaalselt aru, kui ma võtan endale kassitoidupaki ja sellega üles lähen või ükskõik kes sellega läheb, aga ta ideaalselt tabab selle ära. Aga selle küsimuse juurde tagasi tulles, et mis need loomad, kogu aeg, ma mäletan juba lapsepõlvest saadik on mul kogu aeg mingite loomadega nagu pistmist tegemist olnud ja noh, ju see on ka suures osas nagu varjumused, sa ei oska nagu lihtsalt lihtsalt ilma olla, nii et ma ei. Miks võiks mõni lapsevanem nõustuda sellega, kui sobivad olud on ja laps ikka väga tahab lemmikut, oled sa parem inimene selle võrra, et sul on loomad olnud? Ja ma usun seda, ma usun raudselt, et mina olen parem inimene, mina ei tea, kuidas see teistele pereliikmetele mõjub. Võib-olla sa peaks mu abikaasa käest küsima, kindlasti ta väidab vastupidist koera talle ainult stressi põhjustanud üsna tihti ja, ja kõik, aga noh, nahk, tema jaoks on ka kindlasti mingisuguseid õudseid hetki. Üks hetk. Vabandust, ei tohi. Minuga huvitav, Eino, ta katsetab, ta katsetab, ta jääbki nii kaua katsetama, kui tal huvi kaob või teine võimalus, et, et nagu ta kerjab, et saaks koslepi kätte üks kord, et ta teab küll, et ma võin ta vabalt sinna trepi alla panna, selle vineerplaadi ette tõsta. See juhtub reeglina siis, kui mul on külas, kas naise vend, kellel on allergiad ja siis kui tuleb mingisugune selline olukord, et lihtsalt ta tuleb sinna kinni panna või ütleme, varsti see aeg tuleb, kui siin laps hakkaks siin laua peal piparkoogitainast rullima, noh siis saaks imet näha, kui koer kinni ei ole, sest ta leiab selle võimaluse ära varastada piparkoogitainas nagu laudlina otsast võtad kinni ja sellega lähed kadunud ta on. Kui oluline, anna jaoks üldsegi Blagomeron. Ei, ta on ikka praegusel hetkel on ta veel niimoodi, et noh, anna, püüab ennast kehtestada, hirmsasti, karjub, hirmsasti ta peale pööritab noh, samamoodi nagu mina seda istu ja nagu mul abikaasa lihtsalt käskude Rabildaga suhelda, aga koert tõestab ennast, sest et anname-l on nii väike, et mahub koera arvates vist karjas natuke alavale pulgale, kui tema on, nende vahel käib pidev sihuke nagin ja, ja võitlemine, aga noh, üldiselt läbi ikka saavad, välja arvatud see, et annal, ütleme nüüd süüa on küll võimatu, keegi peab kogu aeg siis oleva kõrvale koera ära ajama või pilku peal, sest ta kasutab võimalust. Anna Est on võimeline täiesti toidu ära varastamas, ta saab raudselt aru. No ta kujutab ette, et seal ikka alamal pulgal, jah. Ma saan aru, et see koer on ühtlasi sulle ka selline ja kas ka kes nüüd siia niimoodi nühkides meie juurde tuli, et tal on ikkagi sulle sihuke elav näitemäng siin kodus ka, et sul on ikka kogu aeg tegemist nagu niisugune tõeline majandi juhtimine, see sinna, see sinna seda tohib, seda ei tohi, seda pean valvama. Niuke juht, ikkagi. Tore olla. Karja juht. Linnavahel ma väga väga ma tahaks elagu nad rahulikult oma elu, et ma saaks natukene nendes puhata, aga, aga ei noh, näevad juuresolev pilt, kas ilmukesed söögilauda lihtsalt elab, see on tal nüüd mingi ununenud uuema aja komme, sest varem ta oli siin laua peal, siis sai teda ära aetud. Aga nüüd paar nädalat tagasi avastasime, et ta valib endale kõrgema koha lihtsalt sellepärast, et koera eest ära olla. Kas paneb suhteliselt paika, suhteliselt kassisse on kassisuhe koeraga, mitte vastupidi, sellepärast et noh, nagu praegu oli näha, kas seal täiesti võimeline tulema ja tuleb, tal on vastik, ta on vihma või lund sadanud märg siis ta tuleb ja kui inimene ta tegeledes ta läheb täpselt samamoodi hõõrub ennast vastu härra. Ja ükskord olen ma juba õnnestunud koju tulles näha neid koos diivanil magamas, seljad küll vastastikku, aga noh, kas nüüd tuli, mida ma peaks tegema, kus ma nüüd loomakese ajal täidab keset köögilauda hakkab ennast? Aga kas sa mõttes vahel nende oma loomadega oled? Ikka enam ei ela. On nad sinu jaoks olles mõtled sa vahel nende peal nii nagu me mõtleme lahkunud inimeste peale? Nojah, ei no muidugi noh, ma ütlen kasvõi seesama eriti noh see kadunud pohumil, kes siin aias on, ma loodan, et Savisaar ei kuule seda saadet, ei saada kontrolle mulle, kas kadunuke selles kaevuvad ei tohi ära eramaja aeda ei tohiks tegelikult loomi matta, aga no kus sa ta siis ikka paned nagu ma ütlesin ta ilusasti siia ja muidugi ma käin üsna tihti ma käinud aga seal rääkimas ja otse loomulikult ütleme niimoodi sünni ja surma avapäeval, aga aga kui meenub mingisugune asi ikka, kallan talle pool õlut, kui ta seda elus armastas. Armastan, miks ma ei või siis sinna tilgakese kallatada haua peale? Puhaku rahus, kuigi hing on tal kuskil kvartal taevas juba, aga, aga ikka mõtlen ja mõtlen ka. Vaat see on täpselt nii, nagu inimesel on haruldane omadus unustada kõik halb, eriti tahab inimene unustada seda hõlba, mida ta on teistele inimestele teinud. Noh, ma ei ole oma loomult pahatahtlik inimene, ma olen võib-olla liiga hea südamega, aga ikka meenuvad mingisugused asjad, et noh, selles situatsioonis oleks pidanud käituma hoopis teistmoodi ja ja täpselt seesama kehtib ka loomade puhul, meenuvad mingisugused situatsioonid ikka, no mingid süümekad on. No öeldakse, et süümekad on meil nende hetkede pärast, kui me justkui liiga vähe armastasime. Ja, ja noh, ma ütlen eelmine koer mul näiteks surigi niimoodi ära kodust ja üks, 10 minutit enne seda noh, kolm-neli päävama lebasin, tegin nendele siia põrandale pesa, lebasin ta kõrval, leida, söönud ei olnud enam midagi, see oli selge, et on minek ja, ja ma mõtlesin, et peaks ta nüüd selle paar tundi vastu, kui ma pidin ära käima. Et vahetult enne seda, kui ma koju jõudsin, mul süda ütles, et nüüd läks noh, et oleks ma 20 minutit varem koju jõudnud. Noh, see on nagu kallid on nad kõik, aga sa meenutad vaat-vaat, see süümekas jääb elu lõpuni, eks ole, et miks ma ei jõudnud see 15 20 minutit varem või miks ma ta siis jätsin niimoodi, mitte et see oleks midagigi kaasa toonud, eks ole, midagi halba oleks kaasa toonud, ütleme mul oli kunagi üks taksikoer nimega toru ja see toru jäi mul üksi koju ja ma siiamaani alateadlikult kuskil ikka mõtlen, et jummal jumal, kuidas ma nii loll olin, et ma jätsin kapiukse irvakile, ta sai sealt viinerit kätt koos kilega ja panin koos kilega sellemmeetri viinereid siis. Ja mis looma organismis toimub, see kile ei, see muidugi tuli välja ka see täpselt samamoodi pakendatud kujul kõik meetrile, aga mulje jääb see surmani nagu see meelde, sest mina olen selles süüdi. Ega vaene loomake ei ole süüdi, et kapiuks irvakil jäätia ta selle sealt kätte saab, otse loomulikult ta võtabki inimesi, sest ta ei ole. Siis meenub mulle näiteks selline lugu, kui, kui oli mu emal oli taksikoer nimega Rinaldo. Ema käis mul ikka aeg-ajalt külas, siis Rinaldo oli kaasas. Ja tegin mina kodus remont, eriti ema aitas mul lage värvida või midagi teha. Kukus tabureti pealt alla, kuklaga vastu põrandat, kõpsti ja lint hakkas ketrama. Kas ma kukkusin, kusta, kukkusin, aga kas ma kukkusin, aga kust kohast ma kukkusin? Kutsusin kiirabi, muidugi selge, kukla peale kukkus, peapõrutus, viidi haiglasse. Järgmisel hommikul oli ta täiesti konditsioonis, nahaarstid ütlesid, tavaline asi ja et nii läks, aga et kui tugeva hoobiga vastu kukalt saad, siis siis on täiesti sümptomaatiline, et, et lint hakkab ketrama ja mida teha koeraga hommikul pidin tööle minema. Noh, panin sinna koera sinnasamasse remondituppa ja seal oli üks vana diivan diivani peale ma viskasin talle vatiteki, läksin ära tööle. Aga mis juhtub loomakesega, kes on täiesti võõras keskkonnas? Ma läksin hommikul kell 10 kodust välja ja peale õhtust etendust jõuan koju tagasi, nii et koer oli praktiliselt ikka noh, 12 tundi. Üksinda, tulen tagasi koju, kõik uksed on kinni, koera pole, ei ole otsinud terve maja läbi, no ei ole koera ja ma mäletan, et ma panin ta sinna tuppa, kin, aga terves majas koera ei ole. Säh sulle, ufod lendas minema, kuuleks mitte midagi ei jäänud üle, istusin siis sinna remondituppa selle diivani peale maha. Istusin, mõtlesin pahana, jamps, kust ta sai endale või kinni see uksele või kinni siis äkki kuulen sügavat ohe. Ja selgub, ta oli läinud selle vatiteki alla, mis oli selle diivani peal ja ajanud ennast kuidas öelda sinna diivani peale nii lohku, et diivani pealispind oli absoluutselt sile, ma olin kindel, et seal all ei saa mingit looma olla. Ta suutis päeva jooksul selle lohu endal seal leida, siin vedrude vahele, kuidagi ennast sinna kruttida. Ja tõmban teki pealt ära ja kõigepealt ilmub niisugune murest murtud kurb koera nägu ja tõmban teki allapoole. Muidugi oli vaeseke ennast täis kusnud, lebas selles loigus ja oli nii süüdlasliku näoga, et ta ei julgenud lihtsalt sellepärast välja tulla. Kartus, et saab riielda ja mismoodi sa siis seletad loomale, et inimene on süüdi, et ekstreemolukorras ei lase ju võõras kohas koera õue 12-ks tunniks üksinda. Ja sul on see siiani meeles? Mul on siiani meeles, vot sellised seigad meenuvad loomadega. Noh, see on, see on kohutav, siis sa saad aruvat looma. Ma ei oska öelda, kas on truudus või mis asi see on, aga aga vaat see kui loom tunneb ennast. Vaat seda nägu, ma ei unusta iial teda koera nägu, nii süüdlasliku nägu. Ma ei ole näinud ühelgi inimesel. Kasvasidki paremaks inimeseks. Jah, noh, ma ei tea, ma loodan, ahha villu, selline jõuluootuse aeg lähedastele mõtlemise ja koosolemise aeg. Kas see sinu loomade jaoks ka midagi tähendab midagi teistmoodi kui tavaliselt? Ma ei tea, mida ta sellel aastal tähendab, sellepärast et annan juba kaheksa aastane. Tahad meile vist sellel aastal jõuluvana enam tuleb, ta tuleb küll, aga ta käib ilmselt salaja kusagil ära ja kõik päkapikud, päkapikud juba käivad, ütleme niimoodi loomadel ka käivad. Ei, ei, tegelikult ütleme päkapikk mitte niivõrd, aga alati oli ka jõuluvana pakis oli alati kõigile pereliikmetele oli midagi, aga noh, see on ikka see ärevus ja kõik see koer ootas täpselt samamoodi moodi jõuluvana, nagu nagu inimesed ootasid. Kas teie peres on ka see kommet, kes pakki saab, peab midagi vastu tegema, et kas loomadega ka laieneb? Ka ikka laieneb ja noh, tegelikult ma ei kujuta ette, näed, pole salm õppinudki sellel aastal, aga vana koeraga oli küll niimoodi, et eks ta siis näitas oma trikid ikka vahel ära mida ta oskas, ega need koosnesid küll paarist asjast, kõik need, mida koerad teha oskavad, istujasid siia lava ja kõik, aga kuskil on ikka kogu aeg meeles, et mingisugune asi tuleb. Kasvõi ühe Auchi peab ta tegema. Aitäh Villu jutuajamise eest. Lava on täiesti raugenud, pikutab seal esikus, minu kott ei tundu talle ka enam huvitav. Ja põnnu võttis mõnusasti koha sisse, diivani peal ilusat olemist siin selle toreda karjak, aitäh. Saate tegid Tiina Vilu ja Maristomba kuulmiseni järgmisel laupäeval.