Kordan, Toompead rünnatakse. Tule taevas appi, mul on kahju ja ma vabandan, mis väga hästi välja ei paista. Olukorrast riigis. Tere, head pühapäeva kõigile, alustame saadet olukorrast riigis. Anvar Samost ja Kalle Muuli. 99-st teenetemärgist president enne vabariigi aastapäeva välja annab, räägime elektri hinnast, kultuuri rahastamisest, Estonian Airist ja saate viimase viimases osas ka Euroopa Liidu järgmisest eelarvest. Aga ennekõike seda meie tavapärane nädala tähtsamate sündmuste edetabel. Lõppeval nädalal sai siis Euroopa liit endale järgmiseks eelarve perioodiks uue eelarve 2014 kuni 2020. Eesti kohta võib ütelda, et Eesti sai praktiliselt kogu selle raha, mida ta tahtis Euroopa Liidust saada oma toetusfondidesse. Noh, eks see Euroopa Liidu eelarve meie vaatevinklist ongi rohkem selline, kui palju raha õnnestub koju saada või koju tuua. Väikeriigi asi, 5,89 miljardit eurot on siis summa kui see, kui see number kellelegi midagi ütleb, kasv on ligi miljard eurot 907 miljonit, täpsemalt. Ja suurimad rahad lähevad siis ühtekuuluvuspoliitika fondi, aga ka põllumajandus, põllumeeste ja maaelu toetused. Tõusevad, mitte küll nii palju, muidugi kui põllumehed unistasid, aga, aga üks eelarve tavaliselt oledki selline kompromiss. Ja nädala sündmus number kaks on asi, mis oli suurest ette teada, nimelt nädala keskel, siis president avalikustas nende 99 inimese nimed, kes sel aastal saavad Eesti teenetemärgid. Kindlasti väga tore ja tublidest inimestest koosnev nimekiri. Kolmandaks, lõppeval nädalal said inimesed siis esimesed elektriarved uue korra, ehkki nii-öelda vabaturu tingimustes väga raske ütelda, palju see elektrihinna tõus täpselt on, sest paketid on erinevad. Tarbimiskogused on erinevad. Tarbijatarbijad on erinevad ja tarnijad on ka erinevad, aga üldiselt ega vist ei ole elektri hinda üheski paketti ega ka elektritootja lõikes, kus tõus oleks alla kolmandiku, ikka 30 40 ja rohkem protsenti need tõusul numbrid, passid olema, üldteenuse hind on ka selgunud, see oli siis 5,8 eurosenti kilovatt-tunni kohta. Ja nädala sündmus number neli valitsus on kindlameelselt otsustanud jätkata Estonian Airi saneerimist ja selle saneerimise käigus siis ka ettevõtte tegevuse rahastamist. Tundub niimoodi, et et üks meil on suur ja vähemasti selle hetkeni, kui Euroopa Komisjoni poolt otsest käsku või või veelgi enam mingit Euroopa komisjonile kohustusliku kohtuotsust ei tule, saame Estonian Airi värvides lennukitega edasi lennata. Viienda sündmuse kohta võiks vist ütelda, et kultuuriministeerium on otsustanud jätkata kultuuri saneerimist. Sedapuhku käib siis jutt nukuteatrist, kus aasta kahjuminumber tundub olevat 300000 euro ligidale kandis kultuuriminister igatahes algatas auditi ja nukuteatri olukorda uuritakse, eks siis selgub, mis seal tegelikult juhtunud on. Nukuteatri juht Meelis Pai igatahes on väitnud, et midagi erilist ei ole, et teatritootmistsükkel ongi. Juttudega, et siis, kui etendust ette valmistatakse, on on auk ja siis, kui etendust müüakse ja vaadatakse, et siis tuleb raha nagu robinal. Elame-näeme. Olukorrast riigis. Aga alustame siis teenetemärkidest. Et siin on juba mitmendat aastat selline noh, ütleme niimoodi, et mõnede varasemate teenetemärgi andmise otsustega võrreldes lühike nimekiri 99 nime ei ole isegi sadat täis. Aga võib-olla peakski alustama sellest, et et oleme siin ka selles saates korduvalt arutanud selle üle, et kumb see lähenemist nagu õigem oleks, et kas anda. Teenetemärke palju Soomes antakse iga aasta. Ma ei julge täpset numbrit nimetada, aga ma pakun, et mitmeid tuhandeid teenetemärke jah, vist oli viimane numbrini 4000. Ja isegi kui me jagame selle Eesti ja Soome rahvaarvu erinevuse, kas me saame ikkagi kümnekordse vahe? Äkki äkki inimesed seal teenekamad lihtsalt? Noh, vaevalt, eks selles mõttes, et ma arvan, et see teenetemärgi andmise lävi on lihtsalt teises kohas kas kõrgem või madalam, et ja mis see soomlaste traditsiooni põhjus võib olla, on see tegelikult, et te olete märku mingis mõttes selline väga viisakalt öelda efektiivne vahend inimeste tunnustamiseks, et see on ilus märk küll ja kindlasti koosneb suhteliselt kallitest materjalidest, aga ta ei maksa palju ja selle kätteandmise tseremoonia on samuti kord aastas ja mitte üle jõu käivat. Kallis, et et kui niimoodi mõelda, siis võiks ka Eestis iga aasta ilmselt tuhandetele inimestele teenetemärk anda. Päris tuhandetele vist Eestis, kuna antud ei ole, et Lennart Meri, Arnold Rüütel jõudsid mõlemad ühel korral vist ligi 1000 juurde. Ma pakuks ikka vist 800 900 said vist sellest piirist ülekaal, päris ma ei ole järele vaadanud, ei ole, aga, aga igal juhul praeguse, praeguse. Seisuga tagasi vaadates võiks öelda, et aeg teeb kõik asjad nagu pildi nagu selgemaks ja mina julgen küll nagu pigem olla sellel vaate vaate kohal või seisukohal, et, et pigem anda vähem. Et et see president Ilvese viimaste aastate praktika on olnud selline, mis koondab nendele inimestele mõõtmatult rohkem tähelepanu nendele inimestele, kes täiendavalt saavad. Kui see oleks võimalik, juhul, kui need teenetemärkide saajad tõesti oleks 900 või või 1000. Seega see tunnustus on väärtuslikum, ta on suurem. Noh, ütleme nii, et need teenetemärgid ei ole aastatega devalveerunud. Vähe on neid inimesi, kes võiksid kapist välja võtta ja vastaval pidulikul puhul endale rinda panna mitu Eesti vabariigi teenetemärke, neid on tõesti väga napilt ja kase mitmendat aastat kestev tava mitte anda poliitikutele tegevpoliitikute, nendele, kes hetkel on poliitikas teenetemärke, ka see on minu meelest õige, kuna poliitika on selline inimtegevuse valdkond, kus tulemused nende tulemuste tähtsus ja märgilisus selguvadki alles aastate pärast. Ei tahaks küll nii kaugele jõuda, et me peaksime poliitikutele postuumselt aumärke andma. Aga mingisugune selline kümmekond aastat on täiesti paras vahemaa ja mitte ainult poliitikute puhul, et kui ma seda 90 üheksaliikmelist nimekirja siin vaatan, siis üks kõige märgilisemaid ordeni saajaid ongi seal inimene, kes oli poliitikaga väga lähedalt seotud, aga ise ei olnud poliitik, nimelt erastamisagentuuri juht Väino Sarnet 90.-te aastate teisel poolel väga-väga. Palju avalikku tähelepanu saanud mees, kes sai ka väga palju sõimata, teda kahtlustati kõikvõimalikes asjades osadest osad neist kindlasti ministrile kahtlustati, olid kriminaalsed ja kui me nüüd vaatame 10 aastat hiljem Eesti erastamisprotsessi suuremad kired on vaibunud sellised pahatahtlikumad süüdistused on õnneks ununenud, siis peab ütlema, et Eesti viisama erastamisprotsessi või erastamise läbi võiks öelda, et eeskujulikult väga hästi juhtunud sarnaseid varade koondumisi üksikute isikute kätte, nagu näiteks Venemaal või Lätis või mõnes muus Euroopa riigis kasutatakse mõnes riigis, kellel on väga hea maine, näiteks Tšehhis. Ei, ei ei ole meil võtta ühtegi juhtumit, kus tõesti oleks nagu mängitud teadlikult ja ebaõiglaselt ühepoolset mängu sellisel viisil, et see oleks ka leidnud hiljem tõendamist. Süüdistusi oli muidugi igasuguseid ja lõppkokkuvõttes riik teenis erinevalt paljudest teistest riikidest, kes samal ajal edastamist läbi viisid, erastamisest ka päris korralikku raha. Ja noh, ma ei tea, mis siin veel lisada võib, et lisaks kõigele see stiil, mida Väino Sarnet viljeles nii suhtlemisel kui erastamise läbiviimisel, et et tagantjärgi vaadates oli väga sümpaatne ja tema tema vaated on osanud osutunud ajale märksa enam vastupidavaks ka mitmete poliitikute vaated, kellega ta tollal nagu erimeelt oli. Noh, võib-olla peaks lisama seda, et Väino Sarneti järeltulija selles ametis pandi üsna pea ongi selles mõttes on nagu ka meil võrdlusbaas olemas, aga Sarnet on võib-olla hea näide ka selles mõttes, et miks ei võiks olla tegevpoliitikutele anda ja, ja võib-olla et ka mõne muu suure riigi asjaga tegelevale ametnikule anda väga kiiresti pärast teene osutamist, koha teenetemärki. Et ei tea iial, mis selle teene taga on, et kui neid erastamise asjugi vaadata, siis võis ju tõesti mõelda, et millal sa sarnaned vangi pannakse ja, ja, ja kujutan ette, siis kui ordeni saajale pannakse, pannakse käed raudu. Et selles mõttes tuleb lasta tõesti vist ilmselt piisav aeg mööda minna, selguks, kes käed on puhtad ja kas kas, kas rinnaesine on piisavalt puhas, et sinna sobiks ordenit panna. Et aga teisalt jälle vaadata? Eks, eks tegevpoliitikute ega tegusid ja häid tegusid ja halbu ja neid häid peaks ka ikkagi kuidagi tunnustama. Samas tõesti noh, tagajärjed selguvad võib-olla aastate pärast, et kas see pensionireformile Eiki Nestor, kes on praegu tegevpoliitik 10 või, või oli see enamgi aastat tagasi läbi viis tekitades kolm pensionisammast, kas see on õnnestunud või ebaõnnestunud, kas teda peaks tunnustama või ei, peaks tunnustama. Et vaevalt, et seda saab otsustada kolm kuud peale selle selle pensionireformi tegemist noh, praegust peaks juba võib-olla aeg olema hinnangut anda, aga võib-olla et ka praegu on vara, et võib-olla peaks veel 30 aastat ootama. Et kui Eiki vastu peab nii kaua Tal oli üks teenetemärk, on, et kõige hullem ei ole praegu. Need olid ajad, kus veel jagati kamaluga, ma loodan, et ma ei eksinud muidugi. Aga noh, nii vaagida tegelikult ka ju kultuuri väga palju ka kultuuriasju on sellised, mille väärtus väärtusetu, selgub alles aja jooksul, et kas kättemaksukontor on väga selline aja kestlik ja püsiv kultuuriväärtus, mida põhiseaduse kohaselt peaksime säilitama iga hinna eest või, või on ta selline hetkelise ajalisem, mis läheb mööda, et selliseid küsimusi võib tegelikult kultuuri kohta ja, ja paljude teiste valdkondade kohta esitada ka, mis poliitikute kohta on esitatud, et selles mõttes ma nagu päris õigeks võib-olla seda, seda, seda põhimõtet ei pea. Et peaksime välistama mingisuguse valdkonna täielikult, et kui inimene selles valdkonnas tegutseb, et siis ta iial ei saa olla teenet miljonist, anda talle teenetemärki. Noh, ei saa ju välistada see selles mõttes, et, et ma ei ütlegi, et ta peaks välistama, aga aga noh, on asju, millega on väga selge kõik, et Heiki Nabi sai olümpiamängudelt Medali, aga äkki peaksime dopinguproove juhatama nii? Nii, nii pahatahtlikult ei tahaks küll mõelda, nagu, et esitasin küsimuse korjana. Ei, ei mõtlegi nii pahatahtlikult, et mis puudutab, ma tahtsin ütelda lihtsalt, et igas asjas on ka ajaline perspektiiv, on igas asjas. Aga poliitikas on seal ei perspektiiv võib-olla kõige-kõige nagu selgemalt tajutav, et kui me räägime kas või kultuurist, eks ju, ja tõid näiteks kättemaksukontori. Mina isiklikult arvan, et ükski kättemaksukontori selle rollisoorituse eest võiks Marika avalikule täiesti vabalt teenetemärgi anda, aga lisaks sellele Marika Vaarik teinud minu meelest Eesti teatriajalukku minevaid rolle, no 99 etendustes noh, siin ei ole midagi nagu sina oled nagu põhjust aastakümneid oodata, et et tõdeda, et jah, tõesti tegemist oli vägevate rullidega kuni hetkeni, siis kui praktiliselt enam keegi ei mäleta, mis seal teatrisaalis õieti nagu toimus. Aga tulles tagasi selle alguse juurde, et neid ordeneid on niivõrd vähe, ma arvan jah, et see on pigem nagu presidendi seisukohast nagu õige valik, et Holden saad, ei kao ära, et ma mäletan, et kui see oli. Et kui kas Arnold Rüütel ja Lennart Meri üks kahest, kes andis väga suure hulga ordeneid, siis juba üksis ordenit, kätteandmine oli tehtud mingisuguseks väga hajusaks tseremooniaks, mis toimus pika aja vältel ja ja oli selline ühe ühe osalenu kirjeldust mööda suhteliselt kondeyerlik. Et mitte, et mitte öelda bürokraatlik, et, et pigem rohkem tähelepanu nendele tublidele inimestele, kes meil on, kui, et iga hinna eest mingi väga suur hulk neid märke laiali jagada. No ma tahaksin üle rõhutada, et kui kellelgi jäi minu toodud näidetest mulje, et ma paneksin nende teened kahtluse alla, siis see on kindlasti vale, et minu meelest nii selleaastane kui paar eelmist teenetemärkide saajad valikut on presidendil erakordselt hästi õnnestunud. Jaa, jaa. Ma olen seda vist kuskil juba jõudnud ütelda, aga kui ma ise oleksin president, ma kirjutaksin rahulikult rahuliku südamega sellele nimekirjale alla. Mitte ühtegi inimest siit ma ei seaks kahtluse alla, ei kipuks teda välistama, vastupidi see on, see on tõesti heas tasakaalus ja, ja väga teenekate inimeste nimekiri. Ja minule meeldib ka see, et see nimekiri on pigem väiksem kui suurem. Mulle tundub koguni, et president on võtnud endale eesmärgiks seadnud endale selleks, et et võib-olla ise ise mitte sattuda vaimustusse teenetemärkide jagamisest endale suisa numbrilise eesmärk. Ja mulle tundub, et see eesmärk on, et see nimekiri oleks alati alla 100 või mitte üle 100. Vähemalt kolm või neli viimast aastat on ta seda olnud seal 100 piiri juures 99 99 97 on vist viimased numbrid. Tõsi, oma ametiaja alguses andis president Toomas Hendrik Ilves ka üle 100 teenetemärgi, aga, aga siiski tundub, et tahan endale sellise numbrini lausa numbrilise sihiku seadnud, mis noh, mõnes mõttes on pentsik, et kuidas meil saab alati täpselt 100 olla näit. Teenetemärke aga võisid teenelise inimesi, aga aga noh, teisalt, kui Eesti oludes hakata seal 1000 või 2000 või 3000 teenetemärki välja andma, siis juhtub see, mis, mis juhtust. Noil aegadel, kui seda tehti, alati, sattus sinna sisse mõni sobimatu inimene, kellel oli mingisugune plekk või viga küljes, siis puhkesid skandaalid. Siis arutati seda ja, ja lõpuks kogu see skandaal varjutas sellise positiivse ja hea mulje, mis võiks sellest teenetemärkide andmisest kõikidele nendele inimestele jääda ja võib-olla isegi seda vabariigi sünnipäeva natuke, millega seoses neid teenetemärke anti, nii et praegu on igatahes minu meelest see olukord ikka märksa paremini täiesti normaalne või, või hea. Nii et midagi siin kortega laitaja. Räägime siis oma elektriarvetest, et kas sina kallal oled saanud oma jaanuarikuise elektri. Ei ole, ma olen üldteenuse tarbija ja hämmastav kokkusattumus, edastasin oma andmed küll õigeaegselt, ma arvan, et umbes teisel vabariigi aastapäevaks ei edastasin kindlasti Tartu rahu aastapäevaks. Et kui sa tahad just mingit tähtpäeva tähistada elektriga. Aga sa pidasid silmas, et vabariigi, et Tartu rahu aastapäevaks edastasid andmed vabariigi aastapäevaks, saad arve? Jah, aga millal ma selle ära jõuan maksta, seda ei tea jaanipäevaks. Nii olekski põliskena majandada kalendris asuvate punaste päevade et mul on rõõm kõik ees. Aga nagu me eile teada saime. Siis sinuga ei ole teinud õiget otsust, õiget valikut, et oleks pidanud valima ikkagi samuti börsihinnal põhineva selleks kuuks paketi jah, noh, selleks kuuks, aga noh, seepärast ma siin istungi, et rääkida, et et kes siis nagu kõige parema parema valiku antud juhul tegi, et. Kes pärast naerab, naerab, paremini, ütlen ma sellega. Üks üks. Üks tark mõte teise huulte nagu et. Et kui ma mõtte ära lõpetaksin, ma peaks ütlema, et eks, eks, eks, eks hoiatati muidugi jätkuna see seadus, mis nõuab üldteenuse hinna kulupõhisust. Et see paneb kõik tarbijad, sõltumata nende suurusest nagu teatud mõttes nagu ühte ritta ja et need kulud, mille, mida siis näiteks Eesti energia peab nende tarbijate teenindamiseks tegema, need tuleb ära jagada kilovatipõhiselt. Et siis võib juhtuda niimoodi, et see hind ei ole kõige mõistlikum, aga ma saan aru, et ega see, ega see hind ei ole kivisse raiutud, kuna juba eilse päeva jooksul konkurentsiamet ja ja veel mitmed muud asjasse puutuvad isikud, institutsioonid on teatanud, et et nad ei saa aru, kust kohast täpselt selline marginaal on tekkinud ja tahaks nagu tahaks nagu Eesti energiaga selle üle nõu pidada. Eks Eesti Energial on ka tegemist täiesti uudse situatsiooniga, ma usun, et nemad on mures olnud selle reaktsiooni üle juba mõnda aega, et ilmselt ka neile sobiks paremini, kui neil oleks võimalik, nagu selle üldteenuse juures nagu kas siis kasutada mingit püsitasu mis, mis nagu võimaldaks teatud kulukomponent ilmselt õiglasemalt jagada kellasiimis õiglasemalt keelsemis, vähem õiglaselt või siis kuidagi muul moel seda diferentseerida. Et aga ma isiklikult ilmselt lähen sõlminud siiski lepingu ära, et lähen, teen siis börsihinnaga lepingu, et, et vältida seda väikest erinevust, mis börsihinna üldteenuse hinna vahel, nagu tekkinud on. Jah, no üks asi on isiklik aspekt ja, ja kuidas keegi Oma majapidamist majandada ega, ega ei saagi ju eeskuju võtta kellestki teisest, sest tarbimiskogused ja asjaolud on, on erinevad ja muutuvad ka kuust kuusse, et see, mis oli eile, ei ole homme nii nagu börsil ikka see elu käib. Aga minu meelest noh, võib-olla on natuke vara, aga, aga põhimõtteliselt midagi saab hinnata ka selle selle riigipoolse otsuse kohta, et mis me siis nüüd selle elektri turu nii-öelda avamisega saime või mis, mis üldse toimub? Mina ei suuda kuskilt otsast leida sellele sellist arukat põhjendust või et see oli väga mõistuspärane otsust, et ma olen kuulnud mitut ministrit, sealhulgas kultuuriministrit ütlemas, noh see ongi õige, kui me ostame kaupu turuhinnaga ja nüüd me saamegi selle turuhinna teada. Et noh, põhimõtteliselt see hind oli ju enne teada, et oleks võinud ka riiklikult selle selle hinna kehtestada. Et see on Soome või Rootsi hind, nii nagu ta seal on. Et kui turg on vaba, siis me kujutame ette, et tulevad uued ettevõtted, uued tootjad üks sureb välja, teine tekib püütakse pakkuda oma kaupa odavamalt ja ja püütakse paremat kaupa pakkuda mis iganes. Et ma ei usu, et see elektrituru avanemine midagi sellist kaasa toob. Ega keegi ei tule ju Eestisse, ehitame nüüd uusi elektrijaamu tormiliselt. Uued firmad tunglevad siia? No ma ei tea Ameerikast Suurbritanniast. Uusi elektrijaamu muidugi Eestis viimaste aastate jooksul ehitatud päris mitu, no kui sa mõtled neid paari tuulikut, mis kuhugi on püsti pandud, et siin Tallinna lähedal on päris suur elektrijaam püsti pannud koostootmisjaamu küll, jah aga, aga, aga teistsugustel põhjustel mõnevõrra. Jah, ja, ja kui selliseid veel tükk maad püsti pannakse, et, et sellest ei muutu midagi, et meil on üks suur monopoolne elektritootja, mina ei tea, paljude protsent on 80 või 90 või kuskil sealkandis. Ja see turu avanemine, mine ei muutnud selles olukorras või situatsioonis mitte midagi. Tegelikult see, mis juhtus, oli see, et me lihtsalt lasime hinna vabaks. Võimaldasime seal ühel monopoolse ettevõtjal hakata oma toodangut müüma sellesama hinnaga, mida müüakse elektrit meil üle lahe Soomes või Rootsis. Et ma ei tea, mille poolest see hea siis nüüd on. Saan aru, et kunagi me lubasime elektri Euroopa liidule, et me vabastan vabastame selle ja selle otsuse teeme aga, et kas oli mingi muu põhjus veel ja, ja võib-olla et oleks saanud selle otsusega või selle teoga natukene viivitada, kas või nii palju, et oleks tekkinud teine ühendus Soomega, Estlink kaks? See vist on kavas selle aasta sügisel või, või, või aasta lõpuks tekitada, et äkki siis oleks natukese vabamalt või, või avanenud. Praegu mina näen ainult seda, et hindlasti vabaks ja kindlasti tegelikult Soome Rootsi tasemele ja sama hästi võiks ju Tallinna vee hinna lasta järgmise asjana vabaksetega. Väga suurt vahet ei ole, et keegi saab kuskilt oma kaevust ka võtta natukene vett, kui ta tahab, aga, aga üldiselt tuleb ikka võtta sealt, kust monopol seda toodab. Nägime eelmiseks ühest auditist, mis nädala lõpus päris kõvasti vastukaja tekitas nimelt riigikontroll uuris kultuuri rahastamist Eestis. Ma ei tea, kas võib-olla üldse esimest korda, kui sellist auditit sellisel põhjalikul viisil tehakse? Ma ei tea, minu jaoks on isegi huvitav lugemine ette, et kas või siin päris alguses on. Et räägime alguses üldisest, et helme, hakkasin konkreetseks minema, mõtlesin, alguses on üks väga põnev tabel või joonis 2011. aasta seisuga. Nii-öelda Eesti kultuurivaldkonna. Kulude jaotus Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulude jaotus võiks siis öelda sinna siis kulude nii-öelda kandjate hulka kuuluvad Kultuurkapital Kultuuriministeeriumi enda kulud, investeeringud, finantseerimistehingud, muu selline, kõik on kokku liidetud ja tulemus on tegelikult hämmastav, et Kalle siin enne saadet mõtlesin, et küsib minu käest konksuga küsimuse, küsib sedasama küsimusi, mida ma praegu raadidel kavatsen küsida, aga ma olin kahjuks seda arunat juba vaadanud. Aga, aga, aga see on üllatav tõesti, et kui küsida inimeste käest, et vaadake, kui palju Eesti riigis tõesti palju kulub avalikku raha kultuuri peale, et missugune on see kultuurivaldkond kitsam valdkond, mille peale raha kõige rohkem läheb? Ma ei usu, et väga paljud oskavad sellele küsimusele nagu vastata. Ja see vastus on üllatav. See vastus on, et kõige rohkem raha kulub muuseumidele. Ja mitte lihtsalt rohkem, vaid iga ikka kordades ja et järgmine valdkond on, saab raha poole vähem, täpselt poole vähem niisun ja järgmine valdkond on siis meedia, ehk siis kultuuriajakirjad ja kultuuri. Ma arvan, et ka rahvusring ja kultuurilehed ja rahvusringhääling rohkem vist ei ole meediavaldkondi, mis, mis riigilt raha saavad. Et ja nende vahe on siis kahekordne, et muuseumid on kaks korda suuremad ja, ja siis tulevad ribureas muud asjad. Ja teater muusikapingel ette tegelikult seal. Et et summade osas ma palun vabandust, kui ma siin täpsusega natuke patustan, aga ütleme siis niimoodi, et muuseumi valdkond On kohal ligi 50 miljoni euroga 2010. aastal pean mainima muidugi, et siin on väga suur osa on sees investeeringutel. Eks siis. Eks me ise teame, mis toredaid muuseume meile siia ehitatakse, ehitatud on, teisel kohal on siis meedia, sealhulgas rahvusringhääling, umbes kokku 25 miljoni euroga kolmandal kohanud teater. 20 miljonit eurot ja neljandal kohal muusika suurusjärgus samuti 20 miljonit eurot, sellel tuleb sport 15 miljonit eurot ja spordi ja raamatukogud on pakkunud silma kaheksa miljonit eurot. Ja, ja siis on filmikunst pisut enam kui Viie miljoni euroga ja siis siis on kõikvõimalikud muud asjad nagu muinsuskaitse ja rahvusvähemused ja, ja kirjandus ja kirjastamine ja arhitektuur ja kujutav kunst ja ja muu selline, et ega ei oleks teist pinge osanud niimoodi ilma riigikontrolli abita küll kuidagi ise paika panna, et see on tegelikult täitsa hämmastav. Kusjuures kui vaadata muuseumide olukorda võib-olla mitte niivõrd kivi ja eksponaatide koha pealt, kui, kui töötajate palkade koha pealt, siis ei saa ütelda, et nad supleksid mingisuguses luksuse või või pigem on ikkagi seal minimaalpalga ligidal olevate inimestega, noh võib-olla ma natuke liialdan, aga kindlasti ei ole tegemist palkadega, mis ületaksid Eesti keskmist või oleksid kuidagi kõvasti kõvasti makstud. Pigem on see ikkagi selline peost suhu ja ja hädapärane. Nii et ma üldse ei imesta, kui kultuuriminister iga uus, kes ametisse astub ja seda nimekirja vaatab püüab midagi nende sadade muuseumitega ette võtta ja tavaliselt ebaõnnestunud, kui, kui, kui ta oma tööaega ja ametiaega alustab Ma ei saa jätta siin-seal nalja tegemata, kuigi ma saan aru, et paljud juba nagu kuulevad seda, aga tõepoolest on ju niimoodi, et kui me vaatame Eesti vabariigi põhiseadust, siis algab sõnadega enne esimest peatükki kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki siis on paar rida vahepeal ja siis tuleb, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegadega, kuskil sõnagi arendamisest või arengust ikkagi säilimine, mis selles valguses vaadates ju, nagu see muuseumidele eraldatud raha tundub täiesti õiges kohas olevat. Nojah, siis võiks ju kokku raha sinna muuseumile anda, aga võib-olla et teine asi, mis kohe silma torkab, sellest samast aruandest on see, et et kultuurivaldkonna rahajagajaid, Need on hirmus palju, ehk siis ka neid otsustajaid ja, ja neid kohti, kust seda raha vaid ka ebaotstarbekalt jagada, see on siis 12 asutust, ma vist lugesin kokku või peab, ütleme institutsiooni, mis iganes nende asjade nimed on, aga, aga põhimõtteliselt on tegemist siis siis üsna hajusa jaotusega, mida on ka suhteliselt keeruline kontrollida. Muusikanõukogu, filmi sihtasutus, loomeliidud spordialaliidud autorihüvitusfond rahvaga, kultuurikeskus, laulu ja tantsupeo, sihtasutus, Kultuuriministeerium isegi kultuurkapitali ja nii edasi. Et et see loob omaette sellise täieliku maailma, kus lõpuks ei saa enam keegi aru, kuhu see raha läheb ja kus siin saba ja sarvi on need siis, kui riigikontroll seda vaatama hakkab, ta on seal ühe, selgema näitajana välja toonud. Eesti filmi sihtasutuse, KUS peaaegu et vist ei leidnudki raha, raha jagamise otsuste või vähemalt ühtegi suuremat ja tähtsamat rahajagamisotsast, kus ei oleks mingit reeglit rikutud, küll oli makstud raha rohkem, kui piirmäärad lubasid, pill oli raha makstud asjade jaoks, mida üldse teha ei tohtinud nagu telesaated. Õigemini filmi sihtasutus ei tohi rahastada telesaateid ja nii edasi ja nii edasi, et kujutad ette, kui, kui selle 12 asutuse liigi juures igal pool toimub mingisugune selline natukene reeglitest möödaminek, et kuidas siis lõpptulemus välja näeb või kas kas me saame sellega üldse mingil mõttel mingis mõttes rahvusolema, nii et minu meelest asi ei ole ainult selles, et üks või teine sihtasutus või nõukogu teeb ühe või teise üksiku otsuse. Kuidagi pentsikult või mingitest reeglitest möödaminnes, vaid mu meelest kogu see süsteem on natukene liiga laialivalguv, selle kohta öeldakse muidugi demokraatia ja eriala spetsialistid peavad hästi lähedal olema, iga valdkond tunneb oma valdkonda kõige täpsemalt, aga noh, siis võiks ju teiste ministeeriumide alluvuses täpselt samuti seda raha hakata jagama samal printsiibil. Arstid jagavad arstidele ja nii edasi ja nii edasi. Mingis mõttes mõnes ministeeriumis pea kultuuriministeerium need asjad natuke niimoodi käivadki, et sa praegu ütlesid, arstid jagavad arstidele raha, siis. Minu arvates seda, et haigekassa nõukogus ei istu Esindatud on täiesti olemas, et, et kui sa nagu jah, et nagu sa ütlesid, mulle kohe meenus see, mismoodi me siin mõni kuu tagasi Eesti tervishoiu rahastamist arutasime ja noh, kui keegi oskab mulle öelda hea põhjuse, miks mõned haiglat praeguseks jätkuvalt veel alles on ja maksumaksja raha raiskavad, siis tegelikult see põhjus minu meelest selles peitubki, et arstid jagavad arstidele raha või siis mõned isikud, kellel on asjadega erakordselt soe suhe jagavad seda raha või mõned poliitikud, kes tahavad teatud piirkonnast vanainimeste hääli saada, jaotavad raha, aga see selleks, et ma tahtsin selle Riigikontrolli auditi kohta veel ühte-teist huvitavat minu jaoks üllatavate loetelu rõhutada. Ühest küljest nagu sa ütlesid, et see toetuste jagamine on mõnel mõnel juhul selline päris isevoolu teed või noh, ütleme siis niimoodi, et mitte väga reguleeritud teed minev teisest küljest on olemas kultuurivaldkonda reguleerivad seadused mida on üllatavalt palju. Et selles mõttes nagu riigikontroll on tõesti tänuväärset tööd endale, panen mõned asjad lihtsalt nagu konteksti, et Eestis kehtivad praegusel hetkel järgmised kultuurivaldkonda reguleerivad seadused, etendusasutuse seadus, rahvusooperi seadus, muuseumiseadus, vähemusrahvuse kultuurautonoomia seadus, sundeksemplari seadus, Eesti Rahvusraamatukogu seadus, rahvaraamatukogu seadus, spordiseadus, autoriõiguse seadus, meediateenuste seadus, pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust, propageerivate teoste leviku reguleerimise seadus. Eesti Kultuurkapitali seadus, riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumite seadus, muinsuskaitseseadus, loovisikute ja loomeliitude seadus, Euroopa Liidu liikmesriigist ebaseaduslikult väljaviidud kultuuriväärtuste tagastamise seadus, kultuuriväärtuste väljaveo sisseveo ekspordiseadus. Ja lõpuks veel kunstiteoste tellimise seadus. Et see oli minu jaoks küll suur üllatus, et ma enamusi nendest seadustest küll noh, teadsin, et selliseid olemas mõnda ei teadnud, ma pean tõdema. Aga kui nad niimoodi ühes listis vaadata, Nad ulatuvad ühe lehekülje ülaservast praktiliselt alaservani ja mõtlema hakata, et tegemist on siiski valdkonnaga. Mis võib-olla ei peaks olema see kõige rajuma Alt reguleeritud valdkond Eestis kultuur, ütleme, et ma, me ei räägi siin ju mingisugusest. Väga ranget õiguslikku järelevalvet olevast vajavast tegevusest, et see on ikka hämmastav, kui palju on siin on täiesti loogilise asja noh nagu näiteks autoriõiguse seadus või, või kõik need väljavedu ja, ja vägivalda, mida iganes puudutavad asjad, aga siin on ka täiesti ikkagi müstilisi seadusi. Nojah, et võib-olla kuulajale jääb mulje, et me tahaksime hirmsasti nagu kultuuri rahastamist kuidagi koomale? Ei, kaugeltki mitte. Kultuurile kulub Eesti riigieelarvest 2,7 protsenti raha. Seda on õige natukene rohkem kui, kui kaitsekulutustele. Aga ja, ja kindlasti me leiame. Mitte ainult Euroopast, vaid vaid üle maailma hulga riike, kes kulutab kultuurile märksa vähem, eriti suhteriikide seast oma eelarvest. Aga sellegipoolest ma tahan ütelda, et minu meelest see 2,7 protsenti võiks rahulikult korrutada peaaegu et kahega kui kui, kui vaadata seda, mida kultuur tegelikult vajaks ja millise, milline on tema tähtsus. Võib-olla, et ei peaks seda juurde tulevat raha muuseumidele andma, sellega sellega ma päris ei tahaks leppida, aga, aga kultuurile peaks kindlasti raha juurde andma. Aga kui see jaotamis süsteem on nii keeruline ja kui see seaduste süsteem on nii segane, siis ma kardan, et isegi kui sinna raha juurde leiaks, ei oleks sest väga palju kasu, sest see juurdetulev raha hakkab sealt hajuma või vähemalt mingi protsent sellest hakkab hajuma ka asjadele. Ja tegelikult võib-olla et ei ole vaja teha või, või mida need rahastamisreeglid ette ei näe. Et muidugi võib alati ütelda, et vot meil oli konkreetselt selleks asjaks vaja ja reeglid ei lubanud aga tegelikult rahastamisega sellised otsused alati väga halvad, et aastamis reeglid on sellised asjad, mida tuleb järgida, vastasel korral hakatakse neid süstemaatiliselt rikkuma. Erandist saab reegel ja ja reegli rikkumisele ei saa sellises olukorras olla mingit õigustust ei saa selleks õigustuseks olla ei Eesti filmisajas aastapäev ega mingit muud asjad, kui reeglid on halvad, kui reeglid ei sobi, siis tuleb nad ringi teha ja, ja siis neid uusi reegleid järgida, aga, aga reeglid ongi selle jaoks, et järgnevad selles mõttes ei ole minu meelest reeglite rikkujatele erilisi õigustusi. Kui nad ikkagi on selgelt seaduse vastu läinud. Paari asja tahaks veel nimetada, leidsin siit veel ühe väga laheda loetelu või noh, ütleme minu jaoks valgustama loetelu, et Ma saan aru, et paljud kultuuriinimesed kindlasti on juba endast täiesti välja viidud, aga aga riigikontroll on teinud ka seda, atan, jaganud vastavale valdkonnale eraldatud raha ära selles valdkonnas loodud, noh, ma ka ei leia paremat sõna, et riigikontroll nimetab neid kultuuri tarbimisühikuteks, ehk siis üks raamat üks raamatukogu laenutus, üks teatripiletit, üks kontserdipiletiga kinopilet, üks vaatamiskord televisioonis. Ja see on ka suhteliselt huvitav statistika, nimelt ühe eestikeelse raamatu ilmumise kohta on riigi toetus 2011. aastal olnud keskmiselt viimub palju raamatuid, mis ei saa mingit riigi toetust. Aga või on palju kirjastasimis, mis ei arvesta riigi toetusega oma olulise sissetulekuallikaga, selgub, et siiski osad arvestavad. Ehk siis ühe eestikeelse raamatu ilmumise kohta keskmiselt on olnud riigi toetus 795 eurot. Ühe raamatukogu laenutuse korra kohta 70 eurosenti. Ühe regulaarselt tegutseva rahvakultuuriharrastuskollektiivi osaleja kohta 57,7 eurot aastas. Ühe müüdud teatripileti kohta riigi toetus keskmiselt 21 eurot. Ühe müüdud kontserdi pileti kohta keskmiselt 29 eurot ühe muuseumikülastuse kohta keskmiselt 18,2 eurot riigi toetust ja ühe eesti filmile müüdud kinopileti kohta eesti filmile, siis noh, Eestis tehtud filmile keskmiselt 22,6 eurot. Et see on ka päris päris põnev statistika, et ma saan aru, et, et see võib-olla ärritab neid asju niimoodi võrdlusesse pandud näha, aga võib-olla sellest hea, et nad on sellised olemas, sest et jällegi siin mõnede mõnede tuttavatega välismaalt suheldes olen saanud aru, et üks asi, mis nagu Eesti kultuuri rahastamist peale Kultuurkapitali väga tänuväärse tegevuse ja tema olemasolu veel eristab, on see, et, et siin on nagu traditsiooniks on päris korralik aruandlus, läbipaistev aruandlus, et mida läbipaistvam osa on, et seda parem on, ma arvan, et seda õiglasemalt saab jaotatud ja seda, seda paremini eesti kultuur siis säilib ja loodetavasti ka edeneb. Ma arvan, et teema lõpetuseks ma võiks rääkida oma sellise nägemuse, kuidas see süsteem on selliseks kujunenud ja ma arvan, et selles ei ole sugugi süüdi kultuuriinimesed, vaid vastupidi, et poliitikud on pidevalt suhtunud kultuuri kui mingisugusesse teisejärguliste asja, vähemalt poliitikute enamus. Ehkki põhiseaduses ja tegelikus elus ta meile on üks kõige olulisemaid asju ja kogu see seadustepundar ja, ja ka see rahastamisviiside pundar on tekkinud sel viisil, et üks või teine grupp, kes on parajasti häälekama laulnud, on võidelnud endale mingisuguse väikse rahanatukese välja. Nii on tekkinud meile Rahvusraamatukogu seadus. Nii oleks äärepealt meile tekkinud rahvusooperi seadus olemas või vabandust, see, see vist peaks olema mingi selline seadus, rahvusasja seaduse jäi ära. Kas oli rahvusülikool, et, et nii neid asju võideldi, loome liitud võit võitlesid endale mingisuguse oma liikmetele mingisuguse toetuse välja ja, ja nendest võitlejatest ma saan väga hästi aru ja neil on jumalast õigus ja nad kaitsevad oma oma õigusi. Aga kogu riigi rahastamise kultuuri rahastamisskeemi ei peaks välja kujunema nii, et kellel on kõvem hääl ja kes kes jõuab kõvemini karjuda või rohkem uksi kulutada ja võidelda. Et see siis saabki endale mingid asjad ja keegi teine jääb, ilma et siin on selgelt poliitilise initsiatiivi puudus. Seda, et poliitikud oleks pidanud kultuuri rahastamist tähtsaks, oleks seda kujundanud ja oleks kujundanud riigi kui terviku või, või rahva kui terviku vajaduste vaatevinklist, seda, seda kultuuri rahastamist. Ta on kujunenud pigem sellise isevoolu ja enesevõitlemise teed ja nüüd kui me võtame riigikontrolli auditi lahti, siis vaatame, et oi nüüd on sellised asjad sellised asjad, see saab nii palju, seisab naa palju ja, ja me ei leia sealt väga suurt ja sügavamat loogikat, aga seal ei saagi olla, kuna ta on kasvanud, nii nagu kogu metsik loodus kasvab. Räägime siis Estonias eelist ka, et pole mitu nädalat teda jutuks võtnud ja. Vahepeal liikusid igasugused koledad jutud. Valitsus arutas eelmisel nädalal kabinetiistungil minu arusaamist mööda seda, kas Estonian Air üldse jätkab. Et tuleb välja, et valitsuses on meil optimistlikud inimesed ja jätkatakse, tehti otsus järjekordse laenumaks eraldamiseks. Kuigi, kuigi ütleme niimoodi, et mida rohkem mida rohkem avalikkuseni ajakirjanduseni jõuab, seda infot selle Estonian Airi nagu hädade põhjuste kohta ja ja ja ajaloo kohta, et seda, kuidas seda siis öeldagi, julgem ja optimistliku, mulle valitsuse kindlameelsus selle ettevõtte töös hoidmisel näib Noh alati võib ütelda, et jube tore, optimistlik on siis, kui on, on kõik juba ammu vee all ja kümnetes miljardit või miljonites kahjumit tekitatud, et Mu meelest valitsuses oleks võinud ju selle ettevõttega sama intensiivselt tegeleda, siis veel, kui see kahjum ei olnud nii suur või kahju, me ei olnud üldse tekkinud, et et enne Tero Taskila ametisse nimetamist võib-olla oli tehtud küll mingeid valesid otsuseid, aga ja oli mingeid veidraid põhke ja hüpped strateegiaid välja töötatud, mida, mida kas kavatseti rakendada või hakati aken ta, ma ei tea, kaugele nendega jõuti, aga, aga igatahes oli ju Eesti lennufirma ajaloos täiesti olemas Aecus. Noh, oldi kas väikeses kahjumis või isegi mõni aasta kasumis ja see, mis nüüd viimase aasta või paari jooksul on juhtunud, on ikkagi võrreldes sellega katastroof, nii et mingisugune viga või kui asi on tehtud hoolimata sellest, et siin valitsus on väga optimistlik ja võitleb ja, ja, ja noh, ma ei tea, valmis terve Euroopaga sõdima selleks et lennufirmale raha juurde anda. Aga isegi kui praegu öeldakse, et noh tegelikult, ega see positsioon on ka Anvar tunnistaja, kõikuvad omal ajal peaminister ütles, et mitte mingil juhul pankrotti ei tule, siis hakati rääkima, et kui vaja ikka, siis läheb pankrotti ja nüüd viimasel ajal vist jälle räägitakse, et et ei, et me ikka võitleme lõpuni ja, ja anname seda raha juurde. Aga ega selle raha juurde andmise juures ju ei ole ka mingisugust selgust, kui palju teda lõpuni juurde antakse ja milleks teda juurde antakse ja, ja kus see, kus see valgus tunneli lõpus lõpuks paistma hakkab, millal see peaks paistma hakkama. Tero Taskila vähemalt ütles, et aastal 2014 olen, olen kasumis, ehki. Lootust seal muidugi selle ajani ametis olla, võimalust ei antud, et no kui oleks antud, siis oleks kahjum kaks korda suurema, ma tahan ühe asja. Ära öelda kindlasti, et mulle tundub, et, et Tero Taskila on vähemasti osaliselt kindlasti teenimatult Eesti avalikkuses selliseks Estonian Airi uputaja võrku jooks nagu kujunenud, et jällegi, et mida rohkem nagu teada saad Estonian Airi tegevuse kohta varasematel aegadel. Seda, seda rohkem tundub, et Tero Taskila tegelikult tegi enam-vähem tublit tööd ja ja pigem oli niimoodi, et nimetatud asjaolud ja kärsitu kärsitu omanik ei lasknud tal seda tööd nagu lihtsalt Pikemalt teha andmas ladumis ütlevad kohe, et oleks olnud veel suurem kahju ilma omanikuta, ta ei oleks üldse edasigi saanud seda tööd teha, sest tal ei olnud raha enam. Ja seda kindlasti, aga, aga mitte sellest, ma ei tahtnud rääkida, et me hakkame siin kohe rääkima võib-olla Euroopa Liidu eelarvest, kui meil Estonian Airist aega üle jääb, aga vaatasin seda Estonia Euroopa Liidu eelarvet aastateks 2014 ja 2000 kuni 2020 ja vaatasin selle jaotust. Ja mõtlesin selle peale, et see on ikka hämmastav. Hämmastav. Kui seal siis korraldus kuidas saab nii olla, et põllumajandusele makstakse hiiglaslikke summasid peale riikides, kus põllumajandus peaks iseendaga ise noh, ülihästi toime tulema, ma ei pea siin silmas Eestit, vaid ikkagi pigem nagu riike, nagu Prantsusmaa, Hispaania ja Holland ja muud sellised. Ja samas Valdkondades, kus ilmselgelt mingisugune riiklik sekkumine ja korraldus on vajalikud näiteks kuskilt Euroopa äärealadelt mõistliku lennuliikluse korraldamine mujale Euroopasse, igasugune igasugune riigiabi sekkumine ja muu selline on väga rangete reeglitega täielikult välistatud. Et paar nädalat tagasi oli mul võimalik ka Brüsselis viibides Euroopa Komisjoni transpordivoliniku Siim Kallase käest küsida sedasama asja ja noh, ütleme niimoodi, et see vastus ilmselt ei ole tsiteerimiseks, aga mulje jäi küll selline mulje, et et see, see, see on täiesti lootusetu, et see on täiesti lootusetu, et Euroopa muudaks neid kehtivaid reegleid lennunduse valdkonnas ja see ei ole ka nagu mõistlik. Et siinkohal ma oleks küll nagu Siim Kallasega nagu eri meelt, et et kuidas saab mitte olla mõistlik. Eesti majanduse ühiskonna jaoks niivõrd oluliste nagu ühenduste kuidas sa pole mitte mõistlik niivõrd olulist ühenduste nagu ülevalhoidmine, et turu abil ma kujutan ette, on väga mõnus tagada lennuliikluse konkurentsi kuskil riikides, nagu Holland, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ehk siis kohtades, kus on väga palju suurlinnu kuhu väga paljud inimesed tahavad lennata, et kus tõesti on niimoodi, et kui rahvuslik lennufirma täna lõpetab, siis homme Ryanair alustab ja vastupidi. Aga noh, sama Leedu näide, mida me siin tuuakse tegelikult mingisugust positiivses, näiteks ma helistasin eelmisel nädalal oma ühele tuttavale leetides, küsisin ta käest, et kas see mulje, mis siin mõnedel hetkedel võib jääda, et pärast seda, kui Leedu rahvuslik lennufirma ennast kokku pakkis ja, ja neil oli väga raske periood mingi seal 2009. aastal, aga umbes siis 2010. 2011.-st aastast tänu odavlennufirmadele, et neil on nagu lennuühenduse nagu kvaliteet taastunud, siis ta ütles mulle, et ma olen ikka täitsa rumal, et lennuühenduse kvaliteet ei ole taastunud, kaugel sellest, et lennatakse, millal juhtub, kuhu juhtub ja, ja, ja tegelikult asi on oluliselt hullem, kui ta oli näiteks aastal 2007 või 2006, et et selles mõttes nagu. Ma arvan, et siin on nagu Eesti valitsusel tõesti selline mõtlemise enesetõestamise koht, et Euroopa liidule võiks ära tõestada, et asjad päris niimoodi ei saa olla. Ega Eesti ei ole siin üksi, kui me vaatame Skandinaaviat, SAS samamoodi valitsuste garantiidega laenudega majandab juba tükk aega. Mingi lahendus mingil hetkel peab nagu tulema samamoodi Euroopa ääremaad, Poola LOT, eks ju Finnair küll eelmise aasta lõpetas väikse kasumiga, aga ega kui seda majandusaasta aruannet nagu lähemalt vaadata, siis minul küll seda kindlasti ei ole, et järgmine aasta näiteks samasugune tuleb neil. All hakkas sama juttu, ei peaks ka sisse elektrituru kohta rääkima, et kui me räägime, räägime seda lennundusturu kohta, et meil on põhimõtteliselt elektriga täpselt seesama lugu, ei taha keegi siia hirmsasti seda Lääne-Euroopa elektrit vedama hakata oma oma juhtmetega ja ei ole siin turgu ega ega midagi. Ja, ja teine jutt, et ma vastan sulle kohe Kui sa jõuad, et tegelikult ju neid mõlemat elektrikaabli ehitust on Euroopa Liit toetanud nende ühenduste loomist. Euroopa liit. Ja teised riigid toetavad seda küll, aga, aga seda ühte kaablit ei ole veel olemas ja see on niikaua, kui oleks võinud oodata. Aga mis nüüd lennundust puutub, siis äkki oleks pidanud neid asju arutama ikkagi enne Euroopa Liiduga liitumist, et siis me rääkisime, et maru hästi on meie läbirääkijad hakkama saanud ja magu head tööd on tehtud Eesti huvides. Teine asi, tol ajal vist me arvasime, et meil on siin SAS, et küll ma hakkama saan, tema lendab, Eesti riigil on seal osalus küll, aga aga mitte eriti suur. Et nüüd, kus on juba kaheksa aastat üheksa aastat mööda läinud sellest, kus me kõikidele lepingutele alla kirjutasime, ise nendele tingimustega liitusime võib olla veidikene hilja hakata kurtma, et kuulge, meile need reeglid ei sobi, et seda oleks pidanud läbirääkimiste käigus arutama ja endale erandeid kauplema, ma ei tea, kas meil oleks need erandid antud, aga äkki oleks vähemalt Nende reeglite jõustumist siis veidi andmed edasi lükata või kuidagi leevendada. Et selles mõttes ma arvan, et me ei saa ütelda, et me ise oleme kõik endast oleneva teinud, et et meil maru hästi läheks lennunduses või elektriturul kuskil. Olukorrast riigis. Ja mõned minutid meil siis tõesti jäika veel selleks, et rääkida kõige väiksematest, väiksematest summadest üritanud kähku üles leida, et mis oli elektrihinnaga segi ei läheks. 5,89 miljardit eurot aastateks 2014 kuni 2020 Euroopa Liidu eelarve kogusumma 960 miljardit eurot. Et ega me siin mingit süvaanalüüs need esitada jõua, aga mõned tähelepanekud siiski on, et esiteks vaatasin eile ja üleeile suure huviga soome lehti ja teleuudiseid ja üritasin ka vaadata reaktsioone teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, nii palju, kui mu piiratud keele oskus seda võimaldas ja võiks vist öelda, et tõesti, et see klišee, et iga riigi pea, kas siis peaminister, president, kuidas kuskil on, tuleb sealt Euroopa Liidu ülemkogu Euroopa ülemkogu kohtumiselt koju tagasi ütleb, et me saavutasime suure võidu. Et ma kahtlustan, et osad räägivad tõesti tõtt, aga osad ajavad oma valijatelt täielikku jama. Et et hea küsimus oleks need, see, et kuhu, kuhu kategooriasse peaksime, Andrus Ansipi võidukad teated Brüsselist paigutama, et mulle tundub, et Andrus Ansip antud juhul võib-olla see peaministri, kes oma rahvale tõesti tõtt räägib et mõnede teiste peaministrite ja riigipeade suhtes mõni nii kindel ei oleks ja, ja teine teine tähelepanek, mis mulle tekkis, on ikkagi see, et Ma jälle vaatan seda eelarve struktuuri ja üritan niimoodi kuidagi üldistada neid vaidlusi mis selle eelarve kokkupanekul käisid siis. Euroopa Liit on väga suur idee ja peaks nagu peaks, nagu olemagi selline. Saab ja viib kõiki neid euroopa rahvaid kuhugi paremasse ja, ja, ja Toledamas tulevikku. Aga kogu see vaidlus käis ainult selle üle, et kes rohkem raha saab ja, või vähem saab ja kes rohkem sisse maksab või vähem sisse maksab, väga labane, vabandage väljendust. Ja lõpuks, kui vaatame struktuuri, siis suur osa sellest jaotatakse valdkonnale, mis tegelikult seda abi reaalselt ei vaja, aga mingisuguse poliitika kokkujooksmise tõttu seda abi väga suures mahus saab. Et võib-olla siin oleks tõesti abiks see, et kui Euroopa liit oleks rohkem föderatsioon ja oleksid oma tuluallikad. Et kui mingisugusel organisatsioonil on oma tuluallikad, siis tekib ka ideid, mis nende rahadega teha. Vastasel juhul ongi niimoodi, et on sissemaksjad, on, on maksete saajad, Nad kaklevad omavahelises selle üle, et kui, kui suuri summasid keegi peab kas saama või andma. Eks riigieelarvet tehakse põhimõtteliselt natukene samamoodi, et ministeeriumid vaatavad, kes kui palju saab. Aga siiski on olemas ju valitsus ja, ja rahandusministeerium, eks Euroopas ole ka oma Euroopa Komisjon, kes natuke neid asju sättida ja klapitada püüab. Aga riigis see asi siiski päris nii hull ei ole. Vähemalt Need, kes tulu toodavad ehk makse maksavad, ei, ei, ei kauple otseselt valitsuses sellega, kui palju nemad siis see maksavad või, või? Ja siis nad vähem või vähem või rohkem peavad Mariigile lamama. Su tulud, eks ju, ja selles mõttes ei näe küll Euroopale sellist tohutut helget tulevikku kõikide nende eelarvete valguses, et kuidas seda Euroopat, et juhitakse ja kuidas neid asju tehakse. Et kui, kui eelarvet tehakse, nii kui seda Euroopa liitu juhitakse, nii nagu ta seni on läinud ja tegelikult ei ole ju kuskilt näha ka jõudu, kes seda hirmsasti muuta suudaks, juhul kui selleks ei teki mingisugune kohutav rahulolematus või kohutav hirm, et Euroopa Liit hakkab lagunema, et põhimõtteliselt see eelarve tegemine ka eelolevaks perioodiks, hoolimata sellest, et paljud asjad on Euroopa liidus selgunud, on hirmus halvasti. Käis ju täpselt vana malli järgi, hüva, keegi sai mõne miljardi rohkem ja keegi maksis mõne miljardi vähem. Aga, aga mingit sellist nagu sisulist või kvalitatiivselt, nii et korraldame nüüd Euroopa asju kuidagi ühiselt selle eelarve tegemise käigus minu meelest küll ei ilmnenud täpselt selline lehmakauplemine, et kas ma saan ühe miljardi rohkem või ühe miljardi vähem. Ma ei usu, et see kuidagi Euroopat eriti arendab. Aga õnneks saan selle pisut vastu vaielda, et tegelikult üks positiivne nihe, mis peaks Euroopat edasi viima selles uues eelarves, perioodist siiski on, et tõsi küll, on kaduvväike, võrreldes näiteks põllumajandustoetustega, aga seesama Euroopa ühendamise rahastu connection, kirofessility, kus ei ole väga palju raha. See on just täpselt see asi, mida loodaks sealt Euroopa asjadest nagu rohkem nagu ja nagu silmapaistvalt, et võib-olla sealt tuleb mingisugune areng mis tulevikus nagu Euroopale parema ja teistsuguse näoga. Jah, aga seni on aastani 2020, nii nagu on Sellega lõpetame järgmisel pühapäeval Kalle Muuli ja Anvar Samost taas raadioeetris.