Tänases saates saame tuttavaks nelja uue pilliga niidon. Harlauto kannel ja kitarr. Kui tarku raamatuid lugeda, siis need ütlevad, et auväärseim ja vanim on harf. Aga arv on ka sellisel kujul, nagu ta praegu meie ees on kõige keerulisem Pill. Miks kõige keerulisem? Siin on kõige rohkem keeli ja siin on veel palju muid kavalusi, mis mängijale kindlasti tõsist tööd ja vaeva valmistavad. Aga harfiga aitab meil tuttavaks saada ERSO harfimängija, Lembit Reiman. Märkan ilus pill, mida mängitakse istudes. Ta toetab paremale, õlale ja põlvedele. Tal on nihukesed, pisikesed kannakesed. Teda saab liigutada väike ratas, mille peal teda saab lükata, sest ta on raske sülle võtta viiulit või tšellot. Seal on peaaegu sama suur ulatus, kui klaveril tal on natuke üle kuue oktavi. Peal on tal 46 kuni 47 keelt. Allon harfil seitse pedaali iga noodi jaoks on üks pedaal toorenigas õlesi. Pedaalil on kolm astet, mis muudab keelekõrgust. Paaril on mustad klahvid. Kui arstil on kõik pedaalid üles tõstetud, siis on helistik, tooge maailma suur. Ja vaheldumisi pedaalide liigutamisega saab muuta helistiku tonaalsust ja Ardi mängu reguleerida. Näiteks toode moll. Kui on pedaal ülemises astmes, kui on keskel, on toobeka. Ja kui on arhi pedaal põhja vajutatud Andoodis. Ja kõik need liigutused käivad üle terve harfi, mitte ainult ühelogdarile. Arheoks on kolm väikest nisukest võtmekest, mis siis poole tooni kaupa reguleerib Arci keele pikkust, mida häälestatakse teiselt poolt arfi ja üldse nark. Niisugune film, mida väga palju häälestama. Artimängija lahutamatu osa Narby võttises ta kogu aetud häälestama. Viiulil läheb sahhi kergemale ainult neli keelt. Ärkil on 40. Kuus raamatute järgi veel nii palju, et näiteks Ameerikas olla harfi kooli loonud meesterahvas üldse mängivat rohkesti meesterahvaid, aga meil millegipärast mängivad naised küllap sellepärast, et arv on väga keeruline pill hakkamegi neid keeli vaatama. Ülemised keeled on arhil nailonist. Need on natuke teravama kõlaga. Järjest madalamale keskel on sooled, mis kõlavad pehmemalt. Nad on pikemad, kõlavad kauem ja passid, mis peavad hästi tugevad olema ja hästi pikad ja madalad, on metallist. Mark jääb kõlama ja selleks peab olema hästi kiire liigutused kustutada. Akkasinarhiljandil värvilised keeleka Jah, sest neid nii palju, et silme ees läks päris kirjuks, kui nad kõik oleksid ühte värvi. Toompunane. Toom reetion kollased ja sinine. Ja niimoodi üle ja üle Ardilist siiski natuke kergemal reguleerida. No ma mõtlen lapse peale ka, et tema mängib, võib olla värvi järgi, siis läks päris mõnusasti jääks meelde vast need noodinimed, kuidas siis see heli ikkagi muutub, kui pedaali vajutada? Näiteks, kui me mängime tooma suuri, on kõik pedaalid. Kui tahame mängida Riima soori Omfaadi eesti toodis, harfi pedaalid on kahelbularsi, et oleks neid kergem vahetada kahe jalaga. Ja nüüd, kui tahame Reimo soori mängida, vajutame kahelt poolt, ühel pool on toodisel Pulfantaadist uudis kõlapreemia. Tähendab, me saame neid helistikke kiiresti vaheldada. Jah, me peame neid kiiresti vahetama. Kontserdil on küll põnev jälgida, sest väkkowirtooslikult väga uhkelt kiiresti harfi mängijad liigutavad oma käsi. No listandosid teevad ja kiiresti mängivat akorde. Järgmine Reena kahedaks pedaali sisse. Ma olen kuulnud väga sageli raadios merelaineid mängib, oi kuidas hästi lainet. Jah, argieripära on see, et arstil saab väga hästi mängida klisandusid, mida ei saa mängida teistel pillidel, nii hästi paga arhil saab teha igasuguseid helisid. Et saada järgmise kõlagagi standard tuleb vahetada pedaale. Seda peab tegema nii, et keegi kuuled nisukest pedaali klõbinat ei oleks kosta. Kontserdi ajal. Aga kuidas kõlab üks harfile väga mugav võte? No kõige kergem ja kõige parem on mängida keskmises registris, kas akordid? Šostakovitši lüüriline valss harfil mängib Olga erdil. Me oleme oma pilli, häälte saadetis rääkinud teile nendest pillidest, mida teie võiksite mängida ja mis on hästi kättesaadavad. Aga nüüd räägime lautost. Ja lauto on niisugune pill, mida Eestis vist rohkem ei olegi, kui helilooja Eino Jürise luges. Tegelikult peaks olema vanamuusika ansambel, Hortus Musicus el ka üks lauto Maarend vähemalt laval neid näinud mängimas, aga ega neid palju rohkem vast Eestis siis tõesti ei ole, kui minu andmetel praegu ehitab üks noor muusikamees omale ühte sellist pilli. No õige mitu sajandit tagasi oli lauto väga popp pill ja öeldi isegi niimoodi, et üks hea lauto pidi sama palju väärt olema, kui üks hea ratsahobu nägi. Jah, lauto oli 14. 16. sajandil. Eriti populaarne oli ta niisugune eelistatud pill mis jättis varjuma kasutamissageduselt. Kõik teised lautot kasutati väljendit oleks otstarbelist nii ansamblimängus koos teiste pillidega kui laulu saateks aga soolopillile. Üldse oli ta üks esimesi instrumente koos klahvi instrumentidega, millele spetsiaalselt hakati muusikat kirjutama. Muidu kirjutati sel ajal muusikat umbes nii, et seda võis mängida ükskõik milline pill, mille ulatus sobis. Aga lauto ja klavessiin orel. Juba sel perioodil said oma spetsiifilise literatuuris. Kuidas sellised lauta? Need on lauto, lahtised, keeled tarongeeli palju sel pildil võib olla kuus kuni 10 paari keeli kitarrist erineb ta selle poolest, et lauto keeled peale esimese keele on kõik topeltkeeled kahekordset kaks keelt ühe noodi jaoks ja sellepärast muutub ka natuke pilli tämber. Minu meelest vist natuke teravamaks. Teravaks muutub lauto tämber sellepärast et lauto keeli ei näpita. Sama koha pealt, kus kitarrikeeli kuma näpiks kasid võrdlemisi näppe laua lähedalt, siis oleks lauto tämbriga hästi pehme. Aga lauto keeli näpitakse just lautoroobi juurest üks sõrm toetubki lautoroopile ja sellepärast tähendab Ja kohe on hoopis teine kõla. Teine kõlajaht sel perioodil, kui auto oli eelistatud pill nihukest väga pehmet sentimentaalseks kõla just ei armastatud ja leiti, et selle niukene karge ja natukene kalgil teravam kõla vastas nagu tolleaegsele kõla ideaalile paremini. Aga mida annavad need topeltkeeled, mis nad on topelt? Auto on üldiselt küllalt nõrgakõlaline instrument, vanasti oli ta veel nõrgema kõlaga, ei pea selle pärast niisukesel pillile lihtsalt kasvõi. Helitugevuse suurendamiseks suurendati keelte arvu. Ma vaatan lauto kuju, et see oleks nagu kõrvitsa moodi pooleks lõigatud kõrvitsa moodi. Aga öelge, miks lautu kael nagu pooleks murtud või katki murtud? Lauto keelte arv, nagu ma ütlesin, on küllalt suur. Selleks peab see see kaelaosa, kuhu keelepingutuspulgad kinnitavad olema küllalt pikk. Nende pulkade paigutamine nõuab küllalt palju ruumi. Lauto kael läheks hirmus pikaks, niisugust autot oleks olnud omal ajal küllalt keerukas transport sest muusikamehed olid rändav rahvas. Kui see pill oleks olnud nii tohutult pika kaelaga oleks seda väga ohtlik olnud. Transpordil. Kuulaksin mõnda väikest lugu sellel haruldase pillil lautal. Kannel armas kannel kalliks ütleb laulusena Els Roode. Kui kaua on eesti rahvale kannel olnud kallis ja kas ainult eesti rahvale? Vist küll juba üsna mitusada aastat on seda pilli mängitud aga päris kindlasti ta ei ole omane ainult meie rahvale. Kandle-tüüpi pille on vist küll pea kõikides maades praegusel sellel kandlel, mis minu ees on 46 keelt, aga tema esivanem oli muidugi palju väiksema keeltearvuga. Esimesed kanded, teadaolevad kandled olid viie või kuue keelelised. Aga aeg on siin teinud oma töömuusika, on arenenud ja kahtlemata. Ta peab arenema ka siis pill millel seda muusikat mängitakse. Kas kandlel saab ainult meloodiat mängida, visaka saadet mängida? Sellel üsna vanal kandlel arvatavasti mängiti tõepoolest ainult meloodiat. Või siis nagu arvavad teadlased, et ka üsna ammu juba mängiti selles nõndanimetatud katmistehnikas kus ilmet katsid osa keeltest ära ja mingisuguse lipitsaga või nahatükiga libistati siis pikki vabu keeli ja niimoodi saadi siis niisugune mänguviis. Hakati juba mängima, nii et üks käsi, tavaliselt parem käsi mingis siis viisi ja vasak käsi mängis all saatepartiid kusjuures osal kanneldel oli siis ainult pass, keele mängimise võimalus, aga osal juba valmis akordid. Sellel tänapäeva grammatiliselt kandlel päris täpselt seda mängulaadi jäljendada ei saa, kuna meil valmis akorde ei ole. Aga mingi ettekujutuse siiski pannakse praegu mängiksinest vana saari valssi natukene. Praegu on kasutusel ka väga palju kandle tiite osa nendest on muidugi meistrite omavalmistatud, iga kannel on natukene meistrinäoline ei ole päris sarnaseid kandleid. Nüüd on hakanud klaverivabrik ühte nendest vanematest tüüpidest valmistama, seda me nimetame praegu rahva kandleks ja vot sellel saabki siis ka niisugust muusikat mängida, nagu mina praegu mängisin, mängitakse ainult masuuris rõõmsa Kõnalise lugusid, aga meistrid? Tasapisi täiendasid seda tüüpi niimoodi, et ehitasid niisugused väikesed mehhanismid keeltele missis pingutasid keeli ja selle võrra siis muutus heli kõrgemaks. Niisuguseid pille on ka väga palju praegu liikvel. Üks meistritest on ka Tartu pillimeister Elmar Luhats, kes neid pilli on valmistanud. Jah, mängitakse tihti nendel mitega ainult sõrmedega, vaid nendelt pannakse sõrmeotsa niisugused metallküünised. Ja niimoodi saadakse palju tugevam heli, ainult selle võrra ka teravam. Üks vanur, kandlemängijaid väga häid kandemaid mängijaid oli meil Joosep. Kotkas Joosep kotkas mängib Koigi polka. See pill, millel mina mängin, see on valmistatud Tallinna klaverivabrikus. Meister Roland tüvipoolt. Selle pilli algne mõte aga on pärit Valgamaa pillimeistrilt Väino maa-alalt. Temas on siin nii palju uut, et keeled lõikuvad oma vahel olla erinevates tasapindades kahes tasapinnas. Ja kui me nüüd klaveriga võrdleme, siis nagu ühel tasapinnal ja nii-öelda need valged klahvid, teisel tasapinnal, mustad klahvid keskel lõikumist, puhas, me saame aga hõlpsasti kätte mistahes keele. Ja niimoodi me olemegi saanud täis maatilise billi. Vaat kuulake nüüd, kui me võtame lihtsalt ühe maru Horse akordi Fama rooli näiteks. Kohe siinsamas saameminoorse. Ilma mingisuguse ümber lülitamiseta, ühesõnaga helistik ei ole sellel pillil enam oluline. Ja sellepärast ongi nüüd võimalus seda pilliga juba õppida ja õpetada. Koolis. Nimelt juba aastal 1949 avati Tallinna lastemuusika olis kandleklass ja ka muusikakoolis, kus siis hakati juba kandlel mängima väga mitmesugust muusikat, mitte ainust, rahvamuusikat. Nimelt koolis mängime vanu klassikuid, Bachi, Scar, Lätit ja paistab, et päris edukalt võib-olla paar gaasi Bachist, et saada ettekujutust, mismoodi kandlel niisugune helilooja kõlada. Tänases saates kuuleme veel ühte pilli, kitarri ja kitarriga teeb meid tuttavaks Heiki Metlik. Istume siin stuudios praegu kahekesi, ma vaatan, et kitarr on väliselt peaaegu sama kujuga kui viiulgi, viiulit me juba tunneme. Aga hingejõu ja seda mitte lõua all nagu viiulit, Haiti hoopiski põlvedel. Jah, sellepärast, et on kindlasti suurem pill ja sihuke läbi saanud, et ta on juba teda mängitud niiviisi, et põlve peal või siis kusagil süles. Ja jalal siis väikepinki või, või vanasti Barakkujal, daamid panid siukse välja, tikitud padja jala alla. See on siis kindlasti üks kõige mugavam tasandid. Riiulit mängiti poognaga, aga kitarri, mängisite mõlema käe sõrmedega. Kusjuures vasakesi kitarrimängus peaaegu samasuguseid ülesandeid täidab nagu viiulgi, aga seejuures parem käsi on hoopis erineva siukse mängutehnikaga ja parema käe sõrmedel kasutada. Kasvatatakse veel pikad küüned, need kitarri mängitakse siis sõrmeotsaga ja küüsaitab veel seda heli tekitada. Oleksid ja välja kõlav tämber. Kitarril on päris palju keeli, mitu keelt seal on peal? Klassikaline ehk hispaania kitarr omab endal kuus keelt kuid on olemas veel seitsmekeelne kitarr ehk nimetusega vene häälestusega kitarr ja mõned hispaanlased eriti kasutavad veel tänapäeval kümnekeelset kitarri, mis kannab nimetust tekk, akord. Ja kas see on niimoodi ka, et mida rohkem keeliste suurema ulatuse Jah, kindlasti siis ta pillibasse, nagu on rohkem mida suurem ulatus annab meile suurema võimaluse mängida, mitmesugust muusikat, teha mitmesuguseid klaveripalasid ja isegi orkestriteoseid seada kitarride. Kui suur on teie pillulatas suure oktavi meest? Kolm oktaavi, kolme pool oktavit kuni teise Oktouci. Kas kitarr soolopilvi on saatepill? Nii mõlemad läbi sajandite on teda kasvatatud nii saate pillina kui ka soolopininat muidugi saata teisi instrumente. Selleks ei ole vaja niivõrd suuri mänguoskusi. Aga võib-olla kuuleksime nüüd mõnda niisugust tüüpilist kitarriliku saadet ütleme seal lauljatele või või mõnele lihtsamale pillilegi. No näiteks paganiini on väga palju kirjutanud viiulisonaate kitarrisaatega ja põhiliselt nad on kõik väga lihtsalt pass ja ja ainult ülemised akordi. Aga te ütlesite, kitarr mängib ka väga keerulist muusikat. No keerulist, see on siis selles mõttes, et väga tehniliselt väga siuksed fassaase ja jooksusi täis ja teisest küljest jälle kitarr on sihuke polüfoonia instrumentaal on võimalik mängida siis mitmehäälselt. Et juba 16. sajandil kirjutati kitarrile nelja kuni viaalsed fantaasiaid. Polüfoonilise muusika ongi niisugune muusika, kus kõik hääled on hästi tähtsad. Kuuleme ühte lõiku. Milliseid mänguvõtteid võib kitarril kasutada? Mänguvõtteid on üsna palju ja osa neist kattuvad nende mänguvõtetega, mis on ka teistel pillidel ütleme, stock. See on siis selline hüplev liikumine või klisse. Kuid on ka täiesti siukseid, erilaadseid, hotelliks, pitsikaat. Või siis mängu võtamine neelatakse tamburiiniga hamburaks. Väga huvitav mõte on väikse trummi imiteerimine kus siis kitarril pannakse kaks basskeeld risti ja saadakse selline põrin. Ja muidugi ka Flasuletid, mis siis kõlavad kõikidel keelpillidel. Kuid kitarril on võimalik Plazoletega mängida nii, et Losoletiga mängitakse meloodia ja tavaliselt mängitakse sinna juurde saade. Ent kokku kõlab mulje, nagu mängiks mitu pilli. Kas kitarr on niisugune pill, mida iga asjast huvitatud laps võiks mugavasti kätte saada? On kindlasti selle pilli võib igaüks osta endale poest. Heiki Mätlik mängib veel Lauro Venetsueela valssi. Ja olemegi tuttavat nelja näpitspilliga harfi lauta, kandle ja kitarriga. Näpiks pillideks kutsutakse neid seepärast, et nende heli saame kätte sõrmedega keeli näppides. Nüüd veel eelmise Mõistatuste vastused, kuuldud pildid olid siis klavessiin ja silla silla läks kontrabassiga paljudele vastajatele segi pole midagi, ikka juhtub. Seekord aga mõistetage ära, mis pill mängib, saate lõpuks.