Ja see on sellepärast, et leib on praegu soe. Selle leivapätsi nimi on viljaveskileib. Praeleiba, aga mitte nii soe nagu praeplakati peal oli kirjutatud, et leib on vanem kui meie, aga seda tehtakse ju iga päev. Ta siis meist vanem. On, ega see leivapäts tõepoolest meist vanem ei ole, mida meie sööme, aga seda öeldakse sellepärast niimoodi, et leiba on juba ammustest ammustest aegadest küpsetatud. Sellepärast ongi leib sinust vanem ja minust vanem, aga millele ammu? Oi, see on kohe väga-väga-väga palju aastaid tagasi vaatasime siin sinuga Enekesest ka jureid. Pilt. Et kuidas inimesed hakkavad arenema vist ja noh, niimoodi, et hakkasid arenema inimeste moodi, hakkasid riistu kasutama. Kiviajal sõid inimesed viljateri sõid viljadel toorelt. Kasenud maailm, maitsin niukene, see on jahu maitsega. Arheoloogid on välja uurinud, et inimesed hakkasid leiba sööma juba umbes 15000 aastat tagasi. See on väga-väga palju aastaid tagasi. Inimesed õppisid põldu harima ja tegema ja õpetlased arvavadki. Just neil aegadel hakkasid inimesed külvama kõrs vilju. Mis on siis meie praeguse rukki ja odra ja kaera eelkäijad? Niimoodi nad said teada mitu aastat tagasi on need, et nad leidsid ma alk igasuguseid vanaaegseid, tööriistu, igasuguseid. Asju teadlased oskavad kindlaks teha, kui vanad need asjad kõik on ja siis selle kaudu on saadud teada ka seda, mida siis tehti ja mida siis ööd ja ja õpetlased arvavad just need teadlased, kes on uurinud seda ajalugu, et need meie kauged kauged muistse inimesed seid viljateradest, esist, Certi, et sellist toitu seni, kuni polnud õppinud paksust viljapudrust karaskit küpsetama, need viljapudrust tehtud karaskit, mis siis tehti, ega nad päris meeleiba küll ei meenutanud. Nad olid sellised lingid ja kõrbenud käkid. Nii ilusad nad ei olnud nagu see leib, mis meil praegu laual on. No ja siis said inimesed aru, et tegelikult on võimalik viljaterasid ka peeneks teha. Mismoodi nad seda tegid, mis arvad kividega puruks ja just niimoodi kividega hõõrusid puruks ja nii ilmusid esimesed käsikivid ja nii said jahu. Miks nad leivad siis ära kõrbenud olid? Neil ei olnud selliseid leivaahjusid, nemad küpsetasid koldel tule peale. See tuli paistis sinna kaku peale ja siis sisse seal valmis. Aga siis, kui inimesed olid välja mõelnud ahju hakati leiba küpsetama, Pätsidena. Enne ahju leiutamist küpsetati leiba koldel õhukese paiste kakuna. Ahjusega hakati leiba küpsetama juba Pätsidena. Aga läks veel palju aega, enne kui inimesed õppisid tegema pärmitainast hapust, taignast, leiba. Kõigepealt oskasid teadlaste arvates kergitatud leiba valmistada muistsed egiptlased ühe vaarao hauakambri seinal. See hauakamber on vana, 5000 aastat on tolleaegne kunstnik näinud pildi sellest, kuidas muistsed egiptlased koristavad. Nisusaaki jahvatavad vilja, segavad tainast valmistavad sellest taignast erisuguse kujuga leibu. Ümmargusi piklik. Põimikulisi kalade ja isegi igasuguste fantastiliste loomade kujulisi. Varsti pärast muistseid egiptlased õppisid hapendatud taignast leiba tegema ka vanad roomlased ja seejärel vanad kreeklased. Neil ammustel aegadel oli leib kohe oma etteroog. Lõunasöögiks oli siis tavaliselt tükk vardas küpsetatud liha ja tükk valget nisuleiba. Ja leib oli auväärsem toit. Egiptuses uskusid inimesed seda, et kuivanud leib aitab kõhuvalude puhul. Üldse on paljud rahvad leiba arstirohuks pidanud. Kust aga pärineb sõna leib? Paljud teadlased arvavad, et sõna leib on pärit vanast Kreekast. Seal kasutati leiva küpsetamiseks erilisi vorme, mille nimetuses tekkis hilisem sõna flais. Vana saksa keeles on olemas sõna Klaib vene keeles on ju leib, hõljep. Ukrainlastele Flip. Leival on hästi pikk-pikk, elulugu, ajalugu ja leivas on väga-väga paljude inimeste töö. Kas sina oled mõelnud, kui sina leiba sööd, kas siis mõtled, kui paljud inimesed on pidanud leiva tegemiseks tööd tegema ja alati mõtled alati, aga mõnikord mõtlen, kui ma maal olen ja kui põll lähedal ja kui kombain lina siis tuleb leib sulle meelde ja öeldakse, et inimene ei saa ühtegi päeva ilma leivata elada. Kommistrib ära tüdineda ja õunastrib ka isu täis saadaga. Leivast ei saa inimestel mitte kunagi isu. Täisleival on nii hea lõhn ja leival on senine maitse, mida inimene mitte kunagi ära unustada ei saavat. Paljudel rahvastel muistsel ajal oli leival kullal ja päikesel üks sümbolring, mille keskel oli punkt. Leiba peeti niisama tähtsaks ja vajalikuks kui päikestki. Leiba hoiti ja hinnati kui kõige suuremat maapealset väärtust. Leivast lauldi laule, leiva auks loodi isegi hümne. Leivaga võeti vastu kõige kallimaid külalisi. Leiva vita austamine oli aga võrdne kõige kohutavama kuriteoga. Näiteks oli Indias väga-väga ammu kõige suuremaks karistuseks kurjategijatele see, et neil keelati pikaks ajaks leiva söömine. Oldi veendunud, et sellel, kes ei söö leiba saab olema halb tervis ja õnnetu saatus. Neist inimestest, kes oskasid leivaküpsetamise kunsti peeti väga lugu. Leivameistrite auks on isegi ausambaid tehtud. Siin juttu raamatus on niimoodi, et üks mees lõikab suure noaga leiba, miks siis igaüks endale ise leiba Leica võime Expole lahti lõigata, et nagu meil kodus on? Vaat vanasti siis kui minu vanavanaisa elas, siis oli selline komme, et söögilauas lõikas leiba viiludeks kõige auväärsem peremees, liige, pereisa lõikas kõigile leiba. Siis oli sellepärast leiva vastu oli austus väga suur. Leiba oli vähe, siis ei olnud nii palju leiba, nii nagu meil praegu on ja ja meie ise ei pea mitte midagi, eks ole ju otseselt tegema. Me leiba saaksime, meil ei pruugi muud teha, kui minna poodi, andav poemüüjale raha valida leivapäts, aabits koju. Miks vanasti oli niimoodi, et leibu väe ja nüüd on nii palju? Vanasti ei olnud nii palju masinaid, niisuguseid tööriistu, nii nagu praegu meil on, leivavilja oli väga raske kasvatada. Siis tehti ju kõik käsitsi, aga kuulame üht lugu, selles loos on sellest, kuidas tehti kodus vanastki leib. Noh, umbes nii. 100 aastat tagasi. Olid ajad, kui talupere pidi sööma aganaleiba. Lõputu leivamure õpetas meie esivanemaid leiba pühaks pidama. Meie vanavanemate aegu küpsetati leiba taludes ikka ise. Köögis pliidi ääres seisis alusel puust leivaküna kaas peal ja kasukas üle laotatud, et oleks soojem ja taigen paremini hapneks. Kui taigen oli parajalt hapu, Tõi ema külimude jahu segast taignasse hakkas kätega sõtkub, sõtkub seni, kuni taigen enam käte külge ei hakanud. Vahepeal oli meespere suure leivaahju küdema pannud. Ema kastis käe vette ja tõstis künas tükid haiglat leiva lauale ning silus sellest ilusa pätsi. Peagi oli laual mitu suurt pätsi reas. Siis riisustaginast veel peotäie haigent ja ütles, et sellest tuleb katsegak. Nüüd võttis ta ahjuroobi, tõmbas söed ahjust välja ja pühkis vihaga ahju põranda puhtaks. Siis tõstis ta pätsid ühekaupa leiva labidale ja libistas kuuma ahju. Pooleteise tunni pärast tehti ahjuuks lahti ja tuba täitus magusa leiva lõhnaga. Katsekakk sai lastele ema küpsetatud leival oli imeline ja isuäratav lõhn. Mõnes kodus vanaemadel oskavad sellist leiba teha kui ammustel aegadel. Nüüd see leib, mida me poest osta saame, seda teevad masinad ja inimese tarkust vaja. Et need masinad kõik hästi töötaksid ja need leivad tuleksid sellised head ja maitsvad ja ja mitmesugused, nii nagu me poest osta saame. Kindlasti olete lapsed kuulnud sõna leibur. Ja täna olemegi selles majas, kus on hästi palju leiva ja saialõhnasid asub Tallinnas Mustamäel ja see on Tallinna tootmiskoondis Leibur, Mustamäe leivatehas. Siin tehakse Tallinna elanikkonnal leiba ja 60 70 suurt leivaautotäit, leiba läheb iga päev Tallinna elanikele. Mustamäe leivatehases hakkab leivategu sellest peale, et tulevad tehasesse niisugused kahe paunaga suured kui autod ja nendest saunadest antakse siis jahu suurtesse viiekorruselise maja kõrgustesse silodesse ja nendest suurtest kilodest liigub juba jahu mööda torusid taigna valmistamisele. Millestki leib siis ikka tehtud olles. Leib on tehtud ikka põhilises kogusid jahust. Jahule on pandud juurde juuretist ja siis igasuguseid soole ja teisi maitseaineid, aga jahu on ju mitmesugust ja jahusorte on tõesti palju. Leiva valmistamiseks me kasutame alati enamikus koguses rukkijahu. Saia valmistatakse nisujahust, nii et meil siin tehases on kuus leivaliini ja enamuses siia tulevast jahust on meil rukkijahu ka veel väga oluline ja vajalik leivavalmistamisele ioni juuretis. Juuretis on selline hapuka maitsega, meeldiva lõhnaga ja olenevalt leivasortidest, mida me siin tehases teeme, need on kindlasti tuntud Viru leib, viljaveskinõmme, leib, pannaksegi Orevalt tihk, leivataignale juurde ka veel pärmisiirupit, köömneid. Taignasegamismasinad on niisugused künasugused, kus on sees siis liikuvad võllid ja need liiguvad hästi kiiresti ja segavad selle taigna ära. Siis peab kerkima ka. Ma usun, et lapsed olete kodus koos emaga pirukaid teinud, näete, et alguses on umbes poolkausitäis pärast kui mõni aeg seisab tund või kaks, siis hakkab kausist välja kippuma. Ka siin on sellised suured detaigna nagu valmimispunkrid, kus siis see taigen tõepoolest seisab, siis tundja poolteist ja saab siis juba lõhna ja ka taignale iseloomulik maitse. Kodus ju käed vormivad, need saiapätsid, pirukad valmis. Mismoodi siis siin saab, no siin nii ei ole, siin on muidugi nii, et tädid peavad kindlasti juures olema, et tõepoolest see taigen saaks parajasti võlutud õige leiva suurusega ja samuti peab olema õige kuju. Tädid aitavad kaasa ja vaatavad, kontrollivad ikka seda tainast jätkuks ja vajalikul määral masinasse jookseks. Kuid muus osa teevad tõepoolest kõik masinad. Masin teeb paraja suurusega tükid ja vormid leivakuju moodi tükid ka välja. Siin hakkab see leivategemine teiselt korruselt ja siis, kui leib valmis saab, siis saab see valmis esimesel korrusel. Jah. Hääled, mida te lapsed praegu kuulete? Ei ole sugugi ei masinatehases hääledega, traktoripargi hääled, siin on küll palju masinaid, taignatükke lõigatakse välja õige suurusega tükid ja liigub nagu kahe liikuva lindi vahelt läbi läheb ja see veel kerpimisele, aga enne nii nagu koduski käita siis ka veel jahusega masinatel on juures sellised väikesed seadeldised, mis puistavad taigna tükile peale jahu, et ta ei jääks ei vormi ega lindi külge kinni partiid, nad kukuvad välja praegu niisugused nagu väikesed vorstikesed palgid, kes need ja need saavad oma õige kuju kerkimisel siin selle sama kerge Vableid vormi järgi kerkivad nii, et koige lõks käib. Siis on jälle üks leib fokunud lindile. Nii et kuulake nüüd. Nüüd tuleb eine, bänd, tuleb neid juba minuti ühe liini peal kuskil 18 20 tükki ühe minutiga 18 20 pätileib ja ühel liinil. Noh, aga kui soe selles leivaahjus on? 300 Raadio on kohe ahju alguse pärast Poolale Läheb natukene vähemaks, kuskil 150 kraadini. Nii et see on ikka väga-väga palav, kavalam, aga kerge krabi, nii palav ei ole seal kuskil 30 35 kraadi juures, niisugune soojus, nii nagu õel väga-väga soojal suvepäeval. Jah, on küll, jah. Ja praegu seisame ühe pika pika klapi juures, mis tegelikult on. Tegelikult on küpsetusahi see, kus valmistatakse siis igapäevast sooja leiba. Siit ongi näha, kuidas soojad leivad auravad ja peale pannakse vett neile duši all käivad praegu. See on ikka selleks, et leiva tuleksid õhema koorikuva ja ilusama läikega. Mööda liini sellist sõiduteed sõidavad siis suure suure tiirlema aluse peale ja sealt võetakse leivad käsitsi ning laotakse kastidesse. Kastid sõidetakse auto juurde, kust nad lähevad auto peale ja poodi. Töös, et iga päev Tallinna rahvas leiba saaks. No selles majas teevad otseselt leiba kuskil 100 120 inimest, need on need inimesed, kes siis otseselt selle leiva valmis teevad. Aga kui ei oleks abis neid masinaid, siis oioi, kui palju oleks neid inimesi vaja? Ja siis kindlasti, sest siin ju tõesti enamuse tööd teevad ära masinad, inimesed on nagu siis suunajad ja jälgijad ja kontrollijad. Ma arvan küll, et jah, et keegi küll veenmist ilma leivata elada nagu ei saaks, leiva kasulikkus algab ikka osale jahust, jahus on ju väga palju kasulikke mineraalaineid, on meil rukkilahus ka vitamiine ja kõik need kasulikud ka? Ained on organismile väga vajalikud. Et laps kasvaks ja tugev oleks, ikka peab leiba sööma, ikka peab leiba sööma. Et võib-olla tahaks öelda ja et ikka vähki ja alati ilusti ja hoolikalt käiksite ümber meie igapäevase leivaga, sest see tootmine on tõesti väga keerukas, sest ega meil siin tehases leiva tegemisel nagu vahet ei olegi, teeme siin õhtuti ja hommikuti ja ka öösel teeme leiba kõik laupäevad püha päevakenerest leiba kõikidel püha. Ja tahaks, et meil kõigil oleks austus nende inimeste vastu, kes siin ööpäev läbi teile leiba teevad. Mulle maitseb leib ja eriti siis, kui on peal või, ja poolast. Mul on kodus laste kokaraamat. Palju õnne ja mis sa mulle siit kokaraamatust näidata tahad? Ühte kohta, kus Leievastan otsima. Katsi patsi leivapäts, siis see laste kokaraamat on nii tore, et siin on lastele nii palju õpetaja teatud ja siin on igasuguseid võileibu ja kui sünnipäev tuleb, siis saab ilusaid võileibu teha ja ilusti ära kaunistada. Siin on pildid ka juures. Siis viiludeks teha ja ja siin on veel selline, et all on juust ja, ja siis on kohupiim ja kohupiima peal petersell, siin on nii tore etajaid Leibutio kui juulis siia lilli kujulisi ja siis on siin veel mängu kuubiku moodi. Tore niisuguseid lõbusaid laste võileibu süüa ja hästi tore ise ka lapsed saavad midagi teha, ise tehtud, võileivad tunnistada. Siin on triibulised võileivad. Siin vaja leiba või sepikut, võid, sibulapealseid, vorsti ja sinki, leiva- või sepikuviilud määrida. Paksult võid. Sibulapealsed tuleb külma veega puhtaks pesta. Kuivad oleksid ja siis seeerr peeneks hakkida, vorst või sink lõigata õhukesteks sõrmelaiusteks ribadeks. Leiva- või sepikuviilud lõikame paraja suurusega võileiba, teeks ja paneme nendele triipudega sinki, vorsti, hakitud sibulapealseid. Saamegi niimoodi triibulised võileivad, nii et kõik lapsed, kes seal seda laste kokaraamatut vaadanud ei ole, vaadake kindlasti saate sellest raamatust palju huvitavat teade. Veel nii vahva pilke, et leiba nii suur, kolmelakse suurune nagu väiksed päkapikud kannavad. Suur kleit. Ja, ja siin on õpetatud, kuidas teha suur einevõileibu. Nii et on võimalik väikseid võileibu ja suuri einevõileibu. Aga leivast on veel võimalik teha. Leivasuppi leib soojas vees budiks keeta ja siis on pärast nii hea rosinat ja suhkrut ja kissell igav veel. Parem, ja leivasuppi ennast piimaga hea süüa. Ja, või siis rõõsa koorega ja leivast saab tegelikult teha ka torti. Sööma hakatakse, kuidas siis öeldakse, jätku leiba meil lasteaias ka? Öeldakse, et iga kord siis kui neile jäi bändakse, aga kas sa oled mõelnud, mida see tähendab, jätku leiba? Seepärast, et hästi palju leiba oleks. Et leibkonnad otsa ei saaks, et see on niisugune ilus komme siis, kui öeldakse sulle jätku leivale, siis, siis ütlen vastu jätkuva ja kas sulle mõistatada ka meeldib ja nii ma küsin siukest mõistetuse hoone rooga täis, katust pole peal. Neid ei ole leib, mis võib tulla hoone rooga täis, katust pole peal. Heli palju, l? Jah, hästi palju. Vill viljapäid vilja Cerazi on, põld on hästi sõõri. Kõik sellest viljessab, kui näkileib. Tahad teha, ega mispärast on siin öeldud, et et katust pole peal. Et põllul ei ole ju katust peal päevas ajal. Tõepoolest arvad, küsime laste käest ka paar mõistatust tuli. Ja ma käisin ühe mõistajakese. Arvake ära, mis seal hõbekepp, kuldnupp? Ütle veel üks kord, palun hõbekepp kui nupp. Nii. Ma küsin ka ühe mõistatuse, siin peab nüüd mõtlema, et kõik on seotud ikka selle leivaga, aga mitte leib ei pea sugugi vastus olema. Altilm tuiskab Beardi ilus, selge. Mida tehakse. Altilm tuiskab Pealt ilus, selge. Kui te ise ei oska seda mõistatust ära mõistatada, siis paluge ema, isa või vanaema vanaisa appi.