Kunstiministeerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Kallid kuulajad, täna on kunstiministeeriumis külas vana tuttav kuulajatele Gregor Taul, tere, Gregor. Kelle siis muud kohustused viisite kunstiministeeriumist selleks hooajaks eemale, aga nendest muudest kohustustest Ma olengi kutsunud Gregori siia täna rääkima, nimelt siis Eesti kunstiakadeemia galerii, mis siis taasavas pidulikult oma uksed detsembris ja räägimegi siis sellest, et nii-öelda katkestusest ja selle katkestuse lõppemisest ja tulevikuplaanidest. Kõigepealt tahtsingi küsida, et kui sa läksid Eesti Kunstiakadeemiasse tööle, siis parasjagu oli just tegemist sellise majatu ja jätkuvalt on tegemisi majatu institutsiooniga ja seega siis sinul kuraatorina ei olnud ka hetkel galeriid käeulatuses, kuidas galerii taastekkimise protsess oli ja kuidas lõpuks otsas siis võeti, et nüüd sellele Estonia puiestee seitse terve fuajeegoliti ümber ja ja tehtigi sinna kunstiakadeemiale oma galerii. Võib-olla taustaks niipalju, et kui ma eelmise aasta jaanuaris ekasse tööle asusin, siis üks minut tööülesannetest oli leida endale galeriiruum ja aastaaja jooksul ma suutsin leida kolm-neli sellist sobivat ruumi Tallinna linnaruumis enamasti mitte kesklinnas mis oleksid võinud sobida ekale galeriiks. Aga ükski nendest variantidest ei sobinud EKA-le endale. Ja ma ei tea, kas me saame siin nimesid nimetada või osakondasid. Igal juhul raha oli probleem. Aga ka minu arust kaunikesti koolid tahtmatus ka tegeleda sellega et soovitus, mis minule öeldi, oli, et meil on kaheksa, üheksa maja, pikad koridorid, ruumi kui palju, et miks meil on vaja eraldi galeriiruumi. Nii et mõnes mõttes lootusetu algus. Sest kui koolise juskui ootage õiget galeriid vaid lihtsalt eksponeerimist seinasid. Aga asjad hakkasid galerii heaks liikuma aasta lõpus, kui kunstiakadeemia teadusprorektoriks sai Mart Kalm. Ja kui Mart Kalm kolis siis suurkloostrihoonest Estonia puiestee esindushoonesse ja professor, kes näeb linnaruumi ja majasid institutsioone laiema pilguga, võib-olla siis tema nõudis, et kunstiakadeemia peab olema korralik fuajeen ja fassaad ei saa olla väike koridor vaid peab olema korralik miljöö, mis võtab inimese vastu. Ja selline ruum leiti selles samas Estonia puiesteehoones. See oli küll sügisel pooleks lõigatud, seal tegutses lillepood ja, või juveeli Bon. Aga see ruum siis otsustati tühjaks teha ja vabastada galerii jaoks. Kuigi tagantjärele võib nüüd öelda, et minu jaoks pisut hapud viinamarjad, et kui ma veel detsembri alguses olin päris õnnelik selle galeriiruumi üle, siis nüüd on igapäevaselt aina rohkem näha, et tegemist on siiski rohkem fuajeega. Oleme tagasi justkui seal Tartu maanteemajas. Aga võib-olla sellest hiljem. See on alati olnud jah kuidagi EKA galerii positsioon, sest nimelt selles Tartu maanteemajas samuti olles asutatud sinna fuajeesse, aga kas sa näed ka sellel olukorral mingeid plusse nii-öelda ütleme, võib-olla selliseid väljakutseid selle paiknemise puhul on kuidagi kergem aduda, et saab noh, et inimesed jooksevad fuajeest läbi ja tahavad jõuda kuhugi ja kui palju nad peatuvad ja nii edasi. Aga kas seal on ka mingid sellised võimalused seoses selle mõnes mõttes õnnetu paiknemisega fuajees? Võimalus on ehk see, et mida siis EKA juhtkond näiteks silmas peab, kui nad tahavad galerii asemel rohkem fuajeed näha. Probleem on justkui selles, et tudengid ei istu, nad peaksid koos olema ja kui sinna galeriiruum nii-öelda sunniviisiliselt diivaneid ja pinke ja ka teavitavaid televiisoreid toodud, siis tõepoolest inimesed on koos, kuni selleni välja lisada, sinna veel kohvimasin ja ehk annabki vana ikka söökla mõõdu välja. Ja see mind kindlasti inspireerib, sest pärast vana maja lammutamist on justkui jõutud tagasi sellise vibratsiooni, kus inimesed on üheskoos. Aga kas see mind galeristi rõõmustab ja inspireerib? Kahtlen. Võib-olla võib ju justkui läbi lillede öelda, et oh, et see on selline põnev olukord, kus kunstnikud saad ruumiga töötada aga olukord võib ka siis kujuneda selliseks. Kõik kunstnikud, kes oma näitused välja pakkusid, oma näituseajad said et nad mängivad oma esialgsed näitused ümber ainult selle põhjal, et kuidas selle ruumiga suhestuda. Ja kui näha 10 sellist näitust järjest, võib-olla siis see ka ei ole enam päris õige. Ma tahtsingi küsida just selle sisu kohta nüüd, et see kuulutas ikka välja sellise avatud kutsungi, mis sulle sealt tagasi tuli ja kas oli mingeid üllatavaid pakkumisi ka ruumi arvestades. Sellel taotluste voorude ajal laekus 25 taotlust. Õigupoolest oligi üllatav ehk see, et ükski nendest taotlustest siis detsembris ei tegelenud ruumi endaga vaid seda ruumi võeti siiski tühja valge kuubina kus hermeetilise pinnana, kus siis saaks, näitas lahti rulluda. Aga ma ise tegin natuke sohki, ma valisin paar näit tõsist taotlus väliselt välja, mis ma andsin paarile inimesele sellise ülesande, et meil on nüüd ruum, mis on pooleldi fuajeef, pooleldi galerii, ühtlasi ka turvamehe nii-öelda tööruum. Et palun töötle seda ruumi. Milliseid ootuseid sa endal tajub? Ühelt poolt see puudutab programmi kokku panema, sest et näiteks kui palju on osakondadel selliseid kohustuslike või nagu automaatselt täituvaid aegasid või kui palju see galerii täitub nii-öelda maja enda poolt. Ja teiselt poolt, milliseid ootuseid sa tajud laiemalt nii-öelda Eesti kunstielust kunstiväljal. Ootuste suhtes koolisiseselt siis mul oli see hea võimalus, et enne galerii avamist tutvuda eelnevate galeristide töödega sinult ka uurida, millised on need ohud. Nii et ma näiteks sellega tuttavad paljud osakonnad võivad kärmelt Kippelt hakkama pöördunud minu poole iseenesestmõistetavalt, et meil oleks vaja nüüd teha siin osakonna ülevaatenäitus. Ja tõsi ka päris mitmeid selliseid ettepanekuid on olnud, et meil on need alad päris head, viimase kursusetööd ja maid. Aga neid osakondades süüdistada selles eas ei ole ka midagi negatiivset, et viiele kuuele sellisele pöördumisele maga kahele, kolmele võib-olla vastasin positiivselt. Tõepoolest, et see, mida te teete hetkel, on kunstiakadeemia raames sedavõrd oluline, et me paneme selle nii-öelda eelisjärjekorras välja. Aga laiemalt ühiskonna mõttes siis. Ma ei ole veel leidnud võib-olla seda täpselt balanssi, et kus lõppen mina selles galeriis ja kus algab kunstiakadeemia, et ma proovin ennast oma persooni sinna sisse panna, aga mitte võtta asju personaalselt. Ja minu enda ettekujutuses vähemalt on kunstiakadeemia üks põhilisi funktsioone on ka galeriinäituste tegemine ja seega minu silmis on EKG üks Eka olulisemaid punkte. Teiseks, ma arvan, et kunstiakadeemia kõige olulisem eesmärk on kunstnike koolitamine ja tudengid peaks olema esimene eesmärk koolil ja ma proovin siis seda poolt vähemalt väljapoole suunata. Aga olude sunnil, kus kõikvõimalike rahakraane pööratakse kinni, ma ei ole üldse kindel, et need tudengid ja galerii on praegu kunstiakadeemia esimesed prioriteedid. Aga see ongi tegelikult galerii väga oluline funktsioon kunstiakadeemia juures avada seda tegelikult väljapoole ja vahendada ja luua see kanal, sest et tegelikult maja on ju kogu aeg kinni ja isegi nagu inimestel teistest osakondadest tihti ei teagi, mis kuskil majas toimub ja nii edasi galerii on tõesti see üks punkt, kuhu tulevad kokku kokku ja näevad nii-öelda teiste tegemisi ja üks on osakondade näitused, aga tegelikult Eesti kontekstis on ju väga raske ka vahet tõmmata, et aktiivselt kunstielus tegutsejad on enamus ikkagi kunstiakadeemia taustaga, kas seal jätavad õppinud ja nii edasi ja nii edasi, et tegelikult sellel galeril on nii maja sisse kui maja välja tegelikult väga oluline siukest sõlmitaja roll. Selles mõttes mul on väga hea meel, et see katkestus on siiski praeguseks läbi saanud. Tahtsin küsida veel üldse nende kunstikoolide juures olevate galeriide kohta nii Eestis kui ka ütleme siin lähiregioonis. Tartus on Tartu kõrgemal kunstikooli galerii noorus, mis on selline ilus, suur, uhke, eraldi ei ole fuajees täiesti pidulikult omaette asuv ruum. Y galerii alustas ka vist rohkemal või vähemal määral maalikunsti osakonna, sellise väljundina aga on muutunud väga iseseisvaks sellest, kuidas sa vaatad praegu sellist koolide juures olevaid, galeriisid kuu sarde, kuidas EKA võiks sinna paigutada kuidagi. Saad tabasid minu jaoks nii-öelda naelapea pihta. Et võrreldes Tartu kõrgema kunstikooli galerii, mis on Tartu parimaid näitusesaale, siis selle kõrvale EKG ruum panna, mis näitusesaalina kindlasti nii hea ei ole. Ma arvan, et vähemalt hetkel EKG peamine funktsioon siis EKA juures on olla nii-öelda think tank, think tank. Aga laiemalt siis just kirjutan hetkel projekti sügiseks. Ja plaan oli selline, et Põhjamaade ja Baltimaade kunstikoolide võrgustik Kuuno. Et ma tahaksin kogu EKG sügissemestri plaani pühendada nendele koolidele ja need on siis kuskil 12 13 kooli, kui ma ei eksi ja tuua nende koolide lõputööde näituste mingisugused osad, ehk siis näiteks septembri kaks-kolm esimest nädalat on kuvataide Helsingist ja nii edasi. Ja see oleks justkui siis õppetund kunstiakadeemiale, mida kusagil tehakse, kuidas tehakse samas ka kindlasti oluline selline sisend kunstihariduse laiemale teemale. Et kuidas õpetatakse teistes kunstikoolides näiteks mis on mind üllatanud enamus skandinaavia kunstikoole, nendes on vähem kui 100 õpilast, aga samas üks kaks korralikku näitusesaali või projektiruumi. Nii et võib-olla siis jätkuprojektina saaks ka kunstiakadeemia näituseid nendesse koolidesse viia. Aga küllap siis teadmine, mis sealt võiks veel sündida, on see, et vähemalt seni mina ei ole näinud ühtegi raamatut või artiklit konverentsi teemal kunstiakadeemiate galeriid. Mis on mõnes mõttes selline kaardistamata teema kogu Euroopas ja väljaspool. Et miks mitte olla siin avangard. See on väga hea mõte, ma arvan seda terita lehtedest galerii alatist, seisu, millest me alustasime, siis sa paratamatult tegelema nende küsimustega võib-olla aktiivsemalt mõtlemisega või nende üle arutlemisega, kui võib-olla siis, kui sul oleksid kõik mugavused nii-öelda. Ma arvan, et see on väga lähtepositsioon. Tahtsingi küsida, kas sul on eeskujusid galeriide hulgas, mitte nüüd kunstiakadeemiaga seotud, aga võib-olla mingi äge koht, mille moodi sa mõtled, et ma tahaksin ka teha või mingeid joone, mida sa tahaks ikka teha täiesti Eestist ja välismaalt, mis su eeskujud, Winspireerijad on? Paraku ma olen tehniliselt kaunis saamatum ja Ma imetlen siin kolleegide näituse installeerijataja tublide galeristide tööd, kes teevad laitmatu näitusetehnilisest poolest aga olles samas endale andnud aru, et ma ise mitte kunagi sellega õieti hakkama ei saa, siis ma teadlikult jätan selle poole nagu tahapoole lootes, et kunstnikud ehk ise on väga võimekad selle poole juures, aga siis mida minu enda panus on just nõuda igalt näituselt vestlusringe. Mingisuguseid arutluskäike uue teadmise loomist ja eeskujud on siis mitte nimesid nimetama hakates, aga Madalmaades mitmed kunstihoone tüüpi asutused, mis tegelevad jõudsalt kirjastamisega ja selliste avalike ja võib-olla ka linnaruumiliste programmidega Mis on sinu jaoks sinu tegevuse õnnestumise kriteeriumid või kuidas sa saad aru, et on olnud hea aasta näiteks 2013? Lõpus kõik, mis ekasse puutub, siis teatavast missioonitundest on see tibude lugemise aja, ma olen vähemalt lükanud niimoodi kuus-seitse aastat edasi. Et kui näiteks selle Art Plaza projekti sisse kirjutatud galerii oli suhteliselt samamoodi suvaline lähtepunkt noh, et sinna võib sattuda radiaator keset ruumi ja nii edasi, siis selles plaanis tegutsen selle nimel, et üks asi, et galeriile ja miks mitte ka muuseumipinnale uues hoones oleks ülioluline koht. Aga EKA siseselt, mis praegu toimub, siis ma loodan, et ma vähemalt nende aktiivsemate tudengite õppejõudude seas suudan osutada nendele mäda paisatele, mida oleks vaja jätkuvalt lõhki pigistada või siis vähemalt rääkida ja kratsida nendest, sest Ma pean tunnistama, et Ecol on hetkel selles mõttes hea aeg, keegi ei nori meedias kooli kallal ja kõik saavad rahus tööd teha. Aga selle rahus töö tegemise juures on, kui keegi tahab uuest majast rääkida või või sellest, et kooli struktuur vajaks muudatusi, siis lüüakse käega, et ah, ärme sellest küll räägi. Mis on kohati nii frustreeriv, et kõik sellega ei taheta tegeleda, siis võiks ju paremini kooli laiali saata. Rääkides sellest näitusest, mis praegu on üleval galerii, avati sinu enda kokku pandud metfondid tööde valikuga. Aga see, mis on alates jaanuarist nüüd üleval, on Kristina õllekki kohaspetsiifiline näitus, mis tegeleb just nimelt selle ruumiga, mis on ühtlasi sissepääsuks 20 kahte erinevasse ettevõttesse ja poodi. Ja lisaks ka kunstiakadeemias kunstiakadeemia fuajee, kunstiakadeemia galerii. Räägi palun natuke sellest näitusest ja sellest, mis on üldse tulemas nüüd edaspidi. Kristina puhul tasuks kiita just seda, et tal oli hoopis teistsugune näituse taotlus üks tugevamaid taotluseid, kus ta sooviks oli lahata fotograafia tasapinnalisest või mitte tasapinnalisest. Kuidas siis mõned nädalad enne näituse avamist hakkas oma näitas sobitama ruum ja nägi, et see ruum ei ole sedavõrd süütu, et sinna võiks panna näituse ja see kõnetaks siis ta väga konkreetselt loobus oma esialgsest plaanist ja võttis eesmärgiks tuua välja olemasolev ruum. Sealjuures konsulteeris ta mitmete protsentidega ja tulemuseks oli siis nii-öelda tuubeldatud ruum, kus ta on pildistanud sama ruumi trükkinud fotod välja võimalikult sarnases toonis sellega, mis reaalsus on. Ja eesmärgiks on siis see, et kui inimesed, kes tulevad fuajeesse, kõnniksid sealt muidu läbi, et kas nad siis näevad seda näitust, et aga jaa Kristina õllekki näitas, võtab väga hästi kokku siis selle meie vestluse esimese poole, kus siis just nimelt temal näituse jooksul on väga paljud sellised edasi arengud olnud selle fuajeestumise suunal. Aga Kristina näitus seal lõpeb siis järgmisel kolmapäeval kell kuus vastavasisulise vestlusõhtuga. Aga mis veel edaspidi järgmisel nädalal avame ühe inglise kunstniku, stiidan kaarterin töötoas valminud vabade kunstide magistrantide näituse. See jääb ülex paariks nädalaks, nagu ka enamus järgmistest näitustest. Märtsis on tulemas Horbanistika osakonna retrospektiiv Kaur sarve kureeritud üheksa aastat. Millega siis tegelenud on Tallinna linnaruumis? Märtsi lõpus on veel üksainuke importnäitus, kus endine tudeng Ulla Juske praegu iiri kunstiakadeemias toob oma vabade kunstide osakonna kursusekaaslased videonäitusega Tallinnasse. Ja märtsi lõpus on võib-olla minu jaoks kõige põnevam näitus, kus installatsiooni osakonna tudeng Sten Saarits plaanib olemasoleva ruumi võimalikult ümber struktureerida. Et sellise väikese tiiserina ütlen, et ta riputab lakke üle 1000 veinipudeli ja lühidalt veel on tulemas fotograafia tudengite ühisnäitus, siis on Liisa Kruusmägi isikunäitus joonistused siis graafikaõppetooli, bakalaureusetudengite näituse veel üks maalinäitus. Ja iga selle näitusega käib siis kaasas ka natuke vestlust, ma saan aru, tahaks loota. Jääme lootma, aga aitäh, Gregor. Ja külastab ta, kui siis palun, EKGd, millel asub suure uhke Eesti kunstiakadeemia sildi all Estonia puiestee seitse. Mina olin saatejuht Maarja mürk kuulmiseni järgmises ministeeriumis. Kunstiministeerium. Kuula kordusena. Laupäeval kell 14, null viis.