Kunstimüsteerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Te kuulete kunstiministeeriumi, mina olen Indrek Grigor. Tallinnas hobusepea galeriis on veel täna õhtuni seal neljanda veebruarini avatud Margus Tamme ja Marta stratscase. Nagu autoriga möönab tõlkimatu inglisekeelse pealkirjaga näitus never ood IN. Kunstiministeeriumil õnnestus mikrofoni ette püüda Margus Tamm kes avas mõned näituse sisuliste valikute taga seisvad mütoloogilised võtted. See oli nõus ka oma kunstnikupositsiooni natuke pikemalt kommenteerima. Sul on uus näitus hobusepea galeriis kaasa mardastratskasega. Näituse pealkiri on never ood IN. See näitus nagu mingis mõttes läheb natuke tagasi Sinumi varasemate praktikate juurde, kus oli tunda sellist rõõmu kitsist popilikest elementidest. Vahepeal nagu tundus, et sa oled sellest natuke taandumas. Jah, ma kuulsin ka nagu mujalt väljendit, et on selline popikas vormilt võib-olla kui sa mõtled seda altsud pannud, et tundus mulle vahelduseks vahelduseks selline esteetika kuidagi aktuaalne aina selgemalt tunnen, et millega tegelen, on huvi motiivide vastu või loo jutustamine teatud loo jutustamistehnikat, mis mind huvitavad võib-olla viimasel ajal kitsamas fookuses, just ütleme, tõlkimise tõlgendamisega seotud problemaatika või narratiivid, mis tekib tõlkimise käigus võtame sedasama Pealkiri ro riivena, siis see on selline lause, mis on tõlkimata, aga ta on samas väga tõlgendatav ja sellise lause morfoloogia seisukohalt on ta sümmeetrindanud, pallinud room ja talle tähenduse või selle lugemissuuna annavad tegelikult tähendasid tühikut seal vahel Kui me võtame konkreetselt selle nii-öelda tõlgitavuse enese nagu keelelisi tõlgitavuse, siis Su näitusele selliseks motoks on, et kunst on alati ja kõikjal pihtimuse saladus siis väidetavalt tsitaat Karl Marsilt, et siin pihtimuse saladus moodustab sellest ka võrdlemisi sarnase situatsiooni mingis mõttes. Et mul võiks asjal on nagu küsimus, et kõigepealt, kas tegemist on nagunii-öelda, feik tsitaadiga kas see on nagu pärit nii-öelda päris tõlkest või, või noh, et kust see Lihtsalt ei saa jah, minuti tagasid näkku ära, leidsid jälje üles, siis noh, ma juhatan sind edasi, et jah, tegemist on vähe. Ütleme, kasvõi guugeldada ühe tuntuma või enim levinud, karmastasin tsitaadiga ja see mulle silma see täispikkuses avati soolvesed Eurograjatest, Sigrid konfession anud ates seen, taim ei, mootor Muumend off it's staadion. Ja mulle tundus, et seal oli nagu väga hea lause, aga et ma saaksin paremaks teha, lase säilitada seda osundus, autentsust ei tahtnud feik tsitaati, ma ei tahtnud seda muuta. Kasutasin nõksu, et ma jätsin alles pool esimese poole lausest ja tõlkisin des y infession pihtimuse saladuseks, mis noh on ütleme, secret konfessioniseks tõlkida palju vähemaks kuulsa täitsa omandas minu jaoks sellise teise varjend, aga samas osundus ei täpseks, et ma ei võltsinud. Ma lihtsalt tsiteerisin valikuliselt ja tõlkisin valikuliselt. Tõlgin ainult mingi pia, loon sellega teatud uue tähenduse, näiteks enda teksti kogu puhul, kus ma vahepeal seal kirjutasin puhtalt ümber. Andres Ehini jutt, mis ta siis üksi unes töös kasutas, ka mätsin seal mõnedes kohades üksikuid lauseid ja sõnu vahele jätsin nagu hotentseks natukene nihestasid seda originaalset lugu, et ta siis sobis, ütleme, minu ülejäänud tekstidega paremini või siis noh, andis selle meeleolu, mida ma tahtsin, ma kasutasin sellist nagu jutustamisviisi ümberjutustamisviisi, mis on ühest küljest autentne, aga teisest küljest ütleme, faabule jääb samaks, aga süžee moondub ja siis Köler Prize'i näitusele, mis olised klienti Seven Rising saanud, kus ma siis rääkisin ühest surnud tuletõrjest. No see tekste inglisekeelne sellisele lühike kontsentreeritud elulugu. Ja seal ma avastasin enda jaoks nagu teise siukse ümber ühtlustamisviisi, ma viitasin seal, ütleme, tatud artiklitele tema enda kirjutistele mingitele sitaatidele, aga noh, tõlkides anaalallikad olid eestikeelsed, tõlkides inglise keelde ma sain valida, ütleme, sinonüümide vahel, et ma sain seda teksti või pealkirja seda teha, oluliselt patiivsemaks anda talle ütleme sellise emotsionaalse varjundi, nagu ma tahtsin muuta, aga mõnes mõttes selliseks võib-olla hämaramaks. Ühesõnaga selle tsitaadi puhul ma kasutasin neid kahte lõkse, mida ma olen varem kasutanud, leidunud head olevat. Aga olgu, titaaliga läheb lugu edasi, eks ole, et inglise keeles on siis täis tsitaate, vorsti olulisem tembriver des y profession. Tähendate seent andi tal Muumend ohvits taime. Huvitav oli selle puhul see, et ma hakkasin otsima saksakeelset vastet ja ma ei leidnud seda marks teadupoolest kirjutas saksa keeles, mõtlesin, et veel lahedam oleks ikkagi noh, päriselt ette. Tekst. Aga mida ma siis leidsin, oli Adolf Bernhard Marxi saksa klassitsistliku helilooja tsitaat missitati kunst, stest kundiveral endaski, Haime Bigamplis Undusk telkmaal hiired sai, mis siis noh, võib oletada, et see kõlab peaaegu nagu ütleme, kas inglise keelde tõlkida kõlab peaaegu nagu seal elanud Marxi tsitaat ja tõenäoliselt on aetud segamini kaks Marxi, üks on siis klassitsistlik helilooja ja teine on, eks ole, ajalt marksistlik teoreetik. Aga huvitav on see, et tõlkimise käigus inglisekeelne saksakeelses on oluline nüanss vahe. Adolf Bernhard Marx ütleb, et kunst on oma aja mälestusmärk, kui siis levinud karmakse tsitaat ütleb, et kunst on oma aja suremate liikumine, Surematu mälestusmärk, surematu liikumine, üritasin tuvastatud, kus see vahe võib tulla ja siis ma arvan, et vahe on selles, et kui tõlkida inglise keelde, siis monumenti Muumelt kõlavad sarnaselt ja noh, ma arvan, et see helilooja tõlkimine marksilikuks, Karl Marxi allikaks on toimunud siis juba inglise keele sees tõenäoliselt nagu valesti, tõlkimine on kõlanud helipildi järgi Muument ja monument, väga sarnased sõnad ja selge, et monument ei kõla karmaalsuslikult, see kõlabki klassitsistliku, eks ole. Aga Muumen sa juba kõlab selliselt, kõlab juba nagu dialektika. Nii et noh, väga huvitav arheoloogia klausel. Kui me sõnu nagu näitust vaatame, siis see on ka selline kahetasandiline hobusepea galerii on kahekordne, eks ole, võimaldas sul luua nagu sellise pealse maailma lumivalgeks kiilus ristimeri mis eriti nagu selle interpretatsiooni kontekstis muutub kohe nagu monumentaalseks. Samas kui keldris on, on selline justkui veealune maailm või ma ei oskagi öelda, mis asi nagu teispoolsus. Et on selline nagu dihhotoomia, nagu tekitatud tal kõigepealt, kas ma saan aru, et see monumendi konks haakub natukese tsitaadiga, aga kui ma siit natuke edasi mõtlen, siis ausalt öeldes mul läheb natuke nagu järk kaotsi, et kas sellel tsitaadile on nagu selle näitusega ka veel selliseid sisulisi kokkupuutepunkte, mida ei taba ära. Pigem on tsitaat näituse laiendas või noh, nagu ma ütlesin, et mind huvitab selle puhul tõlkimise tõlgendamise küsimus, et ja mul on siin ka mingeid oma selliseid personaalseid mänge, näiteks, et noh, mul oli oluline, et need ülakorruse Skulpturaalse objektid, et need on valmistatud samas ettevõttes sama tehnoloogiaga, millega valmistatakse köögil kontorimööblit sama masina, sama viimistlus oleks sama ette võtta. Ma üldiselt teen rohkem või vähem kohaspetsiifilisi installatsioone avati galeriis, galeriiruum tingitatud annab sellised narratiivsed struktuuriate hobuse peal on tõesti see vägana täiendaks või vähemalt soodustab kaheosalist narratiivi mingisugust sellist nägu vertikaalselt kulgevat narratiivi. Eriti seal galeriiruumi puhul, et kas või selle trepi asetas, trepp ei ole varjatud, trepp on tegelikult esiplaaninud kui kasvõi noh, aknast või väljaspool sisse vaalsete esimene asi, millega vastakuti satub seal trepp, et seda noh, seda võib planeerida, aga samas ta justkui nagu innustab ennast mitte ignoreerima, vaid kuidagi selle kahe vertikaalse tasandiga suhestuma. Tulles korra tagasi selle firma juurde, kes kolmentaalsed objekti tootis, et kas see kinnihoidmine, teatav äike kinni hoidva kult, nagu selle tootjafirma mulle tundub, jälle viitab just sellele nagu popi traditsioonile või noh, ütleme niisugune tarbeeseme toode. No mind huvitas pigem see aspekt, et see on, ütleme, kasutades sama keelt luua siis, või ütleme sama süsteemi sama tehnoloogiat, sama puidutöötlemisgrammatikat teha väljundid, et pigem siis struktuure väljend neist kujunditest kujundid on iseseisvalt noh, see, mis on seal ratsionaalne pool, näituse juures ongi, ütleme, teatud teksti arheolooge ja näiteks moodulite paikapanek, et noh, kogu see kõik need objektid nii ülakorrusega päevakorras on ehitatud nagu samale moodulile seal 30 korda 30 sentimeetrit, kuubik kõik need, ütleme ruumi proportsioonid või jaotastan, kolmega jahunevad, et noh, siis siis ütleme, eeldatavasti tagab või vähemalt noh, idee poolest võiks tagada teatud sellise struktuurse ühtsuse. Aga. Nende kuubikute kontekstis selliseks moodulite jagamise võtte kasutamise juures, selgete kujundite kasutamise juures ka ma lihtsalt ei taha kuidagi või saa kuidagi ära siit Nende popi esteetika ja siis ütleme sellise nagu kontseptuaalse või märksa rohkem nagu vormipõhise kujundi käsitluse juurest mõistet, nagu olen selle vastuolu kogu aeg loomingus näinud, siis mulle kogu aeg meeldinud. Et mul selles kontekstis nagu ongi, et sa oled lisaks kujutavale kunstnikule olnud üsna palju tegevdisainerina ja kui me nagu seda Eesti disainimaastikku vaatama, siis väga tugevalt domineerib praegu see nii-öelda amsterdami koolkond või Madalmaade koolkond, ütleme siis natuke laiemalt. Ja ka ühelt poolt justkui suhestub sellega üsna noh, konkreetselt mingit disainides tunda. Teiselt poolt mulle ikka tundub, et ikka ja jälle see sinu seal see Kitši rõõmu ja popikirevus nagu või nagu nende elementide kasutamine nagu aeg-ajalt lööb välja, et kas sa ise nagu kuidagi konsulturseerib või mõtestatud ka seda või sa lihtsalt teed oma tööd. Võib-olla ta eelnevat tööd, et see on võib-olla teatud instrumendid, mille hulgas on, mul on nagu valida, et ma ei taha seda, näitas nagu ümber jutustada, kui ma võin rääkida selle taustast, sellest struktureerimisest. Ta ütleme näiteks pikka aega, kui see, nagu esimesed visioonid hakkas tekkima, mis on puhtalt intuitiivne tegevus. Pikka aega mul tüla korruse kujundit või pilt oli nagu silme ees juba. Aga see ei klappinud, sest Altkorrus oli puudu. Ma jõudsin järeldus, et all on tarvis midagi hoopis nagu teistsugust, midagi intensiivsete värviliste kontrollima. Siis pikka aega ma mängisin mõttega, et all on selline, ütleme, mingi abstraktne, värviline, intensiivne objekt. Aga noh, see nagu tundus, et ei ole piisav. Et kolime, taipasime, et siin on just see koht, kus tuua sisse selline ütleme, allegoorilise esteetika, selline justkui nagu metafoor või pseudometafoorne pseudokoorile tuleks värviline teisest küljest hästi nagu tihe. Siis ta nagu tasakaalustab need kaks tasandite ära, et on hästi kontrastne, teisest küljest on ta tasakaalus seal ütleme pragmaatiline esteetika valik, et mis mulle tundub, et selles olukorras hoiab seda asja koos. Aga samas, sul on ikkagi oluline nagu selle kontrasti küsimused, et sa ei läinud nagu sellise noh, puhta vormi peale, et seal ei ole nagu sellist matemaatilist lõpuni kalkuleeritusele, sellist sellele 30 korda 30 kuubile nagu truuks jäämist ka ütleme sisulises plaanis sisu plaanist otsisse sellise tugeva nagu nihke Loo ehitamine, eks ole, see on see noh, narratiivselt mulle jah, meeldib ikkagi mingisuguste pööretega süžee või ta ei ole võib-olla nii selgelt point, nagu on olnud mõned varasemad, näitan seda, ta on midagi sellist, et on teatud süžeepööre või teatud selline intriigi sissetoomine ja eesmärk ei ole mingisugune Warhol, masinlikuks muutumine või see nagu ei huvita, pigem eesmärk on ikkagi novell. Kui mul oleks muusikaline kuulmine. Ma teeks muusikat selle asemel, sest noh, ta ütles, et ma teeks ballaad ideeks leinata. Jah, see tundub päris hea paralleel. Aga puhtpragmaatiline küsimus seoses näitustega, et kui nüüd nagu kokku võtta see, mis sa oled öelnud, siis, et on need sa väga palju galeriipinnaväel, eks ole, ja siis need tööd on seal tavaliselt ka väga nagu selle galeriipinna, nagu kesksed vormi kujundile on väga oluline roll siis seal on nagu selline tinglik narratiivsus ja, ja tihtipeale nagu selline brändi hetk või element. Aga lihtsalt teades, et sa oled Eesti kunstiakadeemias doktorantuuris ja teades, et teil on seal nii-öelda näituse tegemise kohustus ja mul on jäänud selline mulje nagu jälgides, mida sa oled nii-öelda akadeemilisel väljal publitseerinud, see, millest sa oled kirjutanud saad sa tegelikult ennekõike taktikalise meedia ja mõningate nagu selliste sotsiaalsete protsesside kajastamisel on nagu mingis mõttes siis justkui ja ütleme, ka autoriprobleemi ja võrdlemisi huvitavaid nagu probleeme oma töös, aga mul tekkis kohe täiesti selline intrigeeriv küsimus, et kuidas su nii-öelda näitusetegevus suhestub susele doktorite tegevusega või, või need konkreetsele seostugi. Mingil hetkel tekib nagu valiku, et ma stendi teoreetilise doktoritöö juba mõned aastad tagasi Regilsele valikut. Et kindlasti see seostub mingil määral aga mulle noh, erinevatel põhjustel tundus parem, kui ma neid ei ürita kohe sellise hübriidformaadi peale minna. Et noh, laias laastus ja doktoritöös või selles mõttes ma olen publitseerinud, ma tegelen ka, ütleme, publiku ja tõlgendamise ja tähendusloomega eelkõige noh, näiteks kollektiivse autori puhul, et kuidas erinevad kollektiivid suudavad sellist ühtset tähendust produtseerida või siis ütleme, sekku kunsti puhul, et kuidas nad mingi selline avalikus ruumis toimuv krüptiline sekkumine, kuidas ta, kas ja kuidas ta tekitab meedia tähelepanu, millist vastukaja ta pälvib, et nädal just nimelt selleks, et tähendusloome, mehaanikud. Nii et kas seal on, ütleme, on võimalik kirjeldada nagu just nimelt teatavat sellist valemit või narr tiivi tekkeprotsessi, et noh, kas seal on nagu mingit seaduspära selles suhtes, noh, see ühisosa on kindlasti olemas, aga jah, olen pigem nagu hoidunud. Algas sellest, et ma tundsin suurt vastumeelsust, et kui ma peaksin hakkama iseennast niimoodi nagu analüüsima reflekteerivatsetud tobe. Aga noh, ka mina enda fookus on muutunud, et siis kui ma nagu valisin enda teemadest, siis ma ise tegelesin rohkem ka sellist, ütleme avaliku ruumi perfakatega, aga võimalik teema uurimine on mingis mõttes nagu topis minu jaoks praktika ära. Vatikan ei tundunud enam nii huvitav, kui ma juba hakkasin aimama sõltuvate seaduspärasusi selle enda jaoks, kuidas nagu põnevus ära kohaspetsiifiliste installatsioonide kannika selle näitusega nagu ka paljude eelmistega, et ega ma ju näen sedasama rajal kui kõik teised või et noh, saab valmis avamiseks ja siis ma nagu noh, alles näen, et mis see on, et seal õnnet faasid. Mingil hetkel noh, juba tükk aega enne avamist, aga tegemise käigus kaob igasugune tegelikult orientiir ära, et siis on ütleme, teatud nii-öelda ma ei tea, elutarkused, et mis seal tekkinud, et tuleb jääda esialgsele plaanile kindlaks, ei tohi teha viimasedki muudatusi ütleme, et siis tuleb see mehaaniliselt ära teha, aga noh, seda nagu tervikpilti sa enam yldiselt enne avamist ei taju ja seal võib-olla hiljem nagu tekib uuesti Kuidas sul see eeltöö nagu käib ka näiteks selle näituse ja nende monumentaalseid kujundite puhul et kas sa tegid omale ka siis ma ei tea, kolm T mudeli sellest ruumist. Argo Narva tee, seal on oluline mainida kindlasti. Argo peale on Krist kõigi su isikunäituste või vähemalt viimaste aastate isikunäituste arhitekt. Niukesi ruumiga töötamise eelistamisel on mingi põhjus ka, eks ole, et noh, et kui su installatsioonid on kõik ruumi spetsiifilised, nagu isegi ütled, sa isegi nagu ennem ei näe neid ise on ju ja neist ei jää ka nii-öelda midagi maha. Aga kuivõrd sa oled selle võttega nagu juba aastaid töötanud, et su tööd on, on suuresti nagu sellised ruumikesksed, et isegi kui sa näitasid, on sisaldanud nagu mingeid konkreetseid objekte nagu veri, au Tartu kunstimajas, siis need objektid ei olnud mitte sinu tehtud, vaid nagu teise mehe poolt toodetataks oled, sa tõid nagu võõra autori sisse samamoodi EKKM-i selle Köler, Prize'i uus teos. Et sa ei teinud seda objekti, vaid sa kasutasid nagu seda objekti kui mingit detaili, mille sa tõid ruumi. Et kas sa oled enda jaoks mõtestanud, et miks sa töötad just ainult ruumiga, et noh, et ka sellest näitusest sul need objektid jäävad alles, aga põhimõtteliselt sul ei jää nagu ikkagi nagu teost või sul seal jäävid objekti. Noh, ei osanud mulle kuidagi. Eelkõige perfomance installatsiooniga, et noh, selline kohaspetsiifiline installatsioon on oma efemeerse selt selliselt ütleme žesti lõplikkuselt, aine korslaselt võrratu perfakaga, et noh, võimalik, et see on niisugune teatud ka isiklik adrenaliini otsimine, et siis on see üks, sest üks nagu võimalused, mida ei ole võimalik nagu enam korrata, ei ole võimalik tagasi võtta. Killustiku pragmaatilised põhjused, mul ei ole kunagi ateljeed olnud, näiteks tatud nomaadlik nagu kunstitegemise stiil, et mul ei ole sellist nii-öelda tagalat, kuhu ma varun nagu teoseid, mis mul on nii palju, kui ma olen arvutis, siis kogu lugu näiteks ka kogu disainitegevusest teksti kirjutada, sest meil on kõik sellised asjad, mis on põhimõtteliselt oskasse pandavad kokku pakitavad. Kui ma näeksin nagu kontakti sinu selle ruumis töötamise disaineri töömeetodite vahel, et kas see on nagu repreteerime selles mõttes, et disainerina kaaslasel on mingi tinglik, kas siis kahemõõtmeline tõenäoliselt tavaliselt ruum, mille sa pead mingis mõttes nagu täitma või sa pead nagu läbi komponeerima, eks ole, et seal töötavad koondloogikat. Kohati tundus, et sa töötad sellepärast just tugevalt nagu ruumikeskselt disainis on ka mõte selline, et sul on nagu tühi galerii ja siis sa lood sinna sisse selle, selle asja, mida vaataja siis antud juhul mitte ainult visuaalselt paika kuidagi nagu kogemuslikult saab kogeda, sest see on kasutöödes ikkagi nagu sees olnud, et vaataja peab sinna nagu mingis mõttes nagu sekkuma suhestuma või ka sellega, et sa tood sinna nagu kellegi teise loodud objektid, tekitad nagu sarnase situatsiooni, et sina justkui tekitasid ruumi panid sinna midagi sisse ja see nii-öelda vaataja autori suhe on veel see, et vaataja tuleb juba see, et ta vaatab neid teoseid, suhestub teda, eks ole, ja siis linnagaleriis olnud see selline väga konkreetne selline žest vaataja suunas. Mulle tundub, et sellisel ruumiga töötamisele sellel viisil, kuidas disainer nii-öelda tühja lehega töötab, et seal on nagu mingid paralleelid Jah, tõenäoliselt küll ja kindlasti minu enda jaoks on, on need asjad nagu väga selgelt seotud, et noh, kõige nakategorriseerivad erinevates lahtrites seda nahka minu koduleheküljel lahku löödud, kuna neil on noh, nii-öelda erinev sihtgrupp on eraldi, eksisteerivad maailmas Nende jaoks loomulikult on seal järjepidevus olemas, et kui ma hulk aastaid tagasi koduleheküljel tädina, et mul endal oli tegelikult mõnevõrra üllatav avad aastada nagu noh, mingisugune võib-olla mulle enne seda illusioon, et ma kuidagi alustad nagu pidevalt otsast peale, aga peale seda ma avastasin, et ei, et noh, lihtsalt see rääkides on olemas lihtsalt nagu hüpleb erinevate distsipliinide vahel, et miks rohkem disainer ja näiteks minu näitusetegevust disainer tunduvalt tihedam kui kunstnikule disain on tänu sellele tunduvalt lihtsamalt on kahemõõtmeline, ma pean seal tegelema kahe mõõtmega, ütleme, installatsioon, performance on neljamõõtmelised, et seal on õmblussiis ajaline Kulka juures, et selles Ta on plakati pind näiteks jah, tunduvalt noh, ütleme, seal lihtsamini organiseeritud ja seal on võimalik mingeid ideid, nagu ütlesime, algsemas faasis nagu läbi proovida. Te kuulsite kunstiministeeriumi hobusepea galeriis eksponeeritud näitusest never ood iibel, kõneles Margus Tamm. Mina olen saatejuht Indrek Grigor. Kuulmiseni. Kuule kordusena laupäeval kell 14. Null viis.