Tere õhtust, kell sai kuus, Päevakaja võtab nüüd kokku neljapäev, 121. veebruari olulisemad päeva sündmused meil ja mujal stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Eesti ametühingute uueks juhiks valiti transpordi ametiühingu kauaaegne juht Peep Peterson. Esimese tööna seisab tal ees kollektiivsete töösuhete rehv, vorm, kus kõigi streigi lepitus ja kollektiivlepingu seadused ümber tehakse. Välisministeeriumi prioriteet on tegeleda Eesti kohalolu kasvatamisega maailma kaugemates piirkondades. Nii rõhutas minister Urmas Paet oma ettekandes riigikogule. Damaskuse kesklinnas sai plahvatuses surma vähemalt 53 ja kannatada üle 200 inimese. Tegu oli ohvriterohkeima rünnakuga aga Süüria pealinnas alates eelmise aasta 10.-st maist. Euroopa keskpank sai mullu 998 miljonit eurot puhaskasumit. Kasumi suurenemise tingisid muuhulgas intressid, mida saadi kriisiriikide võlakirjadelt. Helsingi ja Tallinn võiksid edaspidi koostööd teha kahe linna elu puudutavate uuringute tegemisel ja ühiselt arendada rail Balticu projekti. Nii ütles Helsingi linna jussi pajunen Tallinnas käies. Keskerakond korraldas Tartus elektrihinna tõusust ajendatult valitsusvastase meeleavalduse. Skandeerides nõuti algul majandusministri, seejärel aga kogu valitsuse tagasiastumist. Stenbocki majas on nüüd iseseisvusmanifesti originaal Riga. Tahveltahvlil on ka fotokobja Juhan Kuke käega kirjutatud algtekstist. Okupatsioonide muuseumis esitleti Eesti vabariigi 95. aastapäeva puhul ilmunud raamatut Eesti ajaloolised kõned. Raamatusse on võetud tekstid, mis koostaja Maarja keskpaiga sõnul annavad edasi eri aegade vaimu ja kõnetavad lugejat ka praegu kumu. Uus näitus tuli Saksamaad ja käsitleb kaunite kunstide ja rakenduskunsti kokkupuuteala spordist. Ka Val di Fiemmes alanud suusatamise maailmameistrivõistlustel pääses klassikasprindi kvalifikatsioonist ainsa eestlasena edasi Triin Ojaste, kes sai lõpuks 24. koha. Maailmameistriteks krooniti norralanna Marit Björgen ja venelane Nikita Krjukov. Ilm on öösel ja homme päeval peamiselt pilves, puhub mõõdukas tuul. Õhutemperatuur langeb öösel kohati miinus 15 kraadini. Päeval on miinus üks kuni miinus viis, Lõuna-Eestis kuni miinus kaheksa kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda. Eesti ametiühingute keskliidu uueks juhiks valiti senine transpordi ametiühingu kauaaegne juht Peep Peterson. Tema poolt anti volikogus 23 häält vastaskandidaadi ja Heidy Tamme. Lehte sai 16 häält. Mall Mälberg usutles uut ametiühingute juhti ja senist hardaligat. Enne hääletamist pidasite volikogule kõne, mida te lubasite, ütlesin seda, et me töötame koos ja, ja seal me siis ta viimane Tõllu piss esimene, kõige tähtsam töö on nüüd me hakkame valmistuma sotsiaalsete töösuhet reforme, eks kõik streigiseadused, kõik kollektiivlepingu seadused lähevad muutmisele ja see paneb tegelikult õigusliku baasi aastakümneteks ja selleks on vaja väga põhjalikult valmistunud. 16 ametiühingut ei hääletanud teie poolt, mis te arvate, kuivõrd Probleemiks võib kujuneda? Ma arvan, et me suudame oma meeskonna hästi koos hoida ja minu jaoks on siiralt kõik liidu tähtsalt, olenemata sellest, kes oli nende eelistus nendel valimistel, et seda probleemi, et me ei suudaks moodustades tõstavad pead jõudu. Harri Taliga, mida Peep Peterson peaks kõige enne tegema? Laaneti ühingute põhiline probleem on täna selles, et Eesti ühiskond on üsna passiivne ja töötajad ootavad, et keegi nende eest nende probleemid ära lahendakse. Tehtagu mentaliteet, et keegi teine peab tegema, vot kuni kuni see mentaliteet jääb, domineerima asjad ei muutu, inimesed peavad ise tundma seda, seda vastutust, mis neil lasub nende nende elukäigu eest nende töötingimustest. Rohkem kui üheksa aastat tagasi, kui ma kandideerisin esimest korda keskliidu esimeheks, ma parafraseerisin John Kennedyt ühte tema kuulsat lauset, et ärge küsige, mida ametiühing teile andnud, küsige, mida teie olete ametiühingule andnud ja sellega ma täna lahkub, vahet, et ikkagi seesama põhimõte jääb ühingu koosneb liikmetest, liikmed määravad ära selle ühingu näo ja teovõim. Riigikogus toimus täna olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu. Uku toom annab ülevaate. Välisminister Urmas Paet rõhutas täna riigikogus oma välispoliitika aastakõnet pidades, et välisministeeriumi prioriteet on jätkuvalt tegeleda Eesti kohalolu kasvatamisega maailma kaugemates piirkondades. Et Eesti ja meie inimeste huvisid paremini edendada ning kaitsta. Oluline samm on Eesti kohalolu kasvatamine kaugemates piirkondades. Seepärast loodame käesoleval aastal esmakordselt avada päris oma saatkonnahoone Pekingis. Äsja avasime saatkonna Indias saadanega Brasiiliasse oma esindaja, et valmistada ette saatkonna avamist India ja Brasiilia esindustega, jõuab lõpule Eesti kohaloleku loomine maailma majanduse esikümne riikides. Praegu on ligi 51 protsenti Eesti ekspordist seotud aga ainult nelja riigiga. Rootsi, Soome, Venemaa ja Läti uued esindused loovad loodetavasti tingimused, et seda jaotust mitmekesistada. Samas pole Eesti võimekus piiritu ning seetõttu tuleb meie esindajate kohalolekut kasutada maksimaalselt ka majandusvaldkondades. Nii rõhutas väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. Meil on umbes täna kokku, kui loeme kõik välisesindused, rahvusvahelised organisatsioonid, kahepoolsed saatkonnad, circa 50 ja ma arvan, et Eesti-sugusele riigile on see umbes see piir, kust edasi minna, seda numbrit kasvatada on küllalt keeruline, sellepärast on ka väliskomisjon rõhutanud, et me Peaksime ja ka valitsus. Välisministeerium peaks ennekõike analüüsima olemasolevaid saatkondi vaatama, milline on nende tegevus seoses meie välispoliitiliste välismajanduspoliitiliste eesmärkidega. Ja loomulikult see puudutab ka neid inimesi, diplomaate, atašee Sid, kes nendes saatkondades siis töötavad. Täna käsitleti mitmeti ka Eesti esindatust rahvusvahelistes organisatsioonides esile tuues meie saamise ÜRO Inimõiguste nõukogu liikmeks ning minister Paet rõhutas ka Eesti võitlust inimõiguste eest. Erilist tähelepanu pöörame väljendus ja internetivabadusele oleme kolmandat aastat järjest maailmas esikohal internetivabaduse poolest ja valitsus jätkab edaspidigi tööd interneti tsenseerimise õigustamise vastu. Inimõiguste teemat käsitles ka Andres Herkel aga laiemalt ja murelikumalt, puudutades demokraatia väärtuste kaitsmist Euroopa institutsioonides. Me kaotame järjest enam millelegi, mida Phanismina on hakatud nimetama kaaviari diplomaatiaks. Venemaa suhtes ei läinud läbi Räkmomentatsioon Ministrite nõukogule ning Aserbaidžaani poliitvange puudutav raport hääletati täiega maha. Me oleme järjest enam silmitsi olukorraga, kus demokraatliku hääletusega otsustatud Takse loobuda demokraatia kaitsmisest. Edasi tänased olulisemad välissõnumid ja Janek Salme, palun. Damaskuse kesklinnas toimunud plahvatuses sai täpsustatud andmetel surma vähemalt 53 ja kannatada üle 200 inimese, teatas Süüria riigitelevisioon. Autopommiplahvatus korraldati 16. novembri väljakul valitseva paati partei peakorteri lähedal. Tegu oli ohvriterohkeima rünnakuga Süüria pealinnas alates eelmise aasta 10.-st maist, kui kahes enesetapurünnakus hukkus 55 inimest. Euroopa keskpank sai möödunud aastal 998 miljonit eurot puhaskasumit, aasta varem oli keskpanga kasum 728 miljonit eurot. Kasumist on 575 miljonit eurot jagatud euroala keskpankadele ja ülejäänud 423 miljonit eurot kantakse ülejärgmisel nädalal. Eesti Panga osalus Euroopa keskpangas on 0,26 protsenti. Kasumi suurenemise tingisid Euroopa keskpanga teatel muuhulgas intressid, mida keskpank sai kriisiriikide riigivõlakirjadelt. Nende võlakirjade bilansiline väärtus oli eelmise aasta lõpus ligi 209 miljardit eurot. Kõige suurema mahuga ehk 99 miljardi euroga olid bilansis Itaalia riigivõlakirjad. Kreeka võlakirjade bilansiline väärtus oli 30,8 miljardit eurot. Poola, Ukraina ja Slovakkia presidendiga kohtuda Lõuna-Poolas Visla linnas, et arutada ettevalmistusi 25. veebruaril toimuvaks Euroopa Liidu ja Ukraina tippkohtumiseks. Poola president paranislal Komorowski ütles, et eesmärgiks on aidata Ukrainal jõuda assotsiatsioonileppe sõlmimiseni Euroopa Liiduga novembris Vilniuses toimuval tippkohtumisel. Ukraina president Viktor Janukovitš ütles, et Ukrainal on koos Poola ja Slovakkiaga ühine eesmärk assotsiatsioonileppe allkirjastamine Ukraina ja Euroopa liidu vahel. Janukovitš toonitas, et Ukrainal on novembrini aega Euroopa Komisjoni soovitused ellu viia. Ta väljendas kindlustajaid. Reformid lahendavad Ukrainat Euroopale viies demokraatliku riigistandardid sisse kõigis valdkondades. Helsingi linnapea Jussi pajunen käis täna Tallinnas, et arutada kahe linna koostööd lähemalt. Kai Vare. Helsingi ja Tallinn on praegugi väga tihedalt seotud, Eesti inimesed käivad Helsingis ja selle ümbruskonnas tööl. Soome ettevõtjad tegutsevad aktiivselt Tallinnas, turiste seilab kahe linna vahel kümmekond laeva päevas. Tallinn ja Helsingi moodustavad ligi kahe miljoni elanikuga ühise piirkonna, ütles Helsingi linnapea Jussi pajunen Tallinna volikogus eesti keeles peetud kõnes. Selline Euroopas ainulaadne piire ületav linna regioon on sündinud iseenesest tänu elanike ja ettevõtjate valikutele ilma administratiivsete otsusteta lisas pajunen. Ta tegi ka ettepanekud edasiseks koostööks. Minu meelest me teame liiga vähe sellest, mida meie ühises piirkonnas toimub, sellepärast arendat Helsingi informaatikakeskus statistikat pidamist ja viib läbi uurinud kuid mis Kaijastavat pääve reaalsust, kus Helsingi on ühest küljest üks osa Soome pealinna regioonist aga teisest küljest ka osata Paulina Helsingi regioonist. Ma loodan, et ka Tallinn osaleb selle ühiste teadmiste baasi arendamisel. Nii Eestil kui Soomel tasub jätkata pingutusi rail Baltica elluviimiseks. Soomes on viimasel ajal päevakorda tõusnud Soome ettevõtete kolimine Eestisse, kus ettevõtted ei pea reinvesteeritud kasumilt tulumaksu maksma. Jussi pajunen seda otseselt probleemiks ei nimetanud, öeldes diplomaatiliselt, et Euroopa liidus on vaba liikumine. Küll aga arvastajaid. Kahe linna ainulaadsest kooslusest võiks ühiselt kasu saada. Tahaksin vaadelda linnade ühist arengut rahvusvahelisest vaatenurgast. Mõelgem kui huvitava koosluse Tallinna ja Helsingi piirkond üheskoos moodustavad kaks miljonit elanikku, erinev majandusdünaamika. Koos võiksime saada siia rohkem ettevõtjaid ka rahvusvahelisi ettevõtteid väljastpoolt Tallinna ja Helsingit, rääkis Helsingi linnapea. Ka turismis võiks ühispiirkonda tema sõnul paremini ära kasutada. See on üks meie ühine trump, kui mõelda, kui lähestikku meie linnad on ja samas kui erinev on nende ajalugu igivana hansaliidu Tallinn ja paarisaja-aastane pealinn Helsingi. Siin saab ühe päevaga tutvuda kahe väga eriilmelisi linnaga ja seda tasuks reklaamida kui tervikut, usub Helsingi linnapea Jussi Pajuneni. Keskerakond korraldas täna Tartus meeleavalduse, millest võttis osa ligi 100 inimest. Meeleavaldusel nõuti väiksemaid, võrgutasusid ja elektriarveid. Kuna praegune valitsus seda teha ei suutvat, peaks nad tagasi astuma. Nii arvasid Keskerakonna poliitikud ja Mirko ojakivi, käis meeleavaldusele. Niiviisi skandeeriti Tartus raeplatsil veel tunni aja eest. Kohal oli kümmekond Keskerakonna poliitikud, kokku võis meeleavaldajaid lugeda ligi 100 ringis. Plakatitel seisid nõudmised lõpetada rahva raha raiskamine. Parts, kao minema. Teeme portsule tuule alla, parts, lenda ära. Nõutiga pensionide tõstmist. Keskerakonna Tartu piirkonna esimees Aadu Must ütles, et erakond kutsus tartlased meelt avaldama, sest elektriarved on elektrituru avanemise järgselt suurenenud liiga palju. Kui olid eelmise aasta lõpus Toompeal pikad ööistungeid, siis mõni ütles, et need on seal unetud, ei tea, miks nad seal ei saa koju mindud ja nii edasi ja kui selle peale see ei olnud, et kuulge elektri hinna katastroofiliselt tõusnud olema, siis selle peale öeldi, et assoo kas ikka on või elame-näeme, täna siis tuleb välja, et elasime ja nägime, on ja mida me täna teeme? Me selgitame põhiliselt seda, et, et ei ole tegemist mingisuguse loodusseadusega või loodusliku paratamatusega. Väga suured hoovad on tegelikult vabariigi valitsuse käes. Mida nüüd valitsus peaks tegema, et inimesed saaksid odavamalt elektrit? No kõigepealt tuleb muidugi läbi Aadot elektri. Aktsiisid juba uuel nädalal lubab Keskerakond algatada Parlamendis elektriaktsiisi alandamiseks eelnõu. Riigikogu liikme ester tuiksoo sõnul saaks aktsiise alandada neli korda. Mirko Ojakivi Tartu. Ja nüüd veidi pidulikumalt, Stenbocki maja rohelises saalis avati täna tahvel iseseisvusmanifesti originaaltekstiga. Kai Vare. Tahvlile on iseseisvusmanifesti pärnus trükitud originaal. Samuti on seal fotogoopia Juhan Kuke kirjutatud algtekstist, kus on hulgaliselt mahatõmbamise parandusi. Peaminister Andrus Ansipi sõnul on manifest higi õiguslikult Eesti rahva jaoks kõige olulisem dokument. See on iseseisvusmanifesti originaal. Need sõnad on teile kõigile ilmselt tuttavad. Manifest Eestimaa rahvastele. Eesti rahvas ei ole aastatuhande jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. Ajaloolane Ago Pajur ütles, et Eesti iseseisvusmanifest on ainulaadne dokument, sest Eesti oli esimese maailmasõja lõpuaastatel ainus riik, kus iseseisvus kuulutati välja manifesti ettelugemisega. Teistes riikides olid olemas enam-vähem demokraatlikult valitud rahvaesindused või mingisugused selgepiirilised institutsioon konid, mis selle iseseisvumise otsuse langetasid. Eestis ei olnud, kuidagimoodi oli tarvis iseseisvus välja kuulutada ja nii nagu Juhan Kukk ühtedes oma mälestustes ütleb langes otsus teha seda revolutsiooni iroonilisel teel, see tähendab koostada rahva poole suunatud manifest ja lugeda see esimesel võimalusel avalikult ette. Manifest loeti ette 23. veebruaril Pärnu Endla rõdult. Tegelikult see lõplik sõnastus aga valmis juba 21. veebruaril ja see kuupäev on ka manifestile trükitud. Ja kui lugeda seda teksti, siis öeldakse siin otsesõnu. Tänasest päevast kuulutatakse välja iseseisev Eesti vaba ja manifesti esimene ettelugeja Hugo kuus nõrgestada 23. veebruaril Pärnus Endla rõdult. Tegi korduvalt pöörduski 30.-te aastate teisel poolel riigivanem Konstantin Pätsi poole ettepanekuga nii-öelda Eesti vabariigi sünnihetke nihutada natukene ettepoole, et see ei olnud mitte siis 24 randal veebruaril, vaid 21.. Selleks ajaks oli muidugi traditsioon ammu paika loksunud ja mitte keegi seda ümber tõstma ei hakanud. Aga igal juhul on 21. veebruar ka selles suhtes oluline, et seda võib tõlgendada soovi korral, kui Eesti vabariigi väljakuulutamise taat. Okupatsioonide muuseumis esitleti Eesti vabariigi 95. aastapäeva puhul ilmunud raamatut Eesti ajaloolised kõned ja Mall Mälberg käis seal kohal. Eesti Ajalooliste kõnede koostamise mõte oli koguda ühte raamatusse olulisi mõtteid Eesti rahvusliku iseteadvuse kujunemisest ja olemusest viimase 200 aasta jooksul. Kõnede raamatu koostas ajaloolane Maarja keskpaik, nagu ta ütles, pidas ta seda tehes silmas täna ühiskonnas möllavaid kirgi halvas mõttes. Kogumiku ongi väga paljuski kaasatud tekstid, mis tegelikult mulle endale tundusid, et võiksid lugejad väga ilmekalt kõnetada ka käesolevas ajahetkes, et eeskätt just näiteks, et võimu ja vaimusuhe võimu ja rahvasuhe autorite vahel valiku tegemine oli üsna raske ja paljud jäid välja lõppvalik. Kui ma olin millegi vahel jäi siis kaalukausile see tekst, see autor, kes mind iseennast kõige põhjalikumalt ja sügavamalt siis puudutas. Lagle Parek leiab, et on väga otstarbekas läbi ajalookõnet kokku võtta, kõige enam teeb talle rõõmu see, et me oleme praegu uutmoodi oma aega tagasi vaatamas. Ta leidis Eesti ajaloost number kaks palju viiteid Jakobsonile. Nüüd veel uuemast kogumikust avastas Lagle Parek, et Jakobsonile oli õde, kes ajas väga tarka juttu naiste hariduse vajadusest. Ma kirjutasin välja kohe tema teksti, seal on koolidest jutt, et kõige tähtsam on ehitada kooliraha, ei ole ja nii nagu see jutt alati käik ja seal on niiviisi, et tahan ma meelde tuletada, et koolide ehitamine iialgi rahvast vaesemaks ei tee vaid teeb ka maks, sest haridus on rikkus, mis tuli, ega rooste ei hävita. Ja see oli nii tore mõelda, et tollel ajal üks naine niiviisi räägib, et see oli üks niukseid toredamaid, leidusid. Laulva revolutsiooni aegsed kõned moodustavad olulise osa ajaloolistest kõnedest. Heinz valgu sõnul olid need siis ääretult olulised. Piiblis on öeldud, et alguses oli sõna ja niimoodi oli ka meie vastu Hakuga eks me teadsime oma nappi jõudu mingi teise meetodiga olnud vastu hakata. Aga sõna see oli niisugune suhteliselt kättesaadav võitlusvahend ja pealekauba ju meie tollane suur juhtkond. Gorbatšov tegi ju armetu prohmaka, kui ta lubas avalikustamise nime all hakata rahval rääkima kõigest, mis minevikus hirmsat juhtunud, siis muidugi me kasutasime selle võimaluse ära. Ega vaene Gorbatšov ei teadnud, et see tõe rääkimine ei aita Nõukogude Liitu kriisist välja tuua, vaid vastupidi, keerata veel rohkem hunnikusse. Aga noh, need on ajaloo võluvad paradoksid, mille nägijaks ja kaasategijaks olime ka meie tol ajal. KUMUs on homsest vaadata uus näitus, mis tuli Saksamaalt. Näitus käsitleb saksa nüüdiskunsti ja sisekujunduse suhteid ehk uurib kaunite kunstide ja rakenduskunsti. Kokkupuuteala jätkab Riina Eentalu. Kumu uus näitus tuli Saksamaalt. See näitus käsitleb saksa nüüdiskunsti ja sisekujunduse suhteid ehk uurib kaunite kunstide rakenduskunsti kokkupuuteala. See on värvikas, humoorikas, kas kohati ka absurdihuumori kaudu lähenev näitus. Kõiki emotsioone võib leida. Ja see näitus ei ole ainult silmadele, vaid ka kõrvadele, nagu kohe kuulete. Kui näituse saksa kuraator Renate Goldmann näitusest rääkima hakkab. See küsimus kerkis 90.-te lõpus, kui arutleti skulptuuri üle, et mis on skulptuur, mis materjalist ta võiks olla ja nii edasi. Sealse tõukub. Näiteks meie intervjuu ajal istusime Renate Goldmann igaühe eksponaadi baaritoolidel ja näituse avamisel on ses paaris ka paarimees, kes jooke pakub. Nii et skulptuur ei pea olema midagi esteetilist või midagi, mida saab näitusel vaadata. Vaid skulptuur võib olla kasutuses, millele saad näiteks istuda ja nii edasi. Samas selle näituse esimesel pilgul tavaliste interjööri elementide lahendused osutavad mitte kasutusväärtusele, vaid hoopis suhtlusele. Eesmärk on pigem peegelduda ideid, tõlgendusi ja näitusel tegeldakse sellega nii objektide, videote kui ka installatsioonide kaudu. Ja noh, see periood on valdavalt üheksakümnendad ja 2000.-te aastate algus, et saab seda siis käsitleda kui ühe epohhi perioodiline saksa kunstis. Lisab eestipoolnekuraator Kati Ilves. Näitusele on kaasatud ka kaks eesti kunstniku Villu Jaanisoo ja Sigrid Viir kelle looming tegeleb samasuguse teemaga. Nad täiendavad settekomplekte, et nad on teistsugused selles, selles sakslaste komplektis, et ta mõjubki nagu mitte liiga liiga erinevalt, aga teisest keskkonnast tulnuna vä? Näitus jääb kumus vaadata teise juunini. Nüüd aga spordimaailma ja Taavi Libe Val di Fiemmes alanud suusatamise maailmameistrivõistlustel pääses klassikasprindi kvalifikatsioonist ainsa eestlasena edasi Triin Ojaste, kes lõpuks sai 24. koha oma veerandfinaalis viies ta edestas Sloveenitari pest paaviani Triin Ojaste. Eks me kõige paremini ei läinud, et tõusu peal ikka oli tegemist. Sülest saada. Vähemalt suutsin, võideldi lõpuni, et ei andnud nagu olla, see tõus oli Raskast tuli, start ka, võib-olla koperdasin, et ei õnnestunud kõige paremini. No kõigepealt ma sain selle raja, kus ei olnudki rada, tähendab pidin sealt natuke jooksma, võib-olla siis ei saanud kõige paremat rütmi koha sisse, et eksju sinna võib-olla läkski, et niukesed, võib-olla kõige paremad piiringute häältena natuke kangeks jäi, kõik see liigutus ja ainus, kes sai edasi Melchior interitest veerandfinaali, no eks alguses ikesest nagu ainukesena edasi saada, mõnes mõttes on hea tulla, aga samas ka halvad. Et oleks teistel ka nii hästi, läks, aga hea, et niigi läks. Piret Pormeister oli 44 ja Kaija Vahtra 67.. Oma üheksanda MM-tiitli võitis norralanna Marit Björgen, kes edestas rootslanna Tiido hingemarztotarite kaasmaalannat. Maiken Kasperson Fallat. Favoriit Justyna Kowalczyk kukkus, finaalise jäi kuuendaks. Meeste sprindi kvalifikatsioonis oli eestlastest edukaim Peeter Kümmel, kes sai 33. koha. Anti Saarepuu oli 39., Kein Einaste 53., Raido Ränkel 57.. Anti Saarepuu kommentaar. Kui ikkagi edasi ei saa, siis ei ole midagi head öelda. Pingutasin küll väga kõvasti, andsin endast kõik, midagi teha ei ole. Täna oli siis 100 oli iseenesest üsnagi sobiv, et väga kiiresti läks, aga midagi jäi puudu ja ma ei oska öelda, et mis on. Ei tea, mille taha jäi, ongi sihuke kurb seis. Enda arust ma läksin stardis nagu üsna kiiresti välja, üritasin nagu kiiresti alustada. Viimased sõidud on just need on algusega kusse, kaotas tunded. Täna ütlesin kiiruse peale välja minna. Aga ikkagi esimese tõusu otsas, seal juba kaotan seal kolm, neli sekundit. Üritasin veel peale panna, aga kaotas tuli järjest juurde. Ju läks temani. Võitis venelane Nikita Krjukov, kes edestas norralast Petter Northug ja kanadalast Alex arvit. Sünoptik Helve Meitern räägib nüüd pikemalt ilmast. Eeloleval ööl on pilves selgimistega olulise sajuta ilm. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kuus kuni miinus 12, kohati miinus 15 kraadi. Kuid õhtul ja öö hakul langeb kohati veel miinus 18 kraadini. Päeval on peamiselt pilves, kohati võib kerget lund sadada. Puhub edela ja läänetuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis ja külma on homme neli kuni kaheksa, Loode-Eestis üks kuni neli kraadi. Vahetuseks tugevneb uuesti kõrgrõhuala mõju. Ilm on peamiselt sajuta ja vaikne ning talvine. Külma on öösel kuus kuni 12, kohati 15 kuni 20 kraadi ning püha päeval on veel paar kraadi külmebki. Päevane õhutemperatuuri maksimum jääb miinus kahe ja miinus kaheksa kraadi piiresse. Aitäh ja selline oli tänane Päevakaja, mina olen toimetaja Margitta, otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.