Kell sai kuus ja eetris on 23. veebruari. Päevakaja teeb kokkuvõtte päevasündmustest, stuudios on Kristi Sobak. President Toomas Hendrik Ilves andis täna Kadrioru kunstimuuseumis riiklikud teenetemärgid. Pärnus loeti traditsiooniliselt ette iseseisvusmanifest, nagu seda tehti 23. veebruaril 1918. aastal. Eesti Rahva Muuseumi näitus korraks koju pakub huvilistele võimalust tutvuda maalidega, mis nõukogude ja natsi-Saksamaa võimud muuseumi kogudest viisid. Nüüd on mõned väärtuslikumad museaalid hetkel kodus tagasi. Eesti kirjandust võiks rohkem tõlkida, sest huvi selle vastu välismaal on, leiavad nii kirjanikud kui kirjandushuvilised spordist. Aivar Rehemaa sai valdik MM-il suusavahetusega sõidus 30. koha. Võitis Staljo koloonia. Ilm on nii öösel kui homme Päeval sajuta ning vähese ja vahelduva pilvisusega. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni kuus meetrit sekundis. Öösel on külma üheksa kuni 20 kraadi, päeval kaks kuni kaheksa kraadi. President Toomas Hendrik Ilves andis täna Kadrioru kunstimuuseumis üle riiklikud teenetemärgid. Tänavu anti Eestile osutatud teenete tunnustamiseks riiklikud autasud 99-le inimesele. Kohal käis Mari Rebane. President ütles oma kõnes, et presidendina on see päev, kui ta kirjutab alla riigi teenetemärkide andmise otsusele üks toredamaid aastas. See on võimalus veel kord üle kinnitada, millistele väärtustel Eesti toetub, mida Eesti oluliseks peab ja mille eest Eesti tänab seekord tänase Eesti kokku 99 inimest. Nende töökuse, nõudlikkuse, tubliduse, aususe ja mõnel juhul isikliku vapruse eest. Te olete tihti mentorid eeskujuks oma kolleegidele ja kaaslastele, sõnas president. Te ei kurda ega otsi võimalus kellelegi midagi ette heita. Lase asjadel omasoodu kulgeda ega taanda end kõrvaltvaataja, eks teie teete ise. Nii, saamegi parema, edukama ja sõbralikuma kodu. Sellise nagu ise tahame. Kotkaristi viienda klassi teenetemärgi kavaler ülemkonstaabel Kuldar Merimaa ütles, et piirivalvuriks läkski ta just nimelt seepärast, et midagi ära teha. Peale ajateenistust, kus ma olin ka piirivalves teenisin, siis olin ka poolteist aastat mujal tööl, aga, aga see tunne nagu võiks midagi teha, siis mõtlesin, et lähme tagasi piirivalvesse ja samal ajal oli parasjagu võimalus minna. Ja ma ei kahetse siiamaani seoses. Teiste seas sai valgetähe viienda klassi teenetemärgi kauaaegne pressifotograaf Arvo tarmula, kes isegi piduliku sündmuse ajal ei mallanud pildistamata olla Taletades sündmust usinalt oma mobiiltelefoniga. Ta on ikka professionaalsed harjumus, et ma ei saa vaadata Pealt, mingi hea moment on, ma pean midagi taskust võtma ja pildistama või kõik, millega jäädvustada, ikka mere sees juba. Valgetähe neljanda klassi teenetemärgi kavaler, Eesti ajaloomuuseumi direktor Sirje Karis tunnistas, et talle autasu vastu võttes põlved värisesid, sest see on väga suur au. Tunnustatud sai Sirje Karise hinnangul aga eelkõige muuseum kui selline. See on nagu minu jaoks on kõige olulisem sõnum, et, et lõpuks jõuab ka Eesti muusem kui niisugune kuhugi, et ega ükski autasu ei tule ju ainult ühele inimesele tegelikult nende autasude taga. Kõik kollektiiv on need inimesed, kes teevad tegelikult seda suurt tööd ja tõesti väga suure pühendumusega ja suure südamesoojuse ja tahtmisega, nii et mina arvan, et see on tänulik kõikidele Eesti muuseumitöötajatele. Valgetähe viienda klassi teenetemärgi kavaler Tallinna Rõõmu tareke, see lasteaiaõpetaja Naima mahun võttis kokku küllap kõigi tänaste teenetemärkide saajate meeleolu. Väga suur üllatus oli ja hästi niisugune erutav ja meeldiv tunne, aga teisest kohast mõtlejateks neid selliseid oleks palju, kes oleks pidanud olemagi? Pärnus loeti traditsiooniliselt ette iseseisvusmanifest, nagu seda tehti 23. veebruaril 1918. aastal. Ester Vilgats. K 95 aastat tagasi olid poliitilised olud Eestis keerulised, sest esimene maailmasõda ei olnud veel lõppenud kohta, kus iseseisvusmanifest ette lugeda, polnud kerge leida. Tallinnas olid Vene väed ja Haapsalu ei õnnestunud päästekomiteel kohale jõuda. Aga Pärnust olid punakaartlased just eelmisel päeval Tallinna evakueerunud. Iseseisvusmanifesti tekst õnnestus Pärnusse toimetada, siin trükkida ja 23. veebruaril kell kaheksa õhtul luges advokaat Hugo Kuusner selle Endla teatri rõdult, et nii on Pärnus traditsiooniks saanud manifesti igal aastal 23. veebruaril ette lugeda. Seekord tegi seda näitleja Sten Karpov. Manifesti esimene lause. Eesti rahvas ei ole aastasadade jooksul kaotanud tungi iseseisvuse järele. On kõigile tuttav, aga kuulame seekord manifesti lõpuosa. Ajutisele valitsusele tehakse ülesandeks viibi Malta seaduse eelnõu välja töötada maaküsimuse tööliste küsimuse toitlusasjanduse ja rahaasjanduse küsimuste lahendamiseks. Laialistel demokraadilise. Alustas Eesti, sa seisad lootusrikka tuleviku lävel kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust määrata ja juhtida või asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks, skulptuure rahvaste peres. Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühine keel, kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda. Meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks Su üle jumal valvaku ja võtku rohkest õnnista mis iial ette võtad, sa mu kallis isamaa. Elagu iseseisev demokraatiline Eesti vabariik, elamurahvaste rahu. Eesti Rahva Muuseumi näitus korraks koju pakub huvilistele võimalust tutvuda museaalidega, mis nõukogude ja natsi-Saksamaa võimud muuseumi kogudest ära viisid. Nüüd on mõned väärtuslikumad museaalid hetkel kodus tagasi, jätkab Mirko ojakivi. Tänasest avatud näitusel saab vaadata vaid väikest osa mitme 1000-st Eesti Rahva Muuseumi kogust ära viidud musealist. Eriti aktiivne oli museaalide ära andmine aastatel 1940 kuni 1968. Seda perioodi puudutab ka näitus korraks kodus. Sel ajaperioodil toimunud võimuvahetused ja riigikorra muutused avaldasid mõju ka Eesti Rahva Muuseumi identiteedile. Riigistamisele järgnes muuseumi jagamine kaheks eraldiseisvaks muuseumiks, riiklikuks etnograafiliseks, muuseumiks ja riiklikuks kirjandusmuuseumiks. Päris iseseisvaid muuseumi rohkem ei moodustatud, kuid kogude puhastamine ja võimude poolt peale surutud talupojakultuurile keskendumine Eestis mitukümmend aastat räägib näituse kuraator, Eesti Rahva Muuseumi peavarahoidja Riina Reinvald. No kunstikogud olid, olid üks, mis siis kõige rohkem vähenes, kõige esimene eraldamine toimuski siis Tartu kunstimuuseumile juba 1940 ja siis 50.-te aastate alguses, siis Eesti kunstimuuseumile anti üle väga suur kogus kunstiteoseid ja kultuuriloolisi esemeid kokku üle 3000 nimetuse ja lisaks siis kultuuriloolised kogud, mis läksid siis Eesti ajaloo muuseumile, Tartu linnamuuseumile ja näiteks ka teatri- ja muusikamuuseumile, mida näha saab, näha saab, ütleme kui kunstist rääkida, siis kunstnikud, keda ma arvan, iga eestlane teab une pealt, on Köler, laikmaa riik ja ja Konrad Mägi Te olete Eesti Rahva Muuseumi peavarahoidja ka, kas on kahju ka, et sellised väärtused on teie kogudest välja läinud? Vanemad kolleegid, kes töötasid sel ajal, kui nad kogud jagati laiali või tulid tööle vahetult pärast seda nemad rääkisid sellest väga suure kahjutundega, sest nemad olid nii-öelda selle lammutuse nägijateks, et minul kahju ei ole, sest nad on olemas, nad on hoiul ja tegelikult noh, me saame neid ju kasutada, et ütleme, muuseumid omavahel ju vahetavad museaale, annavad üksteisele näitustele välja. Korraks kodus näituse koostajad on Riina riivelt, Ülle jää, Piret õunapuu, Eva-Kaia Vabamäe, Viller, Bahomov, nele tamme Aid ja maris Jaagozild. Näitus jääb vanas raudteelaste klubis ehk Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas avatuks sügiseni. Mirko Ojakivi Tartu. Mõne päeva eest korraldasid Rootsi eestlased eesti kirjanduse päeva Stockholmi rahvusvahelise raamatukogu saalis pandi üles näitus rootsi keelde tõlgitud eesti kirjandusest läbi aegade. Margitta otsmaa käis näitusel. Sellel näitusel oli väljas väga paljude eesti kirjanike teoseid, teiste seas Betti Alveri, Jaan Krossilt, Kristiina Ehinil, Peeter Sautorilt ehk pagulaskirjandusest tänapäevani. Kunstiajaloolase, ühiskonnategelase ja Rootsi eestlaste liidu liikme Mai Raud-Pähn sõnul tunnevad rootslased eesti kirjandust vähem, aga asjad paranevad. Meil on juba neid, kes eesti kirjanduse vastu suurt huvi tunnevad, ise rootsi keeles kirjutavad, aga eesti kirjandust rootsikeelset tõlgivad. Kui te olete raamatupoodides raamatukogudes ringi vaadanud, kas üldiselt eesti kirjanike teoseid on olemas, aga meil peaks olema siin sest sihtgrupp, kes, eks rootsi keeles avaldatud eesti kirjanduse vastu, siis sa peaksid olema just meie paadipõgenikud, kolmas ja neljas generatsioon? Ei, tunneme ise, et meil on suur missasid. Näiteks Viivi Luigel don rootsi keelde tõlgitud seitsmes rahukevadajaloo ilu, luuletuste valikkogu ja isegi üks kuuldemäng Rootsi raadiole. Kuuldemängu tegi mulle üllatuse, muutus populaarseks lasti Rootsi raadius kaks korda, aga kui aga see tuli Saksamaa kaudu, siis ma tegin selle tegelikult sakslast. Viivi Luik ütles veel, et see on paratamatu, et väikerahvaste kirjandust tõlgitakse vähem. Eesti kirjandust varasematel aastatel on isegi küllalt palju tõlgitud, aga see oleneb juba kirjastajatest, nende ärihuvidest. Kristiina Ehinil on rootsi keelde tõlgitud tema kuus-seitse aastat tagasi ilmunud valikkogu nagu tiiger omasuguste triibuliste sekka. Näitusepäeval oli müügil selle valikkogu viimane eksemplar. Katkend luuletusest nendelgi meestel puigem, vaikne mesindus kolmest luulega. No milline on teie enda suhe Rootsiga juba 89. aastal tundsin ema-isa otsi kaasagedega emast-isast. Ma mäletan tol ajal seda, et kõigi nende trikkide trükimasinal ümber väliseesti luule et seda siis salaja Eesti seal lihtsalt muljetavaldav ja minulgi jäid need nagu dikteerinud seal läbi une meelde. Siin Rootsis sai Kristiina Ehin kätte ka trükisooja valikkogu 1000 ja üks talveraamat ilmus USA-s inglise keeles ja see on tema kaheksas inglisekeelne luulekogu. See kamp, Kristiina Ehin on veendunud, et ilukirjandust peab tõlkima. Telkimine on ikkagi midagi sellist, mis ei vähem ega rohkem kui päästab maailma. Ilukirjanduslik mõte on vaba. Kui asi ainult tõlkijate raha taha jääb, siis on vigurda. Päevaspordiuudistega jätkab Alvar Tiisler, palun. Val di Fiemmes jätkuval suusatamise MMil võitis meeste 15 pluss 15 kilomeetrise suusavahetusega sõidu šveitslane Dario Cologna, kelle lõpuspurt viimasel paaril kilomeetril osutus konkurentidele liiga tugevaks. Parima eestlasena lõpetas Aivar Rehemaa 30. kohal. Rajal korraga külje maha pannud kolonia edestas finišis 1,8 sekundiga Martin Johnsrud Sundby'd ja kahe sekundiga asjurreded. Kolmas norralane, surfavoreid Petter Northug pidi leppima neljanda koha ja 5,2 sekundilise kaotusega. 30. koha saanud Aivar Rehemaa kaotas võitjale 50,4 sekundiga, eri vahtraali 46. ning Karel Tammjärve 58.. Aivar Rehemaa võtab oma sõidu kokku. Kaotus suur ei olnud, kahjultsin uisu, teisel ringil hakkasid krambid kimbutama, et siis pidin uisuga nats järgi andma, siis tuli väike vahe sisse, enne viimast ringi siin surmahunt jälle hoo maha võttis, siis on jälle nagu järgi, aga noh siis ega ma teadsin ka, et ega siis enam variant ei ole. Et kui eeskäiku pannakse, siis ma jään ka kohe nagu seal läkski panemiseks, siis lihtsalt võtsin seda, mis anti. Naiste seitsme poole pluss seitsme poole kilomeetri suusavahetusega sõidu võitis norralanna Marit Björgen, kellele on see karjääri 10.-ks MM-kullaks. Björgeni järel hõivasid norralased veel kolm kohta, hõbedale tuli Therese Johaug, pronksile Heidi Weng ja esimesena jäi pjedestaalil välja Kristine Stürmer Steira. Eestlannadest sai Kaija Vahtra 52. ja Heidi Raju 62. koha. Talvise ülemineku akna ajal Tallinna Levadiast Varssavi polooniasse siirdunud jalgpallur Igor Morozov tegi oma uue koduklubi eest ametliku debüütmängu mängides 90 minutit kaasa apoloonia üks. Üks viigiga lõppenud liigamängus Gdanski leegi vastu. Ilmast räägib nüüd sünoptik Ülle Jõemaa, palun. Ilm on tuulevaikne, vaikse ja mõnusa talveilmad, aga praegu kõrgrõhuvöönd. Üks kõrgrõhkkonna keskmetestan Norra lõunaosas. See liigub homseks Šotimaa rannikule. Teine antitsükloni keskpunkt on Lätist ida pool Venemaal ja see liigub natuke kagu poole. Neid kahte kõrgrõhuala ühendav kitsas kõrgrõhuvöönd kulgeb aga üle Lõuna-Rootsi ja Eesti. Homme on ilm vähese ja vahelduva pilvisusega ja sajuta. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Õhutemperatuur langeb öösel miinus 10 miinus 17 kohati miinus 20 kraadini. Homme pärastlõunal tõuseb miinus kolme kuni miinus üheksa kraadini. Aitäh Ülle Jõemaa selline oli tänane Päevakaja. Ilusat õhtut.