Raadio kohe teisipäevane oomik, nagu lubatud, jätkub nüüd apteekriga, see on meie selline saatuse, kus räägime erinevatest rakendustest, mis on mõeldud nutitelefonidele, tahvelarvutitele ja tänane apteek on selles suhtes eriline, et siin ei ole ainult meie saatejuhid ja Indrek Vainu isekeskis jahumas, vaid meil on ka külalised esimest korda, aga loodetavasti mitte viimast korda. Meil on tulnud külla Maarilise Eesti 95. sünnipäev tavatoimkonnas, tere hommikust. Tere. Siis meil on külas ka arendusfirmast painud Alvar Laigna tervist. Ja Indrek Vainu loomulikult. Ise on ka ikkagi siin, jah, ilusat vastlahommikut, apteegi kuulajad, kas liugu lastud? Kuule väiksel juu tegin maja ees, aga väga pikka veel ei ole saanud teha, see on plaanitud, ma seda ei olnud plaanitud. Ja selline seltskond on meil siin koos sellepärast et valmis on saanud üks uus rakendus. Mis on Eesti rahvakalendri rakendus? Mari-Liis ja kui ma nüüd paluksin sul võtta, ütleme paari lausega kokku, mida see endast kujutab, siis mida see endast kujutab, kas kas see ongi siis niimoodi, et mul on nüüd telefonis on rakendus, mis hakkab siis piiksuma, kui saabub näiteks? Ma ei tea, suur reede. Täpselt nii see on ja lisaks sellele, et ta piiksuma hakkab. Ta annab sulle ka teada, mida sellel päeval võiks teha, mis selle päeva ajalugu on, miks me seda tähistame. Ja ta on sellises meeleolukas ja lihtsas võtmes lahti kirjutatud, et oleks aru saada, et eestlastel, anne põhjuseid jaanipäeva ja jõulude vahel ka tähistada, riiklikke tähtpäevi ja, ja vahvaid rahvakalendrisündmusi. Kui ma seda vaatasin, siis ma juba nägin seda varem, kuigi täna vist on see avaldamispäev või selline suurem sündmus. Räägid sa sellest äkki? Jah, tänase vastlapäeva puhul me mõtlesime siis, et teeme sellise esitluse selle kohta. Ja see toimubki meil täna Hirvepargi kõrval asuvas neikid restos, et kes soovib, saab seal liugu lasta. Ühtlasi tutvustame ka rahvakalendrirakendust. No irve park on hea kohtadelt liugu lasta, et aga mis on selle suurem idee, kas ta on on seotud kuidagi sündmustega, mis, mis toimuvad veel tulevikus Eesti sünnipäevaaasta raames? Ta on nüüd loodud Eesti vabariigi 95. sünnipäeva aasta jaoks. Selle suurem eesmärk ongi esmalt siis tutvustada üldse meile või mitte nii väga tutvustada, kuid esmalt meelde tuletada, et mis tähtpäevad meie kalendris on ja riiklikud sündmused ja siis ka seletada seda tagama, et mis, mis nende tähtpäevade taga on ja kolmas aspekt, mis mitte ei olegi kõige vähemtähtsamaid, vastupidi, võib-olla hetkel üks selliseid olulisemaid on see, et anda soovitusi, kuidas neid tähtpäevi tänasel päeval tähistada, et kuidas, et kui künnipäeval ei ole põldu silmapiiril ja ja atra ka ei ole käepärast, et, et siis kuidas seda ikkagi niimoodi see künnipäev mööda saata, et jääks tunne, et nüüd on üks vahva künnipäev olnud. Mul endal on selline tunne, et neid tähtajalise rahvakalendris on ikkagi väga-väga-väga palju, noh, me võime küll siin teada tõesti ainult jõulusid ja jaanipäeva ja võib-olla paari asja veel kuidagi läbi. Aga tegelikult on ju praktiliselt iga nädal vähemalt üks, kui mitte kaks mingisugust sellist päeva öö on jälle keelatud ketramine ja kui ei tohi jälle hobustele süüa anda ja nii edasi ja nii edasi, kui palju neid sinna sellesse äpi ära paigutanud olete. Need ongi seal veidi üle 70. Noh, siis ongi tõesti jah. Jah, täpselt, et, et päris nii ei ole, et iga päev on sünnipäev, aga, aga selliseid mõnusaid vahvaid tähtpäevi jagub. Kui mina nüüd vaatasin seda äppi, ma leidsin sealt mitmeid selliseid sündmusi, mis olid nii-öelda pärit rahvakalendri vanemates kihistustest, mida enam ei teadnud, aga seal olidki olemas täiesti sellised asjad nagu valentinipäev. Halloweeni olid seal ka mingisugused maipühad, naljapäevad, et on minule jättis ta siukse rahvakalendri muljet, on noortepärane, natuke uuemaaegsem, et ei ole niisugust päris siukest vanarahva jorutamist, vaid, et on ka kõik kõik uuemad sündmused, mida rahvas nii-öelda peab, on sisse toodud. Tõsi on, kuigi sa tõid välja siin halloweeni, et halloween, tegelikult naljakas, naljakas lugu, et, et see on üks peamiseid, põhjuseid, kust see inspiratsioon sai alguse, sellist rahvakalendri äpp oleks vaja, et selle idee autor Jaanus Rohumaale tulid lapsed kõrvitsakostüümides ja kadripäeval ukse taha ja küsisid komm või pomm. Ja siis ta mõtles, et tegelikult on, oleks vaja meelde tuletada, et millal me mida tähistame, et tegelikult on kadripäev mardipäev meil endal sellised toredad tähtpäevad ja et olekski noortel ja lastel, kes kellel võib-olla seda teadmisi kõige kõige enam justkui vaja värskendada oleks, et, et see äpp ongi neile just eelkõige mõeldud, kuigi kõik on oodatud seda kasutama. Alvar või kuskohast kogu see andmestik pärit on, mis sinna sellesse rahvakalendrirakendusse sisse on? Topitud kõik andmed on pidevalt dünaamiliselt uuendatavate meenenud andmete sisuga ei tegelegi, et meie poolt on see võimalused, et neid saaks kuskile sisestada. Näppe jõuaks kasutajani. Et kui ma vaatasin, veel oli, oli väike, erinevus oli aia ajossi või Apple'i toodete ja androidi peal, et et üks asi on muidugi, mis mulle juba juba hommikul tuli oli, et täna on vastlapäev on ja ja siin ka varem on tulnud nii-öelda neid teavitusi päevade kohta halvers aegki oskad rääkida, mis Androidis pisut, et rohkem või teisiti on kui Apple'i versioonist. Androidil on praegu, mis on juures, on Facebookiga intervjuu integratsioon. Et ta teavitab ka sõprade sünnipäevadest ja võimaldab ka kasutajatel oma tähistus sõnumite Facebookis jagada. Et saan, saan otse rakendusest saata Facebooki jahu tänav, vastlapäeval lähme liugu laskma, täpselt. Tulebki. Teie aias ka kunagi. Täna on küll esimene päev, mil see rakendus nii-öelda ametlikult väljas on nimega siis rahvakalender, tänase esitluspäev ka, aga ma kujutan ette, et te olete seda päris paljude inimeste peal juba testinud, milline see vastukaja siiamaani on olnud. Seevastukaja on olnud äärmiselt positiivne, kõik on väga rõõmsad olnud, et et just see, et ei olekski osanud sellest puudust tunda, aga kus asja olemas on, siis tõesti, et linnuristipäev ma ei, mul ei olekski peale selle võib-olla meelde tulnud, et täna võib-olla linnuristipäev, et võib-olla ma tõesti lähen ja valmistan sõpradega koos linnupiimakookidele puhul. Aga kuidas sellised sellised päevad, mis tõepoolest on meilt endalt juba täiesti meelest ära läinud, kuidasmoodi nad üldse selle 21. sajandi eesti eluga? Et ma arvan, et see ongi täpselt nii palju, kuidas me ise neid seome, et, et see ongi see rahvakalender. Nutirakendus on eelkõige inspiratsiooniallikas, vähemalt minule endale tundub see, et, et siin on, räägib, annab sulle juskui retsepti kätte, et mis sa ise sellega peale hakkad, mis sa sellega? Kuidas sa seda tähistad, siis see on juba igaühe enda teha, et, et keegi ei saa kellelegi teises pidu ära pidada. Siinkohal mul tuli meelde selle linnupiimakoogiga, et, et üks oluline aspekt selle rahvakalendri sisu puhul on veel see, et, et üsna palju soovitusi on seotud toiduga ja, ja sinna on meile lingitud just need retseptid oleme valinud Eesti toidublogijate hulgast, et, et see on ka Kristjan rahva enda äpp ja, ja need retseptid, mida me otsustasime, et ka, et oleks väga õige. Meie enda rahva seast valida. Sest ma ise nägin ka, et, et see rakendus jagab päris mitu soovitust iga päeva kohta on ka mingi link, mis viib näiteks Vikipeediasse, et näha, mis päev täna ajaloos on olnud üldse, mis varasemalt on juhtunud siis needsamad lingid, need väiksed soovitused, aga kas nüüd kuulajatel või inimestel, kes seda kasutavad, kas neil on võimalik teha ka omalt poolt soovitusi, mida nad nii-öelda tulevikus ootaksid? Rahvakalendrist? Ja täpselt nii, et see rahvakalender on niisugune pikaajalisem projekt, see nutirakendus, et ta on jätkusuutlike. Me uuendame teda järgmisteks aastateks, et kõike kõik soovitused on enam kui teretulnud ja oodatud, kuidas täiendada põnevaid ideid, mida sinna juurde pookida? Aadressil rahvakalender, riigikantselei. No te olete pannud, eks ole, kokaraamatu retseptid olete liigendanud sellega siis on see Facebooki, eks ole, lüli seal veel sünnib, saavad seal, eks ole, sinna ise juurde lisada oma sõprade omad, neid aitab see meeles pidada, kas on mingisugused asjad veel, mis sellesse rahvakalendrirakendusse nüüd nii-öelda kuidagi äärt või otsapidi sulanduvad? Vikipeedia oliga? Üks idee, mida me sooviksime veel sinna näiteks näitena tuua, et, et linkide juurde sinna Eesti Post, et kui tuleb täna on, täna on see tähtpäev, sooviksin, saate selle puhul sõbrale kirja, et siis oleks võimalikult ka lihtsalt teha, et ühe kliki kaugusel on, et, et selliseid ideid ja, ja mõtteid me ei me ise mõlgutama, et kuidas seda arendada ja kõik teised on ka väga teretulnud neid neid kaasa mõtlema meiega jagama. Kuivõrd on mõni selline raju välismaalasest estofiil, kes võib-olla tahaks ka kuidagimoodi aru saadet, milles kogu see rahvakalendri äpp seisneb, siis kas ta saab millestki sealt arvuga või seal on kõik puhtalt ainult eesti keeles ja selline täiesti täiesti eesti värk. Ma arvan, et, et see on Google Translate jääb appi, aga see on hätta, aga, aga kindlasti on see üks koht, kus saab proovile panna oma eestlasest sõbra tõlkimisoskused, et kuidas ta suudab seda, seda meie kultuuri nii-öelda mingeid Insačeukega ümber tõlkida ja lahti seletada, et see on ka selline väljakutse koht, mingis mõttes. Aga võtame sellega, läheb, tegi kokku, et rahvakalender on tõesti tore abiline, mulle endale rahva asjad väga meeldivad, on vastadeni alas, vastajaid päris jalas ei ole, aga kui, kui saaks, siis oleks. Ei tehta ja ma ei tea, disain on väga kena rahvakalendrile, et kõik, kes meie saadet kuulavad alla ja hakake uurima, et mis on vanemates ja uuemates rahvakalendri kihistustes kirjas, et mis toimub. Aga nii on. Meil olid siin raadio kahes kõlas Maarja-Liis ja Alvar Laigna, suur aitäh, et leidsite aega täna hommikul straadi käest läbi tulla ja rahvakalender lihtsalt siis ma saan aru, kirjutada sisse Google Play-sse või või siis sinna. Just, ja midagi sellest loomulikult maksma ei pea. Kena suur tänu, nägemist.