Kaks. Tere, kallid raadiokuulajad, käes on pühapäev ja täna on see päev nii pühapäev kui ka suur pühapäev. Palju õnne meile kõigile Eesti vabariigi 95. aastapäeva puhul. Sellisel tähtpäeval on põhjust lisaks pidutsemisele mõtiskleda ka selle üle, et kes me, eestlased üldse oleme, kust me tuleme ja mis peamine, kuhu me läheme. Millisena näeme oma isamaad ja emakeelt viie aasta pärast, vabariigi 100. juubelil ja millise kodumaa pärandab oma järeltulijatele, kes siin vanajumala seljatagusel maalapil loodetavasti ka sajandi pärast õnnelikult elavad. Samal ajal kui meie sees võiksid jõudu koguda võimsad ja lennukad tulevikuvisioonid, tasub tähelepanu pöörata ka sellele sitkele juurikale, mis on meid siin maakamaral elus hoidnud. Juba vana hea Orwell teadis rääkida, et kes valitseb minevikku, see valitseb tulevikku ja ilmselt on iga eestlane kuulnud ka Juhan Liivi legendaarset ütlust, et kes minevikku ei mäleta, see elab tulevikuta. Niisiis ongi tänase saate teemaks meie pärimus. Selle üle mõtisklema olen kutsunud pärimuskultuuri uurija ja kunstniku Elo Liivi. Elo Liiv alustas oma skulptuuri õpinguid kaljureiteli käe all. Seejärel õppis ta Eesti kunstiakadeemias ja tegi sealsamas ka magistritöö teemal religiooni ja kunsti piirimail loodususundite riitus, vahendid. Hetkel on tal käsil teise magistrikraadi omandamine Tallinna Ülikooli anud topoloogia osakonnas visuaalkultuurisümboolika teemal. Elan end täiendanud ka Rootsis, Hispaanias, Soomes ning kuulub Eesti Kunstnike Liitu ja kujurite ühendusse. Eelmisest aastast alates töötab Elo Liiv nukufilmi lastestuudio juhatajana. Ta on pikalt õpetajaametit pidanud näiteks Kuressaare ametikoolis kunsti ja rahvusliku puutöö erialadel ning on Eesti kunstiakadeemia lektor. Pärimuskultuuri vastu on Elo Liiv huvi tundnud juba aastakümneid. Teda enim köitnud teemad on seotud rahvausundi ja visuaalkultuuriga. Tan uurinud kõikvõimalikke mustreid, sümboleid, märke, käsitööd ja süvenenud ka sõna jõusse. Elon antropoloogia, ühenduse, Eesti akadeemilise usundiloo seltsi ja seto Kolledži ühingu liige Leisi valla rahvakultuuriseltsi ning maausuliste saarepealse koja juhatuse liige. Ilmselt pole just mitte vähe oluline roll tema arenguteel ka tema elukaaslasel Vigala Sassil kellega tal on neli last ja kahe dekaadi pikkune kooselu. Koos Sassiga lõid need Eesti Rahvuskultuuri Fondi, Aleksander Heintalu ja Elo Liivi nimelise allfondi, mille eesmärgiks on edendada põlisundiga seotud rahvakultuuri, näiteks erinevaid ettevõtmisi ja uurimustöid. Kuna raadio kahes on täna Eesti muusikapäev, tere hommikust südaööni, kõlab ainult kodumaine muusika. Nii ka tänase saate lood, mis on Elo poolt valitud. Ta hindab kõrgelt autentset kraami, nii et millalgi mängime ka näiteks ühe täiesti unikaalsel hoogus, laulab Õie Sarve vanaema Vabarna Anne kuulus seto laulik, kes andis oma lapselapsele laulu karja lapsest. Nimelt käisid Elo, Liivia Õie Sarv mitu aastat mööda Setumaad ja korjasid rahvariidemustreid tegid selleteemalist uurimustööd ja said kokku üle 1000 erineva mustri. Nii rikkalik on see meie pärimus. Saate avanguks valis elaga loo laulukirjutajad ja laulikult jaak Tuksamilt, kes on viisistanud mitmete tuntud eesti luuletajate tekste. Luuletaja Lauri Sommer on kirjutanud Jaak Tuksamist imeilusalt. Tuksam laulab lihtsat ja selginud eesti loodusluulet. Ta on elanud keset metsa ning olnud osa suurest ringkäigust ja tulnud inimeste sekka tagasi. Vaata nendega seda üksinduse rüpes sündinud, mida kiirustavast tänapäevas napib. Tan pikkamisi küpsenud vahendaja. Tema laulud oleksid nagu kuskil metsalagendikul või oja kaldal ikka olemas olnud ja nüüd hääle saanud kuulamegi Jaak Tucsoni poolt Ernst Enno sõnadele loodud laulu kevade õhtul. Ja omapäi GM aga siiski kõik on härg. Nad kõnni, ootamine harma, son. Minu tänaseks saatekülaliseks on pärimuskultuuri asjatundja ja kunstnik Elo Liiv, tere Elo tervitas. Tore, et said vabariigi aastapäeval saatesse külla tulla. Tavakodaniku jaoks on täna 24. veebruar 2013, maausulistel on aga 24. Raadogu päeva aastal 10226. Kuidas selline suur nihe siis aasta arvamuses sisse on tulnud või mida see tähendab üldse Raado kuu ja kust selline aastanumber pärineb? Noh, eks need, selles mõttes need kuude nimetused on meil säilinud hästi erinevad üle Eesti, et noh, me võime küll mõelda, et Eesti on niisugune pisike maa, aga meil on hästi palju keelelist, sellist varjundirikkust või siis Neid püütakse mõnes mõttes nagu Põhja-Eesti poolt öelda, et nende murrakut. Aga sellest ajast me oleme nüüd nagu välja kasvanud ja räägitakse ikkagi keeltest Eestis erinevad keeled, seto keel, võro keel ja, ja nii edasi. Et rado kuu on sõnastatud traadama, et veebruar oli siis selline kuu omal ajal mehed läksid metsa puid raiuma langetama ja, ja just sellisel öeldakse vanal kuul mindi. Et siis on puu kõige parem tarbida. Kui kunagi peaks maja ehitama või niimoodi. Aga kas see tähendab siis seda, et 10226, et ajaarvamine põliseestlastele algas, siis no keegi ju tegelikult ei tea, mis ajaarvamine või kuidas, et pigem nagu viitab sellele, et hiir savide meetodil on siis nagu jälgitud, et sellel hetkel langes meretase ja tõusis nii-öelda siis meie maa, kus inimesed elama hakkasid, aga siis noh, nüüd on ka niisugused andmed, et noh, tegelikult kuplid ja Lõuna-Eesti ja need olid ikkagi ennem juba veest väljas ja kus tõenäoliselt juba kaalid kütid, korilased aga et lihtsalt seda nagu rõhutada, et samasugune, üsna piinlik on ju kasvõi see 2013, mis meil tänapäeval siin läänemaailmas kasutuses, et meie jaoks, et kes on siis Jeesus, kelle järgi seda ajaarvamist nagu arutama Läti ja kellest siis on see enne meie aega ja peale meie aega, et Põhjala rahvaste jaoks on see niuke õlgu kehitama panev aastaarv, et noh, mis, mis madise meiega seotud on, et pigem siis, et see on niisugune maavalla koja poolt siis võetud aastaarv ja seda me siis sellest me juhindume. Et näidata ära, et me rahvas on nagu päris kaua siin elanud juba meie Ta ei hakanud 2013 aastat tagasi. 226 ja kas aga täpselt seda muidugi keegi ei tea ja ei saa öelda, et see on nüüd see dogmaatiline number. Jah, eks need ongi tihtipeale selline ühiskondlik kokkulepe. Kas ja kuidas sinu pere üldse seda tänast pidupäeva tähistab? Noh, ütleme nii, et saabusid PRIA rahad ja maaelanikud on siis niimoodi natuke rikkamad, saab traktoristi see teile kõikidele ära maksta ja midagi jääb endale ka ja siis, kuna mul jäi emale, isale ja vennapojale jõulukingitus nagu ostmata, siis massin kõigile jõulukingitused ja läksime laste ja kogu perega siis Nokia kontserdisaali seda 95. aasta kontserti kuulama. Et aga põhimõtteliselt minu jaoks on sellel ikkagi mingi väärtus päris korralik väärtus, sest noh, ma olen selle aja inimene öise ärkamise aeg ja kõik oli, et ja jõudsin veel ära kannatada, aga nii-öelda seda komsomoli pioneeriaega, et, et minu jaoks on sellel väga suur tähendus. Aga asume asja kallale, sest ka tahaks saate alguses teada sinu lugu, et kuidas sinu elurada on looklenud, toonud sind tänasesse päeva ja kujundanud selleks, kes sa oled, et skulptoritee algas sul vist juba 15 aastaselt, et kas samal ajal umbes ilmnes ka selline huvi pärimuskultuuri vastu? Noh jah, kes seda nüüd täpselt kõike mäletab, aga selline filosoofia huvi ja ütleme siis ma ei tea, kust kohast kookisi välja selle taara sõna, et tõenäoliselt kirjandustasu ja, ja siis metsanurgas raamatuid ja et tolleaegsed niuksed raamatuid ja siis hakkasid nagu mõtlema, et mis siis nagu õigemini siis siin Eestis siis toimunud on või et miks me praegu sellised oleme ja ja mis kunagi võis olla noh, kuigi tänapäeva ajaloolased nimetavad seda rahvusromantismi ks. Aga ometi ma usun, et need raamatud on terveid põlvkondi mingi sellise meelsuse andnud, et nii ka minule ja noh, kunsti vastu, nojah, läksin kunagi oli pioneeride palee kaljureiteli skulptuuri lingi Kalju reitel siis õpetaja väga paljudele tänapäeva skulptorite tallates siis Jaakson Sist ja lõpetades siin nooremate skulptorite ja kui mina ja seal me siis eksisteerisime nooremana, siis olime korralikud klassiruumis ja pärast siis olime keldris pioneeride palee keldris seal solgi ja nende veetorude ja õhus aktide vahel tegime oma pesa ja siis tegime seal niimoodi skulptuure. Et päris mitmekesi jah, kui siin räägitakse, et ei suudeta otsustada oma eriala või sellist kutsumust, siis minul oli tõesti väga selge nägemus, et ma tahan skulptori saadav. Ehk et ja rohkem muud manage, selles mõttes arvasin, et ma ei taha. Tõenäoliselt ma lihtsalt nautisin seda tegevust. Et see käis käsikäes, et algusesse soov ja pärast siis see tegevus. Ja noh, enam-vähem vist tuli välja ka, et siis et, et noh, nüüd ma ei tea, mida arvata Ta ja tol ajal küll. Aga millal selline pärimus, noh, sellega koos kasvaski jah, et mingi aeg käsvasse väga kummaliselt mingi aeg. Ma tahtsin ladina keelt õppida ja siis ma siis olid need eesti jumalused siis üldse ahmisin nagu noh, nagu noored ikka, lahmivad igast asju sisse. Samal ajal hakkasid ilmuma siis need budistlikud väljaanded ja asjad, raamatud ja, ja siis Chrysnaiidid tegutsema ja, ja noh, siis mõtled nagu nende asjade peale. Ja mingi aeg, kui ma siis juba ülikoolis olin, siis ma mõtlesin üldse, et ma lähen tahaks minna Tiibetisse Indiasse kuskile kloostrisse. Noh, et ma olin nagu väga selge veendumus, et et ma tahan olla kunstnik ja samas ka tegeleda nii-öelda vaimsete asjadega. Kuidagi ma mõtlesin välja nii, et kõik see, mis me siis kujutan, et see peaks olema kuidagi krooniline noored, nagu nad tahavad maailma päästa, paremaks paigaks muuta, et siis kujutasin ette endale, et et kui mina olen siis kuidagi vaimselt arenenud, et siis see kõik, mis ma teen, et see hakkab seda siis edasi andma, maailmale maailma aidata nii-öelda noh, nüüd ma mõtlen veidike teisiti, mignaga. Ma mõtlen selles mõttes teisiti, et kui ma lapsi kandsin siis osa naisi nagu ütlesid, et nemad kannavad oma last ja proovivad hoida ainult positiivseid mõtteid nagu kuidagigi ei hoia nagu negatiivseid emotsioone. Aga mina mõtlen tegelikult sellist negatiivset emotsiooni, positiivset emotsiooni päriselt ei olegi olemas ja mis siis saab, kui saajad niukses nagu mulli sees oma last või ka siis ütleme mulli sees oma kunstiteost, mis on samamoodi mõnes mõttes looming. Et siis ta lihtsalt ei noh, ta siin ei ela või kõiges peab kõike olema. Et tol hetkel ma ei nagu noored noored inimesed ja me hakkasime Eesti-Vene suhetes ajajakse nurgad kuluvad maha kogemuste elu poolt toodud nihukeste katsumuste poolt. Ja siis mul oli jah, möödas tagasi sinna kloostri ees, ma otsisin kõik kloostrid välja, kus ma tahan minna ja vaatasin isegi rongid, kuidas läbi Venemaa sõita Tiibetisse ja, ja mismoodi, aga see raha taha. Ja lõpuks järgnes mul ka selline veendumus, et ükskõik, kui kaua ma seal Tiibetis ka oleksin. Noh, ma võin õppida kohalikke keeled ära. Ma võin õppida nende kombeid oma elu sees ei saa seda nii täiuslikud teha, kui ma teen Eesti asja nii-öelda Eesti asja, eks ju, mis iganes Eesti asi võib tähendada, siin on minu maa, siin on minu keel, oskan seda kasutada nii nagu mitte üks teine välismaalane. Ja siin on juured ja sinu tiivad on ju. Et, et selles mõttes siis mul enam ei olnud soovi, et noh, jah, minna lihtsalt nagu nii-öelda ekskursioonile ekspeditsioonile, aga et nagu noh, arvata, et kuskil mujal kaugele on midagi sellist, mis annab vastuse kogu elu küsimustele või teeb sind täiuslikumaks. Ühesõnaga Need mõtted jõudsid nagu ringiga tagasi oma oma maa peale või selle maa peale, kus sa kasvanud oled. Siis tuli ka maavalla koda juba tegutses vaikselt ja igasugune info hakkas selle kohta liikuma. Kõik need fondid, Mare Kõiva, kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, kõik need üllitised, mis nad välja hakkasid andma, ühesõnaga trükibuum, mis, kas ärkamisajaga noh, kirjastati igasuguseid eestlase, selliseid asju, plaadid ilmusid vanade rahvalauludega, et noh, sellega koos ühesõnaga, nagu hingates sama rütmi. Et niimoodi jõudsingi, aga tänaseks, kus sa kõige aktiivsemalt tegutsed maavalla kojas praegu on natuke minu poolt, selles mõttes noh, üldse kogu selline ühiskondlik tegevus on minu poolt üks, üks viis-kuus-seitse aastat maas olnud selles mõttes maalsetma. Noh, see on jälle see minu teeks, et kuidas seda seletada? Millegipärast on nii, et inimene, kui sa ei tea veel palju asju seada mingid vastused, siis sa arvad, et seda kõike peab väljendama. Aga seal on see entusiasm, see jõud, sa nagu hakkad millegi nimel töötama, näitama, üritusi korraldama, sest sa tunned, et see on õige asi. Ja ühel hetkel sa saad aru, et tegelikult see õige asi on see, et ma ise täidan seda, ma ise lähen, ise käin üksinda, ilma et suuri kampaaniaid korraldaks või suuri propaganda, seda tegelikult ma usku ei olegi kunagi nagu propagandaüritusi tehtud, aga lihtsalt et see tegevus iseenesest on see, millega sa kannad seda infot maailma laiali, et sa ei pea selleks mingeid artikleid kirjutama. Samas, ma arvan, see tõde on kuskil vahepeal, noh tegelikult on see, et mul lihtsalt ei ole aega olnud praegu ühiskondlikult tegutseda, et lapsed kasvavad ja ja ma kasutan iga vaba hetke selles mõttes kunsti peale. Jah, ma nõustun suga, et see on tõde ongi seal vahepeal, sest et ühtepidi loomulikult inimene peab elama seda sõnumit, mida ta kannab ja levitab, eks, aga teistpidi ongi see, et me elame infoühiskonnas, kus meedia pressib kogu aeg sulle mingeid teemasid peale, et kui sul on mingi missioon mingi nii-öelda püha üritus, näiteks pärimuskultuur ja kui sellest teada ei anta, keegi ei saagi sellest teada. Noh, see on selline nõiaring nii-öelda, et kus on see delikaatse piir? Jah, samas öeldakse ka seda, et kui sa ei küsi, siis aga ei näe, et kui inimesel tekivad küsimused hakkab vastuseid otsima, siis ta jõuab selle info nende õigete inimesteni niikuinii. Uudishimulik kuulaja tahab kindlasti teada ka seda, et milliseid selliseid elutarkusi, võib-olla ka salateadmisi sa kõikide nende aastate jooksul oled õppinud, Vigala Sassilt tavainimese jaoks on, see tundub selline müstiline värk, see teie elusal, jah. Nojah, Sass on muidugi, ma arvan, et väga palju mind mõjutanud või üks olulisemaid inimesi minu elus vanemate kõrval olnud veel paljude teiste inimeste kõrval. Ühel hetkel ma arvasin, et on olemas üks inimene, kes oskab paljudele küsimustele vastata ja nii ma sinna jäin, kui sa elad kellegagi koos, ega sa ei saa nagu paari lausesse seda panna, et võta nüüd seda, seda mulle õpetanud, et minu põhimõte oli see, et üldse kui tahta midagi õppida, et siis oleks hea, kui sa oled külg külje kõrval, et sa näed kõiki neid toimetamisi. Ja millegipärast on inimestel tagantjärgi ma mõtlen muidugi, et millegipärast on inimestele harjunud olemas, et et riitused või selline salajõud või salavägi või mis iganes niuke saladus on peidus kuskil tervikpaketina. Et näiteks noored antropoloogid, pärimusuurijad lähevad kuskile Siberisse ja, ja küsivad, et mis riituseid asjade siin teete, milliseid loitsesid ja asju ja siis tihti on vastus, et me ei tee mitte midagi. Ja sama, et siis, kui ma seal Saaremaal elasin, noh, praegu ma elan poole jalaga, eks arenenud, et siis siis ka kohalike tädide käest läksin ja küsisin, et mis, mis te siin teinud olete paljude mäletate vanu asju ja kõik ainult ehitasid õlgu, ütlesid ei midagi erilist, et noh, ma ei mäleta, et meil oleks midagi, onju. Aga see ongi see, et kui sa siis elad seal kõrval ja sa näed selliseid igapäeva toimetusi, siis sellist vana pärimust on väga palju säilinud juba kasvõi see, et ta hoiab korras oma õue täiesti tavaliselt korras, et noh, iga päev siblib seal õue, peal käib, võtab, paneb looma kõik see, mismoodi see korraldust alus on. Noh, see on nii pärimuslik ja, ja millal, mida minna korjata ja, ja a la tammetõrusid, kui on lammastel ussid või noh, tähendab, et see on lihtsalt, mis praegu pähe tuli, esimesena, aga aga need on sellised märkamatult igapäevased asjad. Et seda ei saa niimoodi öelda. Sass muidugi on teistmoodi selles mõttes, et tema ütles, et asjad paistsid ka väljapoole välja, sest tema kehtestas ennast. Peale selle ta uuris, et mis mõju on sellistel riitusel trummimängudel ja asjadel ja noh, kui kohenesin trumme tuli praegu sõnana sekka, siis tegelikult Eestis ei ole üldse pärimusliku mingisugust viidet Ühelegi trummile. Et nagu oleks näiteks komidel või, või siis Siberis laplasteleks see on üks suur küsimärk, et kas trumm on pärimusliku üldse Eestile omane olnud ja siis on otsitud igasuguseid niukseid vastuseid, et äkki lokku lauad või, või kannel, et siin need, kes nüüd väikest kannelt on teinud aastaid tuulekannu ja Indrek Roosi ja siin olete inimeste eestvedamisel, et et on räägitud, et palkmaja nagu kõlises nii hästi vastu, et siis kui lähed ja paned selle kandlepära vastu seda palkmaja ja siis mängida, siis see kõik kõla kõlakoda ja, ja kasutati ära siis neid laudu ja lauajalgu ja no proovitakse nagu leida sellist vastust, et miks ikkagi trummi, mis asendas selle. Ja, aga noh, Sass kehtestas ennast trummiga, eks ja noh, ongi nii, et maole kojas ka inimesed, et noh, kui ei ole meil pärimuses, siis vaadatakse hõimurahvaste pärimust, siis noh, midagi sa pead tegema, kui sa tahad midagi teha. Õie Sarv ütles kunagi väga hästi, et kui meil on kulunud nagu aastaid aastakümneid ja aastasadu millegi kadumisele, siis selleks, et mingi asi jälle tagasi tekiks, võib-olla kulub sama palju aega. Aga kuskilt peab alguse saama, et siis niimoodi kogemuse meetodil kasvatad selle noh, mingi teatud kombel siis uuesti ülesse. Aga jah, Sassil on suured platsid olid tehtud ja siis ta mõõtis seal mingite aparaatidega, kuidas mina tulin, siis tal olid katsed juba tehtud, aga lastel need katse tulemused olid, et kuidas taimedele see trummimängija kõik see mõjub. Niisugune põnev, põnev koht oli ja, ja väga palju sellist igapäevast nagu arutelu, ma arvan, et see on nagu peamine. Et osade asjadega, mida aja jooksul olen jäänud, nõusse osadega ei ole ja noh, see on normaalne, et igalühel on ikkagi oma nägemused sassi, ei ole ka mingi dogma siin maousuliste seas, et pigem siis ongi see, et, et see on kellegi nägemus. Ja kas sa siis nõustud mingi osaga või ei nõustu, et aga igal juhul väga eriline inimene ütleme nii ja paneb väga palju mõtlema. Ja mis on ema selline võib-olla eelis on see, et ta proovib väga süsteemselt läheneda asjale sellise ökoloogilise vaatenurga poolt, et, et miski asi ei eksisteeri nagu lihtsalt lambist või kuskilt õhku tekkinud, vaid temal on nagu proovib leida neid põhjusi, miks mingi asi on kujunenud kuidagi leida selliseid looduslooduslikke põhjusi, mitte see, et jumala sõrmtulija tegija on ju vaid, et noh, loodus ise on tekitanud inimesed ise, kultuurid on ise tekitanud niisugused hästi huvitavad teooriad, mis tal on. Kas sul oli Sassiga suheldes eriti just algusaastatel, meenub sulle äkki mõni selline moment, kus su maailmavaates midagi totaalselt muutus, mingi selline ahhaa-efekt, et aa ah nii saab mingeid asju vaadata. Ma arvan, et see muutus oli enne sassi, aga ma otsisin nagu vastuseid või mõni läheb kuskile kirikusse, mõni leiab kellegi teise, keda kuulata, eks mina otsisin ja kui ma sinna jõudsin, siis ma nagu mõtlesingi, et see on nüüd see koht. Et kus, kus ma peaksin olema. Ja isegi kui me kõikidele vastustele vastuseid ei saa ja mida muidugi ei saagi, aga noh, noorene mõtle selle peale, et siis ameti on see koht, kus ma leian nagu oma sellise tee ja kus ma hetkel tundsin, et ma saan nagu kõige paremini maailmale nii-öelda kasulik. Või noh, seda õppida siis tol hetkel seal oli, õpilasi on ikka olla, keegi pole vist niimoodi nagunii pikalt seal olnud. Ja meil läks selles mõttes ju ka pereeluks, lapsed sündisid ja nii edasi, et et aga selline igapäevane inimestega suhtlemine, kes tulid, ekskursioonid ja siis noh, sa eladki nagu selle sees. Paratamatult jääb külge ja, ja noh, muidugi mingi aeg ma mõtlesin, et et ma lähen meditsiini isegi. Sest et sassi põhimõte oli see, et noh, ei piisa lihtsalt sellest, kui vanaema ütles, et niimoodi on seda retsepti kasutatud vaid seal peaks olema, aga tänapäeval on teadus nii palju arenenud, et see võiks ka biokeemilisi valemeid teada, kuidas mingid taimed omavahel kokku sobivad ja ütleme nii, et ravim on teiste sõnadega mürk. Et see sõltub doseerimises. Et see on ka nagu mingi teatavat sorti vastutus, kui inimestele annad mingid teesegud ja räägid neile, kuidas seda võtta, et selleks, et sellist vastutust võtta, sa peakski siis nagu pärimus tundma ja ka natuke keemias kohal olema ja meditsiinist farmakoloogias teadma. Ja siis ma isegi mõtlesin, et ma lähen, mõtlesin nalja, et peaks mingi helikopteri, et kuidas ma saan Tartu otsisin netist, tõid kokkupandavaid helikoptereid ja siis lõpuks loobusin sellepärast et vaatasin nüüd nii suur kulu, et kui sõitjana mul on sellega selline Leisi Tartu tundus nagunii meeletult. Et kuidas nii ära käia, et lapsed ei kannata ja loomad ei kannataks. Ka siis lõpuks ma sain ikkagi aru, et, et ei, et noh, et ela kunstiga tegelenud need noh aeg-ajalt ikkagi nagu eksid sellelt teelt eksimine heas mõttes. Aga siis jällegi saad aru, et ei, et kunst. No ja siis sa lähed selles võtmes ikkagi edasi. Siis ma loobusin ja noh, selles mõttes ma olen alati teistele ka öelnud, et jah, ma tean seda pinnakihti, ma tean, mis taimesid, et kasutada ja kuidas, aga mis seal täpselt sees toimub, seda ma ei tea, ma ei tea seda sisu. Ma tean seda, et Sass tegi nii või naa just noh, mis puutub nagu sellesse taimede haiglasse. Et selles mõttes ma tõstan käed üles, et ma ei ole tema õpilane, selles mõttes kuidas sassi tervise üldse on, praegu ta on hästi vapper. Landy kõigile ütlen, et ta on väga vapper ja et kui teised nii raskelt haiged inimesed ka viitsiksid, nii palju liigutada ennast ja trenni teha ja mõttes trenni teha, et kui sa ei saagi isegi liigutada, et siis me tuleme hiljem siin sõnade jõu ja väe juurde, et teinekord isegi piisab sellest, kui sa mõtled, et sul käsi või jalg liigub. Noh, et su mõttel ja sõnal on nii suur tähendus või vibratsioon või sisestusjõud. Et kui inimene nii haige siis ja sa ei suuda kätt või jalga liigutada, et siis vaikselt hakkad mõttega juba peale. Et tema on selline siis näed ja siis lõpuks hakkabki liikuma, endale hakkabki see jalg, liikumidel hakkabki käsi liikuma ja järgmine moment on ta püsti ja siis on ta kitsedega metsas. Ja noh, niimoodi on ta igast sellest kõige raskemast momendist nagu ülestõusnud. Et ma sooviksin, et teistel oleks sama palju jõudu sest ütleme niimoodi, et me surma eest keegi ei põgene. Küll aga on mul üksi halb pilt nagu silme ees. Taanlastel oli see komme, et sa tead, et see, kellega sa võitlesid, kohe surmab su. Aga ta alati laseb seal selle viimase tantsu teha. Et isegi kui sa siis enam nagu ei saa, et sa tead, et sa lähed. Et midagi ei ole enam teha, et siis ometigi see samase pingutuse, samase liigutuse, elutahe see tants, tants, et noh, et see on nii oluline. Sa võid surra leppides aga mitte alla andes, et metsa, et mind ei huvita elu, ma ei taha ja nii edasi, ma ei tea, sa lähed uhkelt, et see on väga suur vahe. Täna tähistame Eesti vabariigi 90 viiendat, taasta päeva, mõtle oma rahvuse ja riigiisamaa ja emakeele ning üldse kodumaa ja selle tuleviku peale. Aga eestlane kui selline on ju üks üsna iidne tegelane, et sina oled lähemalt uurinud seda teemat, kes me oleme ja kust me tuleme, mis on see meie pärimus? Sa esitad need nii pateetiline ja vabariigi aastapäev ja kõik käivad rinnad kummis, lipud lehvivad. Millal veel, kui mitte täna ja ma arvan niimoodi, et eestlane kui selline termin on väga uus termin, et kahtlemata väga oluline termin meie jaoks võrreldes sellega, et meid on ise, me oleme öelnud rahvas enda kohta. Et selle maa rahvas ei saa nagu 100 protsenti öelda, et see, mis me räägime nagu tõde või, või et nii täpselt on olnud, et lihtsalt igasugused sellised arvamised või et äkki nii on olnud ja siis iga kord jälle mingisugune arheoloogiline leid leitakse või siis uued, mingit geeni uuringud ilmuvad välja, siis tekivad jälle uued küsimärgid ja nii edasi. Ütleme nii, et lihtsalt see rahvas on siin tõenäoliselt kui jää taandus, siis jääle järgi sammunud, seda jääd kasutanud. Vaid need on erinevaid asju seal jää jääpiiri peal ja on siis siia elama ennast sättinud ja ikka päris kaua aega tagasi. Üheksa, 6000 9000 aastat tagasi, täpselt nüüd ei mäleta, millal need esimesed eesti põllud on leitud, et on põldu peetud nagu ikka väga kaua. Üks teooria, et kust me tulime, võis olla see, et tulime Uuraite tagant. Teine teooria räägib teistpidi, et tulime kuskilt Poola ja sealtkandist. Et ausalt öeldes mind hetkel see isegi enam ei huvita. Kust või mis täpselt, sest noh, päris vastuseid niikuinii ei saa. Et selles mõttes on jah, miinus mingi muudatus on nii nagu meie, kui me hiljem räägime mustritest või kirjadest, et siis sa tahad nagu alguses hästi täpselt teada, mis asjad, mingi tähendused on lõpuks aru, et neid vastuseid ei ole tegelikult kõik see, mis räägitakse kindlate vastustega, no ei ole minu meelest tõene. Oluline on siis pigem see protsess, et see, mis tähendas, et sina sellele annad ja muidugi teada ka nii palju kui võimalik, mis mis on meie juured, mida mingi märk on tähendanud meie vanaemadele, vana vanaemadel ja nii edasi, mida ta naabritel on täheldanud, et see kõik on nagu oluline. Aga selles ei saa nagu kinni jääda. Et siin me oleme, räägime keelt, mida nimetatakse eesti keeleks ja meil on oma uhkus ja meil on oma põhimõtted ja oma nii-öelda identiteet. Millegi kohta öeldakse küll, et Me oleme kurvameelsed ja tõsised, aga minu nagu arusaamine eestlastele hoopis midagi muud, et kurvad. No ma ei tea, ma näen nagu rõõmsaid inimesi võib-olla väsinud hetkel, aga, ja väga ikkagi naerualtid, võimalus naerda. Vahel öeldakse ju, et eestlased on justkui Põhjala indiaanlased, siis räägitakse sellest, et me ei soolav viikingi viri kas on üldse olemas nii-öelda puhta tõulist eestlast põliseestlast ja millised on teiste kultuuride sellised tugevaimad mõjutused meile, et kes on meie sugulased, õed ja vennad, kellega me oleme justkui ühest perest? Tõenäoliselt nendele, kes otsivad juuri, meeldiks selline vastus, et on olemas mingi selline tüüp, põliseestlane. Et ma ei usu sellesse, et kogu aeg on olnud rändamisi, kogu aeg on olnud ka muinasja, et keegi ei ole istunud kastis kuskil. Küll on meie eripära see, et me oleme erinevate võimualade piirialad kogu aeg olnud ja seda me oleme ka praegu. Et Euroopa Liidu piiriala siis vene võimu all Venemaa piiriala, taani võimul, Taani võimu piiriala, noh, kogu aeg ja samamoodi siis ka ristisõdade ajal kogu aeg piirialad, et selles mõttes on meil põnev koht ja tõenäoliselt sellepärast, sest ta on meil ka väga palju sellist, võib-olla alles jäänud, mida mujal ei ole. Ja see eestlase natuke selline rahumeelsus ja selline jäikus või kohe mitte kaasa minna, mille selline öeldakse inertsusest selle kohta, et, et see, ma arvan, see iseloomujoon ongi ikkagi kõikidest nendest aegadest pärit. Kas see on nüüd see põline eestlane, see on pigem see rahvas, mis on ellu jäänud maha nutitud või ise pole kuskil sõdadesse läinud, eks, et naabritega segu nendes ja nii edasi. Ja noh, Saaremaal on tihti väga tõmmusid inimesi, kes on nagu väga kaua Saaremaal elanud, et igast need laevahukud ja kes on ellu jäänud ja nii edasi, et noh, sa ei saa nagu öelda, et see või too on selline põline eestlane, pigem mingi mentaliteet, selle koha vaim või ma arvan, mida võiks küsida, et kas, kui erinev või kui sarnane on see meie koha vaim praegu elava rahva identiteet või selline, kuidas ennast tuntakse. Kas siin on kõige sarnasem meile, äkki Soome soomlased, soomlased ju räägivad, et eestlane, meie vaesem noorem vend, eks teevad sellist mõnusat naabri nalja? Kindlasti väga palju sarnast, tõsi, aga ja samas ka kindlasti mitte, et, et Eesti on ikkagi midagi ei ole teha, meil on me oleme teistmoodi ja teist moodi oleme ka juba kas või sellesama tänapäeva poliitika pärast, et kuidas, mis mis seadused, mismoodi keegi riigikogu töötab ja nii edasi. Aga see on ju kogu aeg olnud aastasadu nii olnud, et keegi, kes võimul, on otsuseid teinud ja niimoodi seda rahvast kujundatakse kogu aeg. Ja siis on see nii-öelda mingisugune rahva jonn kas alluda või mitte alluda, teha mingit oma joru, ajada kuskil või, või siis pigem see mentaliteet, et minna ja noh, unustada kõik see, mis on oma oma sinna alateadlik soov, et lastel läheb edukalt, see tähendab seda, et tuleb lapsed kuidagi suunata või teha talle kõik tee lahti, et ta sinna nii-öelda edukate sekka pääseks. Mis on see, kuhu rahvas jõuda tahab? Rohujuure tasandil, kuhu tahavad emad-isad, et nende lapsed jõuaksid. Mis on nende visioon laste saatusest? Selles väljendub see meie identiteet tegelikult taga sa küsisid, kui palju meil on sarnasusi, siis ma ütlen, et et ma arvan, et nagu kõigiga sarnased mõnes mõttes siis üldse mitte sarnased. Ei ole võimalik naabritega nii elada, et ei suhtle nendega üldse või mõjutasi ei saa. Kuidas pärimuskultuur sobib kokku tänase moodsa eluga, et kus suur osa elust ja suhtlusest käib näiteks läbi ekraani. Sa oled öelnud, et pooldad, et meie nii-öelda vaimset vaakumit ei täidetaks mitte ainult kristliku religiooniõpetusega, vaid tänapäeva noored peaksid meie oma kultuuri kohta rohkem. Mida see annab nendele noortele väga suur osa, ihaleb ikkagi sulli ja feimi ehk siis raha ja kuulsust pääseda püünele, olla edukas just praeguses ajas kehtivate standardite järgi. Sellised ajatud väärtused selles nagu edu rüseluses aga pinnale ilmselt ei tõusegi. Ja muidugi, kuidas sinu enda lapsed sellesse suhtuvad? Kuidas mu enda lapsed sellesse suhtuvad, seda peab nagu nende käest küsima, et ma olen ammu aru saanud, et oma nägemust nagu nendele peale suruda ei saa, et et ainest, mis ma teinud olen, on see, et ma olen neid igale poole kaasa vedanud, et nad on saanud väiksena näha, mis ma teen, kus ma osalen. Mida ma räägin, praegu on, laekus nendel on oma maailm. Mis edasi saab, seda ma ei tea, et neile on antud need oskused ja teadmised, mis tol hetkel nad suhteliselt vastuvõtte kas kas moodustab nende vundamendi või kuhu nad suunduvad, et see on nagu nende teha. Et me ei saa neile midagi peale suruda. Aga noh, ma olen nende kõrval nii nagu ma olen oma heade ja halbade külgedega, et eks see on nagu hea õppe näidis, et kõik vanemad on head õpikut lastel. Aga neid võib vastandada pärimust ja moodsate elu võib vastandada, et nagu ma enne ütlesin, siis moodsa elu pooldajatele tundub see asi nagu mingisugune raskus jalgade küljes, millest peab vabanema mingi igand millel ei ole mingit väärtustega sisu. Selle kohta ma ütlen, et märkamata Ta et nad ise nagu suhtuvad sama hingestatult sellesse moodsasse kultuuri. Et tegelikult inimene ei pääse nendest tunnetest ümbrusesse küll kuidagi. Pärimuskultuur ei saa olla hind, rahvatants või ainult siis rahvamuusika nagu terve tervik, käsid meditsiin on ellusuhtumine, filosoofia usund on üks osa seal. Et see on nagu üks suur tervik, et sa ei saa, noh, aastaid on nagu seda proovit eirata. Et jah, me õpetame lastele tantsu, laulu ja rahvamuusikat, aga usundist noh, keegi ei räägi nagu välditakse seda teemat vähemalt ametliku võimu poolt. Ja teistpidi siis need inimesed, kes on väga nii-öelda selles pärimuses pärimusliku maailmas ja otsivad tõde selles siis nende poolt on minu meelest ka natukene pidega liikuda ringi ja eirata kõike seda, mis toimub. Me ei saa selle vastu, et nutitelefonid ja igast internetilained ja liigume mingites lainetes pidevalt, kui visuaalselt oleks näha, kõikide nende neid võnkeid meie ümber eksis olemegi võngete meres, ei tea, kas õhku kuskil ongi selles mõttes ilma mõngetete ruumi et ei saa selle vastu ja, ja lapsed kasvavad ju selles kontekstis selles olukorras, selles situatsioonis. Ja nemad võtavad seda kõike loomulikuna, mis on mingis vanuses see see koht, kus tekivad siis need küsimused, elu, mingi mõte üle ja nii edasi, et noh, siis hakatakse nagu vaatama, et pärimus annab selle vastuse äkki astrofüüsika või biokeemia või mingisugune rock n roll, eks või mingi muu muu elustiil. Sest noh, iga selle valdkonnaga käib kaasas ka oma filosoofiat selles mõttes pärimus on samamoodi ju tegelikult eluviis ja filosoofia nendele inimestele, kes seda igapäevaselt järgivad. Ja kusjuures nüüd nagu liita pärimuskultuur nagu konkreetselt maos, aga ei ole ka õige sellepärast et väga paljud kristlased on need, kes ka käivad samamoodi rahvatantsu tegemas ja laulavad vanu laule. Et selles mõttes see nüüd arvata, et pärimuskultuur on ainult nagu ma usu või põlise usu pärusmaa ei ole ka päris õige. Ma arvan, et neid annab siduda. Aga muidugi on see selles mõttes raske. Et kui sa oled, siis selles olukorras, mis tänapäeval on hästi, kõigil on hästi kiire kogu aeg oma tuisata kuskile üks töö sunnib teist tagant selline kiire elurütm, et siis lihtsalt ei jõuagi hiid näiteks või mingisse endale olulisse kohta rääkimata, siis ei jõua iseendasse, et võiks isegi tuua selle mao või sellise hetke, et ole hea inimene, jõua ise, kuidas see, et see on ka nagu selline midagi väga põlist, et et aga jah, selliste küsimus, seega ma arvan, tegelevad kõik on ta siis nüüd selle vanema elukorralduse pooldaja ja siis nende reeglite leid ja kaasaja ühiskonnas või on siis see, kes pooldab seda kaasaegset kõike ja enda teadmata kannast anaga? Mulle meeldib, kuidas sa ütlesid, et ütleme, nii-öelda moodsad elustiili, maailmavaadet elufilosoofiat viljelevad inimesed suhtuvad sama hingestatult sellesse. Et kui me räägime sellisest pärimuskultuurist meie rahva pärimusest, et kas selline peamõte, millega saab kogu selle ilmavaatelise olemuse kokku võtta, ongi see hingestatud maailm ehk siis nähti kõiges elavas hingetrass, on kirjutanud sellest testidest saudide hingestatud ilm, et kas see ongi selle pärimuse mõte või tuum? Pärimus, noh, võtame kas või sellesama sõna, eksju pärimus midagi päritakse, mitte siis nagu küsitakse noh, mingi asi, mis on pärandatud edasi, eks. Et jah, see hingestamine, hingestatud tus ja hingestamine on küll selline eesti keeles ka juba väga ilusad sõnad iseenesest, et et see on tõesti olla üheks selliseks tuumaks. Kui siin ka näiteks on see rahvauuringud, et palju siis meil on selliseid põlise usukandjaid ja nii edasi, et siis Eesti inimesed ei seo ennast nagu heal meelel ühegi konfessiooniga või noh, sellepärast ka need koguduse liikmed, arv tegelikult kogu aeg nagu väheneb, aga samas kõik selline küsimus, et kas sa usud, et taimel on hing, kas loomal on hing, millesse sa usud, et siis ma ei tea, ikkagi seal oli mingi 80 90 protsenti inimestest Eestimaal vastas, et jah, ta usub ja ta usubki mingisse seletama, vaata see jõusse ja millel ei ole nime. Et selles mõttes usutakse, et elu on püha ja seda peab pühitsema. Ja Sa pead elama niimoodi, et sa seda püha just nii väga ei riku. Et see on küll selline alalhoidlikkus, mis meil on, et nad ilmaaegu ei maksa väga suuri samme teha, et seesama asi, mis ma enne rääkisin, et et enne oodatakse ära, kui see suur laine ära läheb, siis vaatad, et ahaa, et et see nagu hävingut, eriti, et et siis võib edasi minna. Või siis on see, et oi, et ekslaine läks mööda. Okei, ma hakkan siis selles suunas liikuma, aga siis see laine juba tagasi mingi teine voog on ja teiselt maalt aa okei, et no ma siis olen see edasi, mis ma et noh, et ei pealegi rapsima ühe suuna elu suunaga kaasa teise kaasa, mis ei tähenda muidugi, et edumeelseid inimesi meil ei ole, et noh, kindlasti on ja visionääre on väga palju ja nii edasi, aga see hingestatus on jah, eks selliseid asju. Ja muidugi, mis meil on veel säilinud, on see sõna jõusse nagu ka uskumine, et ja isegi selline kiitustega, noh, kui ma hakkan nendest kõigest rääkima, siis on päris palju. Aga see, kas see kõik on sellega seotud, et on hingestatud maailmapilt, sest et ka sõnadel on hing tegudel arhing, see kutsub ellu mingid hinged. Ja noh, inimene küll ei seleta seda niimoodi, et kui ma nüüd ütlen midagi, et siis paneb mingid hinged liikuma. Aga ta tunneb. Ma ei saa näiteks ette öelda seda, et kui mul on homme võib-olla määratakse mingi preemia, et noh, siis ma ei ütle seda mitte kellelegi, sellepärast et siis midagi nässu minna, aga noh, see on kõik hingestatud maailmapilt või see kasvõi tavaline näide, must kass läheb üle tee. Seda nimetatakse ebausk. Jah. Aga kas selle kohta mina protesteerin, et miks üks usk on siis nii-öelda päris usk ja miks on siis üks ebausk, et et sellist asja ei ole olemas, et see on siis nii-öelda võimupositsioonilt öeldud hinnang teistele usunitele? Niisugust sõna nagu ebausk ei ole olemas kõnesud, et see usuvabaduse teema on sul ka hästi hingelähedane, mis eriti morjendab, et kui sa vaatad praegust olukorda Eestis just oma vaatenurgast kui pärimuse kandja uurija kas meil ei olegi siis usuvabadus? Meil on väga ilus Eesti vabariigi põhiseadus, mis garanteerib nii-öelda sõnades siis usuvabadusel. Aga ütleme nii, et tõesti sa võid indiviidina või igaüks eraldi oma kodusse, võid testi seda uskuda. Aga kas ka nagu sellised võrdsed tingimused on loodud, see nagu eraldi asi juba selle teema vastama põrkusin just siis, kui ma sinna Saaremaale jäine selle pärimuskultuuri ikka rohkem tegelema hakkasin ja siis mul lihtsalt sõna otseses mõttes viskas kopsu üle maksa. Tigedaks ei saanud, aga ma olin väga solvunud või kuidagi tundus nii ebaõiglane see olukord, et noh, kuidas saab olla, et kui tavaliselt kõiki sellist toetusi ja asju ja kõike ka riigi sellist tähelepanu, ka austust erinevad, et inimeste, eelnevate vanusega, pide, perekonna, ülesehituste või mis iganes rahvuste vahel proovitakse säilitada selline võrdsus, võrdsuse printsiip, et kui kutsutakse kedagi näiteks kas või presidendi poolt, on ju noh, täna on näiteks presidendi vastuvõtt, eks et siis vaadatakse, oleks kõik saatkonnad kohal ja, ja samas ka vaadatakse, et kõik konfessioonid oleks, isegi kutsutakse islami ja juudi ja kõik sellist kogukondade liidrid siis maavalla kojast ei ole mitte keegi mitte kunagi kutsunud, et oleks keegi, kes oleks nii-öelda põlisrahvaste usundieestseisjate poolt kedagi kutsutud. Mitte kunagi, et see näitab ka mõnes mõttes sellist suhtumist. Teine asi on, kui ma neid artikleid kirjutasin, et kõik need pered, kes on siis teist usku järgijad kui, siis on see nii-öelda mainstream kirikuga seotud, usud? Nendel ei ole võimalik oma pühade ajal lapsi koolist ära võtta, vabu päevi saada, et pooled meie, meie riiklikud pühad on kirikukalendriga seotud. Et mul ei ole midagi selle vastu, kui on Eesti vabariigiga seotud pühad tähtpäevad. Aga selline usuvabaduse põhimõte võiks olla nii, et näiteks ülestõusmispühadel ma võiks hea meelega tööl käia, et ma ei pea nagu vaba päeva saama ka näiteks mõnel pööripäev päeval või mihklipäeval, et kui mul on vaja loomadega tegeleda ja talve sellist vaadata, mis loomima üle talve hoian, kui ma talu pean või mis iganes pärimuslike sellist kombetalitust täita, et ma ei tahaks tööle minna, et ma tahaks eelmine õhtu vabalt võtta sauna, minna hommikul vara hiide minna anda oma annid seal või lihtsalt mõtiskleda. Aga Ma ei saa seda ja lapsed peavad kooli minema, et noh, selles mõttes see on nagu ma ütleks, selle kohta totaalne ahistamine, et Ameerikas või mõnes teises maas on sammunud sisse viidud, sest rahvas, kes elab, on ütleme nii multikultuurne või erinevad, usud, erinevad kombed ja noh, seda enam on see, et et need kombed proovime täita, on ju ometi on selles mõttes nagu ka põlised või põlisega seotud ei ole nagu sisse transporditud kombed, õigus võiks kehtida teiste usundite kahtega kris näidele näiteks või budistidele või et sul oleks vaba võimalus valida need päevad, mida sa tahad verega tähistada. Kuna siis maa uski ei seondu sellise missioniga või nendega, siis me ei ole nagu huvitatud üldsegi. Et meie sellised nii-öelda hingehoidjad või inimestega tegelevad inimesed oleks kuskil riigi palga peal eraldi. Et me ajame oma asja niimoodi lihtsalt ilma palgata ja, ja selles mõttes tegelikult meie strateegia on see, et me ei tahakski nagu riigilt muud toetust, kui, siis võib-olla sellist toetus, mis on pärandkultuuriga või kultuuriga seotud. Ja noh, kui vaadata sellist riiklikku poliitikat minu hämmastuseks, no siis, kui ma 2007 vist kirjutasin selle artikli usuvabadusest Eesti moodi siis minu hämmastuseks Eesti riigis siis erinevad ametkonnad toetavad kirikunõukogusse kirglike konfessioone üle kahe miljoni euro ja sealhulgas on siis noh, kui see summa niimoodi kolmeks jaotada, siis kujutan ette, kaks kolmandikku läheb siis kirikutega kultuuripärandi renoveerimiseks restaureerimiseks, säilitamiseks, valveks ja nii edasi, et siis siis 700000 umbes läheb tegevustoetuseks puhtalt selliseks usu usutegevustoetuseks. Ja hetkel siis 2013 on ette nähtud, et maavalla koda saab 14000 eurot aastas ja siis pühapaikade programmi elluviimiseks. Kusjuures siis pühapaigad on tõesti meie nagu peamine praegu valdkond, milles maavalla koda tegutseb, sest et Eesti on unikaalne pühapaikade paljususe mõttes ja ka selle pärandi siis suulise pärimuse kogude suhtes, et praegu hetkel on võimalik nyydvil kaardistada, üles leida inimesed veel mäletavad neid, aga noh, iga aastaga need inimesed kogu aeg ju lähevad tollesse ilma edasi, et nad ei jää siia veel igavesti elama. Ligi 110. kihelkonnast on meil siis alles viis ja pool kihelkonda üle käidud, kaardistatud need see on siis ainus, mille jaoks meie tegelikult riigipoolset toetust tahaksime. Mitte siis usulise tegevuse jaoks, sest et usk on igaeraasi miljonit ei korralda. Aga kuna meil on nii seotud selle pärandkultuuriga, nii nagu kirikud, sakraalehitised kuuluvad vaieldamatult meie kultuurimaastikku, et siis samamoodi need hiied on need, mis vajavad kaitset ja oma programmi. Aga õnnetul kujul, et nad on nagu muinsuskaitse ja looduskaitse ja ja selliste erinevate valdkondade piiri peale ja siis ükski nagu ei kaitse teda tegelikult peale, siis maavalla koja hetkel. 100 musta mulla. Ja maalina leppis tüheduga Xtokaadurudaamistu. Lepi eks Lepisti Lilli aina Tomi eks Tomistuhan tudu. Seegeedi Seegee kõdu koidu kõdraamask veidi maitske Mago Koiduma kõttavassi saaga kõdroostage piima koosis sääsemarja-aasta suur. Karja ja karjakõne kullakene kirjasa kire kõne Hellegi in Xin karja kodo, jajajaa, küüline pääve minegu. Peeveegu lätte mari madal ahelin, lähed, eks linnuliiki õdagu. Ime. Suinoskodo ootele Mamaks vaos kodava. Kunas, kunas karikoda, tule, tule tulemas ja oma, ma ei ime, eks imetulvas ta vääre hellema maaks Mama laisk vastalaidi. Ime siis imelehmi lauta lauta lauda lõigaba. Ime siis ime minna, tarre käsider, tarre käsi sööme ja ei. Eks see siis tütrekene maitse maitsemarja Ladze. Ole, et eks ole, et sa käega väsi oled, eks ole, Trasa raame. Sinna, sinna oma vara üle saiaiegi Lynne pääve nõsengu karjaajalt Kaire kõne kullakene orjasa. Kui eks no naga laulma laaniaal Kunu üks Kunuaal kuulata mulle siis mulle laani vaste laulgunu, eks kunud sirgu. Kuule. Kotosteks katavast kooli imekene kooli eks kooli marja mama. Imel eksinel oli meelima maal, eks Mamal oli. Ka ka tüter, meeste laul, kana, kanala. Räägime natuke pühapaikadest ja iidest ja võib-olla ka üldse pühadusest, et milles pühadus seisnes põliseestlaste jaoks, et millised need pühapaigad olid, kuidas neid valiti, kuidas leida? No ma saan rääkida seda, mis praegu on, mis pühapaik nagu eestlaste jaoks praegu on ja siis võib-olla võrrelda siis seda, mis ta võis olla kunagi Nende katkete järgi, mis siis muuseumise arhiividest leida on, et üldiselt kuna maailm on hingestatud, siis põhimõtteliselt terve maa on, võiks öelda püha. Kõik see, mis me teeme, on seotud pühadusega, hingame õhku. Me toimetame, sööme, me räägime ikka selles mõttes võiks ju öelda, et kuna ta on pühadusega seotud et siis on ka nagu püha. Aga ometigi siis mingid kohad siin Eestimaal laiemalt. Me võime analooge tuua terve maailma põlisrahvaste sekka, et siis on olnud pühamat kui mingi muud kohad. Et see tähendab näitama seda, et kui ma lähen külvame viljapõllu peale on siis need maad, mida me kasutame siis ometigi. Ma kummardan põllule enam põldu. Või soovin, et vili hästi idaneks ja annan mingi anni. Ja pärast, kui siis viljalõikusaeg on, eks, siis on siis erinevad sellised Taiud, et noh, kas jäetakse viimane vihk põllu peale nagu kogu ilmale või et noh, kogu aeg arvestatakse sellega, kuskil on veel mingid hinged, nimetame neid siis jumalateks või haldjate, eks hingedeks, eks. Ja, ja tihti on see, et, et me ei teagi nende nimesid. Täiesti niisugune termin on need, need, kelle nimel ja noh, see seletab nii hästi seda eestlaste noh, midagi kuskil on, aga me ei tea nende nendega läbi. Ja noh, jah, et hästi läbi saada ja see ka, et nad ikkagi ära märkida ja nendega arvestada. Ja siis on need maad siis need nii-öelda pühamad sellest teisest on kus eriti midagi tehtud, sellised käidi, tehti neid kombetalitusi, isegi aiad olid seal ümber, et põlluloomad, kariloomad sinna ei läheks ja sinna muud asja ei olnud kui, siis ainult teatud erilistel aegadel või siis inimese enda jaoks erilisel momendil, kui oli vaja nõu küsida või midagi. Ja need kombetalitus ütles, et siis ei vajanud ühtegi sellist maja või kirikut või noh, lihtsalt mindigi metsa või või oli sisse mõni rannik kui ala või oli see mõni allika ümbrus või erinevad pinnavormid täiesti võisid olla pühad pühadus ka selles mõttes on erinev, et on kohti, kus kohas käidi ainult midagi ära andmas näiteks haigusi, kui sa oskad neid niimoodi, ma ei tea, kas siis aja jooksul asetseda tähele panna et siis sinna jäeti need haigused või siis jäeti hobuserauad mingeid raudesemeid, mida siis oli ennem haigele inimesele vastu pandud ja arvati, et nii nagu hobune jookseb kiiresti või raud üldse imeb selle kuidagi enda sisse, võtab ka seis viidsele sinna kivi juurde, annad anni ka välja ja et, et selle sinna või toode allikast seda ravivett ja need haigele inimesele juua või et need kohad olid kõik nagu teada, see, nagu selline pärandkaart või inimesed, kuigi nad võisid liikuda, siis ometigi selline suurem asju jäi ikkagi paigale ja niukene kaartide kihistused Eestimaalt või noh, see analoog jälle kogu maailmale, eks. Ja siis need pühakohad jah, võiti selles mõttes nagu sellise teistmoodi pilgu all või teistmoodi kasutati neid, keegi ei hakanud vaatama, et vau, et noh, näiteks panga panga tuleb lihtsalt selline näide, et, et ohoh, et nii ilus koht, et siin võiks elada või no ehitame siia maja, aga sellega sa kohe kohe tähendab, tõmbad selle erilisuse mõnes mõttes alla. Sinna ei ehitatud, ma sinna ei ehitatud eluasemeid, sinna ei tehtud põlde mõnes mõttes neid kohti, öist ela, päeval nimetada ürgsetest looduskaitsealadeks, sinna oli asja ainult mingitel kindlatel puhkudel ja neid, neid kohti on ikka väga-väga palju Eestis. Ja see ei tähenda seda, et ta peab olema mingi suur mägi või väga silmapaistev objektitu või sellega täiesti mingi pisikene auk kuskil kuskil põlluservas või mingi ohvrikivi seal mingi muu asi oli seal, mis oli tähenduslik, kas siis oli mingi enne olnud seal kuskil või või siis kui inimesed otsi mingit kohta, kui näiteks koliti ühest kohast teise, millegipärast siis lasti näiteks härjal või hobusel kõndida vabalt ja seal, kus ta seisma jäi, siis midagi sööma, et siis otsustati, et see on see kohta igasuguseid variante on, mis inimesed on välja mõelnud ennustamiseks valimiseks, et kui ise ei suudeta valikut teha või oodatakse mingit sellist, nii-öelda nendelt, kellel pole nime, mingit märguannet, et siis siis see ka juhtub. Et kui näiteks meie läheme palvusele Kunda hiiemäele või kuskile, mis iganes kohta, eks siis lauldakse ja ennem et kas võidakse üldse sellele mäele läheneda või siseneda siis lõigud niimoodi. Jääd vait ja kuulad ja kuulad ja kuulad. Ja siis äkki tuleb mingisugune tuule kahin või või mingi lind lendab üle laulab või tähendab, et mingi märguanne, sa saad sellega nagu õigesse rütmi selle kohaga. Ja siis sa lähed ja sisse toimetad seal nagu luban. Põhimõte on see, et sa astud dialoogi, dialoogi selle selle kohaga ja vot seesama dialoog, seda, sellist metafoor tahaksime kanda tegelikult hästi palju ülega kõigele muule. Et mina kui skulptor, kui ma teen kivi või, või puud, raiun, et kunagi ei taha minna sinna nagu suures aega kohe peale. No ma ei valda, võib-olla seda mootorsaagi nii hästi kui mõni meister, eks ju. Aga minu jaoks. On see nagu liiga kiire, kiire vahend tulemuseni, et ma tahaks nagu kõneleda, tahaks nagu rahulikult selle materjaliga rääkida, et tulemus ei sõltu ainult minu ideest, et ma lähen ja teen seal ära. Soff on ju, et see on minu teema, surun selle peale, et pigem on see nagu vaatan, et kui ma selle tikin, kivi või puud olen juba valinud välja või on see kuidagi minuni jõudnud, et siis tal on ka mingi oma sõnum, tal on mingi elus hing. Ja noh, see peab nagu koostöös sündima, et samamoodi see palvus on ka, et sa lähed sinna pühasse kohta. Ja see toimub, see kahekõne. Ja, ja see annab hästi palju ja tegelikult see on aeg, kus inimene nagu iseennast kuulab, et võib-olla võib-olla ei olegi see, et siis on konkreetselt mingi vastuse, saad nendelt, kellel pole nime mingit kooste. Ja milles seisneb üldse see palvus või see fenomen ongi see, et tavaliselt palutakse kõigile, sest iga selline palve seob sind. Ja kõik need soovid, mis inimesel on, seoksin selle tulemusega. No kus sa tead, et see tulemus on sulle kõige parem. Noh, ja siis hakkad seda mõnes mõttes nagu orjama, et sul on mingid soovid mingi nägemuse oma elust teiste elust veel hullem, kui sul on laste elust mingi nägemus ja siis sa hakkad seda nagu neile peale suruma. On siis ka nagu noh nii nagu on inimesed, nii on ka jumalused, see on küll ka väga põlisrahvastele väga omane. Nendel on ka nagu omad ikkagi sellised solvumised. Et sa ei saa nagu neile öelda, et ma tahan seda ja jutul lõpp, et noh, pigem on see, et sõbravid nagu ümber nurga öelda, nad ise märkaks seda. Et kui on ikka kuiv aeg, siis kunagi öelda, et kuule, vihma saada on ju, nüüd hakatakse rääkima, hakkas, ei näe, nagu, et lillega kuivavad aasa peal ja et kariloomad on jäänus ja lindudel ei ole midagi süüa, sest kõik putukad kuivanud lugedes ei saa, palju neid on umbes, et kobine oled, sa räägid nagu ümberringi ja otseselt noh, see on ka selles mõttes selle palu ja kaitse. Et sa ei sea ennast sellega või noh, pigem nagu juhib tähelepanu rahulikult. Ja kui sa soovid, arvatakse ka, et kas soovid teistele, et siis sa oled ka vaba, noh, selles mõttes, et. Ma ei soovinud nagu konkreetselt, et a la et Ingrid peksaks auto enam endale vaid vaid et sa soovid, et läheks kõik hästi, et see hästi on selline filosoofiline, mida ta ise nagu soovib või või niisugune üldine edendust põldudele vili kasvaks põllul sellest nagu kõigil rõõmu ja kasu ja et niukseid, nagu ma näiteks seda jah, selliseks eestlaslik üks ka mõnes mõttes tagasihoidlikuks, aga selliseks rahumeelseks, kõneluseks jumalustega palvused ongi siis need, kus kohas kutsutakse koos sööma. Nii et see söögirituaal nii-öelda komme, see, mida me sööme, on ju tegelikult meie enda ümber ja see on nagu, nagu ka tänu ja pakutakse seda siis jumala sele, küll me oleme mõelnud siin erinevate inimestega, et kui sa lähed metsa marjule et mikspärast, siis on see komme metsast ära lähed, sa jätad nagu anni noh, mingi biotee, maasikaid, kännu peale või seeni, eks ju, et noh, aitäh, et nagu headele kohtadele juhatasid, eks. Et kas siis nagu metsale tuhandeid maasikaid. No miks on see oluline see? Sest et sina annad selle ja siis mäletagi, kas jällegi, kas Õie Sarv ütles, et aga võib-olla on see, et ta ise ei saa neid kätte keegi? Et jah, aga noh, ma arvan, et see on inimese jaoks oluline. Saad seda tänu edastada? Jah, et sa teed selle tänulikkuse žesti või iseloomulikult peab olema siiras, eks mingi mahinaator läheb, viib. Ei tea, ei vahet ei ole. Et lähed, oled seeneärimees, viskad peotäie münte metsa, Serie aitäh, aitäh jälle mõnuga. No aga see on jälle seesama see koos hingamise rütm, jällegi see kahekõneaegset. Või tule sulle külla, tee su toova tühjaks ja ei lähe ust prõmmides minema, et noh, ma vähemalt ütleme aitäh. Aga räägi veel sellistest rituaalidest või riitustest, et mida näiteks hiies tehti või mida tänapäeval tehakse, see on isegi huvitavam, sest et mida tehti selle kohta ikka mingit nipet-näpet infot liigub, aga mida tehakse tänapäeval, millised on need riitused? No kõigepealt ma tahan öelda seda, et ega me tegelikult ei tea, et ühed sellised riitused või siis kombetalitused on need, mis on nagu avalikkuse noh, näiteks meil maavalla koja listis ka, et kutsume, lähme, et on püha ja lähme, lähme hiide. Et kõigil on see vajadus juba ja siis see on niisugune nagu noh, avalik, aga tegelikult eestlaste iies käigud on tihti üksinda minemised ja paljud isegi ei anna anda, et see on nagu väike, märkamatu ja kui meil on siis see hiite ülevaatuse olnud kus käiakse ja otsitakse ja kaardistatakse ikkagi väga sellistes kohtades, kus arvad, et mitte keegi ei käi seal ometi jalajäljed sees ja näed, et midagi jäetud, mingid naelad mingi kasvõi sendid, see on nagu kõige lihtsam, aga Annina sobib ükskõik mis asi seal taskus on. Siiamaani tagavere ühe tädi jutt meeles Saaremaalt, kes ütles, et et kui ta oli väike tüdruk, siis ta käis suvel ujumas, lehma sellises lombis nihukest lehmad joomas käisid, aga see niuke porine siis ta sai sellise mingi nahatõve omale küll ja ja noh, näo peal siin uut ümber ja igal pool nina ja ja ta ei osanud nagu midagi teha. Ta isegi tea, kust ta selle võttis, ta läks ühe tagaveres, on seal üks kivi ravikivi ja ta läks selle kivi juurde, et talle on midagi anda, ta andis oma kleidi küljest nööbi ja siis pesiselt, sest see vesi, mis on siis kivi sinna lohkudesse kogunenud, sellel loetakse ravivõimele olevat vesi sellega oma nägu ja sai terveks. Et noh, vot sellised lood on nagu veel täiesti tänapäevas olemas, et see ei ole see, ainult et sa lähed kuskile arhiivi, et ala, et sa või see on mingi iganiks on mingi sadamas tagasi, eks ju. Et tegelikult need inimesed, kes elavad noh, on ise sellest osa saanud. Ja kas ta nüüd läks, lehvitas seda juttu kõigile. Vaevalt, et tal tuli see meelde, kui me läksime, konkreetselt küsisime või kui ta rääkiski, et noh, eestlasele ei ole kommet, et no ma käisin viies ja palusin seda ja nüüd ma sain selle, et natuke naljakas, et et pigem lähedki mõtled kui läheb midagi täide või läheb hästi või vähemalt sa jõuad selgusele, aga keegi ei fikseeri seda, kui palju käiakse, käiakse väga palju käiakse tegelikult. Ja no üldse metsas kõnnib ikka selles mõttes metsarahvas küll, et metsa minnakse nagu heal heal meelel ja ka kõige suuremad ärimehed siin inimes, mersud või mis iganes autodega armastavad metsas käia. Aga sellised avalikest asjadest ma võin rääkida, et kuskil 2002 naiste vuntsidega, kus oli siis Õie Sarv, C4 roose, meelika ainsa nina Ülle Kauksi ja reel erinevaid naisi ja me otsustasime, või noh, see nagu natukene minu idee ja sassi sellisest raamatust ja sellest nagu mõjutatud ka, et mis asi see siis on, et noh, naistel on alati mingisugused asjad olnud, mingid kombetalitused ja nagu mitte midagi ei ole säilinud ja samas mingid katked ikkagi on ja ja Sassid tuli siis mõte, et on olemas pudruriitused või pudru Taiud palvused, pudrupalvus oleks õigemini korrasega Taiud, selle taigan riitus on ju, ei ole meie omakeelne sõna. Rituaal samamoodi ütles, et haige oleks siis selline eesti vaste sellele komme, taik, taigen rohkem, selline püha komme, komme võiks öelda ka see, et mul on komme süüa hommikuti. Aga ta on selline nagu riituse vastaja. Ja siis tulime kokku, mõtlesime sõnad välja ja see palvus seisneski selles, et iga naine tee oma kodust erinevaid toiduaineid. Hiide tehti, siis tuli ja keedeti tanguputru ja kogu see aeg, kui see tangu pudre, siis kees kogu aeg, lauldi pöördumised olidki siis kõikidele nendele jumalatele. Pigem oligi siis nagu tänu tänati seal ja öeldi, et ahela, et hoidke meil meremehi ja hoidke mehi viina eest ja noh, mingid sellised elementaarsed elupõlised soovid ja see kestis kuskil neli, viis tundi. Et noh, selles mõttes selline reaalne komme või jah, taig ja kuna naistel on selline põliselt on peetud naine sünnitab siis tema selliseks võimeks peetakse siis elu loomist, elu andmist ja kõik omadused põlisrahvastel, mis kellelegil on, seda kantakse väga kergelt üle, et kui sul on võime luua, siis sul on võime luua ka või edendada ka muid asju, sul on võime edendada vilja, kasvusele võimedandada karja kasvu, sul on võime noh, et kui sul see omadus on, et siis kandub nagu muudele asjadele ka üle. Või on näiteks mõnel mehel on jahiõnn, et siis tal on kindlasti ka mingi muu invel, mis kuidagi seotud, ta on õnnelik käsi või noh, kas või tänapäeva ulatanud, et sul on nii-öelda rohelised näpud või noh, hea käsi istutama, hea käsi ravima ja sellised inimesel kaasa antud võimed, naistel on siis selline loomise võime elu andmise võime ja sellised naiste usulised sellised talitused või pallused ongi siis seotud sellise kogu maailma edendamisega. Ravitsemisega on, ravitsemine on samuti selline pärusmaa olnud ja nii me siis käisime. Iga pööripäev käisime aastaid ja naljaga niimoodi ütlen, et kõik need naised, kes seal ikkagi ringis olid, et kõigil sündis väga palju lapsi, et kuhugi mujale ei mõelnud, et siis viljakas sündiski mees Kell. Et me isegi õnne väiksem laps siis sellel ajal kandma teda. Aga noh, see on selline kogemus sellisest nii-öelda avalikkust palvusest selle palvusega muidugi käis kaasas see, et kogu aeg tahtsin üha rohkem nagu täiuslikumalt teha seda, et nüüd seesama, mis ma jutu alguses rääkisime, kui sa alustad millegi, kas seal on meeletu energia ja soov teha midagi sellist tõelist sinu jaoks sul veel puuduvad teadmised. Ja siis nüüd see järgmine etapp, see kogu aeg nagu saad siis kogemusi juurde kogu aeg sinu teadmised kasvavad. Aga nüüd tuleb see kriitiline koht, kui sa äkki saad aru, et metsa ma ei jõua nagu mitte kunagi selle päriseni. Su käed jäävad alla, Su motivatsioon langeb alla, tekib tunne, et aga ma ei tahagi seda teha, sellepärast et noh, ma ei jõua selleni, et meid ei ole nii palju, et mul on kogukonnas kõiki hetkes Saaremaal oma keeles laulavad. Sest noh, põhimõte on näiteks see, et meie oma keel, et meie hinged mõistavad meie keelt kõige paremini. Ja see meie ümbrus on harjunud meie keelega. Aga mis saab siis, kui paremal laulab seto ja võro, kena on ju oma keeles vanad rahvalaulud, meil on, see rahva arhiivis on ka nii, et on erinevad sõnad on, eksju erinevatest Eesti piirkondadesse samas erinevates keeltes, onju noh, et kui täiuslikkuseni sa saad ajada seda ja siis iga kord, kui me siis seda palvest tegime, igakordne, mingid asjad nagu tasakesi muutsime, saime aru, et seda võiks teisiti teha, seda võiks teisiti teha, et selles mõttes ta kogu aeg niimoodi lihvisimedena. Aga jah, siis ühel hetkel nagu saad aru, et kõige õigem on see, kui võrakesed teevad oma selles kohas, mis on põliselt nende püha kohta sellel külal ja omavahel ja noh, ühesõnaga siis meil nagu läkski niimoodi, et igaüks hakkas nagu oma nurgas tegema, mõnes mõttes lagunes heas mõttes lagunes laiali, pigem jagunes, jagunes laiali jah, et ei ole, lagunes ja naised kannavad seda nagu selles mõttes oma tegemistes edasi. Ja noh, mingil hetkel võiks teha sellise suure hõimu noh, et kõik tulevad jälle kokku, et kõik me oleme praegu rääkinud sellest, et noh, mis hetkel me seda teeme, et veel ei tea, aga aga nüüd sellekuse kuristik või noh, see kriitiline moment, et ongi see, et siis tavaliselt sa jätad pooleli ja leiad mingi uue vaimustuses objekti või sellise noh, samamoodi see paneb sind seest põlema. Aga, ja teine variant on see, et aga mis siis, et ma ei tea, mulle meeldib see tegevus, mulle meeldib see selles valdkonnas olla, mis siis, et ma ei tea nagu lõpuni vastuseni. Mis siis, mis siis, et ma ei pane nagu teadlase moodi paika. Nii on või mingi ususekti dogmaatilised öelda, et nii on ja teisi variante ei ole ja teised on kõik see ebausk ei või, või vale, eks ju, et ja noh, pole ju mõtet argumenteerida ka, et sinul on õigus ja mul on vale. Ma lihtsalt teen seda, sest ma tunnen, et nii on hea. Ja noh, kas see nüüd on, pärimus ei ole siin, tekib nii palju küsimusi, on eksinud lihtsalt, et see tegemise soov ja see soov sedasama kahekõnet mingil viisil vormistada maailmaga kahekõnet, et noh, see on oluline, ma arvan sest, et ei saa nagu oma mullis ka ainult olla. Lihtsalt vaherepliigina ütlen, et sinilindu 20 olen olnud, et mul mõtlesin küll, et Ma hakkan väga palju trolliga sõitma, aga noh, paratamatult ikka jälle ühes linna otsas ja teises linna otsas midagi teha ja tassida skulptorina mingeid suuri asju trollis ei tassi neid ja sõidad autoga ikkagi. Ka siis need nagu mõnusat näevad, kui jätad auto koju ja sõidad trolliga ja siis vaatad inimesi trollis tänava peal ja siis saad aru, et millises mullis inimesed autodes elavad, sa lähed koju autoga tööle, seal on oma mingi sõprusringkond, ei näegi neid inimesi, kes seal trollis on need vanad tädid või või noored on ju uljalt seda, seda sellest käepidemest tarust kinni hoidnud, et kas või inimeste käsi vaadata, et mida nad mõtlevad, mida nad teevad, mis neil seljas mõttes on kõik nagu niisugune. Vau, et noh et sa oled lihtsalt oma mullis oma mingis professionaalses mullis, et teil seal ta on väga värskendav välja tulla. Mullist. Kas sa tead rääkida ka midagi maagilistest riiklustest, et ennemuistsetest juttudest mäletame ju kõik, et kuidas mindi kaduneljapäeva öösel nelja tee ristile anti kolm tilka verd et ärkaks ellu kratt ja siis tassiks oma peremehele varandust kokku. Ma ei tea, kui tõsilugu see on, et kas selle kohta, kas näiteks selliseid krati meisterdamise kirjeid on või tead sa üldse mingeid selliseid nagu maagilisi? No ei ole vähemalt neid kunagi teinud, et kõik selline nagu uuesti, ütleme kõik selline enesekasu peale pööramine või maailma nii-öelda suunamine võiks seda nimetada, aga maailma vägistamiseks sõna otseses mõttes. Ma ei tea, ma ei tundu see õige. Et noh, kui ma tahan midagi endale saada ja tahan, et mingi asi niimoodi juhtuks siis noh, minu kogemus on see, et lõpuks näed, kas ei saa seda, mis sa oled ette kujutanud mõelnud, sest alati inimene mõtleb midagi, kuidas mingid asjad võiks minna siis lõpuks sa näed, et see on nagu väga õige olnud, et sa ei ole seda saanud. Et noh, siin ongi see minu küsimus, et kui ma nüüd hakkan sellele veel riitust tegema mingit haigupaneel, mingid sõnad, hingestan, need panen kogu selle hingemaailma liikuma on ju noh, milleks. Kui niikuinii juhtu on need asjad, mis on nagu hea lõppkokkuvõttes, et kõige suuremad õnnetused tegelikult see on nagu väga julm minust niimoodi mõelda võib-olla. Sest noh, ükski õnnetus, igakordse mõtlen, et kellele seda vaja, Ta oli. Aga noh, lõpuks pead sellega lihtsalt leppima inimeste kaotamised, ära suremisele mingid rasked haigused ja see on eluliselt. Kui sa küsid nende riituste kohta, siis ma ei ole seda valdkonda isegi tahtnud uurida. See tundub nii vale. Kas ma tean, et inimesed seda teevad mingi armumaagia panna keegi ennast armastama, et noh, nii absurdne varem või hiljem sellega lõpeb ära või, või et mis õigusega sa, sa nagu kasutad vägesid sellistel eesmärkidel mida sa ei tea, mis siin näiteks nurga taga tähendab pole sind ootab hoopis teine saatus ja veel parem kui sa üldse ette oskad kujutada. Kas siin ei ole see inimene tegelikult ei usalda elu ja saatust. Jah, ma tahtsin seda öelda, et kuidas, küsib minu käest, et ma oskan ainult isiklikku arvamust öelda, et siis ma mõtlen, et just tõesti usaldan usaldan ja et elu ja. Ma ei tea, kas saatus on olemas, seda ma ei tea, sellepärast et mingid asjad või inimesed, kes sulle nagu vastu tulevad, jah, see on vaidluskoht, et kui palju on juhuse roll ja kui palju on sinu oma mõtete roll ja nii edasi. Mingid asjad on seal tõed, näiteks ravimised kui sellised, see, kus on nagu ellujäämine, ma arvan, need on õigustatud, kui keegi on haige ja sa tahad teda aidata, sest igalühel on õigus elule. Aga keegi ei ütle, et see elu peab rikas olema või siis et minu elu peab olema seotud just selle, selle filmistaariga, näiteks, et noh, et loodus ei tunne näiteks raha, raha on paberilipakas meie loodud väärtused, seal on tempel peale, et see on üks euro. Need on asjad, mida võib-olla loodus ei saagi aru küsitavad rikkaks saada, et mis asi on, rikkus on ja see on ka nii suhteline, et sa võid olla väikese onni ees ja mõelda, et väga rikastest sul ei ole rohkem elamiseks vaja kui see, et sa saad sealt metsa pandud püünistest mõne looma või linnu kätte, eks. Ja, ja seal on mingi põllulapp, see jah, need latid, et mis me seame endale. Ja kõige rikkam inimene võib mõelda, et ta on väga vaene. Et mida me siis õieti tahame, kratt on selleks, et vara kokku ajada, eksime, mis me tahame. Tahame rikkad olla. Ei tea? Jah, millest seda rikkust nii-öelda. Et üks asi siis on see, et sa kutsud ukrati ja valmistad midagi reaalselt seal erilist rituaalidega veid haigudega siis ette noh, kasvõi puudu on, eks ju, ka mingil määral ikkagi kõikide rahvaste juures ja ka eestlaste juures eestlaste udu näiteks seisneb selles, et laset karja, eks kevadel välja ja loodad, et siis hundid karja ei tule. See on niisugune tänapäeval see võib olla nagu tundub ka, et noh, et sellist maailma enam ei ole, kus sa karjalased kevadel välja ja sügisel lauta tegelikult maal on niimoodi, et ja nende hundid siis murdma ei tule, siis tehaksegi nii, et sa väikesed nukud ja mängid selle läbi, noh, sisuliselt on see puudu on ja seal on hundid ja sul on lambad ja, ja siis lambad tõstab nagu karjamaale hundid paned aia taha. Ei saa nagu noh, et see on niukene, maagiline mänge. See on see ülekande jällegi seesama see ülekandevõime, sa saad, mis sa teed nagu väiksed ette ette kujutad, et siis reaalsuses ka nagu juhtub ja, ja noh, nii nagu paljude asja sellega, et saad sellise imiteerimisega ka nagu maailma juhtida mõnes mõttes. Ja siis sa saad sõnadega seda teha imiteerimisega, mis ma rääkisin enne nendest ravimeetoditest, eks. Et kuu on näiteks väga palju seotud, mida siis ostetakse ka, et kui kuu kahaneb, et siis te neid asju, mis peaksid nägu ära kaduma, tähendab tavainimene võib siis nagu ka mõelda? Iseenesest nagu endale ei soovita, aga näiteks sa võid vabalt mõelda, et et kuu, nii nagu sa kahanenud on, mingu minut ka laiskus minema, noh, a la on ju või, või soov arvutis istuda või noh, et sa saad seda savane struktuuri kasutada, aga tänapäeva maailmas niisugune ülekandemeetodil. Ja, ja selleks on ka sellised sõnad, et millegipärast arvatakse, et eesti keel või eesti sõnad ei ihanna võimalust sellist palvet moodustada, nii et siin paljude, kes joogat viljelevad mõtlesin, et mis on idamaadelt, on ju. Et siis tekib alati küsimus see, et nende keeles tähendab midagi meie käeles ei tähenda nagu midagi ja kui me siis neid tähendusi ei suuda meeles hoida, mis need silbid tähendavad, siis me lihtsalt kordame nagu papagoid neid. Et noh, et siin ongi see siis see sõna teine külg tuleb, eks ju, mängu et iga see heli, mis me oma surssis välja toome sõnade abil vibreerib kuidagi noh, see on ka siis usk, et siis on võimalik. Ta on, on sõnadega võimalik, eks ju, maailma kuidagi ka mõjutada, on nad siis raviloitsu töö, on nad siis vihma või pikseärahoidmise loitsud vilja põllult või et lihtsalt et põllutööd kiiremini edeneks. Ja siis on ka sajatused, eks, kuigi ka väga julmalt sulle liiga teinud. Kuigi noh, sajatuse juures on ka mul alati küsimus, et kus sa tead, et kas ta ikka on sulle päriselt liiga teinud, võib-olla on sinu kõrge ego lihtsalt tunned, et keegi teeks selle liige. Et sajatuse puhul usutakse, et kui sa juba sajadad kedagi ja see inimene ikkagi süüdi ei ole, siis tuleb sulle kõike endale kaela mitmekord. Et pigem pigem hoida eemale sellistest asjadest, aga noh jah, mõnikord võib-olla on see oluline, kas sa tead, mida võiks teha, kui kui sa tead, et keegi on sinu suunast sajatanud või siis noh, nii-öelda öeldakse vaata niidus peale panema on ja et mina tean ühte trikki, mis on väga tore, aga ma ei tea, kui tõhus on, et kui sa käid näiteks ringi, tunned, et keegi vaatab kurja silmaga või keegi sajatab sinu suunas, et siis lüüa vasaku jalaga kolm korda vastu maad ja lausuda hea vaim maa peale, paha vaim alla ja lase näiteks selline asi, aga noh, rohkem mingisuguseid meetodeid ma ei teagi. Nojah, seal on palju erinevaid võimalusi kindlasti võimalik. No üldse, kui me räägime selles mõttes Taiust või siis rituaalist moodsas keeles, et siis tuleks eristada nagu liikumise osasõnaline osa kujustamise osa. Et üks niisugune tõeline rituaal sisaldab seda kõike. Et On erilised liikumised, kas liigud, vastupäeva päripäeva, mis sammud ja kiiresti aeglaselt tüpate mis iganes, eks ju. Mingid Asanaid tehes, eks jalgadel. Et noh, eestlastel on olnud omad tantsud, niuksed, loid sulised tantsud, no kas või seesama labajalg, et sa võid nagu tunde ja tunde seda tantsida, olla selles rütmis siis on see sõnaline osa, siis mis on siis välja tuleb suust laul, tähendab, on seal mingid sellised sõnad, mis üldse tähendavad midagi. Nii palju loitsulaule on see, et, et mis ei tähenda nagu mitte midagi, mingid lihtsalt mingid sõnakombinatsioonid kas kuuldud kuskilt võõrama keelest või kokkuklopsitud. Et niuksed, pooleldi naljalaulud, aga küsisid, mis seal sellise needuse või kurja silma blokeerimise võimalus on kasutada täiesti nonsens sõnu, noh, ütlesid, et see on see, kustkohast need läbi ei tule midagi, onju, või kui keegi midagi ütleb, et siis ütled täiesti mõttetu lause, mis mitte midagi tähendakski, sõna pole äratuntav. Ja sa võid seda mõte enne ja teised sõnad on siis need konkreetsed tähendavadki nii nagu ütlesid, eks ju, et mis tähendavadki konkreetselt sina sellist soovi, kaitse, soovi või tervendamise soovi. Ja kolmas aspekt on siis see, mida siis kujutatakse, et noh, neid asju tihti ei ole üldse võimalik kirjeldada ja neid asju ei ole nendes arhiivides ka vanni inimestelt endalt küsida. See pilt, mis meil nagu peas samal ajal läbi jookseb, et kui palju on igast sellist kaitset, et kui sa kujutad, et sul on mingid peeglid ümber, et kõik see peegeldab tagasi, mis teen, inimene ütleb või suurt valgust kujutad, et see ei jõua nagu sinuni või no ühesõnaga, neid variante on nagu hästi palju ja kusjuures need detailid minu meelest tekivad inimestel loomulikul teel, et lapsi ka vaadanud, et täiesti hämmastav, kuidas noh, mitte ainult oma lapsi, aga teisi ka, et nad täitsa tulevad iseenesest selle peale, et seesama, see mõtlen homoreligioosses, et neil ei ole mitte keegi seda rääkinud. Aga nad tulevad ise, et see on niisugune nagu mängeldes või selline kujundlik mõtlemine või et noh, et kuidas siis kaitsta ennast või kuidas siis midagi ellu viia, siis see peas nagu on juba mõnes mõttes nagu etteantud selline maatriks? Ei tea. Nagu hämmastav, et noh, küll siis sellest kolmest nüüd lähtudeks, et siis siis moodustabki selle riituse rituaali ja noh, mida kujutatakse, on idamaalt kõik teavad, on need mandalad ja jumalast pildid siganes, eks meil võib-olla on siis mingid loomislaulud kus maailma iga aasta uuesti nagu luuakse, lauldakse, ved laulud, et ikkagi see maailm uuesti nagu loodud saaks. Ja siis need sõnad tähendavad midagi, kui veel ikkagi lauldakse. Et keegi lendas ja munast sai üks ja teine pool ja taevas ja maa ja umbes päike ja et siis see sõna iga sõnal on tähendus ja sul jookseb paralleelselt selles laulmise ja kuulamisega need pildid, eks ju, läbi pea. Minupoolsed niuksed, küsimärgid on need, et kui nüüd need inimesed kogukonnas, kui neid inimesi on palju kui suur jõud, siis selle taga on selle maailma kujundamisel meie ümber ja meie sees. Eriti siin olev suur talugaski üldi olla rikas rahvas, kaske üldi neil olla palju raha, kaske üldi, tappev Riiäägaski metsas saab nüüd väkkaski s küll keegi üle hääleondakasti happed platsile jakk hakkaski pehmet liha, Aberrele kaski, Veli multatwana varajase kaski saysibessaimi vägaski sai külg külale anud, hakkaski Saila põlatsile. Jaak hakkaski pehmel liha perreleegaski Buzza istet poodi kaske kalaga arvust noore mehega puuda kasti nõnanutust näiuitsandiacaski. Iga saate lõpus on selline rubriik nagu ankeet, kus ma küsin kõikidelt külalistelt needsamad viis küsimust ja nii ka sinult esimesena tahan teada loomulikult seda, mis on elu mõte. Huvitav oleks teada midagi, teised Hallo kosmoses osalejad sellele sel vastanud, kõige lihtsam on, kui sa lähed raadio kahe kodulehel saate hallo Kosmos sektsiooni ja seal on sihuke menüü jaotus, ankeet, kus ongi kõikide nende saatekülaliste ankeedid. Et iseenesest see on hästi tore selline. Kui sind huvitab, et mis siis inimesed arvavad, et on elu mõte, õnne valem, et seal saab kiirelt. Vastan nendele küsimustele nii hästi, kui ma oskan. Hetkel mätta seisukohast, et pärast lähen, vaatan, mis teised vastandanud. Et ma arvan, et elu mõte on elu ise. Et elamine. Ma ei ole kindel, kas ja vastus, aga senikaua, kuni mul ühtegi paremat vastust ei ole, siis ma arvan, et see on elamine, elu mõte on elu ise. Mida ootad homselt, kuhu ja kuidas edasi? Mis on need sa homme? Ise küsid sellise küsimused, mis on homme, kui aega ei ole näiteks ja siis, kui aega ei ole, on täna, eile, homme on kõik näiteks üks ja sama. Et siis ma võiks küsida, et mida ma ootan siis praegu nüüd, et või kas ootad midagi ja et nagunii on tähele pannud, et võttagi nagu eriti homselt midagi? Jah, viisid igapäevased plaanid on, mis ma plaanin teha, kuhu minna. Mõnikord Need õnnestuvad, mõnikord ei õnnestu, aga need konkreetselt, mida homselt oodata. Mingi asi tundub natuke isekas. Et nagu panen paika, mida mu homselt tahan saada. Et minu meelest on nagu huvitavam elada niimoodi, et sa ei tea täpselt, mis sind ootavad, et iga päev on mingi üllatus, on ta siis all pilates või hea, üllatas, see sõltub minu enda defineerimisest, et võib-olla on nii, et kui ma, kui ma midagi väga ootan, siis ma panen endale nagu silmaklapid hobusele, et ma ei näe seda, mida homne päev mulle kõike veel pakub, et otsin sealt ainult seda, mida ma tahan midagi. Ta on aga aga mis seal nagu kõrval veel on ja võib-olla seal on veel huvitavamad variandid, mis võiks saada minu elusaatuse määraja, eks siis ma vaatan nendest lihtsalt mööda ja me ei näe neid. Aga kuhu ja kuidas edasi? Tegelik selline eesmärk on võimalikult väike, eks ju, see ökoloogiline jalajälg selles mõttes tore oleks võimalikult väikest ökoloogilist jalajälge, jättes edasi liikuda. Et kuhu ja kuidas edasi, et sellega on, et seesama asi nagu soovimistega. Loomulikult me kõik soovime sellist valude, vaba elu ja kannatustevaba elu ja kannatustevaba eluga loodusele ja nagu ma ütlesingi, et võimalikult väike ökoloogiline jalajälg võimalikult vähe tekitada kellegile kurbust, kannatusi on ta siis taim, loom või teised inimesed või kogu mingi ökosüsteem. Kuhu edasi inimesed tahavad elada nii nagu sa küsid, mis on elu eesmärgiks elada ja võimalikult kannatuste vabalt keegi taha kannatada. Aga kui vaadata seda nagu kuskilt kaugemalt kosmosest näiteks siis vaevalt et see omab üldse mingit tähendust, mida meie nagu tahame või ei taha või noh, jah, omab oma väga palju tähendust, aga kas meil sureb mõni inimene rohkem või vähem või nutab mõni inimene kuskil rohkem või vähem, et see suures plaanis nagu oma mingit tähtsust Öelda, et me kõik teeksime mingi arengulise hüppe, et see võiks olla see eesmärk, mina teeks mingi areng, oli see, et a la et ma ei vaja enam süüa kunagi kellegile halvasti midagi ütle ja me kõik oleme sõbralikud ja inimkond, kogu inimkond teeb arengulise hüpe, aga millegipärast arvan, et see ei toimi. Noh, ükskõik kui tehnoloogiliselt me areneme, siis inimesed jäävad ikka inimeseks kuidagi oma seesmiselt. Juba sellepärast, et meie elus hoidmiseks töötavad protsessid meie sees ei toimi alati sujuva liikumisega, vaid on hüppelised, adrenaliinipurske söömised, mees, sisemised protsessid ei toimi sellise vaikse tasase kulgemisena nagu sünnist surmani, et et noh, siis, kui olla üldse emotsioonideta olla ainult hea või ma ei tea, ma arvan, et see päriselt ei ole võimalik, aga see on mingi selline siht, kuhu poole nagu liikuda. Võiks soovida, et kõik see kestakseks, et kogu elu kestaks, inimesed kestaks ja ja kestaks heal moel, aga aga samas ongi see, et miks ta peaks siis kestma jälle see kosmosest vaatamise punkte, kas seal on, on seal vahet, kas inimkond toimetab või, või ei ole vahet seal üldse oluline, et inimesed elus on mingid epideemiate sõjad, et noh, muidugi on hea nendest kaugel nagu seletada seda lauset, et kui sa oled otsekoldes, siis on, sa on see tõeline soov mitte seal olla kuskil sõjakoldes koledustes. Aga kui nagu jällegi kuskilt kaugemalt vaadata, siis surm ei ole ka midagi muud, kui kõik need algosakesed ja tegelikult on alles bakterid Jonaalsest. Kõik viirused on alles mineraalidega alles. Noh, et elu selles mõttes päriselt ikkagi ära ei kao. Et nüüd ongi see, et mida me siis ootame, tore olekski, see kestaks ja kestaks, nagu ma ütlesin, siis võimalikult väikese ökoloogilise jalajäljega. Isiklikus elus tahaks nagu edasi toimetada oma kunstiga ja et mõtteid ja projekte ellu viia ja tahaks võib-olla võib-olla see niuke idealistlik, aga et see on paratamatu, et kas midagi lood, et sellest tõesti kasu oleks. Nii mõtlevad tuhanded kunstnik, kuid luuletajad kõik loomingule emad reaalis, tegelikult mõtleks sellest kõik, kõik inimesed, kuidas teha nii, et oleks sellest kõigele kasu ja see nagu parandakse parendaks, mitte kuidas lihtsalt kasu kukru, mis mõttes? Ja, ja kõige selle mõtiskluse juures on siis kuskil kase õnnelik olemine, et noh, võib-olla siis sooviks viise, mida ma ootan, ongi see, et inimesed oleks lihtsalt õnnelikud. Väga hea, järgmine küsimus ongi see, et mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik. Õnn, ma arvan, on seisund ei ole mingi selline asi, mille poole püüelda, võidki seda püüdma jääda, see on niisugune konkreetne otsus, et hallo, ma olen tegelikult õnnelik kõige sellega, mis on. Aga noh, muidugi on inimesed, kellel on väga suured traumad ja kannatused, aga samas need isegi kõige rohkem kannatanud inimesed, sa näed ka hetked, kus nad on õnnelikud, nad oskavad neid väikeseid hetki märgata, mingeid selliseid asju oma raskustes. Ning õnnelik olemise juurde käib ka senine leppimine, mitte siis allaandmine, vaid leppimine, klipid, et niimoodi on, niimoodi on juhtunud, niimoodi on sinuga juhtunud, see on nagu sinu elu ja siis proovid siis selles võimalikkusest nagu võimalikult hästi toimetada nende vahenditega, mis seal on. Et eks see moodustabki kõik meie elu Need võimalused, vahendid ja siis me ise et anda endast parim, et igas toimingus on see siis inimesega suheldes või oma tööd tehes või et see annab ka sellise rahulolu õnnetunde, kui sa saad endast parima anda mingeid asju ja väga palju pooleli, siis on, see tekitab pooleliolevatest asjadest kunagi Piret vääril nii ja muinasjutt, et mingi mees, kes jättis oma muinasjutud pooleli, muinasjutuvestja ei viitsinud neid, kui rääkida või mis iganes põhjused olid rääkinud lõpuni neid ja siis ühel ööl, kui ta oli siis oma selles püstkojas seal siis ta kuulis hirmsat kolinat enda selle püstkoja ümber ja ei julgenud välja minna ja siis lõpuks ikkagi nagu vaatas ja ja ma sain aru, et need on kõik tema poolelioleva muinasjutud. Ta hakkas neid suure hirmuga lõpuni rääkima ja rääkis ja rääkis ja kui need kõik said need ära räägitud siis oli rahu majas, et noh, seesama hingestatud maailm jälle, eks, et igal teol on ka hinge, sa jätad pooleli, siis hing on rahulolematu, et ta on ellu kutsutud, sa olete ise ellu kutsunud mingi impulsi ja energia. Aga see pole teda ära lõppenud. Ja samas on muidugi see, et igal teol on ka mingisugune aeg, et noh, me võime õudselt süümekates olla, et meil on mingi asi pooleli, mitu aastat on ja see võib tähendada ka seda, et me ei ole seda valmis olnud lõpuni tegema, selles mõttes väga ennast piitsutada ka ei tasu. Et sa teed selle asja siis valmis, kui on mingi aeg möödunud, et Edward munk see norra maalikunstnik, tema tegi oma maalidega, nii et kui ta ikka välja ei tundja pooleli tahtis jääda, siis ta õis õue vihma kätte nad mingiks ajaks karistuseks. Siis tegi lõpuni. Et nojah, see on ka sees, enne küsisin see eestlaste fenomen, et eestlaste fenomen on see, et me ei pea nagu selles mõttes. Me austame hingi kõiki neid üleloomulikke jõudusid, aga sammas, Me Me ei ole alandlikud ka nende ees otseselt esimesed killud, mis meie Põhjala rahvastest korjatud ongi, ongi see, et sa teed mingi hingenuku või seesama jälle see põhjamaa puudu on ju mingi nuku annatele anni sooviga, et, et noh, et see aasta ja viljakas, las ta tuleks ja talveks vilja jätkuks ja nii edasi. Ja igaks juhuks ähvardad ka ja kui ei lähe, siis ma umbes annan sulle mulje, on ju. Et ja niimoodi oligi, et küsis ikkagi halvasti, läks, siis visati lõkkesse ja tehti uus nagu nii-öelda ebajumal. Osad ringkonnad nimetavad et noh, sedasi see käis ning lõpuks jõuti siis selleni, mis nagu kuulas sõna või et ning see õige vormistuseni või õigel ajal tehtud hinge Nukoni. Kui sulle antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida sa neile ütleksid? No ma arvan, et oleme, neid täpselt ei tunne ja ma ei tea, mis, mis neil mõttes on, kas nad üldse on. Siis siis me lihtsalt kummardaksin neile igasse ilmakaarde. Tegelikult ma teen seda alati enne mingite riituste või asjade toimetamist, et ma tahan maailma tänada või või tervitada või lihtsalt kummardan, ega siis see on see kehakeel. Tervitan neid, olgu nii hea elu ja elada. Et kui nad on sõbralikud, siis kutsun nad laua taha sööma ja vaenulikud, siis ütlen, et minge elage oma elu. Mida sa soovitad inimesel veel lisaks uurida? Kui kedagi huvitavad need teemad, mis, millest me siin rääkisime, pärimuskultuurist laiemalt, et siis tasuks lihtsalt minna arhiividesse. Ja kõigepealt vaadata, kus ta nagu ise pärit on et ka mitte lihtsalt suvalisi teksti seal lugeda, mis on muidugi väga harivad ja panevad mõtlema. Et need rahvalaulud ka ikkagi selline mõte ja sisu sees minnagi rahvaluule, arhiivi ja ERMi ja, ja noh, võib vaadata siis sinna maavalla koja lehele Maavalt punkti. Ma arvan, et seal on need, kes huvi tundnud, need on ikka sinna kodulehele sattunud juba ka. Aga kunsti poole pealt lihtsalt kõige näitustel, et noh, see on selles mõttes selline toetata valdkond, kuigi ka ikkagi ütleme, et kultuuri, no ei ole rikas riik, et selles mõttes kultuurivaldkonnad ikkagi paratamatult jäävad. MISA pensioneid vähemaks võtta, selleks et kunstnikud saaksime näitusi teha, et ma sain nagu arusaadav. Aga ikkagi see kunstielu ikka käib ja galeriisid on palju ja kuidagi ikkagi ellu jäetakse. Ja ma ei saa nagu inimesele soovitada ka seda, et, et pööra tähelepanu rohkem oma sisse sest nii paljud inimesed ongi nii sissepoole silmadega. Et pigem siis nagu proovida, ühendada see sise ja välismaailm kuidagi panna omavahel kõnelema käia sisse ja välja, ehitada uksed seinte vahele. Sest et sisemaailma ei ole võimalik ka tundma õppida, kui sa pole väljaspool käinud ja vastupidi, et sama, sama asi kehtib ka mis noortele öeldakse Eestis, et käige välismaale ära, siis te näete, mis, mis toimub. Tulge tagasi. Et see käib sellise sisemise arengu juurde, kuigi seal on see risk, et sa võidki jääda sinna välja unustad sisemise ära. Kas seal on tänase pidupäeva puhul kaasmaalastele, eestlastele oma poolt ka midagi soovida? Jah, on küll. Mul on selline soov, et ajalugu on näidanud, et me oleme väga vähesega alati hakkama saanud. Isegi siis, kui meele mõruks mingi kordade vahetus ja rasked ajad ja nii edasi, et siis ometigi rahvas nagu hästi leili on. Ja noh, see ongi jällegi sellise ääremaade selline eelis, et me oleme pidanud hästi leidlikud olema, põlve otsas teadust teinud, me oleme kogu aeg mingit oma asja ajanud. See senine sisu ära ei kaoks, et noh, mis iganes meie ümber toimub, mis iganes. Kui palju meie pensionid on, kui palju meid toetatakse, et selliseid lihtsaid asju me saame ikka teha niukseid, lihtsaid asju, mis ei võta üldse mingit raha, mis vajavad ainult meie sellist tahtmist, kas või minna naabriga juttu rääkima, koristada mõni prügi maast ära pühkida, esik ära, vein ühesõnaga mingi selline asi, mis sõltub ainult meist, et et selle omaduse kestmist nagu sooviksin. Et loomulikult me tahame nagu oma õiguste eest seisma riigiisadele, ütleme, mis on meie vajadused ja häirekella helistama, kui me ikka välja hakkame surema oma maal, mis me juba vaikselt teemegi selles mõttes, et maal läheb ikka elu järjest nutusemaks. Loomulikult häält peab tõstma, aga samas selle hääle tõstmise juures ei tohiks ära unustada neid kõige lihtsamaid elementaarsemaid rõõmuallikaid nii-öelda. Et kui sa siis siit ilmast ükskord ära lähed, et siis võid öelda, et jah, ma olen elanud, jah, ma olen ellu viinud neid väikeseid asju, mis tegelikult on kokku, moodustavad väga suure palli või tegemise igapäevaselt. Muidugi, selles mõttes on mul nagu selline sisemine unistused, selline vabadus, noh, kuna ta on vabariigi aastapäev ka, et siis sõnavabadus oleks ka tegelikkus hästi paljudele rahvastele maailmas, et selline iseotsustamise võimalus, et ei ole kuskil ühegi sellise suure režiimi all ja ei ole alandatud ja niisuguste asjade vastu ei saa keegi, kuidas keegi, kui õnnelik keegi on, kui palju kannatab, nende asjade vastu? Ei saa, see on elu, aga et oleks sellise rahvana Hiinas, Koreas, Venemaal tuleks nagu õigus ise eksisteerida ja tunda, sellist ühtsustunnet ei pea võitlema ja tõestama ja kuskil ei tea salaja mingeid asju tegema. Sul oleks usuliselt õigus ennast kehtestada, mitte teistele pähe määrida, aga olla. Ja teine selline vabaduse, see on, et isiklikus plaanis, et sa saaksid siis selles nii-öelda vabas keskkonnas ennast nii usuliselt sooliselt maailmavaateliselt liikuda vabalt, sa ei pea mingit missionid tegema, ei pea teisi ümber pöörama, Sa ei pea spetsiaalselt näitama esinema, mis või kes sa oled, aga lihtsalt sa saad olla nii, nagu sa oled. Ei peaks aega raiskama demonstreerimisel peale, ütleme niimoodi, et sa saad oma asja ajada ja teha seda, mis südamel, on oluline. Et see kuulub ka kõik selle vabaduse juurde, et see kuulub ka vabaks riigiks olemise õnne juurde, et see oleks selline soov või selline plaan või unelm. Et siis ülejäänud kõik toimib, inimene tunneb, et ta saab olla tema ise. Suur tänu sulle, Elo Liive, ühinen nende mõnusate lõpumõtetega ja aitäh, et sa tulid tänasel päeval saates jagama oma mõtteid, kama, teadmisi pärimuskultuurist, kunstist. Ja aitäh teile, kallid kuulajad meiega kaasa kulgemast. Olgem siis hoolivamad meie kauni kodumaa pühapaikade suhtes, et see on tõesti tohutu väärtus, millest me kipume aru saama alles siis, kui juba hilja, et kui on need hiied, kus on käidud aastasadu võib-olla aastatuhandeid et saada ühendust endaga ja nendega, kelle nime me nimetada ei oska, siis tasub mõelda, kas on mõtet sinna mingi moodne keskus teha või mitte, võib-olla tehase tõesti lihtsalt kõrvale. Saate põliskuulajatele pole enam uudiseks, et saate tänast saadet järel ja üle kuulata raadio kahe kodulehel asuvast arhiivist. Sealt leiate ka saate pärimusmeditsiinist, rääkis Alar Krautmann ja saate maarahvast ja maausust, millest rääkis Andres heinapuu. Ja muidugi on teile alati avatud kosmonautide klubi uksed Facebookis, kus leiate igapäevaselt huvitavat saateteemadega seotud teavet, et kõik need viited leiad ühest kohast aadressilt hallo, kosmos. Punkt ee. Kohtumiseni taas nädala pärast, samal ajal samal sagedusel kell kaks ja raadio kaks. Seniks aga head vabariigi aasta. Nii sa maal ikka tuus. Nad teeniku. Too käed. Starr tund. Kao puus praksuma, slaalom, kuula juures, see see rajal hoo ja meidki. Ja loodus praegu. On mälestus. Lee Ki-valgel vai inimene, luus uudse näen. Hall koos. Kaugelt auto ostu ikka veel teerull. Ikka. Praksuval HU tona jõue. DSG Haaja näike. Praak tumistaluts, prae kuuello. Mälestus.