Apteek raadi kohe teisipäeva hommik jätkub apteekriga rubriigiga, kus Indrek Vaino räägib rakendustest, mis loodud mobiiltelefonidele ja tahvelarvutitele eeskätt ja täna enne seda, kui me siin rääkisime sellest, millest juttu, tuleb ta tunnistama, et tundsin ennast kergelt lollina, kuna nagu ma aru saan, siis see rakendus konkreetse mäng, millest sa täna Hendrik räägid, on peaaegu sama populaarne kui Andri pöörs ja ometi ma pean ütlema, ma ei olnud sellest mitte midagi kuulnud küll, et ilusat hommikut, raadiokuulajad. Madis ei ole kuulnud mängust nimega tempel. Võib-olla olen, aga see mu kõrvadest lihtsalt kuidagi mööda läinud ja tempel on kaks, on nüüd just välja tulnud nii Aifonile kui androidile. Tegu on siis mänguga, mis on loonud terve uue žanri ja seda žanrit võiks nimetada tinglikult lõputud jooksmist, mängud. Mõte on siis selles, et ta on kolmedimensionaalne mäng hakkab pihta, tegelane jookseb. Mingisugused kollid ajavad teda taga, ta ei tohi komistada, ta ei tohi kuhugi vastu joosta, ta ei tohi alla kukkuda. Tempo Iraani puhul on siis tegu mänguga, mis on natuke Indiana Jonesi moodi, seikleja kai Denghers on selle põhi põhitegelase nimi, seal saab osta teisi tegelasi juurde omale. Mäng sai alguse tegelikult aastast 2011 kuskil augustikuus ja selle taga on selline mängutootja nagu aim Mangi või iimangi, nagu oleks eesti keeles, ei mängi sel hetkel, kui nad alustasid, nad olid kolmekesi mees, naine ja siis üks sõber, kes estrist tegi neil kujundusi, niisugune väikefirma ja tulid välja temperlanniga ja kusjuures kõige huvitav on see, et kuidas nad selle mängu peale tulid. Esimene mäng tehtud selline, et kus ka nagu sai ringi joosta ja Jostik või mingisugune nii-öelda puutetundliku ekraani peal kohmakas käsitlemise võimalus. Aga siis nad avastasid, et oh, et kui natuke mängu ümber teha, seal midagi putitada saab ju teha nii et tõmbate näpuga üle ekraani üles siis tegelen, hüppab, tõmbad alla, tegelane libistab ennast ja siis parem vasak viib, viib siis tegelase valitud suunas ja tempel Ran sellega oma paar sai, seda mängu ei ole võimalik lõpuni mängida, sest tal ei ole lihtsalt lõppu. Sulle antakse pidevalt ette nii-öelda laborenti, ei ole lõpus mingit printsessi või mingeid aardekirstu, mille juurde jõudnuna sa jooksed siis umbes sellises kolmdee vaates nagu näiteks toomise Walkensteinis, midagi sellist või isik on ikkagi pisiku selja tagaselja tagant ja selja tagant lihtsalt on näha, kuidas tüüp jookseb ja siis sa juhitada seisma ei olegi võimalik jääda, jah, ei ole võimalik seisma jäänud, lihtsalt jookseb ja see mäng nüüd siis on põhimõtteliselt peaaegu sama populaarseks saanud kui Angry pöördes arvata võib, et nüüd koos selle temperson kahega, mis seal tõeliselt edasiminek sellest temperson ühest nii oma võimaluste kui ka selle ümbruskonna suhtes ja saab sõita seal mingisuguse kaevanduskäruga ja nööriga alla lasta ja noh, iga igasuguseid siukseid trikke lisaks mingitele tuldpurskavad telekohtadele ja mingitele hakkimis masinatele, mis tahavad sind ära hävitada ja muidugi kõige olulisem on see, et ja sinu taga jookseb mutant. Ah okei, kelle näinud, kes üritab sind kätsade ja kui sa ühe korra koperdad, on ta seal juba täitsa nagu hingab kuklasse ja koperdab teise korra saatuse kätte ja sinust on kondine ja süüakse sind ära. Nii. Okei, see on kõik arusaadav, aga mis seal siis sina oled seda mänginud, mina seda mänginud ei ole. Mis seal siis niivõrd nakatades tundub, üsna primitiivne ikkagi on, on primitiivne, samas ütleme, graafik oli, oli päris põnev jaa, jaa. Noh, ta esialgu tekitab kohe siukse väikse Indiana Jonesi mulje, vähemalt minule tekitas väga nakkav on see, et ta on nii lihtne, lihtsalt mäng läheb käima, Pumm, mees hakkab jooksma ja siis sa pead lihtsalt vaatame, kaugele sa saad ja siis võrdled, et kes sai kaugemale. Ma uurisin ka seda, et kui kaugele on võimalik üldse saada, aga igasuguste lõputus mängus, lõputus mängus jäsuguste pettuste asjadega muidugi saab päris kaugele ja neid on, neid on seal ka olemas, niukseid väikseid salanippe on ju number, mis mulle internetist nagu esile kerkis, oli 8000 meetrit kaheksa kilomeetrit siis labürint ja saab nagu joosta, aga, aga noh, võib-olla on vahepeal keegi juba mingi 10000 välja lükanud, et ma ise naljalt ikka üle 3000 ei saanud, et seal ikka kõva kõva jooks 3000 meetrit joosta, nagu ma ütlesin, on ta terve žanril loonud. Sarnaseid mänge on, on tegelikult veel, noh, on tempel, Rann, tempernan kaks olemas, nüüd ka, kes teab, beer grilsi on seal vaibal ran olemas selle veel pilsimänguga võib-olla noh, natuke tasuks veel vaeva näha nendele tootjatele, aga ka päris põnev sarnasest loogikast on, veel, saab ressurss. Ehk siis metroo surfamine, paha grafiti, poiss jookseb selle eest ära ja kogub münte. Ja on veel olemas natuke ägedamatest asjadest, võib-olla bit fool. Aga need on kõik siis juba tempel, nii tuulest tulnud järgi tehtud asjad ja muidugi on ka, on ka mingisugune Gangnami õudus, ei, aga seal oli, mis väike paksuks süüa ei jookse, vaid hoopis mingi draakon, nii et see on pigem tehtud nagu tehti mingi draakonimäng, lõputu jooksmisega vaadata, et Gangnam Pope pandi ikooniks, siis pandi Gangnami laga, et kes pole mänginud, Madis saab siis ka täna ära proovida. Küll, mis see temperdan on ja head mängimist lõputut jooksmist.