Tere kõigile kommetele erritoolidele uskumustele pühendatud sarja tänasest vaates mingem üles mägedele. Ehk teisisõnu teeme tutvust nende eestimaa mägedega, mida on aegade jooksul hakatud kutsuma pühaks. Miks see nii on läinud, mis muudab ühe mäe pühaks, milliste traditsioonide ja tseremooniat ega asi seotud on, neile küsimustele oskab vastata folklorist Marju Kõivupuu. Mina olen saatejuht, Haldi Normet, Saar. Üleliia mägisel Eestimaal on meil siiski oma suur ja väike Munamägi vallamägi ja nii mõnigi teine kohalik hiiglane Suur Munamägi lausa Baltimaade peale kokku ometi pole ei saanud rahvasuus pühade mägede väärikat nimetust, vaid selle on pälvinud hoopis väiksemad vennad. Miksis. Oh, jah, see on tegelikult keeruline küsimus, ma arvan, et üks võimalikke seletusi on ka see, kuna meie teadmised pühadest, mägedest viivad tagasi ajalukku, siis kahtlemata on kilbile jäänud need paigad. Ta on tehtud rohkem kirjalikke ülestähendusi väga erinevates dokumentides, aga võib-olla on siin ka põhjus selles, et väiksemad, nii-öelda väiksemad kõrgemad kohad on siis kuulunud nii-öelda väiksemale kogukonnale ja suurt munamäge. Me kindlasti peame pühaks ja nii-öelda kogu Eesti rahva jaoks natukene võib-olla teise pühadusekategooriaga seotud kui mõni väiksem looduslik pühapaik, mis on ju ka suhteliselt kõrge. Nüüd vällja mägi, mis on siis tegelikult nii-öelda Eestimaa kõrgeim suhtelise kõrgusega mägi, eks ole? Tema kohta siiski kohalikud Lõuna-Eesti maausulised on öelnud, et nad peavad seda pühaks ja austavad ja tal on sellepärast ka selline nimi, mida põhjaeestlase tavaliseks päris õigesti hääldada väljamägi, et mingil hetkel ühesõnaga on märgata, kuidas lumi sulab või et kuidas ta nagu ajab auru välja või sealt tuleb seda niisugust hingust välja. Ja sellepärast nii mitmedki kohalikud maousulised on siiski väitnud, et, et see on selline eriline püha mägi, et kes seal hingab, kes seal hingab ja ta on seotud ka natukene kunst mõistenditega. Kui ma õigesti mäletan, siis vist vällja mäe kohta on ka seda räägitud, et kastani Ta ei olnud neitsi Uta kaitse all. Et nad on pälvinud tähelepanu, aga, aga just nimelt ka tüüpiliselt eesti sellisele usundilisele pärandile ei ole nende kohta nagu väga palju niisuguseid rituaale kirja panna. Munamäe kohta me teame küll, kes võib-olla seal seitsmekümnendatel kuuekümnendatel käisid, seal all mängis Kandlemees ja, ja, ja sealt on hõlmatav vaade väga kaugele. Et oma meie jaoks tähtsust küll ja tähendust, aga võib-olla pisut pisut teistsugust kui seda, mida me mõistame nagu looduslike pühapaikade tähenduses. Aga tuleme siis selle valiku juurde, mida sina oled välja noppinud ja need on siis kõik sellised mäed, mis on seotud millegi salapärase, millegi müstilisega, mille kohta käivad legendid ja nõnda edasi. Ebavere mägi, kus siis Liivimaa kroonika andmetel sündis saarlaste jumal, Taara. Jah, üks teooria tõesti, seda väidab või vähemalt üks seletus, aga et siis kes ei tea kus Ebavere mäge otsida, et seda tuleb siis minna kõrgustikule. Ja Ebavere mägi on siis Emumäe järel nii-öelda kõrguselt teine mägi ja aastani 1836, kui siis Väike-Maarja pastor, kes seal töötas, oli Georg Magnus klipper pani kirja sellise hüpoteesi, et tõenäoliselt on Ebavere mägi just nimelt see koht kus siis Henriku Liivimaa kroonika andmed olla sündinud saarlaste suur jumal Taara-pita ja siis lennanud tuli hännana Saaremaale ja niimoodi siis tekkinud Kaali järv. Ja noh, on tegelikult teine versioon ka veel ja seda seostatakse siis ühe ja teise väga tähtsa kohaga meie lähemas ajaloos, need on vaibunud Sinimäed, et sealt siis väidetavalt see Kaali meteoriidi teekond üle läinud ja Henrik, kes siis tegi kroonikas ülestähendusi oma misjonitööst Virumaal märkis üles sedagi, et kui siis preestrid olid pühalt mäelt maha raiunud paganate, kas puuslikude pühakujude pühad puud, et kohalikud inimesed olid siis väga üllatunud, et need ei hakanudki verd jooksma, nad teadsid, et see peaks muidu juhtunud, nad teadsid, et see peaks muidu juhtuma, et kui püha puud kahjustada, et siis hakkab tema verd jooksma ja ka nendega juhtub midagi väga paha, kes tõstavad siis pühade puude pühadekujude vastu käe. Aga kuna midagi väga hullu ei juhtunud, siis Henrik väidab, et maarahvas hakkaski nagu kristlaste sõna tõsi, pisut rohkem uskuma. Ja noh, kui me nüüd vaatame meie ajalookirjutust, siis need Henriku kroonikas kirja pandud viited looduseusku eestlastele ja siis ka jumalusele, Taarale või Tarapitale ongi võib-olla läbi aja olnud meie usund ja kultuuriloo uurimisel üsna palju, et mitte öelda enim tsiteeritud tuvad ja noh, tänapäeval siis on ka väga erinevaid tõlgendusi lähenemisviise, ükskõik kas me võtame selle siis nii-öelda teaduslikust ajaloo või usunditeadusest, kui siis ka rahvusromantilises plaanis, aga huvitav on näiteks seegi, et 1929. aastal siis see on vaata et peaaegu juba 100 aastat tagasi Ebavere mäelt Kaley inimluid ja potikilde, et see piirkond on siis ühel või teisel viisil olnud seotud ka suhteliselt vanema inimasustusega ka ja on ka siis pandud väga ilusaid muiste lugusid kirja. Muuseas, sellesama Ebavere mäe kohta räägitakse sedasama, et nagu selle väljamäe kohta, et ka temast tõuseb niisugust kummalist hingust või auru ja on siis usutud, et, et, et selle mäe sisse võiks olla siis ka peitunud linn, võimatunud linn, et kui inimesed on seal käinud üksinda või, või ebatavalistel aegadel, et siis nad on märganud, et siis seal kas majad või, või siis on märgatud seal korstnate suitsu, et sellised nägemused siis sellega nagu püütud, võidakse seostada seda, et tõenäoliselt, et võimalik, et kas see on seotud siis mussi asustuslooga või mingisuguse müütilise sündmusega, tõenäoliselt siis selle mäe sees võiks olla peidus siis jäljed vanast asustusest ja siis aeg-ajalt need vanad asukad ennast siis ka inimestele näitavad ja Ebavere mägi on ka väga palju inspireerinud rahvaluuleainelist nii-öelda uusloomingut. Et olgu siis ka noh, selle kohanime Ebavere võimalikud rahvapärased tus viisid, öeldakse, et miks selle mäe nimi on Ebavere, et kõige kaunim tütarlaps, kes ise ümbruskonnast leida, olnud kandnud nime ebaja tema olla siis sellel mäel ohverdanud ja samuti räägitakse seda, et mäe sees võib-olla siis ka kalevipojasepapada, et ka sellepärast siis mäe tõuseb sellist erilist auru ja usutakse sedagi, et see mägi siis takistab vihma, et näiteks 19. sajandi lõpus 20. sajandi algusest on kirja pandud teateid kohalikust talupojad on palunud siis alandada maksu, et kuna põllud asuvad mäe taga ja vihmapilved ei jõua nendeni ja sellepärast mäetagustel põldudel, siis Saaki kaldub. Ed Pandiverest sajab vihma vähem kui mujal ja teadaolevalt siis selle pärimuse kohaselt olla ka talupojale vastu tuldud, et ta tõepoolest sellises kohas elab, kus siis vihma võib-olla natukene vähem sajab. Nii et kahtlemata ka see on üks selline tähelepanu väärne kõrgem koht. Sündinud lõunaeestlasena. Põhja-Eesti kõrgemate kohtade suhtes on minul teatav niisugune ka oma suhtun niimoodi kerge suunurga kergitusega, aga samas, kui me läheme Euroopasse, kui ma olen-Euroopast üliõpilastele näidanud mehe niisuguseid kõrgemaid pühasid mägesid, siis loomulikult meil hakkab väga lõbus, et me suvalist natukene kõrgemat kohta nimetame pidulikult mäeks. Et kõik siin maailmas on suhteline, tahtsin mõelda. Aga sellele mäele käidi ka ohvriande viimased, kui meenutada seda tütarlast nimega ebaet, oli siis ka selliseid kombeid. Pärimuse kohaselt jah, võib arvata, et ta võib-olla olnud siis selline kultuse või sakraalpaik, kuhu siis erilistel puhkudel tõepoolest on käidud viimas ka ohvriande nagu paljudes looduslikes teistes pühapaikades kus siis on tänatud metsa näiteks selle eest, et ta annab palki puitu, et annab kütet, ta annab seent ja marju midagi sarnast nagu Oskar Loorits tekstidest võime ka lugeda, et mina lähen metsa, ma tänan teda ja vabandan, et ma olen sunnitud temalt võtma, Ma et nagu kehtivad need sõbralikud reeglid, et mina, et on sulle tähelepanu, toon sulle väiksed kingitused, väiksed annid ja tänan sind selle eest, et sa lubad võtta siis seda, mida sinul olnud. Tänapäeval ka peetakse seda Ebavere mäge selliseks pärimuse kandjaks ja teatakse, et oli vanarahva jaoks siiski mitte kõige tavalisem. Mägi teatakse küll jah, sellepärast et seal on ka tähistatud vastavad infotahvlid ja, ja seal on võimalik käia ta niisuguse kultuuripärandiobjektina on ta olemas kahtlemata. Ta on ta väga tähtis on väga oluline koht meie maausulistele, taarausulistele ja kultuurilooliselt on ta põnev koht juba ainuüksi sellepärast, et ta on üks neid paiku, mida varasemates kirjalikes allikates on mainitud. Nii et tal on väga mitu tähendust ja tähtsust. Selline tähelepanu väärne paik nagu paluküla hiiemägi. No kas vahel tekib ka konflikte, et kui soovitakse arendada sporti ja osa sporti on seotud mägedega ja samas on mäe näol tegemist vana püha paigaga, kuidas nende asjadega on? Jah, paraku neid konflikte tekib, tekib isegi sellisel puhul, kui ei ole tegemist. Ta võib olla väga püha paigaga, noh, toome kasvõi näiteks väikese munamäe, millest alguses jutt too oli kus on ka olnud erimeelsusi selles osas, et kuidas seda mäge näevad siis need, kes tahavad seal harrastada väga mitmesuguseid talispordialasid ja muid tegevust ja kuidas näevad seda kohalikud, kui siis niisugust puutumatut looduskeskkonda või midagi, mis on väärtuslik ainuüksi nii-öelda tervise taastamise või, või nii-öelda siis vähem keskkonda kahjustavate muutvad spordialade vaatekohas, noh, see jutt sai nüüd selline bürokraatlik aga üks selline näide, mis Eesti avalikkust on ärevil hoidnud ja on siis ka kirgi kütnud, on kahtlemata paluküla hiiemägi mida peetakse ja teatakse, et on siis ka Harjumaa üks kõrgemaid tippe, täna on 106 meetrit mulle teadaolevalt üle merepinna, et on siis Rapla ja Juuru kihelkonna piiril ja asub siis Lõuna-Harjumaal selles vanapaluküla küla südames. Ja selle looduse kaitsmiseks seal ümberkaudu on ka loodud siis kõnnumaa maastikukaitseala ja paluküla hiiemäe lõunakülg, mis on siis ka Hiiemäe üks osa, nagu kohalik pärimus kinnitab, et, et see on siis nagu see piirkond, mis on ka spordiiseäranis talispordi harrastajatele kuuldavasti väga meelepärane ja seal on siis olnud konflikt, et looduslike pühapaikade kontekstis võib siis väita, et see on ümberkaudsetele elanikele olnud inimpõlvi väga tähtis püha koht. Et on seal siis samuti käidud väga mitmesuguseid ohvritalitusi toimetamas, et seal hiiemäel on siis kirjeldatud Tõnni auku, noh, kes ei tea siis, et õnn on siis maja ja koduhaldjas olnud ja tema kaitse all on rahvapärimuse kohaselt kuulunud siis kari iseäranis sea, noh, me oleme, eks ole, teame, et rahvapärane Tõnn on siis seostatav katoliikliku Antoniuse ka, kes on ka sigade kaitse ja pühak ja Tõnnile on olnud siis kombeks viia esmast ohvrit siis kõigest sellest, mis on uudne või mis on siis nii-öelda värske esmane ka kõigest sellest, mida on siis esmalt keedetud ja küpsetatud ja pärimus siis kõneleb nagu ikka sellistel puhkudel, et kes siis Tõnni ohvi paiga hävitavad, et siis neid või nende lähedasi tabab raske õnnetus või haigus, nii nagu ohvripaikade rüüstajaid ja hävitajaidki see motiiv on rahvusvaheline, väga erinevate maanurka kade usundis, ükskõik kuhu me siis maapallil ka ei astuks, me seda kohtame, et selles suhtes ei ole see midagi niisugust, mis on ainult eestlastele või eesti rahva pärimusele tunnuslik, aga mis on nagu üldinimlik ja paluküla hiiemägi on siis ühelt poolt ajalooline, looduslik pühapaik, aga ta on ka maausulistele väga tähtis ka tänapäeval ja seal on siis ka maausulised viinud läbi korrapäraselt oma palvus järgi duaale ka tänapäeval ja loomulikult nad soovivad, et see paik säiliks. Et sealsele mäenõlval on ka ajalooline püha, tule tegemise koht, kus siis on ka jaanipäevadel kokku saadud, muuseas ka see on üks pühadele mägedele tunnuslik, sest jaanituli, kui päikese auks süüdatud püha tuli on ka maagilist väge ja jõudu sisaldav. Ta puhastab inimese tervisega, puhastab selle piirkonna, kuhu tema kuma ulatub, dub ja siis sellel mäel teadaolevalt tähistatakse ka Tõnisepäeva peetakse au sees just nimelt, et ta on seotud siis Tõnnikul tusega. Jaano, vot nagu siis alguses ka ütlesin, et ta paraku pälvis kus see tähelepanu, aga mitte positiivse, kui siis sinna sooviti rajada seda moodsat paluküla, spordi- ja puhkekeskust ja Hiiemäe hoiu seltsing tegi omakorda siis ettepaneku moodustada hoopiski sinna rahvuspark ja et see kannaks siis seda vana muinaslinnusenime, mis on siis kedempe eelneb siis sellele piirkonna paiga nimele teava. Selliseid näiteid võib tuua mujaltki, näiteks Kunda hiiemägi on samasugune paik, kus on ka põrkunud arendajate ja kultuuripärandi ja maausuliste huvid. Sinna siis taheti rajada tuuleparki ja siis härjapea taarausuliste ja maausuliste koja sekkumisel oli vist aastal 2006, kui ma õigesti mäletan, kui siis kavandatud tuulepargi rajamine peatati, sest et seal viidi läbi ka näiteks päästekaevamised Kunda hiiemäel. Ja leiti siis, et seal on vanad matmispaigad ja pronksi ja rauaaegsed just nimelt. Ja siis arheoloogid Tõnu joonuks ja Marge Konsa on siis väitnud, et umbes 2400 aastat tagasi pidasid juba siis pidasid kohalikud elanikud Kunda hiiemäge väga tähtsaks paigaks. Kuigi noh, tänapäeval on meil kahtlemata raske vastata küsimusele, milliseid vale täideti sellel mäel peale selle, et sinnani rajatud siis kivikalmed sinna maetud. Ja kahtlemata me ei saagi tõenäoliselt seda kunagi väga täpselt teada, aga et see paik on olnud inimestele väga oluline ja ka hilisemad põlved on selle Kunda hiiemäe kohta siis väga palju pärimusliku teavet väga huvitavat, pärimusliku teavet edasi andnud. Ja kui sinna maetud Ja siis ta oluline pidi olema. Jah, paljud pühapaigad on meie mälus säilinud tõepoolest paljuski ka seetõttu, et me tegelikult enam ise ei oska nimetada, et miks, et see on natuke nagu selline kategooriline narratiiv, et kõik teavad, et see on püha mägi või pühapaik või püha koht, aga, aga seda päriselt seletada, et miks see niimoodi on või, või mis tunnuste järgi, et ega sellele on ka sageli kohapealsetele tänastel inimestel raske vastata, et see on selline tärandatud teadmine. Imepühadest mägedest stuudios on folklorist Marju Kõivupuu. No üks huvitav hiiemägi on selline, mille kohta rahvas on päris mitmeid kordi väitnud, et see olla taevast alla kukkunud ja on väidetud lausa seda, et seda on pealtnähtud, kui see suur asi on tulema hakanud ja kurvastaval kombel ka suure hulga elu enda alla. NUT jutt käib kastma hiiemäest. Jah, see on väga huvitav motiiv tõepoolest meie rahvapärimuses ja, ja räägitakse siis väga mitmete pühade mägede kohta ka seda, et mägi koos selle peal kasvava siis püha metsa või hiiega võib minna liikuma ja selle põhjuseks arvatakse olevat seda, et inimesed on siis selle mäe ja hiie suhtes avaldanud üles igasugu mas sorti lugu pidama, kus nad ei ole olnud piisavalt tänulikud, nad on rikkunud tavaõigust ja niisugust pühadust. Ja samamoodi nagu näiteks mägi ja mets võib võtta nii-öelda kujundlikult väljendudes jalad selga ja leida endale sobivama asupaiga, et teinekord ka mõni püha puu või järv on siis otsustanud, et tema leiab endale nüüd uue asukoha, sest endises kohas tõepoolest on teda rüvetatud, teda on solvatud, temaga on siis lugupidamatult ümber käidud. Ja tõepoolest kastme hiiemäe kohta rahvasuu räägib, et tema on ka taevast kukkunud hiis ja siis üks pärimustekst räägibki seda, et see siis kukkunud põllu peale, et kohalikud talupojad olnud seal tööl ja taeva Allalis ilmunud, niisugune suur ähvardav must kogu või pilv ja kui siis ta sai sinna nii-öelda küla kohale, siis ta hakanud niimoodi sealt, et kõva ja koleda häälega hüüdma, et hoidke alt, iis tuleb, et hoidke alt, aga ta jah, kukkus nii järsku maha, et inimesed kahjuks selle pärimusjutu kohaselt ei jõudnud veest ära joosta ja miks ta on tähelepanuväärne, on see, et, et seal kasvab üks selline väga ilus, maapinnalt hargnevad oksaharudega Pärn ja, ja loodusemees Hendrik Relve on seda puud ka mõõtnud, et ta on saanud kogunisti 14 meetrit, et selle pärnakõrguseks ja ka need oksaharud on hästi jämedad, et, et see on olnud seal väga tähelepanu väärne puu, mille all on siis pärimusteadete kohaselt käidud ka ohvrit viimas ja samuti on siis ka pärimuse kohaselt käidud seal omaaegseid endisi külaelanikke mälestamas. Et, et see on olnud ka selline mälupaik, kus on saadud kokku, mitte et selleks oleks siis mindud lausa kalmistule. Ja kastma hiiepärnatüvi olnud nii suur ja seest õõnes, et sinna kuus karjust olevat. Et ära mahtunud ja nii nad räägivad, sellepärast et selliseid toredaid puid on küll eesti maastikul, mida siis hiiepuudeks nimetatud veega pühapuudeks, mis on seest õõnsad ja kuhu mahub kas või palju rohkem inimesi ja selliseid puid lausa on näiteks mõisa maadel, selliseid uhkeid puid on kasutatud ka suviste kohvikutena. Lisaks sellele, et inimesed on proovinud testida, et kui palju siis tegelikult ikkagi inimesi sinna sisse mahub, et noh, see on ka üks vägevuse ja suuruse mõõdupuu, et väga palju inimesi mahub puutüve sisse peitu või lihtsalt niisama lisaks noh, hiiemäele, mis on nii-öelda ka tulnud või taevas sadanud, et selliseid lugusid räägitakse ka mitmete teiste hiiemägede kohta Eestimaal. Näiteks seda räägitakse Suure-Jaanis vastsemõisas sammu järve kohta, kus siis pilves järv otsustas endiselt kohalt kuskile mujale ära minna ja toovad siis sinna ka lisaks järvele veekogule tuuakse kase hiiemets ja siis seal kusagil läheduses künnab Anne nimeline tütarlaps, keda siis hoiab, arvatakse, et mine eest ära, et siia kohe tuleb Mägige järv, aga siis on ei tee kuulmagi, ta jääb mäe alla ja talle antakse siis Anne Mägi nimeks ja seeläbi saab siis ka niisuguseks ohverdamise pühakohaks sama juttu või, või samade motiividega pärimust räägid, tehakse ka näiteks lelle hiiekõnnu Hiiemäe kohale, kus samuti mehed künnavad härgadega, aga siis ligineb nende kohale must pilv ja et hüüab, et mehed läheks eest ja samuti tähelepanuta, kündjad jäävad alla, aga dise Mägija hiis avad pühaks ohvripaigaks. Rapla ohekatku Hiiemäe kohta räägitakse sedasama lugu siis Rakvere hiiemäe kohta räägitakse, kus pilv turmajärve endaga kaasa hämmastavalt palju liikuvaid mägesid, nii jahe meil on, kuidas öeldakse, väga niisugused äkilised, äkilise loomuga, et need väga kergesti väga kergesti solvuvad ja pahandavad ja vahetavad kohta, aga küllap ka nendel hoiatuslugudel. Ma arvan, et, et minus jälle tärkab selline väike pedagoog, kes ütleb, et on olemas ka selline väikene õpetusiva, et nende paikadega, mis on sinu ümber, mis tagavad sulle niisugust rahu ja kindlust, et sa pead nendesse lugupidavalt suhtuma tõepoolest, muidu nad nii-öelda pakivad ennast kokku ja otsivad endale siis uue koha, kus need juba rohkem austatakse ja lugu peetakse. Kahjuks toimub see alati küll uue asukoha mõne üksiku kokku või suhteliselt rohkemate inimeste noh, elu hinnaga, mis omakorda muidugi noh, lisab nagu sellele paigale erilist pühadust, et ta nagu üksiti ka siis nii-öelda inimeste hukkumispaiga tähis. Et siis ma ei tea, kuivõrd on tegu austusega, kuivõrd on tegu pigem hirmuga või hirmuseguse austusega sellise mäe suhtes kes on tulnud ja kõigepealt väikese hävitustöö korraldajana. Et rahva rahvapsühholoogias on jah, kuidagi niimoodi, et on öeldud, et võib-olla peabki ikkagi olema väikene selline hirmuelement ka juures, et ega inimene muidu ei, kuulajate läheb natukene liiga julgeks liiga häbematult, liiga jultanuks, et küllap see on ka nende taktiliste lugude veidi taktilist sõnumit sisaldavate lugude üks eesmärk, et inimest ka natukene manitseda, et kui sa väga nii-öelda rikud seda looduse tasakaalu, vaata nagu kolm raamatukangelast, eks ole, muhv kingpool ja sammalhabe, et kui väga looduse tasakaalu rikkuda, sihik hakkab juhtuma igasuguseid pahandusi küll ja on neid siis vaja, las parem on nii, nagu on. Selline oli tänane saade pühadest mägedest, stuudios olid Marju Kõivupuu, Haldi Normet-Saarna helirežissöör oli maris Tombak. Uus saade nädala pärast kuulmiseni. Nii nõrgajaan p-ga. Nii, no nii laadaseina v luus. Ko-Ko-Ko-Ko ka. Seinani loo laada. Joaks suugreen. Taevarajal müüra? La kostaabla koori. Kostaabla ind, koori Ello kostaabla kooril see no. See no nii Siin on suure sugu, rõõmsa murra. Siin on su laulu vee sõid õla kanged. Leeds. Siin truu lauluviisid. Kanged. Kangad.