Tere hea vikerraadio, kuulaja, rahva teenrid päeva enne Eesti vabariigi 90 viiendat sünnipäeva on teie ees ja täna oleme siin koosseisus Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht, viimaseid päevi veel vabakutseline ajakirjanik Sulev Valner, aga sellest me räägime saate lõpus. Ja Lauri Hussar vikerraadiost ja Eesti vabariigi 95. sünnipäev on küll selline teema, millest me ei saa ka tänases saates üle ega ümber. Loomulikult kõik ootavad homse päeva sündmusi, aga mina rääkides oma väga isiklikust kogemusest, pean tunnistama, et et juba paar nädalat, et igal õhtul ma räägin Eesti vabariigi teemal kodus oma kolmeaastase lapsega, sellepärast et igal õhtul, kui ta lasteaiast koju tuleb, siis korraldatakse lastevanematele viktoriin. Küsitakse, mis on Eesti rahvussümboleid, mis on Eesti rahvuslill, mis on rahvuslind. Ka kivi kohta küsitakse loomulikult lipu ja hümni kohta ka. Ja ma peaks ütlema, et C et meie lasteasutustes toimub selline tugev patriootlik ja positiivselt patriootlik kasvatus. Kui ma vaatan ka seda lasteaeda, kus on need rukkililled ja suitsupääsukesed üles riputatud, siis, siis see teeb küll hinge soojaks. Tollega negatiivset patriootliku kasvatust, kui sa ütled, et lasteaias on positiivsed Patriootlik võib-olla lihtsalt olukord, kus ei olegi mitte midagi, et lihtsalt lapsed veeretavad oma oma päeva hommikust õhtusse, aga, aga, aga mingisugust selgitustööd, et kes me oleme, kust ma tulen, et seda. Mõnevõrra vanem laps, kes lasteaias käib ja täpselt sama asi, et eile ta loetles ette mulle Eesti presidendid, kes on, et alustades talle ka eriti meeldib öelda päts. Et noh, siis on seal tavaks meelest lahendus. No mina igal juhul kiidaks, tõid, kui väga häid kodanikke, kes räägivad oma lastega neil teemadel piisavalt palju ja et see ei olegi võib-olla tänases Eestis kas öelda nii nii enesestmõistetav Ta vürtsed, kõigis peredes on lastel isad ja emad kahjuks ja, ja et, et see on ka võib-olla üks põhjus, miks, miks võib-olla ei ole piisavalt palju piisavalt palju seda järelkasvuga sirgumas, mis, mis võiks olla? Minu jaoks küll need küsimused, mida mulle esitatakse, on need on pannud mind mõtlema hoopis ühel teisel teemale ja ja sellel teemal, et, et kui, kui tihti või kui palju me mõtleme oma igapäevases töös ja ja üldse igapäevaselt oma riigile sellele, millistele alustena on see riik rajada, et kuidas me, kuidas me siin siin riigis riigis, milliste eesmärkide nimel me toimetame ja nii edasi, et me tegelikult me tegeleme igapäevaselt selliste selliste suhteliselt kitsaste küsimustega, aga suurt pilti me, me, me ei taha ka igapäevaselt kokku panna. Peaksime iga päev sellele mõtlema. Aga kas, kas me iga päev võiksime vähemalt ühe korra endale seda endalt seda küsida, et ma esitaksin pigem selle küsimuse teistmoodi? Nojah, aga vaata, sa ei saa ju nagu ka päris nii et ma nüüd võtan iga päev kell 12 15 kuni 12 30 selle 15 minutit ja mõtlen oma riigile, et et ma arvan, et see riigile mõtlemine saab alguse väga väikestest pisiasjadest. Et mäletate, kui Toomas Hendrik Ilves presidendiks siis oli tema Ma vist esimese vabariigi aastapäeva kõne üks põhisõnumeid, see, et anname riigi kodanikele tagasi, et et noh, ma ütlengi, et oma riigile mõtlemine, see algab nagu väikestest asjadest ja nii see kasvab suureks, et me ei pea tegema iga päev mingeid suuri paatoslike sõnu või mõtlema nii et, et ma arvan, et sellest lõppkokkuvõttes võidab meie riik palju vähemat. No sellel on kindlasti ka hea külg, et iga päev ei pea riigile mõtlema, järelikult on asjad ikkagi suhteliselt korras. Et iga päev pead sa mõtlema enamasti nendele asjadele, millega mingi mure. Et kui riigiga iga päev muret ei ole, siis, siis on see ju jälle siiski suhteliselt normaalsuse märk. Aga kui mõned korrad aastas sellele tõsiselt mõelda, kas vabariigi aastapäeva puhul ja võidupüha puhul ja siis võib-olla veel kuskil aasta vahel, tol ajal, kui president kõnet peab ja et siis on küll hea tunne tegelikult tegelikult tunda, et iga iga uus aasta iseseisvust on ikkagi selline väike ime. Et minu meelest see, seda, seda tunnet ei tohiks nagu lasta lasta kuidagi käest. Et ikka on küll, et, et iga aasta, mis me, mis me niiviisi sellises normaalses euroopalikus ühiskonnas elame noh, kõigest hoolimata, mida me arvame, et tehtud, mis võiks paremini olla. Et see on ikkagi ikkagi väga, väga nagu suur asi. Eesti vabariigi sünnipäev on, on alati olnud väga oodatud sündmus ja ja loomulikult, et on, on see, see traditsioon juba õnneks paarikümne aasta jooksul niivõrd paika loksunud, et siin siin enam enam mingisuguseid suuri üllatusi ei ole ja kõik teavad, mida hommikul enne kella kaheksat oodata. Ta loomulikult siis lipu heiskamist seejärel kell 10 paraad ja, ja sealt edasi siis juba juba kõik järgnevad sündmused, aga aga, aga loomulikult on siis Eesti vabariigi aastapäeva üks kõige oodatumaid sündmusi presidendi kõne, mida president peab. Eesti vabariigi sünnipäeval. Tuli hiljem ei ole ajalist kodasakas paraad ajaliselt hiljem jalad, aga võib olla ma eksin. Mulle meenub, et on ikkagi olnud küll 10, aga võib-olla on ajaliselt ka nüüd natukene edasi lükatud, et need, kes hiljem ärkavad, ka lõpuks kohale jõuavad kõigi kell 10 on minu arvates väga hea, vähemalt mina mäletan, need paraadid on alanud kell 10 aga, aga, aga tulles. Toimub, kui ma täna hommikul võrust Tallinna poole sõitsin, siis kaitseväekolonn ilusasti Tartu maanteel sõitis, et üldiselt oli väga hea, hea selline rahulik sõita ja ja ega tegelikult selle koha pealt oli ka rahulik, et hea kindel tunne sellest kolonnist mööda sõita. Nii aga minnes nüüd siis selle päeva kõige suurema ja tähtsama sündmuse juurde, mida ootavad sajad tuhanded televaatajad, mida ootab kogu eesti rahvas ja mille keskseks kohaks on presidendi iseseisvuspäeva kõne ja seekord siis president peab selle Estonia teatrisaalis on vist niimoodi kõige õigem väljendada, siis siis kindlasti selle kõnega seoses on, on väga palju ootusi, me näeme, et ajakirjandus on ka seda teed läinud, et üritab aimata, milles president võiks kirjutada, et ma arvan, et lühidalt arvestades seda teema olulisust ja ka nende teemade ja ja, ja üldse kogu selle kõne tähtsust, me võiks siis oletada, et millest president sellel aastal võiks. Jah, neid mitte koosseisulise nõuandjaid tundub, on sel aastal kohe päris palju, et kes, kes kõik püüavad, püüavad midagi öelda. Mulle väga meeldis paar päeva tagasi Postimehes Neeme Korvi üks kolumn, kus ta, kes sellise kujundi läbi Eesti vabariigi tänasest olukorrast, et me oleme nagu jõudnud ühe mäe otsa, aga siis me saame aru, et et see päris tipp on ikkagi veel kusagil kõrgemal ja ja siis tekib nagu korraks selline nõutuse hetke. Et kas nüüd, et pidime nagu juba kohale jõudma, aga aga et veel veel on ikka ikka nagu minna ja siis siis ta nagu arutleb selle üle, et võib-olla see on päris õige õige diagnoos või või määratlus sellele sellele olukorrale. Aga see seda ei peaks ju võtma üldse nii väga traagiliselt, et, et me nüüd ei ole kusagil tipus, eks ole, maailma viie rikkama hulgas. See oli selline riik, kuhu mitte, ainult et kust eestlased välja ei taha minna, vaid kuhu kõik kogu muu maailm tahaks näiteks kokku sõita. Kuigi Vietnam lasi ikka, tungib üle piiri, aga noh, ütleme mitte nii massiliselt. Ja me ei taha neid ka sisse lasta. Et selles mõttes on, on on ju arenguruumi. Aga, aga mu meelest kui võtta sedasama mäetipu kujundit, siis ei ole ju. Kui tõepoolest arendada sellist mõttekäiku mägedes, ronimisest ja mägedes käimisest, siis muidugi sellise sportliku hingega inimese jaoks ainukene ainukene tõeline eesmärk saab olla seal Everesti tipus ära käia ja kui see ei õnnestu, siis on nagu luhta läinud. Aga ma millegipärast arvan, et et näiteks võib-olla kuskilt mäe keskelt, et või sellise natuke madalama tipu otsast võib avaneda vähemalt sama ilus või veel ilusam kevade ja, ja seda võib ka väga nautida, et, et võib-olla me ei pea nagu, nagu tingimata tänases olukorras, kus tõepoolest, et võib öelda, et Eesti on ikkagi 20 või, või isegi 25 aastat aina pingutanud ja pingutanud ja kogu aeg on rahvast manitsetud, et tuleb pingutada. Et me ei ole praegu veel nii-öelda kusagil ja tuleb pingutada, et aina edasi minna. Et võib-olla ei oleks isegi vale hetk. Ma saan aru, et ma küll kutsun niiviisi öeldes esile selliste pingutamise meelt inimeste, sellise meelepaha, et võib-olla oleks aeg natuke puhata ka korraks mitte mitte jäädagi puhkama, aga korraks vaadata ringi ja öelda, et ei juhtu, et ei juhtu ka midagi, kui me, kui me nüüd võtamegi näiteks 195. 100. aastapäeva vahel natuke rahulikumalt, mis ei tähenda, et igaüks oma igapäevast tööd edasi teeks. Presidendi kõne vabariigi aastapäeval on selle nagu žanri lõi Lennart Meri. Ja arvestades seda, et vabariigi presidendi sellised võimalused ja volitused midagi suurt kas administratiivselt või või seadusandlikult nagu ära teha on sisuliselt olematud on president ühiskonnas ennekõike selline vaimne majakas. Ja, ja selles mõttes tähelepanu, mis vabariigi aastapäeva kõne saadab ja millised ootused sellele on seatud on, on väga suured. Et see teeb muidugi kõnepidaja ju olukorraga märksa nagu nädal on väga keeruliseks. Et Peab ju noh, minu nägemuses peaks see kõne ju leidma midagi üles, mis pole nende inimeste südamel, ainult kes sinna Estonia Estoniasse kogunevad, vaid vaid, mis on nagu kogu ühiskonna südamel olnud, siis ütleme viimase aasta jooksul. Ja Toomasele avalikkuse ette andma oma hinnangu. Teisalt see ei tohiks olla ka ainult selline väga kriitiline. Sest senist negativistlik ja kriitilist hoiakut on ju meie ümber igapäevaselt väga palju. Et. Et eks kõne ole kindlasti adresseeritud väga erinevatele sihtgruppidele ja erinevatele sõnumitele, aga aga noh, mina võib-olla ootaks midagi nagu midagi sellest kõnest, midagi sellist, mis, Noh, kutsuks nagu üles mingist sellisest Argitasandil vastandumisest või, või kurjaks olemisest nagu üle saama. Et ma ei pea silmas siin ainult mingit erakondade vahelist poliitilist võitlust, see on nagu selline väga väike osa sellest, aga, aga mul on nagu selline tunne, et me inimsuhted, argitasandil on kuidagi nagu Eesti ühiskonnas kurjad või nad võiksid olla palju soojemad, et et Rein Taagepera on sellest korduvalt kirjutanud, et ta on toonud selle näite, et Eesti inimesed võiksid igapäevaselt istesse rohkem naeratada, isegi kui nad ei tunne, et et mul on tunne jah, et, et meie, meie, Eesti ühiskonnas on natuke sellist liiga palju sihukest endasse tõmmuste, kurjust. See, mida me näeme meedias, on selle peegeldus või meedia ise kultiveerib seda. See mõlemat pidi, ma arvan. Sest me oleme ise ju inimesed, kes meedias töötama ja meedia samas loob ühiskonnas mingeid käitumismustreid, kindlasti. Noh, aga naeratama siis üksteisele võtame kätest kinni, moodustamine energiariigi? Jah, aga ega see vabariigi aastapäev vähemalt on selleks üks hea võimalus ja kõik need eelnevad üritused, et minu jaoks juba vähemast kolmandat päeva käib vabariigi aastapäeva tähistamine sedapidi, et ma olen käinud Võru maavanema vastuvõtul Võru linna vastuvõtul Haanja valla vastuvõtul isegi kahe päevajooksule. Ja üldiselt igal pool on ikkagi valdavalt rõõmsad inimesed. Ehkki tegu ei ole tingimata Ta ütleme Eesti kõige jõukama piirkonnaga. Aga, aga see ei takista, ütleme rõõmu tundmast. Ja kui siin eile õhtul oli tegelikult väga südamlik Kontsert Kandle kultuurimajas Võrus linna vastuvõtul ja kui see lõppes lauluga, et tahaksin kodus olla, kui õunapuud õitsevad ja kogu saal kaasa laulis ja see oli, see oli ilus, see oligi ja sel hetkel sa saad aru, et asi pole selles, et, et kas keegi teenib natuke vähem või, või noh, ütleme nii, et öeldakse ju ka, et kõige paremad asjad elus ei ole päris need, mida raha eest saab. Aga hakkame nüüd pisiasjadest rääkima. Nagu klassikud ütlevad, et saatan peitub pisiasjades ja, ja nendest nendest peame ka rääkima, sest et lõppeva nädala sündmusi oleme ikka harjunud siin rahvateenrite saates kokku võtma ja ja üks teema, mis kindlasti lõppevast nädalast on silma hakanud, puudutab siis politsei ja piirivalveameti peadirektori kandidaadi leidmist ja teatavasti siis esimesel märtsil lahkub ametist senine politsei ja piirivalveameti peadirektor Raivo Küüt neid asjaolusid, miks ta lahkus. Siinkohal pole mõtet enam hakata lahti seletama, et tegu oli siis teatavasti taatlemata mõõdikuskandaal oli ka, aga see, see, mis sellel nädalal on avalikkuse ette jõudnud ei ärata küll usaldust. Et nüüd kõik probleemid politsei ja piirivalveametis saaksid koheselt lahendatud, sellepärast et nagu ma ajakirjandusest lugesime, siis see avalik konkurss juhi leidmiseks kukkus läbi, kuna konkursikomisjon leidis, et, et ükski kandideerija, sest ei kvalifitseerunud või ei olnud piisavalt sobiv sellele ametikohale, nad on sobivad oma praeguses ametis ja seetõttu jätkati sihtotsingutega, et, et seetõttu on üsna kummaline, et, et selle kandidaadi nimi, kes siis eile õhtul avalikkuse ette jõudis, kelleks on justiitsministeeriumi vanglate asekantsler Priit Kama et miks siis tema ei kandideerinud selles avaliku konkursi korras, kuhu siis andsid oma nimede üles kolm kandidaati. Neid kandidaate oli vist rohkem, lihtsalt lõppvooru pääsesid kolm. Et siin on noh, jah, et on erinevaid teooriaid, et miks see nii on, et noh kõige karmimad kriitikud ütlevad, et kohe algusest peale oli oli, oli teada, et et see avalik konkurss on pelgalt selline farss või, või, või eelmäng, et et sellele järgnevad, et väga selgelt suunatud pakkumised ministri enda lähematele mõttekaaslastele või, või isegi suisa sõpradele. Et need on sellised karmimad kriitikud olnud, noh, teine teine võimalus ongi see, et. Et millega mina muidugi nõustuda ei saa, et, et need kõik need kolm kandidaati olid sobimatud. Vähemalt ühe kandidaadi puhul ma oleks küll, julgeksin öelda, et oleks olnud väga hea politsei ja piirivalveameti peadirektor on et ja, ja kaks ülejäänud ka, et et see kogu see noh see stiil, mis seda konkursi staatis ongi võib-olla kõige nagu halvem selle juures, et et isegi kui Priit kama saab ametisse ja tõepoolest selle taga ei olnud mingeid isiklikke Sümpaatiaid ministri poolt, siis ega tema töö saab olema väga keeruline sest ta on ikkagi pandud nüüd parajas tanke ta sinna on, nagu see konflikt ametkonnaga tööle asub juba a priori sisse kirjutatud selle konkursi tõttu ja seda enam, et ta tuleb ju väljastpoolt politseisüsteemi, et tal ei ole politseiga ju mitte mingit kokkupuudet olnud. Erinevalt enamikest tema teistest tema eelkäijatest, et selles mõttes on tema tööle asumine nagu väga nagu keeruline. Jah, kui siin nüüd kaugemalt peale hakata, siis isenesest tuleks meenutada, et varem umbes 20 aasta jooksul mina küll ei mäleta, et oleks politseijuhi või piirivalvejuhi määramise ümber olnud sellist ažiotaaži. Ja ega ei ole olnud vist ka selliseid avalikke konkursse enamasti alati see on, ongi leitud, võib öelda sihtotsinguga. Ja ongi, ongi see, see inimene siis kindlasti kindlasti selle ümber on olnud palju arutelusid, aga need ei ole olnud seda tüüpi avalikud arutelud. Ja, ja selles mõttes võib-olla ongi, on siiski vaja korraks meenutada, et miks seekord sellele asjale selline varasemast hoopis suurem tähelepanu on. Üks põhjust tuleb muidugi sellest, et see amet ise on need kokkuliidetuna palju suurem, kui olid senised politsei ja piirivalve eraldi ja ta on suurim tööandja ja, ja teine on see, et tõepoolest, et kuna ikkagi eelmise peadirektori ümber või lahkumise ümber oli nii palju seda pinget, siis siis see on nagu tekitanud ka sellise avaliku nagu teistsuguse ootuse. Et et selles mõttes jah, et tagantjärgi tarkusena võib ju nõus olla peaminister Ansipiga ja kes ütles, et, et üldse parem oleks olnud kui sellist sellisel kujul toimunud avalikud konkurssi poleks toimunud. Aga kalduks arvama, et see on ikka suuresti tagantjärgi tarkus, et et kui, kui me jälle hüpoteetiliselt ütleme, et Ken-Marti Vaher oleks otsustanud, et ei tee avalikku konkurssi, oleks väga tõenäoliselt alles omakorda seda ette heidetud. Et miks ei tehtud võimalik, ütleme meid, me ei tea seda, aga no täiesti võimalik, et et selles mõttes noh, me ei saa ju iseenesest avalikuks kursiga meetodit kuidagi pidada, pidada halvaks meetodiks leida leida sobiv kandidaat, kuigi jah, avalik konkurss üldiselt eeldab nagu oma toimub lumise vormina, et siis sellel sellel kujul püütakse selle konkursi võitja üldiselt reeglina eks ole, eeldatakse, et ongi siis võitja. Nüüd on meil kaks suhteliselt värsket näidet koos olümpiakomiteega, kus avalik toimub jah, peasekretäriga kas toimub avalik konkurss ja siis pärast leitakse tegelik võitja. Et mis samas On jälle väljaspool oli all kindlasti, kes ei kohtu kõigi nende kandidaatidega, ei tea, mida keegi räägib või mida mõeldakse. On ju väga raske hinnata, kas keegi oleks kellestki parem kandidaat olnud, ütleme ka antud juhul. Et ütleme siis, meil on need neli kandidaati nagu suures pildis, eks ole üleval, et kolm, kes lükati tagasi ja üks, kes nüüd on, on siis ilmselt esitamisel. Et, et, et ega me ei oska öelda, kas see neljas on parem, samaväärne või kehvem, kui olid need kolm noh, seda on väga raske, eks ole ju iseenesest hinnata, võib aru saada, et üks printsiip, mida millest ka varem tegelikult ju räägiti, oli see, et, et ilmselt väga tahetakse, et see inimene väljastpoolt süsteemi tuleks. Seda, seda oli jube konkursi tingimusi seatud, et siis seda muudeti ju võrreldes varasemaga, kus politseijuht pidigi tulema süsteemi seest muudeti konkursi tingimusi Avada avaramaks. Et ta saaks tulla väljastpoolt, et see oli juba üks väga selge viide, et tegelikult antakse signaal, et tahetakse, et keegi tuleks süsteemist väljastpoolt, et seestpoolt tulijad ei ole väga soositud. No üks asi, mis sellele konkursile muidugi väga nagu negatiivset valgust andnud, on see, et kuidas siseministeerium ise seda kommunikeerinud ennekõike pean silmas neid intervjuusid, mida on jaganud küll telestuudiotes, küll lihtsalt kaamerate mikrofonide siseministeeriumi uus kantsler Leif Kalev, et et mul on selline tunne, et see inimene tuleks saata eelnevalt mingitele suhtlemiskursustele või, või õpetajatele natukene avalikku esinemist, sest noh, need vastused või, või seisukohad, mida ta nagu väljendab, on nagu sest lauses on 10 sõna, millesse igavest ühest eraldi võttes aru saad. Aga kui sa selle lause nagu mõtet pärast nagu püüad mõelda, et siis siis on selline nagu väike parvetlemis hulbib kuskil suurel ookeani merele, et, et ei ole nagu mitte mingit nagu sisu või selgust selles sõnumis, mida sealt tuleb, et on üks selline suur bürokraatlik ametkondlik jura. Et ma arvan, et see kantsler on teinud ka väga palju oma avalike esinemistega, et konkus näib väljapoole nagu naeruväärne Ma juhiks tähelepanu mõnele olulisele nüansile, mida siinkohal tasuks kindlasti teada, et et kõigepealt, mis puudutab avaliku konkursi ja peaministri lauset, et tema ei oleks konkursse korraldanud, siis muuseas esimesest aprillist jõustub uus avaliku teenistuse seadus, mis kohustab kõrgemate riigiametnike leidmisel korraldama avaliku konkursi. Ja, ja see, see laieneb ka sellele ametikohale nii-öelda kõik see, kõik see varasem välja öelda on kõik kõik väga tore, aga see ei haagi enam selle põhimõttega, mida riigikogu on juba heaks kiitnud, ehk siis avalik konkurss mitte mitte sihitatud konkurss on, on see, millega me peame edaspidi arvestama siis siis kindlasti tasuks tasuks vaadata siis need olukorda politseis rääkida sellest, et kas meil on politseis asjad korras meil ei ole politseis asjad korras, sellepärast et selle korraldamatuse tõttu politseist astus tagasi juba juba eelmine või noh, peaaegu peatselt ametist lahkuv politsei peadirektor, kui me vaatame kõiki neid skandaale, mis on politseitegevusega seotud ja ma olen kuulnud süsteemist seest, et ega selle politseimoraaliga ei ole ka kõik kõige paremas korras, et kas süsteemist seest tulev inimene tunnetab kõige paremini, mida seal oleks oleks tarvis teha ja mida muuta. Et siin on kindlasti üks selline kaalumise koht, mida, mida tasub arvesse võtta siis kindlasti üks oluline kaalumise koht on ka see, kas politsei ja piirivalveamet on ühendatud ja on ühinenud valutult või on jätkuvalt kusagil mingisugused probleemid sees, mille tõttu me ei saa öelda, et see ühinemine on toimunud nii nagu see oli kokku lepitud, et et ajakirjanduses on ka arutletud selle üle, et et Peaks olema prefektuuride juhtimisel. Või peaks kehtima selline olukord, et, et kahte prefektuuri juhiksid piirivalvetaustaga inimesed ja kahte prefektuuri juhiksid politsei taustaga inimesed, praegu sellist olukorda ei ole ja tõenäoliselt piirivalvurid tunnevad ennast ennast natukene tõrjututena ja see võib ametkonna siseseid pingeid veelgi rohkem rohkem rõhutada, nii et kui rääkida nagu politseipõhiselt kogu sellest ametist, siis tõenäoliselt see ei ole õige. On hästi palju selliseid selliseid nüansse, mida kindlasti tuleks arvestada ka, kui me hakkame nagu laiemalt seda teemat käsitlema. Jah, aga ühesõnaga natukene sulle oponeeriks, kui sa alustasid sellega, et politseis on olukord väga kehva ja, ja tuleks väljapoolt inimene, kes korra majja lööks. Et eriti ma mõtlema seda kasvõi selle Eesti vabariik 95 või, või ütleme taasiseseisva Chaniliseerimise kontekstis sees, et siis need skandaalid, mis on olnud nagu politsei ümber nüüd ütleme viimase ütleme nagu aasta jooksule. No andke andeks, aga need on ikkagi loomulikult skandaalid endale mingit õigustust. Aga andke andeks, need on ikkagi väga marginaalsed võrreldes nende skandaalidega, mis politsei ümber olid siin 10 või 15 aastat tagasi, kus liikluspolitseinikul oligi normiks võtta altkäemaksu ja ja, ja noh, midagi sellist ju sellises mahus vähemalt täna kindlasti niisuguseid asju ka veel on. Aga sellises mahus ja tegelikult ju tänasel päeval ei, ei ole. Et selles mõttes. Ma pole päris nõus sellega hinnanguga, et politseis on asjad kõik kuidagi väga halvasti olemuslikult. Ja nüüd tuleks sinna tuua mingi terminaator, kes korda majja lööma, et et ma arvan, et meie politsei on arenenud, kus Eesti riigis ka ja, ja kindlasti on politsei täna palju parem, kui ta oli 10 15 aastast. Ei, ma olen täitsa nõus Urmeti selle käiguga, et et ma, ma ei usu ka, noh kasvõi mingite väli väljastpoolt vaadates Eesti politsei tegevust ja olekut, et et see oleks organisatsioon, millega oleks midagi sellist lahti, et peab tulema ja lammutama, et ma, ma usun, et kui vähegi tark juht kas, kas sinna ka kes iganes selleks ei saa, siis kindlasti ei tohiks ka nii hakata hakata käituma, et et see lihtsalt ei vii kuhugi, et lõpuks sai, sa ei saagi ühtegi organisatsiooni juhtida teisiti, kui ikkagi olemuslikult nende inimestega, kes seal on. Sa ütlesid, kes iganes, no meil on praegu kandidaati teada, keda soovitatakse ja konkursikomisjon on, on temaga vestelnud. Muidugi huvitav persoon tema isikust, eks ju ka tegelikult rääkida ja ta on ju tegelikult võib-olla kahe siukse suurema sündmusega, mis, mis ta nagu rohkem nagu avalikkuse ette tulnud, et kindlasti võib ka minna vastu süüdistada, et magan kontekstist, rebin välja mingeid üksikuid elusündmuse, et esimene kord oli see. Kui ta 28 aastasena president esitas, toon Lennart Meri ta siis õiguskantsleri kandidaadiks. Ja väga-väga napp pilt jäi sellest kohast ilma. Kas see oli kuskil 2000. aasta või võib-olla ma eksin, vabandust, ma ilmselt eksin praegu, et ta oli 28 aastane ja, ja toona oli talle peamised etteheited just see, et et ta on liiga noor selle ameti jaoks, et see eeldab sellist elukogemust. Ja, ja teine etteheide oli see, miks siis toona nagu parlamendi opositsioon sai toetanud, oli see, et oli Isamaaliidu liige ja ta on praegu ka Isamaa ja Res Publica liidu liige, minu teada endiselt. Ja teine episood sellisem koomilise temaga seoses oli see Et ta siin aastaid tagasi oma puhkuse ajal läks kolmeks nädalaks vanglasse, ise tan justiitsministeeriumi asekantsler, aga aga vanglate osakond siis nagu allub Tolonist vanglate amet vennata ja veetis kolm nädalat vanglas ja tema enda selgitused olid see, et ta tahtis näha, et kuidas siis need vanglaametnikud vangidega käituvad. Et toona tehti sellele nii positiivset kui negatiivset vastukaja. Positiivne vastukaja oli see, et näed, et vaata, kus julge mees läks viis ennast olukorraga kurssi. Negatiivne vastukaja oli see hetk, kus öeldi, et tegelikult ei ole õigust nii-öelda suvalisel ajahetkel ka oma puhkuse ajal ühelgi ametnikul vanglasse sisse marssida niimoodi ja vangiks, kehastuda seal. Ja ja noh, eks ta üks väga kummaline nagu episood oli, et ja lisaks ka see, et et paljude nii-öelda toona anonüümsust palunud ametnike hinnangul ta nagu sisuliselt umbusaldas oma ametkonda sellega seoses, et eks ta ole siis sellised huvitavad seigad tema tema tööst, aga viimasel ajal on ta vist sai eile alles Ida-Virumaalt mingi mingi aasta tegija tiitli ja seoses sellega, et et see vanglate osakond koliti jõhvi, et mis, mis ma arvan, on nagu põhimõttelisena väga õige samm Eesti riigi poolt oli, et et kehtestada ja noh, ühelt poolt regionaalpoliitiline mõõde ehk tuua nagu ka mingeid ametkondi pealinnast ära. Aga teisalt ka ütleme sellise julgeolekupoliitilise seisukohal, et näidata Eesti riigi senisest jõulisemalt kohalolu Ida-Viru regioonis, kus eestlaste osakaal väiksem. Aga võib-olla natukene, mis nüüd selles kogu selle kontekstis nüüd natukene halb on, on see, et et see kolimine ju toimis siis selle aasta alguses, kui ma ei eksi, on ju, et no umbes sellest 30-st olete osakonna töötaja Eestist vaid kolmandik sinna üldse läks üle ja 20 siis perekondlikel või muudel põhjustel loobus. Ja nüüd ta on olnud ju selle kogu selle asja juht seal vaid napp kaks kuud kui ta esimesest märtsist või millal, millal see, millal ta peab asuma sinna, kui ta saab selleks valituks politsei juhiks, siis noh, sisuliselt see suur asi, mida ta nagu juhtis, ei vastutas ja, ja mis ei ole kindlasti veel paika päris hästi loksunud. Et see natukene nagu vastutustundetu nende teiste inimeste ees, et seen võib-olla sellega kaasnev nagu negatiivne pool, et. Jah, no samas on kindlasti sellest samast kirjeldusest ju selge, et tegu on võimeka inimesega võimeka, aga tõenäoliselt kaasas olulise ja sageli need asjad kipuvadki koos käima. Et need on lihtsalt siis otsustajate otsustada, et kas, kas on mingeid riskid või ei ole. Ja tegelikult on siiski ees ju veel nüüd selline kolmeastmeline otsustusprotsess, et siseminister peab tegema otsuse, siis peab riigikogu õiguskomisjon andma sellele hinnangu ja siis peab valitsus selle kinnitama. Ja vähemasti Andrus Ansipi esinemisest Riigikogus võis, võis välja lugeda tahtmise korral ka sellise sellise mõtte, et tingimata iga kandidaat ei peavalitsuses kinnitatud saama. Aga. See stiil on olnud ju kogu aeg see, et, et koalitsioonipartneriga tüli ei norite. Et et kui koalitsioonipartner mingi oma valiku teeb, siis seda nagu ei vastu töötama hakata, et mis mõnes mõttes on õige. Aga mõnes mõttes jälle mitte, et et kui siin oli see Mart Laari konverents, siis ma ei mäleta, kas oli kas, kas Marju Lauristin või oli see Liia Hänni, kes rääkis toonast Laari esimese valitsuse nagu tööstiilist, et sõltumata sellest, kelle valdkonna asja arutati see ei olnud selle ministri nii-öelda eravõi, selle ministeeriumi asi. Et sellest arutasid, et puudu skulptuuri mis iganes asja kogu valitsus arutas, tõsiselt kaasa vaieldi ja seetõttu olid need arutelud ka väga pikad ja tulemused tihti ka tänu sellele nagu palju paremad. See oli Lauristin, jah, et aga arvata võib, et kuna avaliku arutelu on sellel teemal nii palju olnud, siis see on vähemalt teema, mis valitsuses ka natukegi arutamist leiab. Erinevalt võib-olla kui, kui see oleks tulnud sellise rutiinse personaliküsimusena, siis võib-olla oleks läinud ka rutiinselt mööda, aga nüüd võib arvata, et et valitsus tunneb natuke kaasvastutust ka selles otsuses. Mitmed sisejulgeoleku valdkonna ja ka justiitsministeeriumi haldusala tundvad inimesed on mulle kama iseloomustanud kui töölooma ja ja üks hea tuttav ütles, et, et kuna ta, kuna ta ise on selline väga nõudlik nii oma alluvate kui iseenda suhtes, et siis võib juhtuda, et ühel hetkel kolib välivoodiga endisesse Kalevi kommivabrikusse, hakkab seal vägesid juhatama, et elame-näeme, kuidas, kuidas selle Priit kama kandidatuuri tuuri kinnitamisega läheb, aga, aga läheme teemadega edasi ja räägime siinkohal erakondade toetusnumbritest. Iga kuumäe korral seda ka teeme ja kuna Urmet on erakonna erakondade toetusreitingute nii-öelda maaletooja ehk tellija tellija ja läbi viib uuringufirma EMOR seda ja see viimane viimane kuu siin suuri muutusi ei ole toonud. Keskerakonna ja sotside toetus on pisut langenud, kui mõlemal 26 protsendi peale reformima. Erakond on siin natukene tõusnud 23 protsendi peale ja IRL on vis tõusnud siis 16. seitsmeteistkümnenda peale, aga enam-vähem siis me võime öelda, et IRL-i toetus on jäänud samaks. On kõik olnud vahemikus üks kuni kolm protsendipunkti, et ehk piisavalt väikesed, et et öelda, et see on tegelikult üsnagi sarnane tulemus, mis kuu aega varem oli. Et nojah, et võib-olla see nagu märgilisena ja mõjub see, et et Reformierakonna toetus, mis iga kuu langes alates eelmise aasta septembrist, on nüüd väikese jõnksu ülespoole teinud on, on selline võib-olla märgiline muutus, onju. Aga noh, mis, mis seal nagu järgmine kuu või ülejärgmine kuu. Et üldiselt ka need sotsioloogid ütlevad, et erakondade reitingute puhul, et ärge vaadake ühe kuu tulemust vaid vaadata viimase kolme kuu nii-öelda kaalutud keskmist. Et siis te saate selle tendentsi nagu kätetendents praegu ikkagi see, et kui vaatame viimase kolme kuu kaalutud keskmist, siis on ikkagi see, et kaks opositsioonierakonda oma toetuselt selgelt ees koalitsioonierakondadest, et et see on nagu see võib-olla see sõnum, mis, mis neid ja juba päris pikka aega on see nii-öelda pendel olnud koalitsiooni kahjuks. Mis nendest küsitlustest nagu välja vaatab, et neil sellised ühe-kahe protsendi punktilisi kõikumisi, et neid ma Ma ei tähtsustaks üleüldse. Üks huvitav asi on veel, et selle küsitluse puhul öeldakse, et, et ei maksa nagu väga nagu välja tuua seda eesti ja vene lasteaiad erisust ja, ja külvata nii-öelda sel pinnal nagu sildistada erakondi venemeelseteks, eestimeelseteks, mis on nagu põhimõtteliselt ka õige. Aga sel korral ma võib-olla siiski nagu selle erisust välja tooks, et just kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis, et et minu meelest on hakanud nii palju, ma vaatasin seda rahvuslikku jaotust, on sotsiaaldemokraatide toetajaskond venekeelsete valijate seas kasvama hakanud, see oli selle küsitluse järgi ja Keskerakond on seal jätkuvalt esimene, aga Keskerakonna toetusnumber ei hakka venekeelsete vastajate seas enam mitte numbriga kaheksa, vaid seitse. Ja sotsiaaldemokraatidel oli juba juba see toetus kas 15 või 16 protsenti venekeelsete vastajate seas, et et see näitab seda, et et kes sotsiaaldemokraadid on teinud tõsist tööd venekeelsete valijatega. Ja see on hakanud ka mingil moel vilja kandma ja see kindlasti on võib-olla tähenduslik sügiseste kohalike omavalitsuste valimiste kontekstis ennekõike Tallinnas. Kõige võib-olla huvitavam, huvitavam situatsiooni muutus võrreldes varasema ajaga ja ma mõtlen päris pikalt vaadates seda lähiminevikku tagasi, on just see, et et et vaatamata sellele, et reformima praegu on ta võib natukese rõõmustada väikse tõusu üle, milleks on ju jälle põhjust rõõmustada, aga ei pea nad ilmselt väga rõõmustama sellega, et nad on endiselt siiski alles kolmandal kohal. Ja, ja et nüüd ütleme tundub see, see tendents nagu kinnistuvad, et, et ei ole mitte nii, et mingi ühe või kahe kuu jooksul, et näiteks kogemata sotsid tõusid sinna ettepoole näiteks ja et kuidagi mingi ühekuine või kahekuine anomaalia on see, et et reformile osakond on keskerakonnas tagapoole. Et, et selle tõttu on nagu see, see pigem nagu tekitanud ikkagi ühe sihukese uue situatsiooni. Et samas ei ole see Reformierakonna, Keskerakonna ja sotside tulemuse erinevus väga suur, et iseenesest, et 26 või 23 protsenti. Ma arvan, et kui, kui me räägiksime reaalsest valimissituatsioonist täna siis hästi palju sõltuks pigem sellest, et kellel on kui tugev kandidaatide nimekiri sellises olukorras, et siin iseenesest üldine reiting ei anna kellelegi sellist mäekõrgust kindlat võitu ja võib öelda, et kolm jõudu on suhteliselt kõrvuti ja see on päris uus situatsioon võrreldes sellise pikka aega, nüüd viimased ütleme 10 aastat kestnud situatsiooniga, kus kogu aeg on nagu vastandunud, kaks jõudu noh siis hästi piltlikult öeldes valged ja, ja mitte valged, eks, et ja siis ja see, see on nagu selline hästi polariseeriv olukord olnud. Nüüd on tekkinud ütleme siis valged punased sotside roosa seda roosi värvi võtta ja siis noh, ütleme siis selline tumeroheline. Päris hästi asendub, asetub sellesse konteksti, millest te siin räägite, ka Reformierakonna liikme Valdo Randpereettepanek. Et võiks ikkagi Tallinnas Savisaarele kambakat teha ja panna üks, üks tugev jõud Savisaarele vastu, mis ka sellel nädalal kajastamist leidis, aga, aga kui nüüd tõesti natukene laiemalt seda pilti hinnata ja uurida, et mida siis sotsiaaldemokraatlikul erakonnal oleks sellisest sellisest plokist versus Keskerakond võita, siis tõenäoliselt nendele arvestades, et noolitaksega vene valijate hääli on, on oluliselt vähem võita kui, kui reformierakonnal, kellel on vaja vaja leida endale liitlasi, selleks et säilitada oma positsioone ja see selles mõttes on see muidugi väga huvitav ettepanek. Aga nagu me oleme kuulnud? Noh, on üsna tõenäoline, et selline ettepanek kunagi ei realiseeru, vähemalt enne valimisi kindlasti. Mina arvan, et see ettepanek, mida Valdo Randperet tegi, oleks kahjulik ühelt poolt nii sotsiaaldemokraatidele kui ka kõige parem uudis Edgar savisaarel oleks et kui selline asi juhtuks, miks nii? Kui sotsiaaldemokraadid praegu teeksid lingi kolmikliidule, annaksid heakskiidu Tallinnas? Siis saadakse taas kord ühiskonda sellise sõnumi, et nad on kolmikliidu puudlid või kuidas, kuidas need väljendid olid, et et näed taas kord müüsid oma nii-öelda põhimõtted maha ja, ja mis iganes. Ja see tooks kaasa kindlasti selle, et järgmistel Riigikogu valimistel sotsiaaldemokraadid ei oleks see jõud, kes noh, praeguse seisukoha järgi pürib nii-öelda isegi valimisvõidule. Kindlasti nad seda ei oleks. Teine variant on see, et nagu ka see küsitlus näitas, on sotsiaaldemokraatide toetus venekeelsete valijate seas tänu sellele päris tublile tööle, mis on teinud hakanud kasvama. Kui nüüd sotsiaaldemokraadid positsioneerivad ennast selgelt Tallinnas Keskerakonna vastasena ja Reformierakonna pooldajana siis ma arvan, et, Nende toetus venekeelsete valijate seas kindlasti enam ei kasvavaid, pigem hakkaks kahanema. Ja kogu see nii-öelda kolmikliit, mis ennem nagu tehtaks Savisaare vastu summa summaarum, kohus valimistel vähem hääli kui see, kui nad lähevad ilma sellist liitu eelnevalt sõlmimata. Aga see on minu isiklik seisukoht, täiesti vale, seiskunud. Aga muidugi täpselt sama võib öelda ka siis juhul kui nad hakkaksid väga lähedasi väga lähedasi positsioone võtma Keskerakonnaga mida on ju ka teisipidi ennustatud, et nüüd vasakpoolset parteid panevad jõud kokku, eks ole, teevad teevad nii-öelda siis pöörde. Kõigepealt ütleme siis midagi kohalikumale tasandile kohalikul tasandil nad proovisid, ei tulnud välja. No see oli jah, väga tagantjärgi võttes ikka halenaljakas olukord, aga, aga kindlasti väga õpetlik sotsidele. Ma arvan, et see on, paneb meid. Et tõenäoliselt küll jah, on nad, nad teevad väga mõistlikult, kui nad püüavad nii-öelda oma joont hoida, aga aga noh, samas, mis see meie asi on, neile nad siin hirmsasti seda nõu anda. Et aga, aga huvitav, saab olema. Hajuti seoses Reformierakonna toetuse stabiliseerumis, aga ma arvan, et see võiks olla ka üks märk sellest, et et see, see on siiski stabiliseerumas. Et, et kui, kui pidada silmas seda, et viimase kuu aja jooksul on meil väga palju räägitud ka maksupoliitikast, siis siis mõneti on see märk sellest, et selline maailmavaatepoliitika on, on väga selgelt tagasi tulemas, ehk siis see Reformierakonna jutt, et maksudest ja maksude teemal tõenäoliselt lähebki peale siis sellele ütleme seal 23-le 24-le protsendile inimestest, kes siis on nende toetajad ja see mõneti seoses maksude uuesti arutuse alla kui ka on, on uuesti taastanud selle nägemus, et kuidas, kuidas võiks vaadelda maailmavaatepoliitika Eestis välja näha. Selliseid sotsiaaldemograafilisi grupp, kes on siis pigem Reformierakonna toetajad, siis nüüd on loomulikult jõukamad kõrgema haridusega, pigem linnades elavad, et et kus, kus need toetajad, kui Reformierakonna, nende tippaegadega, kus toetus oli kaugelt, et üle 30 protsendi augusti sinodi 39 oodata, siis nad on ju kaotanud just nagu oma valijaid väiksema sissetulekuga, madalama haridusega valijate seas, et et noh, see on muidugi ühte asja, ei maksa ära unustada, et ma arvan, et see võib olla Eestis nagu alahinnatakse seda veidi on ikkagi see, et et et see Euroopa Liidu uus eelarvekava, mis tegelikult Eestile tõi väga soodsa nagu tulemuse ja kus peaminister end positsioneerida väga selgelt kui, kui selle ühte peamist nagu väljavõitlejat, mida ta ilmselt ka on, mida ta ilmselt ka on ja, ja tema nõuandjad ja kuuse, riigikantselei ja muud muud muud inimesed. Et see kindlasti aitas kaasa sellele, et nii-öelda usk sellesse, et võib-olla, kui meil ka sisemiselt mingid asjad ja mingid stiilid ja käitumismustreid ei meeldi, et siis selline võib-olla niisugune suurem, väljapoole suunatud poliitikaga ollakse nagu rahul. No vot, see ongi selline huvitav paradoks ka, et kui need pilti laiemalt vaadata, et kui võib-olla riigisiseselt juba hästi paljud inimesed ammu ootavad, et tahaks mingit vahetust ja tahaks teisi nägusid etteotsa, siis Euroopa tasandilt vaadates on see ilmselt Eestile väga suur pluss, et need sama peaminister on kaua aega sealsamas laua taga olnud ja ta on tuttav. Ta on noh, ütleme, jõuab kaugemale kui tõenäoliselt uustulnuk. Ütleme sellistes läbirääkimistes, nagu see Euroopa Liidu läbirääkimised olid. Et, et see, see jälle on küsimus, miks võib-olla ei pea üldse nii väga õhinaga iga hinna eest vahetama? Meil on veel rääkinud siin IRL-is, aga, aga IRL-i puhul on kindlasti kindlasti huvitav see, et ühelt poolt nende toetus ei ole langenud, vaatamata siin Ühe IRL-i ministri haldusalas toimuvatele pöördelisele sündmustele või vähemalt võimalikele pöördelisele sündmustele ja ja see toetus on püsinud enam-vähem sama. Kuigi võrreldes kuu aja tagusega on siis protsent tõusnud, aga aga IRL L-i puhul on huvitava perspektiivi välja toonud kommunikatsiooniekspert Raul Rebane, kes kirjutas eilses Postimehes väga suurepärase artikli ja ta arutles, et et IRL peab uuesti ennast positsioneerima sellises rahvuskonservatiivses nišši selgemalt ja see aitaks, neil võib olla ka siis kinnistada ennast ennast väga, väga kindlas, väga kindlas segmendis, mis aitaks neil neil ka edasi minna, et et kui vaadata siin ka tänast Mart Laari intervjuud, siis Mart Laar ütleb seal, et etega ja ega IRL-i esindaja kogu rahvuslust ja, ja kõiki, et IRL on kindlasti ühe osa rahvusluse esindaja, aga, aga kui ta nüüd ennast jälle väga selgelt määratleb rahvuslik-konservatiivse erakonnana, kas see, kas see võiks neile pigem plusse või miinuseid tähendada, mis te arvate? Noh, raske öelda, et kui, kui see positsioneerimine toimub millegile vastandamisele köetakse üles mingit uut järjekordset pronksiööd, siis see nii-öelda ühiskonnale tervikuna kindlasti kasuks ei tule. Kui see tähendab seda, et räägitakse mingist sellisest noh nagu on selline väljend, mis esmapilgul tundub nagu vastuoluline, aga nagu avatud rahvuslus et sellele suudetakse anda ka mingi reaalne sisu, siis see noh ma usun, et, Et sellele kindlasti on Eestis nagu valijaid ja, ja IRL suudaks oma viimasel ajal üsnagi nagu häguseks muutunud nägu rohkem nagu teravamaks muuta. Jah, kuigi IRL-il on, on pisiasjadega nii palju tegemist, et kas nad muuga jõuavadki tegeleda, plakateid kleepida, nad jõuavad, nagu me näeme, aga see, mis praegu toimub elektrihinnadebatis. Kas sa nimetad seda pisiasjadeks? Plakateid? Ei, ma mõtlen, elektri hind või või selline? Aga no kui me vähemalt sõnastasime seda nii-öelda suures pildis, siis kindlasti väga suure pildiga seoses on see pisiasi, aga aga väga paljude rahakotist see pisiasi ei ole ja, ja selles elektrihinnadebatis ma, ma olen nüüd huviga jälginud, mis siin mis siin poliitikud mõelnud ja, ja viimase nädala jooksul on väga palju räägitud võrgutasudest ja üks huvitav nüanss seoses võrgutasudega, mis üldse kajastamist leidnud, puudutab näiteks ühte kümnendikku Eestimaa elanikest, kes ei asu näiteks Eesti Energia jaotusvõrgupiirkonnas. Meil on olemas väga suur VKG Elektrivõrk, mis osutab siis teenus piirkonnas, kuhu kuuluvad Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linn, Vaivara vald ja Kohtla-Järve linn. Vabandust, Kohtla-Järve linna Viivikonna linnaosa ja näiteks Imatra endise nimega Sis Fortum osutab jaotusvõrguteenust Läänemaal ja Viimsis ja kui ma nüüd tegin ühe väikese hinnavõrdluse nende kolme vahel, siis siis näiteks Imatra elektril tri põhitariif põhivõrgutasu selles põhitariifi saanud 4,6 üheksa üheksa. Samal ajal kui näiteks VKG sama võrgutasu on 5,02 ja, ja Eesti Energial on see 5,66 siis kui kui nüüd 5,56 vabandust siis, kui nüüd võrrelda, siis on see üks sent kilovatt-tunni kohta. Kui me nüüd, kui me nüüd vaatame kogu elektri hinda, siis see teeb ütleme seitse kuni kaheksa protsenti odavama elektri hinna kogu kogu sellesse ühe kilovatt-tunni lõikes ja see on ikkagi juba nagu märkimisväärne märkimisväärne vahe mille võrra on Imatra elektri hind odavam kui Eesti Energial. Aga siin peab vist kas ei ole mitte nii, et nüüd Eesti Energia puhul see võrguga tegeleva asja nimi on nüüd ikkagi elektrilevi. Et seda tuleb juba vaadata lahus Eesti energiast, kui. Seda küll, aga kui siin räägitakse laialt Eesti energiast, siis jah, elektrilevi, aga vähemalt see kuulub Eesti Energia kontserni. Ja, ja need põhjused on mõneti mõneti ajaloolist laadi, sest kui me vaatame, et millal siis näiteks Imatra võrk erastati, siis 90.-te aastate lõpus erastati võrke ja hakati investeerima ja siis oli Läänemaal väga palju väga palju kisa ja väga palju rahulolematust soovita uuesti Eesti Energia rüppe tagasi öeldi et sellisel kujul kõrgemat elektrihinda kohalikud tootjad elanikud välja ei kannata, tuleb, tuleb teha mingeid muutusi, aga, aga siis jäi, jäi see samm toona astumata võrke tagasi ostmata ja toonase nimega Fortum investeeris edasi ja tegutses kahes piirkonnas Viimsis ja Läänemaa ja Läänemaa, mis on Eesti kõige hajaasustatud piirkond? Sai endale väga head võrgud, kuna sinna investeeriti rohkem. Me oleme olukorras, kus, kus Imatra ei pea enam nii palju investeerima, samal ajal Eesti energia on jätnud investeerimata, vähemalt see 20 aastane auk 80.-st kuni 2000.-ni oli väga valus, aga ka edaspidi investeeriti vähem kui Imatra ja nüüd ollakse olukorras, kus tuleb hakata rohkem investeerima. Ja see tähendab ka seda, et et Läänemaal ja Viimsis on elektriinimestele odavam kui näiteks mujal Eestis. Siiamaani oli elekter kallim. Siiamaani oli kallim, aga näiteks. Isiklik side olemas siis jah, et üks väike tarbimiskohta on mul ka Läänemaal siiamaani, et siis jah, et siiamaani on see elekter on kallim, aga näiteks Imatra on väga jõuliselt pannud juba neid kaugloetavad arvestid ülesse. Et ma tean, et mu emal näiteks on kaugloetav arvesti olemas juba. Aga mina olen nagu nendega nagu ma alguses täiesti hea, nagu võrdlus, et kui ma Tallinnas olen Eesti Energia klient jätkuvalt, siis sealt Läänemaalt on mul väike tarbimiskohtun Imatriaga, et noh, seal tuleb välja ka see, et okei, Imatra nagu suures plaanis loomulikult suurfirma võrreldes Eesti energiaga Eesti kontekstis nad on nagu väike tegija ja vaatan seda kas või suhtlust, kuidas minu kliendiga suhtletakse. Siis ta tunnistamaatimatraanab silmadeta. See on päris kõvasti ja kogu jutu lõpetuseks ma lihtsalt tahan öelda seda, et, et kui me nüüd vaatame, kuidas Imatra on käitunud, siis Eesti energia puhul on olnud kogu aeg õhus hirm, et ei tohi, ei tohi võrgutasusid nii palju tõsta, ärme investeerime nii palju. Püüame kuidagi elektri hinda kontrolli all hoida ja poliitiline surve on olnud. Eesti Energial on väga tugev. Tulemus on see, et üks firma on investeerinud, tõstnud sammhaaval seda võrgutasu ja nüüd on tema võrgutasu juba odavam, sest ta ei pea enam nii palju investeerima kui teine firma nüüd hüppeliselt, kuna ühel hetkel Kas kas siin on see etteheide niivõrd Eesti Energia juhtidele või streigi poliitikutele meile kõigile mõju avaldanud sealt dividendidena ettevõttest sadu miljoneid välja? Meile kõigile mõtlemiseks, kuigi ka Imatra muuseas maksab, ei teinud, aga, aga jah, paneme selle elektriteema kalevi alla. Meil on aega minut ja, ja meil on üks teema veel õiendada. Sulev, sa jätad meid maha? Mul on jah, sellest hirmus kahju, aga on jah, selline lugu, et et ma natukese natukese olen vahetamas tegevuse ala ja ja, ja mind on kutsutud abiks ette valmistama ütleme, ühte ühte teistsugust protsessi ütelda siis välja, et sa lähed haldusreformiga tegelema. Jah, et regionaalminister on jah sellise sellise ettepaneku teinud ja ja mul on väga kahju siit saatest lahkuda, sellega seoses. Aga vähemasti teoreetiliselt Ki sellist rollide konflikti tuleks nagu vältida, et saledad selle tõttu ei saa nagu kindlasti paljud ajakirjanikud meie saadet jälgivad, kes kohe refreerimine, mis ametinimetus on? No ma võib-olla nii detailidesse ei lähe, et, et eks, eks selle iga asi omal ajal Nii nagu me kuulsime, siis Sulev läheb siseministeeriumisse piire joonistama. Ja meie Urmetega jätkame ajakirjanduspõllul. Tänased rahva teenrid lõpetavad ja siin stuudios olid Sulev Valner, Lauri Hussar ja Urmet Kook.