Tere keele saatest kaunist iseseisvust, päeva jätku. Täna räägime eesti keelest ja identiteedist läbi ajaloo läbi meie loo minevikus, olevikus ja tulevikus kus algab see meie identiteet ja kuhu lõpeb, kui lõppev Need on küsimused, mis on mõnda aega õhus olnud ja need küsimused küsime täna Eesti keele Instituudi juhilt Urmas Sutrop-ilt tere. Mis on Eesti ja kes on eestitki siis Villem Reiman juba juba aastaid-aastaid tagasi. Kas need on paslik jälle see küsimus tõstatada? Seda küsimust võib alati küsida, see on igavene küsimus ja iga põlvkond võib seda uuesti küsida, aga me oleme tegelikult sellele küsimusele vastanud. Me oleme sellele korduvalt vastanud ja viima tee vastas eesti rahvas, kes on eestlased 1992. aastal rahvahääletusel põhiseaduse üle. Põhiseadus kiideti heaks siis põhiseaduse preambula, see on meie riigi põhiväärtusena ühe põhiväärtusena kirjas või rahvusliku huvina, kui soovite, kirjas see, et eesti riik on eesti rahvuse ja kultuurikeskmiseks läbi aegade ja hiljem on riigikogu poolt siis sinna lisatud ka eesti keele, need keelan, mis alguses oli kultuuri all ja seal on preambulas, on jutuga Eesti rahvast. Mis selgelt eristub siis eesti rahvusest, aga eesti rahvaülesanne on just nimelt tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmine läbi aegade. Ja siin on üks huvitav paradoks, mida ei pane tähele inimesed, kes räägivad kodaniku patriotismist, unustame keele kultuuri ära ja et olgem, et kell on Eesti pass taskus, tundke uhkust Eestimaa üle, see ei ole niimoodi. Iga naturalisatsiooni korras Eesti passi saanud kodanikukohus, kui ta järgib põhiseadust, on tulihingeliselt võidelda eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmise eest läbi aegade. Kes siin elavad, kas eestlased või peame me ütlema poliitiliselt korrektselt? Tänasel päeval? Eestimaalased? Eestimaalane ei ole üldse poliitkorrektne väljend tähistab ajalooliselt ainult Põhja-Eesti Eestimaa kubermangu elanikkonda mitte kogu Eesti elanikkonda. Eestis elab eesti rahvas ja eestlased. Lätlased on põlisrahvus, kes kõnelevad eesti keelt, tunnevad ennast eestlastena, on rahvus, on selline asi, mis on psühholoogiline. Seal tunne on väga tähtis, ei ole objektiivseid kriteeriume, aga eesti rahvas on siis kõik, kes siin elavad, nii kodanikud kui mittekodanikud, lühiajalised, siin peatavad pikemad, siin peatavad inimesed ennast selle maaga sidunud inimesed. Kui me nüüd ajalukku tagasi vaatame, mida sel kuul on ohtrasti tehtud, siis keeleteadlasena, mida te ütlete missugusest ajast alates võime rääkida, et meie esivanemad olid eestlased. Dokumenteeritud on see kuidas siis Henriku Liivimaa kroonikast, kus ta nimetab nii lõunaeestlasi põhja eestlasi kui vahel ka saarlasi eestlasteks Estonias ja seda kogu territooriumi Eestimaaks, noh ilmselt Eestimaa ulatus kaugemale, Läti hiljem on eestima territoorium vähenenud ja küsimus ei ole Liivimaa kroonikas mitte selles keeleteaduse vaatepunktist, et kes on eestlased, vaid miks liivlased ei ole eestlased, liivi keel oli eesti keelel niivõrd sarnane lõunaeesti keelele. Et miks seda peeti eraldi rahvuseks territooriumiks. Kui lõunaeesti keel ja liivi keel olid sarnased siis, kui sarnane või erinev oli põhjaeesti keel nende keeltega. Põhjaeesti keel on kindlasti oli väga erinev lõunaeesti keelest. Lõunaeesti keel on pidevalt oma eripära kaotanud, tasandunud 10 vaatab näiteks tartukeelset vastset testamenti, mis tõlgiti enne põhjaeestilist uut testamenti, siis trükiti siis selle keel on väga erinev tänapäevasest, tartu keelest aga tahab natukene võru keelt, nii et me võime ette kujutada seda lõunaeesti keele kadu. Oi hääbumist. Kas põhimõtteliselt oleks võinud olla mingitel kui ajalugu oleks teistpidi läinud, et oleks kaks erinevat keelt arenenud? Ta on minu arvamus, on hoopis radikaalsem. Kui ajalugu oleks läinud teisiti, siis eesti keelt poleks olemas. Kui ei oleks toimunud, et tänapäevast Põhja-Venemaa vedestamist vaid soomeugrilased oleksid Moskvani alles jäänud, neid oleks venelasteks assimileeritud, siis me kõneleksime praegu mingisugust Kesk-Venemaa soome-ugri keelekuju ja eesti keel oleks ammu-ammu hääbunud ja sulandunud selle soome-ugri kas märja või mõne muu keele sisse. Ja nii kaua kogu rahvas siis. Nii ka kogu rahvas ja tuletagem meelde, kuidas venelased valitsejaid otsisid, tegelikult need ei olnud venelased, kes nüüd variaagidend valitsevad, vaid need olid soomeugrilased, nato, käputäis venelasi. Kas siis, kui oli põhjaeesti keel ja lõunaeesti keel olid, elasid tabeliinus ja elas Lembitu. Nende keeled olid erinevad. Üks elas Virumaal, teine elas. Kindlasti olid erinevad, me ei saa tänapäeva mõistes neist keeltest rääkida, seda, et tegemist oli, ikkagi hõimukeeltega ei hakka. Lõuna-Eestis olid väga erinevad keeled. Kindlasti Pärnust kuni Iklani, niipalju kui seal asustust oli, oli tõenäoliselt liivi keelne hoopis millestki päeval me teame Salatsi liivit. Ja seegi on eks hääbunud ja Peipsi poole juba või Lämmijärve ja Pihkva järve poole, seal kõneldi hoopis teistsugust keelt, nii et see ei saanud olla ühtset eesti keelt, olid hõimukeeled väga palju erinevaid hõimukeel saarlased omamoodi põhjaeestlaste kahulkeri variante. Et keel on selline asi, mille jaoks ei ole definitsiooni, see keeleteadlastel mitte. Teisest maailmasõjast alates. Öeldakse, et keel on defineeritud armeelaevastikuga, hiljem lisandus sinna juurde kirik. Et kui keele kõnelejatel on sõjavägi ja merevägi, siis on keel ja kui seda ei ole, seal murre. Keel on identiteedi põhialus ikkagi. Enamasti on on rahvaid, kes on oma keele kaotanud, aga, aga no võtame juudid, kes heebrea keele olid kaotanud, aga taastasid selle. Uuskeelena kõnelevad identiteedi aluseks on ka paljudel iidis. Uus keel germaani keelte hulka kuuluv tugevate slaavi elementidega ikkagi oma keel, nii et ka nemad ei ole päris ilma keeled. Mustlased, kes on üle kogu Põhja-Euraasia valgunud ka neil on keel alles, nende identiteet keelepõhine, et ma ei, väga üksikud. Jah, inimesed võivad identiteeti kanda ilma keeleta, aga keel on üks põhilisi Aga põhimõtteliselt on see võimalik, et kui keel sureb välja, siis rahvas ikka kestab. Kestavad paljud soome-ugri hõimud eriti noh, siin Kesk-Venemaal me teame, et nad on tapal venelased, kuigi nad oma põhjavenelased on kõik soomeugrilased algselt. Ja kui me samojeedi rahvast juurde läheme, siis on sealt teada hästi palju hõime kes on mitte venestunud, vaid tuvastanud või tuvastanud, kuidas soovite seda nime hääldada ja kõnelevad tuva või tavakeelt näiteks gara kassid või siis nende nende hõim, soioodid kellega ma just tegelesin, sellest ma tean seda, et neid on päris mitusada alles, aga neil ei ole aimugi, nad Soome õpilased olid. Kui te rääkisite, et kui ajalugu oleks teistmoodi läinud, siis me oleks võinud isegi välja surra. Aga kuidas on mõjutanud meie ajalugu, meie keelt? See, et meil puuduvad varasemast iseenda kirjutatud kirjalikud teated? Meie keelt ei ole su poolt mõjutanud, meie keele uurimist mõjutanud ja meie ajaloo kirjutamist mõjutanud. Aga eks me peame sedda Liivimaa kroonikat ikka enda tekstiks rohkem pidama, kes ja üksikuid teateid on, on mujalgi. Kuskil kaheksandast sajandist võib jälgida igal juhul räimi vastikud türklased esimese aastatuhande vahetusel, sest türklane mittekristlase südame, nii heledad sõimelapsi ja lood, et ja platsenta kõik jälkusi tegime seal niisugune teiste rahvast arvamusmeest, aga tänu sellele, et meie kristlased Aga kuidas see on meid mõjutanud, kas meid üldse või, või meie keelt, et meil ju puudub tegelikult see kirjalik side näiteks meie mustenditega või ajaloo pärimistega, et meil ei ole kirjas kuskil meie enda kirjutatud, et oli Jüriöö üles. Minu arust ei ole, sa pead uteajaloost avastused sel Jüriöö mäss mässuga midagi lahti, seda Uku Masing juba ja paljud teised on tähelepanu juhtinud, et see on üks kummaline ordu ja kiriku vaheline kaklus, kus eestlased vahele segati. Aga kirjalike allikate puudumine ei mõjuta eesti keelt, pigem mõjutab eesti keelt hoopis, et eesti keel ei ole ta tänapäeva eesti keel ei ole võib-olla, et väga otseses seoses meie rahvakeele murdekeelega, et siin on üks vaheaste on siis selleks sakslaste kõneldud eesti keel, mis on kirikukirjandusse ja muu kirjanduse kaudu muutunud kõnekeeleks ja siis on seda uuesti puhastama hakatud ja normeerima korraldama hakanud teatud katkestusega eesti keeles. Tänu sellele, et eesti keele lõid mitte-eestlased. Eesti keele lõid tegelikult sakslased, meie vallutajad. Ma ei tea, kas nad olid vallutajad, need põlvkonnad, kes tegutsesid piibli tõlkimisel ja keele korraldamisel, need ennast kindlasti kuidagi valutada enam tunda ei saanud. Ja see, mis toimus 13. sajandil, vallutamine see on ka üks asi, mis ajab mõtestamist, kui alguses sõlmiti lepingud ja, ja jäi liivlased, lätlased olid alistatud, ristitud, siis eestlased jäeti rahule mõneks ajaks, aga siis läks, lepingud murti ja sõda läks uuesti lahti ja kes oli vallutaja ja mis metsikusime omavahel taime, panime ta, mis üks sõim teisele tegi ja, ja mida lätlased ja liivlased meile tegid. See vajab ka meeldetuletamist vahel, et lugege kroonikat ja vaatab, kas on vaja suurt läti või liivi armastust. Et miks me siis räägime vallutajatest, kui sakslastest, aga mittelätlastest-leedulastest. Aga miks või kui palju on nendest sündmustest näiteks meie rahvaluules? Ei ole suurt midagi. Tarapiitast ei ole meie rahvaluules midagi. Jah, ei, sellest ei ole tõesti midagi ja mõni, võib-olla mõni jälg kohanimedes on väidetud. Aga see on kindlasti katkenud traditsioon, seda traditsiooni saab uurida teistmoodi lingvistiliselt, vaadata seda, neid nimetusi sarnast tüve jumala nimetuste levikus, kus sa siis Antsidel manssidel või siis lõunas oma Heedelt karakassidel näiteks, kuidas ennem juttu oli või siis laplastel laplastel on, on keeleteadlased ammu välja selgitanud. Et teatud osas on olemas Diermesse on taraga ühine tüvi ja soome-ugri line, mis on siis tulnud Skandinaavia laste poolt, on asendunud tooride rivaatidega. Mis seal nimed on sarnased ja funktsioon on ka jumala küllaltki sarnane, on segunenud kontamineerunud, aga seal on näha, et on üks kiht varasem kiht, mis on soome-ugri selline, et kui me võrdleme Eestit lapit ja siis Obiugrilaste näiteks samojeedi, siis me saame juba palju rohkem teada. Aga millest see tuleb, kas selleks, et rahvas mäletaks, selleks on vaja ikkagi kirjakeelt? Ei ole vaja, rahvas mäletab, ilma kirjata mäletavad inimesed palju paremini kõike. Kui on suuline traditsioon, kus antakse põlvkonnast põlvkonda edasi siis on rahva mällu, kui kirja pannakse, siis fikseeritakse mingisugune. No see ei ole ainult meie probleem, võtame kreeklased ega enne Haamerostanti needeeposid suuliselt edasi, need pandi korra kirja. Me isegi tead, keeleteadlased vaidlevad isegi sajand ei ole paigas, mis sajandil Homeros elas. Deepased kirja pani, Kirjapanek katkestab jällegi suulise traditsiooni ja hävitab rahva mälu. Siis meie mälus peaks olema kõik hästi säilinud. Kahjuks ei ole, et eesti rahvas on elanud üle katakk rühm ja, ja võib-olla põhjasõda näljaaeg, mis oli tegelikult kliima jahenemist tingitud. Selle üleelamine on kindlasti meie mälu teatud mõttes katkestanud, hästi palju seganud, aga paljud motiivid ikkagi on vanemad. Rahvaluuleteaduses on selline tõde, et rahvalaul on täpselt nii vana, kui, kui ta kirjapaneku hetk on poisiks noh, tänapäeval lindistamine või digitaalselt ülesvõtmine. Aga tiivid selles võivad olla väga-väga vanad. Nende võrdlemine on ka tänapäeval täiesti olemas, juba kasutatakse arvutiprogramme ja võrreldakse motiiv, tehakse maatrikseid, leitakse niimoodi hoopis teisi tulemusi kui varem. Rahvaluuleteadlased said. Kui me nüüd tänasesse päeva tuleme, siis kas eesti keel, mille pärast praegu ju tegelikult ikka palju muretsetakse, kas eesti keel on ohus või ei ole? On lühike vastus ja seda ma ilmselt pean põhjendama, sellepärast et siin on palju Loculejaid, kes arvavad, et eesti keel sureb kohe välja, et nii palju inimesi on välismaale läinud, aga aga see on inimeste vaba tahe ja demokraatlikus ühiskonnas igaüks võib minna, kuhu ta tahab. Et see surete rahvast küll välja. Selge on see, et paljude nende välismaale läinud, et lapsed ei õppijana head eesti keelt, nende lapselapsed teavad kolme sõna ja nende lapsed ei tea võib-olla midagi enam eesti keelest, aga paljud säilitavad siiski eesti keele. Paljud tulevad tagasi ja Eestisse tuleb ka inimesi, kes eesti keele ära õpivad. Sellel rahva aru väike vähenemine Eestis ja mujal kasvamine ei kahjusta eesti keelt, mitte kuidagimoodi seal lihtsalt poliitilise võistluse Well vastaste vastad tümitama, eesti keel sureb välja. Aga jätame kõrvale selle rahvaarvu küsimuse, aga keel iseenesest keel muutub ja, ja keel peabki ilmselt muutuma, eks ole, seda te olete ise ka korduvalt muutub kogu aeg iga päev muutub, et aga kui palju keel võib muutuma muutunud, et kas kuskil tuleb see piir ka, et. Ei tule, ei tule kindlasti tule, etest keel muutub ja ja kui me võtame sellised ajalõiked näiteks 10 aasta kaupa, siis ei tule mitte kunagi piiri ette. Ja kui me võtame 100 aasta kaupa, siis on juba väga suured muutused, kui me võtame 1000 aastat, siis tõenäoliselt, et ei tunne seda keelt äragi. Mina tahaks näha, toome teise näite, et kui palju see tänapäeva eesti keele kõnelejad, kes oskavad inglise keelt, enda arvates suudaksid lugeda teksti, mis on kirjutatud näiteks aastal 1000 400300? Vaevalt ta on niivõrd erinev keel, aga ometi on see inglise keel, noh, nimetataksegi vana inglise keel ja nõnda edasi. Aga saksa keelt täpselt sama Branskel täpselt samuti vene keelega. Isegi vene keele oskajat ei oska jäta välja lugeda revolutsioonieelsetest tekstidest revolutsioonide eelsetest tekstidest. Kõik keeled muutuvad, eesti keel, vene keel, läti keel, soome keel, kas kõik muutuvad ühe võrra suure kiirusega? Keelte areng jaguneb rahulikeks perioodideks, kus muutused on väikesed aga samas väikesed, aga samas ka väga suured. Pika aja jooksul tab keeled ühtlustuvad, tekivad keelealad. Et eesti keel nagu praegugi ilmselt ühelt poolt on, on kiire muutust, aega tegelikult toimub ühtlustumine. Kataclismid, kus keeled muutuvad väga kiiresti paari põlvkonna jooksul, võivad muutuda väga-väga ja väga. Siin on ka näiteid väga palju tuua inglise suur häälikumuutus, mis tegelikult siis seda kõik kaasades inglise keele muutumise eesti keeles ilmselt oli kõige suurem Katardis ikkagi põhjasõda, kus maa tühjaks tuli väga palju võõraid. Ja toimus selline totaalne segunemine ja vanakadu. Kas me praegu ei ole ühes sellises kataclismis tänu inglise keele või ameerika keele pealetungile? Ei, ei, ei, katakalism on hoopis midagi muud. See on katastroof, kata Krism on, on ikkagi selline katastroof, mis mõjutab inimesi. Väga palju on, ilmselt võivad surra, hukkuda noh, need on põud, nälg, uputus, meteoriidisadu. Ta on väga populaarne teema praegu. Et need on kataktilismid või sõda või noh, praegu tänapäeval aatomisõda oleks katagrism, aga, aga see, et inglise keel pealetungi. Eesti, kellel on kogu aeg mingi keel pealetungi, et mitte midagi ei ole juhtunud, neelab kõik alla ja vanematele inimestele tundub, et nooremate keelan hukas. Tegelikult ei ole hukas. Aga tegelikult on, ma mõtlen, et isegi ma olen mõelnud, et kuidas ma nüüd kasutasin sellist täiesti rumalat toorlaenu, kui eesti keeles on mitu-mitu ilusat sõna veel selle asja kohta, et see, et kas see mentaliteet näiteks, et mitte ainult teaduses ei räägita, et peaks teadust tegema ka eesti keeles, vaid et inimesed juba oma igapäevaelus näiteks arvavad, et et üht või teist filmi on parem vaadata ilma eestikeelsete subtiitrite eta inglisekeelset filmi, sest et lihtsalt inglise keeles on võimalik paremini edasi anda seda mõtet, et kas see mentaliteet ei ole. See on nüüd uskumise asi, et midagi saab teises keeles paremini öelda ei saa. Oma emakeelest saab ikka kõige paremini öelda. Aga kas inimene tiitreid loeb või mitte, see on juba teine küsimus. Kui ta tahab kõrvadega kuulata, et mitte silmadega lugeda teksti võtab kogudeks, siis siis on see lihtsalt selline vastuvõtupsühholoogia küsimus, et kuidas jälgib Eesti ongi väga tegelikult tiitrite armastaja maa. Mõnes riigis need tiitrid, subtiitrid väga vähe. Sakslased näiteks ei dubleerivad kõik filmid saksa keelde kuulavadki saksa keeles, aga aga see ei ole ka. Ei ole ka probleem, probleemid on, on kui inimene tahtlikult mitte mitte loobub eesti keeles, siis on halvasti, aga kui ta lihtsalt intuitiivselt võtab uusi sõnu kasutusele või moesõnu, siis mõned tulevad, mõned lähevad ja mõned sõnana vananevad ilusad sõnad, siis tundub järsku ühel päeval, et selle vananemise tõttu sõna tähendus kitse kontekst kitsenud, seda ei sobigi enam igal pool tarvitada. Pidulikel juhtudel võib olla. See teid muretsema ei pane. Aga kas praeguses globaliseeruvas maailmas on ikkagi võimalik, et üks keelik siis inglise või ameerika keel, kuidas me teda nimetame, see võtab võimust ja, ja kuna inimesed peavad üle maailma üha rohkem suhtlema, siis lihtsalt jääbki järele üks või mitu keelt, aga teised väiksed keeled. No väiksed keeled on jah, see piir, kus on ikkagi meie, arvame, et me oleme väike keel, aga küsige rootsi keele poliitikute käest, nemad räägivad, rootsi keel on väike keel. Ohustatud keel, taanlased, hollandlased samamoodi peavad oma keelt väikeseks keeleks. Inglise keel ei ole maailmas olulisem, keel Ameerika Ühendriikides on hoopis ohustatud, tunnevad ennast ohustatuna hispaania keeles. Selle pealetung on väga tugev ja katsed Ameerika Ühendriikides seadustada inglise keelt riigikeelena, mis ei ole veel senini toimunud. Ja mõelge hiina keele pealetungile, need keeli on tegelikult rohkem, mispeale tungivad. Olulised on Vene-Hiina-Portugali, Hispaania saksa ja prantsuse kaotavad positsioon. Saksamaa on juba kaotanud prantsuse keeltelt, räägitakse mõnes kask. Nii et meie ei ole ainukesed, kes muretsevad oma keele pärast. Ei on olemas selline Euroopa rahvuslike institutsioonide föderatsioon, mille liikmed siis igal aastal kohtuvad erinevates riikides või linnades. Ja kurdavad oma rasket elu, kuidas keelt on vaja kaitsta. Aga mulle tundub, et jah, et kõik muretsevad, kõik rahvad muretsevad oma keele pärast, aga aga võib-olla dance mure. Igal inglise esindajad tavaliselt ei räägi neil kohtumistel inglise keelt. Prantsuse keeles. See on seisukoha võtmine ja näitamine. Aga palju räägitakse viimastel aegadel või üldse muidugi, eestlased on palju rääkinud ka keele normist. See on survekeelele väljastpoolt, kas see ikkagi on vajalik või peab laskma keelel täiesti vabalt voolata ja areneda? Nii täiesti vabalt ei ole vaja, aastat on ikka vaja korrastada ja hooldada, harida ainult tähele on vaja panna seda, et keelenorm, kus keelenorm kehtib keelenorm kehtib kohalike ja riigi valitsuse asutustes, kohtutes, notarite juures. Keelenorm ei kehti ajakirjanduses ei raadios, televisioonis ega tüki aega. Mina võin rääkida, kuidas mina tahan. Et ajakirjanduse jaoks on, on vaja, et ajakirjandus töötatakse välja regulatsiooni oma hea tava oma stiiliraamatud ei peagi olema kõigil välja annatel sama keel. Hea oleks, kui keel läks mitmekesisem, rikkam, aga rahvusringhääling peaks sinnamaani jõudnud, et neil oleks oma selline stiiliraamat postimehega seotud väljaandjatele oma Päevalehe Ekspressiga seatele oma. Et see oleks nagu sisemine regulatsioon oleks vajalik, aga mitte väline. Kas meid ei ole liiga vähe selleks, et me kõik võiksime oma välja mõelda? Ei ole, neid on päris palju ja see üheülbaline keel on kõige igavam keelse nii kole, et kui meil keeletoimetajad saaksid täieliku võimu ja oleks selline lubatud keel läinud normitud, kes oleks Orwelli maailmade eest New spiikri uus keel? Aga üks asi, üks aspekt on ju keelel veel, see on see, et keele abil me saame üksteisest aru. Et selleks on ju ka vaja mingid normid tegelikult. Aga keele abil loomulikult me saame, kommunikatsioon toimub keele vahel, aga kui loed Juri Lotmani näiteks, siis ta just rõhutab, et et kui saatja ja vastuvõtjad identsed, tähendab see keel on identne, siis ei ole tegelikult kumma midagi Mildaga arutada, midagi öelda. Ja tähendus sünnib just sellesse veidi teisiti mittemõistmises või mittemõistmises. Selles erinevas tähenduses, mis keelde pannakse, stab erineva siniinimeste ajaloos võime rahvaste vahel laiendada erinevas rahvast ajaloos, et kultuur on, on just kommunikatsioon, mis ei põhine identsusele. Kui keel on identne, siis Lotmani järgi vähemalt kommunikatsioon ei toimuks üldse. Selline surnud maailm. Aga ma teen teile ühe sellise natukene naljaka näite sellest, kuidas kirjavahemärki no minu meelest ei ole kasutatud õigesti metsas suusa rajal, nõmmel tulin sealt mäe otsast, läksin trepist alla, võtsin suusad käte õla peale, jõuan alla, loen silti, ettevaatust koma suusatajad. Esimese hooga mõtlesin, et tõmban küüru selga, mõtlen, et suusatajad tuhisesid minust mööda ja siis mõtlen, et kuidas tuhiseda, et ma tulen trepist ju. Aga tegelikult olid suusarada oli minu ees ehk ütte komad oli kasutatud seal, kus ei tohiks? Jah, peab. Eks ma sain sellest muidugi midagi ei juhtunud, et ma valesti aru sain. Aga. Et see on see koht, kus tegelikult peaks kirjavahemärgi tähendust teadma. Ja kirjavahemärgid, ortograafiavead on loomulikult see, et on vaba, ei tähenda seda, et võiks tähti vahele jätta või tähti valesti kirjutada või see ei ole see, vaid valikus sõnavalikus, käändevalikus kaassõnade valikus on küsimus. Kui eesti keel nagu eesti rahvastki on üle elanud paremaid ja halvemaid aegu siis kuidas te hindaksite praegu, missugune aeg on eesti keele ja Eesti keele jaoks on suurepärane aeg, Eesti on avanenud maailmale, maailm on avanud Eestile eesti keel ammutab tohutult palju uusi mõisteid, rikastub sellel läbi, sõnavara, kasvab. Algus on tegemist, võtoor laenudega, mõne aja pärast on nad juba ära seeditud keele poolt ära kodustatud kodunenud ja on tegemist oma sõnavaraga. Just mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas on tegelikult väga palju tähelepanu eesti Kell pühendatud eesti keele Õpe toimub väga paljudes riikides, ka ülikoolides eesti keele uurijaid on väga palju üle maailma ja et praegu on väga hea Mida soovitate keelekasutajale? Ka eesti keelt ilusasti kõneleda, mõned kõnelevad, vanad räägivad seal eraldi probleeme. Mis probleem seal seal lõuna- ja Põhja-Eestis on probleem, et meie siin räägime Tallinnasse ka Lõuna-Eestis kõneldakse. Aga ilus keel. Nii ilus, missugune ilus keel on selline, kus inimene mõtleb, mis ta ütleb. Ei kasuta lohakust ka. Ja ilus keel ei tähenda mitte seda, et ta oleks ilusaks liiga sõnavahtu, täis, liiga ilusaks saetud, vaid asjalik, selge, lihtne lauset ei tohi olla liiga pikad, eriti ajakirjanduses. Siis on ilus keel millest aruga saab. Aitäh Eesti keele Instituudi direktor Urmas Sutrop ja ilusat iseseisvuspäeva jätku.