Telemaja kolmas osa sonaadist poele jäätsembalane. Tänases saates saame tuttavaks kahe uue pilliga, need on oboe ja inglissarv. Meil on stuudiosse palutud ERSO kontsertmeister Heldur Värv ja temaga ajamegi juttu ja tema mängib ka neid mõlemaid pille. Heldur Värv missuguseid meloodiaid usaldatakse poele, kui ta mängib sümfooniaorkestris? Tavaliselt need on ikka meloodiliselt laulvad ja kuidagi nagu intiimselt meloodiat. Miks võib-olla vanasti oli tema kõige hiljem arenema hakanud pill, temaga ei olnud võimalik üldse väga tehnilist muusikat mängib. Sellepärast juba hakati temaga kirjutama nihukesi, aeglasi ja õrnu meloodiaid. Kindlasti see tema iseloomulik tämber, Kadingitada isegi on üks oboe perekonda kuuluv. Pill nimetatakse oboe tammuriks otseses tõlkes ta armastuse oboe. Erakordselt pehme, kauni tämbriga. Pill kõlab küll natuke madalamalt, kui pärizoboepach kasutas teda väga palju oma teostes. Te ütlesite, et oboe mängib õrnu laulvaid meloodiaid. Need meloodiad tavaliselt on siis meile nagu armastuse sümboliks, eks ole. Ja inimestele nii muusikahuvilistele kuulajatele jäävad need meloodiad vist väga hästi meelde. Kas te võiksite öelda mõnda niisugust oboesoolod, oboe meloodiat, mõnest suuremast palast? Mida siis väga paljud inimesed võib-olla niisamagi tunnevad. Meile on kõige lähedasem kindlasti helilooja Heleri. Kuulus Koit oma oboe soolaga. Heino Elleri Koit on meil aastaid avanud kontserdihooaega tähendab, see pala on kõlanud kõige esimese teosena tollel kontserdil ja oboemängijad, kes peavad siis igal sügisel ilusasti vormis kohe olema, et mängida kuulsatelleri Koidumat, tee kuidas motiiv kõlab, kuuleme seda praegu siin stuudios. Selline laulev motiiv väljendas armastust kodumaa vastu. Selge on see, et kõik inimesed armastavad oma kodumaad. Kuuleme sama motiivi. Oboe mängib nüüd koos sümfooniaorkestriga. Tallinnas lavastati suure menuga jällegi ballett Luikede järv. Kas selles tuntud Tšaikovski balletis on ka orel mõnda ilusat soldat? Johanna Luige teema ongi minu meelest kirjutatud ainult Toboele. Muidugi mängivad ka teised pillid, kuid esmakordselt, kui luik lavale tuleb, esitab selle meloodia habe. Ja kuulame sama teemat koos orkestriga. Te ütlesite, et oboe hakkas arenema teistest puukidest veidi hiljem ja sellepärast mängib ta palju laulvaid motiive, aga kassi Sobuel tehniliselt kiiresti on ka võimalik mängida. On ikka muidugi on, sest praegu on juba poe arenenud võrdselt teiste pillidega ja väga täiuslik pill küllaltki kapriisne, kuid kõik on temaga võimalik mängida. Kuuleme üht kiirema iseloomuga pala, kus oboe mängib koos kammerorkestriga. Endel teine osa oboe kontserdist Ei ole kerge, kindlasti ei ole kerge, kuna poehuulik trust on väga kitsas peenikene ja hästi kraabitud õhukeseks. Seesama prosti Libreerides peab panema võnkuma päris pika ja tüseda õhusamba, mis on see pildi seesmine osa ja see teeb ta muidugi raskeks. Tähendab, puhumine peab olema väga pingeline. Õhku siia pildi sisse mängides ei lähe, Kuitseb, intensiivne ja pingeline, peab olema, saab puhumise. Tähendab, õhk, idapilli puute peab olema tugevasti tugeva, oluliselt sisse puhutud ka sellisel juhul, kui mängitakse vaikselt ja laupäeval meloodiaid. Ka siis ja ma vaatan, et tross on tõesti imepisikene, imeõhuke ja õrn ja seal on vist kohe kaks, kes temaga koos Jah, sellepärast ongi, ta on kahest pilliroolest askesest on ta tehtud, need on väga täpselt kokku seotud. Siis kraabitud ta vastavalt õhukeseks ots niimoodi, et hakkaks vibreerima ja paneb siis selle õhusamba, nagu ma rääkisin ka võnkuma. Ja see on väga kapriisne ja õrn, on tal muidugi. Kas see otse trost peab olema mängides märg või või kui nasest suust läbimärjad? Ja kindlasti ta peab olema märg, nagu ta natukenegi kuivab. Ta ei hakka enam vibreerima. Aga öelge, kas siis sellepärast oboemängijad teevad ärati enne kontserti, noh, niisugust spetsiifilist häält kohed, nüüd teame oboemängija lava peale jõudnud, kuidas hääl kõlab ja miks te seda teete? Ja kindlasti ainult sellepärast, et ta ei kuivaks välisõhu käes. Ime kiristada, kuivab. No aga orkestris, näiteks kui te mängite, teil ju kogu aeg ei ole tarvis mängida, pausid vahepeal, mida te siis teete trastele ära? Muretsen ikka järgmise hobusoola pärast selles osas enam-vähem kogu aeg, kui selle hooletusse jätta, siis järgmine soolo ei pruugi korrektselt üldse välja tulla. Oboe on siis ka puupill. Aga on ta siis puust tehtud. Jah, ta on puust, see puu on ilmselt Aafrika päritoluga Aafrika must Peepu ime tugev, õõnsa piltlikult öelda, siia kruvi sisse pöörata ei ole võimalik. Metallkruvi läheb enne katki, kui siia sisse saab. Aga siin on päris palju klappe peal kuidasmoodi, need on kinni pandud. Need on kindlasti ennem on tehtud vastava kõva sulama, iga puuridega on augud tehtud ja siis on keelatud. Kas oboed mängite siis mõlema käe kõikide sõrmedega või kuidas? No alguses oli ta imelist, seal oli ainult vist kuus auku, oli pilli peale abiklappe peaaegu üldse ei olnud päris alguse poed kuid järjest järjest enam neid juurde tulnud ja praegu näete, siin on iga sõrme jaoks kolm, neli klappi, tehaagukest, need ei augukesi rohkem kui sõrm kindlasti need on üle 20. Kui suur onupoja ulatus, kuidas küla kõige kõrgem ja kuidas kõlab kõige madalam neli? Ulatus on temal puguviljadega võrreldes võib-olla kõige väiksem kaks ja pool oktav. Võib-olla ma näitaksin madalama noodi ja siis kõrgelt ka. Need olid siis kaks äärmuslikku armu. Kuidas kõlab kõige mugavam registreid, missugune on kõige mugavam ilmselt siis keskel? Kui te mängite, kate huultega, kabjate midagi muutma või kõik need helid, kõrgused muutuvad vaid tänu klappidele. Kindlasti, mida kõrgemalt mängime, seda pinge peab olema suurem, kuuldes, et õhku anname intensiivsemalt veel peale, kui selles mugavas istudes. Aga huulte pinge on ka suurem ülevalt kõrgelt mängida ja vastavad alla tuleks huulte pinge, huuled on päris päris lahtised. Kõnni kuulata siis õrn pill, aga küllaltki raske mängida kõigepealt õhk peab õige parajale tugevat tugevusega minema, pillitrass peab olema kogu aeg mänguvalmis. Huuled peavad olema kassist lõdvemad või tugevamad, nii et jälgimist on siin kui palju. Nautidest me veel ei räägigi. Me oleme igas saates näidanud noortele kuulajatele, kuidas kõlavad erinevad mänguvõtted, antud pillimängu võtted ehk strichid oleks huvitav ka kuulatav poel näiteks mõningaid põhilisi strich seal kaotab ta, kaotab või mida ta mängib. No vahel on samasugust vihjeid nagu teistel pillidel võib-olla ainult selle erinevusega, stack aatom on tal erakordselt terav, nii teravat ei saa teiste pillidega vist tehagi. Legaat on samuti nagu teistel pillidel. Mingit mängib sümfooniaorkestris. On neli oboemängijad. Kuigi tavaliselt mängib kaks hobuõed ja üks inglissarv tavaliselt on ka mängib neli jobu, et viies on inglissarv või siis kaks inglissarv. Või siis kaks oboe Tamuuri Bach väga sageli kasutas just kahtavada moori korraga. Aga tavaliselt on kaks sabaaed ja üks inglissarv. Teie jutus juba vilksatas sky sõna inglist aru ma just tahtsingi küsida, et kuidas siis niimoodi on üks ja sama mängumees võib mängida ja mängibki oboe inglissarv ega kas nüüd on siis niivõrd lähedased pillid teineteisele? Jah, nad on peaga absoluutselt sarnaselt, kui nad ei oleks erineva suurusega. Nad on lihtsalt üks, on suurem ja teistsuguse tämbriga. Tal on jämedam ja pikem, see avasin sees, kuid võtetelt ja kõik trosti ehituselt ja põhimõttelt on täpselt sarnane. Need, noored, kes hakkavad õppima, poed õpivad paralleelselt, siis kohe inglise sarvega suguluspill huvitav oleks teada midagi inglissarvesaamisloost kas bilansis sarv või on ta pärit Inglismaalt, ma arvan, et mitte kumbagi. Just mitte kumbagi, ta ei ole üldse sarve moodi ja Inglismaaga ei ole seal ka mitte mingisugust tegemist. See on prantslaste poolt nii-öelda leiutatud või siis välja parandatud. Ja tema prantsuskeelne nimi kõlas kor AK-le, Anglee ja lihtsalt nendesse vanade väliskuju on niimoodi, et teda hakati kutsuma inglise sarveks. Kuna Ang Lee on, on nagu Inglismaa sõnaga sarnane ja saadud, on korv. Lihtsalt siis uuele pillile pandi uus nimi, nagu igale lapsele pannakse jälle uus nimi. Inglissarv kõlab. Niiviisi külas inglissarve soolot Orsaki üheksanda sümfoonia teises osas, kui läksime seda need koos orkestriga. Inglissarv on siis jah, pikem kui oboe kui niimoodi piltlikult vaadata. Ja mis siin otsas hobu oli olnud ka otsas vist niisugust pirni nagu inglise arvele. Jah, ei olnud, võib-olla see munajas, kõlad, lehter või pirn. Võib-olla annabki talle sellise hästi iseloomuliku kõla, puhas klint, kõlab madalamad kui oboe kirjutatakse noodipildi järgi talle täpselt samuti nagu Apoele, kuid kõlab klint madalamalt. Seda kaadi selline teadma, seda peavad kindlasti teadma. Missuguseid meloodiad antakse siis inglise arvele, kas samasuguseid Koboele? Jah, näete, kõige tüüpilisem ongi see Toshuki üheksanda sümfoonia teine osa. Inglissarvel, et peaaegu ei olegi kirjutatud tehnilisi soolosid. Tähendab niisuguse omapärase tämbri ja paneb kuulajaid mõtlema ühel või teisel vajalikul teemal millest helilooja tahtnud kirjutada. Aga kas need pillid, oboe ja inglistar? Kas need mängivad ainult nii-öelda tõsises muusikas või on neid kasutatud ka kergema muusika poole? Ma leidsin raadiomaja fonoteegist ühe loo, kus teie ise mängite koos noorteorkestriga Aleksander Rjabovi juhatusel ja pala pealkiri on, ärkab päev helistajaks Evald Vain kuulamegi veidi seda lugu. Soleerib inglissarv. Kui vanalt võivad noored hakata seda pilli õppima? Ma arvan, et mitte enne seitsmendasse klassi jõudmist kui on füüsiliselt hästi arenenud tugeva kehaga hallitusega noormees, võib-olla siis ka kuuendas, aga mitte varem. Sest nagu ma rääkisin, oboemängija peab väga intensiivse pingelise pingeliselt puhuma ja kui on organism pole lõplikult veel välja arenenud siis võib see kahjulik olla noorel inimesel. Ma olen näinud pildi peal ja vist isegi siin Tallinnas kuulnud poeg mängib ka naisterahvas, aga tegelikult ega seda Pillevist ühele naisele küll soovitada. Soovitada ei maksa, kuid ometi nad seda teevad ja päris edukalt. Ja kus siis on võimalik õppida? Meil on oboed võimalik õppida Tallinna muusikakoolis ja Tallinna muusikakeskkoolis. Minu teada laste koolides seda õpilli praegu ei õpetata ja muidugi edasi konservatooriumis. Nii et vabariigi laste muusikakoolides, mitte vabariigi teistes linnades, tähendab kui noormees on jõudnud siis nii vanaks, et lõpetanud ära, ütleme seal kaheksa klassi siis tal vist on sobilik tulla. Kui huvi Antaline muusikat. Oli võib-olla natuke varem kui kaheksandat klassi lõpetamise järel võib-olla varem Neta juba kaheksandas klassis oleks nagu käopoega saks tuttavaks. Muidugi, maalastele on seda küllaltki raske teha, kindlasti on raske. Aga kui nii võtta, ega siis oboemängijaid ka väga palju vaja ei ole, nagu me kuulsime, sümfooniaorkester mängib neli oboe. Neli, kuidas järelkasvuga praegu praegu on, järelkasvu muusikakeskkoolis on isegi vist viis õpilast, mängivad Tallinna muusikakoolis. Kas kaks või kolm Tartu muusikakoolis ei ole, kuna seal praegu nagu on kuulda, ei ole oboe õpeta seal nii, et seal ei ole praegu oboe õpilasi. Ja kus, millistes orkestrites siis need tulevased oboemängijad võiksid hakata tööle milisterkis teeb, meil vabariigis on, kus neid vaja? ERSO kõigepealt Estonia teatri orkester, Vanemuise teatri orkester ja nüüd need uued kutselised puhkpilliorkestrid komplekteeritud ka oboe taga. Ja esialgu ongi kõik. Aga siingi küllalt mitu kollektiivi, et selge see, kui huvi on ja kui tublid olete. Saate olla meeldiva muusika juures alati.