Kirjutage nii nagu mõtleme. Ja ärge mõtelge nii nagu harilikult kirjutame. See pole kergesti jälgitav juhis. Rääkimisega on sama lugu vahest ainult selle erinevusega, et ka vaikimine võib-olla mõnikord väga kõnekas. Vaikimine pole see, mis kirjutamata jäänud puhas paberileht. Valge tühi paberileht on see, mis ta on, ei enamat. Vaikiva inimese lauba taga on aga varjud, et me ei tea sugugi alati, kas vaikimine tähendab nõustumist või rahulolematust, erapooletust või ettevaatlikkust. Kui inimene vaikib seal, kus ta peaks rääkima, kes ta siis on? Või kes ta on siis kui räägib ajal millal oleks targem keel hammaste taga pidada. Mõistus ja keel? Keel on vahel nobe välja ütlema seda, mida mõistus pole veel valmis praadinud. Söö, mis küps ja räägi mis, tõsi. Nii ütleb eesti rahvatarkus. Aga me ei pea seda enam millekski. Ei me enam hooli, kas see, mis suhu läheb, on tõesti hästi läbi praetud küpsetatud, keedetud või pooltoores. Niisamuti on tõega, elu on harjutanud leppima valedega pooltõdedega kuuldustega. On sellele mingisugust õigustust emit. Miks ei ole me alati need, kes me tegelikult oleme või kes me olla tahaksime? See, et me alati ei ole need, kes me oleme olla tahaksime, teeb meist igavesed kahtlustajad. Keegi ei tea liiga tihti ei tea, kas ta räägitakse tõtt või mitte. Kõiki ja igaüht kõiges. Kui kahtlustustel oleks võime tuld kustutada siis oleks Estonia kaevanduse tulekahju ammu ilme olnud lämmatatud. Nii palju igalaadi, kahtlustusi ja kahtlemisi hõljus ja hõljub veel praegugi selle õnnetuse ümber. Selgelt oli seda tunda kaevanduses korraldatud pressikonverentsil. Me käime praegu natukene nagu kassid ümber palava pudru, räägime tagajärgedest, aga põhjus jääb teadmata. Nii kaua, kuni me ei oska vastata, kuidas siiski tuli kaevandusest lahti läks, ei oska me vältida tulevikus nähtuse kordumist. No ma arvan, et see päris nii ei ole, sest see tulekahju on väga erakordne nähtus ja siin teadlased on andnud palju andnud palju variante kuidas sarnaseid asju vältida. Ja peab ütlema seda, kui meeskond on korralikult ette valmistatud, siis kahtlemata siukseid asju ei tohiks juhtuda. Ja kui need juhtusid, mingisugune tõenäosus on alati olemas. Kas mingisugune tõenäoline põhjus on välja selgitatud ja variante on väga palju. Juttu on ka väga palju, kuid praegu ma ei julge midagi rohkemat välja pakkuda kogumis mida komisjon pakub. Komisjon pakuksin välja sellise variandi, et pidi olema küllaltki suur määrdeainete õlide kogus mis võis olla esmaseks impulsiks kihi süttimise. Aga kas te peate võimalikuks kaebajanduses võis olla suur hulk määrdeaineid ja õlisid. Bovisioni materjalist küll seda ei näe. Oma pakub, igal maal kasutatakse kasvada terved hambad ja vaata, kaup laiale seal sarnane kordad, seda võetakse ainult ühekordseks kasutuseks ja võetakse kaasa tõpetügahjumise salaja. Vastavalt tööde käigus umbhaarame kogu on, ei ole omamäärane kogus. Iga iga tehnoloogia oleneb, kas siis on mehhanismide käivitamine näiteks traktorite käivitamine või on tindi Volkaniseerimine olenev kuivadjasse lintide vulkaniseeritakse lähiselle, selle selle kohta antakse välja eraldi käsk ja eraldi võetakse täpselt nii palju kaasa Glentsiini tuba selleks tehnoloogiliseks operatsiooniks vajale oli niisuguseid töid. Sel päeval ei ole tuvastatud, sõnasid palju kuluga üha kompenseerib operatiivselt. Ei olnud hea kolleeg ette nähtud pühade ajal ega hiljem ei kurda kiiresti ette nähtud kolleeg teadvus spordis ja pühadeks olimegi trahviks olemas plaadifirma ette nähtud vahetudes link, kus oli nii seal üheksa aasta jooksul kee joigu hulkaliseeri materiaalse täielik absurd. Söetööstuse aseminister Anatoli beelikov välistab võimalused, kaevandus süüdati põlema. Siinsed traditsioonid ei andvat alust nii mõelda. Lohakuse tõttu võis põlema minna sellekohase minister, nõus. See ei tekita ebakõla traditsioonidega ja rahva kultuursusega. Räägime, mida me räägime. Kuid mitte kõik ei räägi seda, mida mõtlevad ja ei mõtle seda, mida räägivad. Halvem on see, et nad hiljem ka kirjutavad oma läbimõtlemata mõtteid. Ekspertkomisjon tegi kindlaks, et kuskil neid materjale peab olema, nii nagu ma nende eelnevatest arvutustest kuulsin. Umbes 80 kilo, mitte vähem kui 80 kilo, siis võib. See oli nende esialgne prognoos. Komisjoni arvates võis põlevkivikihi süüdata umbes 100 liitri kergesti süttiv vedelikuga. Kuidas seda viia kokku Anatoli Belikovi pakutud lohakuse versiooniga ja kui tõenäone on põlevkivikihi süttimine. Komisjoni poolt pakutud põletusaine kogusest. Põlevkivi põlema panemine eeldab kivim eelnevat kõva kuumutamist. Kes on põlevkiviga ahju kütnud, teab seda. Aga massiivis oleva kivimi süütamine on seda raskem. Kas süütamine või süttimine. Veebruari keskel oli kaevanduses jälle tulekahju. Laupäeva hommikul paneel Strekil number kuus täpselt samuti konveierajam peade juures. Nagu suure tulekahju ajal neljandal paneelil. Läksime peainseneri abi Agosolomiga sündmuspaika üle vaatama. Ei ole mingit kahtlust, tuli on siin põlenud, põlenud reduktori, ühendusmuhvi, kummist amortisaatorid. Põlenud on vundamendi valamisest sinna jäänud lauad. Ajam peade kohal kõrgemale tõstetud lagi on suitsinud ainult põlevkivi ole süttinud. Ta ise on näinud, et kuidagi tehniliste tulemuste põhjal põleb põleva kummiribadega raskemaks läinud. Et võib-olla siin ikka mingi käsi hommikumängus midagi, kuidas, kuidas täpselt seda nüüd raske ütelda, miks seda uurimine näitab. Laupäev oli meil puhkepäev. Hommiku kell pool kaheksa, öine vahetus lõppedes konveieri seisma. Esimeses vahetuses remondi vajadus neli ja nii edasi on kaks tootmisploki. Ta Räbindus, brigaadid, kes hakkasid hommikuremonti tegema, sõitsid kuskil kella üheksa või üheksa läbi 10 minutit seid selles kohas elektrivedurite veidi oma töökohta ja kuskil kell oli siis 10 läbi viis minutit. Teise tootmisjaoskonna Jaanika helistas karavedale, et need konveierid relsid, tuleb suits vahetusele lülitas kohe avarii likvideerimise plaani sisse protsus mäepääste välja. Vastavalt sellele teatati kõigile spetsialistidele koju, mulle helistati, 11 20 teatati, kaevanduses põleb vastavalt kõik sõitsid siia kohale. Pea seal juhtus siin olema, et tema tuliks 10 minutit peale seda tuli korrapidaja juurde, kui korra pida sai teada. Mäepääste rehkes jõudis siia sellega pealsele, kohe tuli alla, aga siit üks neli-viis kilomeetrit ettepoole oli lukkseppade brigaad. Liini transpordis, kes tegid, käivitus aparatuurile kontrolli vahetuse ülem, teadis nad, seal asuvad nadolid veduriga, siis ta helistas sinna ja ütles, et vaadake, vaatame, mis seal on. Need siin olid mehaanik põld, kes vastasel paneeli kond, paleen konveieritöö eest. Tema Luksepa, need olid esimesed, kes jõudsid teie kiiresti, likvideeris selle rannikul, mäepääste jõudis siiani juba siis Ärelvest seal midagi teha ei olnud pilti vabaks. Mis mulje teil sellest nagu meie siia alla tulime? Me hakkasime asja vaatama, kuidas sai põlema minna, miks seal põlesin lagi, kuigi palju on suitsinud. Pilt on umbes niimoodi, et kellelegi käsi on mängus. Kummalised lood selles kaevanduses tuli võib vahel puhkeda tõepoolest ülikummalistel põhjustel. Kui aga on silmaga näha mingisugused jäljed, kui tule süttimise koht on käega katsutav siis on võimalik püstitada tõepäraseid versioone, nende paikapidavust praktiliselt kontrollida. Kui on tegemist süütamisega, siis tõuseb küsimus motiivist. Süütamine on tülikam kui süttimine. See on päevselge. Süttimise põhjust on reeglina võimalik leida ükskõik missuguseid meetodeid kasutades. Selleks on piisavalt kogemusi. Süütamine on kuritegu, mis vajab väga põhjalikku uurimist. Mitmed ametkonnad oskavad kergendatult, kui süütamise versiooni õnnestub eemale tõrjuda. Estonia tulekahju põhjustena püütakse serveerida süttimist. Põhjustena on nimetatud küll kuritegelikku hoolimatust või raskes toimetavate põhjuste kombinatsioone, mis kõik on sihitud sellele, et teha vastutavate kaevanduse juhte. Nimetatakse ka tehnilisi põhjuseid, näiteks reduktorit lõhkemist ning sealt välja voolanud õli süttimist. Lõplike otsuste langetamisest siiski hoidutakse nii kaua, kuni pole tulekolle lahti tehtud. Kaevanduse põlemisega tegeleva valitsuskomisjoni viimasel istungil nimetas koondise peadirektor otto sulla katku tulekolde avamise tähtajana märtsi algust. Varajane kevad ja sellega seotud vee juurdevool kaevandusse lõi tähtajad segi. Nüüd oleme otsaga aprillis, kuid põlengu tekkimise kohta pole ikkagi veel paika pidavat midagi teada. Kõik ootavad kas ka need ametkonnad, kes igaks juhuks võiksid uurida süütamise versioonide paikapidavust või kõldmatust oleksime üle kohtusid, kui väidaksin, et kõik siin Eestimaal peal aktiivsete süüdistajate on jäänud passiivses ooteseisundisse. Omal käel ja visalt hakkas just selle probleemi kallal töötama informatsiooni Instituudi mäe teadurid, tehnikadoktor, Kustas Laigna ja tehnikakandidaat Leo Talve. Kuidas te üldse tulite mõttele hakata paberi arvutama? Probleemi vast ajendas huvi asja vastu, aga ka muidugi. Mis on põhimine, vastuolulised seisukohad ja tõele mittesõbralikud arvud ajakirjanduses. Üks põhiajend Nõukogude Liidust tegeletakse kaevanduse aerodünaamika ja termin dünaamikaga juba palju aastaid ja me lähtusime just akadeemik tšerbani koolkonna poolt välja töötatud arvutusplokkidest. Ja panime selle mutri kokku läht andmed, alg- ja ääretingimused. Need Me saime vahetult tootmiskoondise Eesti põlevkivilt ja Estonia kaevandusest. Ja siinjuures ma ütleksin kohe ära, et andmete saamisega juba Purimis algstaadiumi päevil ei olnud meil mitte mingisuguseid raskusi. Isegi Idmine takistusi süüdistuse ministeeriumi ministri asetäitjad. Leo talve, kui tihti te käisite kaevandusandmete kogumiseks keskeltläbi iga kuu üks kord. Mina käisin selle perioodi jooksul peaaegu iga nädal vähemalt korra ja nimetati Estonia kaevanduses. Mina olen käinud tema avamisest peale tomati 73. aastal pidevalt, sest ma olen viinud läbisel pikema perioodi vältel rida uurimistöid. Kui kaevanduskäiku läks siis 1000 973.-st aastast esimese 10 aasta jooksul me praktiliselt iga nädal külastasime kaevandusse igasuguste andmete hankimiseks. Jah üks asi, nüüd mudelarvutus, meie tegime ka siin nii-öelda mitu nii-öelda tagurpidi eksperimenti, sest kui võtta aluseks need arvud, mis anti ajakirjanduses, eks ole. No kahtlemata, ega ajakirjanik või keegi mittespetsialist, kes kirjutab, ei võtnud arvud laest, nadolid kuskilt saadud, väideti et põles ärapõlemise esimeses faasis 50000 tonni põlevkivi ja kokku siis põles ära 100000 tonni. No see on täielik absurd, meie arvutused näitavad seda, et kõige rohkem võis seal ära põleda 800 kuni 900 tonni põlevkivi. No see on siis kuskil 125 korda vähem. Mis ajalehes välja pakuti, ma mõtlen siin edasi. 23, detsember 88. No ja et viieni Daci täieliku absurdini siis sajad 100000 tonni põlevkivi tsioon, mammut, kaevandus, Estonia ühe nädala toodang ja mis saadakse siis 16-st kambri plokist mitega, 240 meetri pikkusest seksplekist, eks ole, see, ja selle kogus ja transpordiks on vaja 1250 kahesandonist vagunid, eks ole, siit me jõudsimegi absurdini välja. Muidugi, kui ei usuta matemaatilise modelleerimise ja arguste tulemusi siis on täiesti võimalik minimaalsete kuludega ühesõnaga viia läbi natuuris, see tähendab täiesti kaevanduses katse, just et, et kindlaks teha, kui palju siis tõesti on vaja vedelkütust, et viia siis ühesõnaga põlevkivi sellesse faasi, et ta siis süttib ja läheb põlema ja see eksperiment võtab minimaalselt aega. Kulud ei ole suured ja seda võib viia läbi täiesti nii, et me looduskeskkonda ei kahjusta. Antud juhul kui kaeveõõne des on tegemist põlevkiviga siis põlevkivi on tervikus monoliitsed olekus ja tema süütamine on kõige raskem. On olemas tolmunud kujuline põlevkivi. See süttib niivõrd kiiresti, et see protsess omab plahvatusliku iseloomu. Kas tolm võistkonnale Tullusel plahvatusohtliku tolmu seal olla ei saanud? Tolm oli küll, aga tolm oli niiskunud värk, ühesõnaga tolm plahvatab siis peale lõhketöid, kui on õhku paisatud suurem kogus seda tolmu nii näiteks nagu olinit Tammiku kaevanduses, aga antud juhul selleks eeldusi olnud. Ja siin, kuna oli meil tegemist kaevuhoonega, kus on siledad seinad. Aga sellisel juhul on põlegi süütamine tehniliselt kõige raskem. Nojah, kes põlevkivi kokku puutunud teavet põlevkivi üldse visa süttima, kaevanduses, seal pakuti välja mitmesuguseid versioone. Sellega üldiselt nõustuti, et pidi olema tegemist suure koguse kergesti süttiv ainega, aga seda suurt kogust mõõdeti kusagil seal 100 liitri bensiini või midagi niisugust, on see tõenäone kogus? Siin võib julgelt öelda, et see on täielik nonsenss, sest 80 liitrit bensiini on väga väike kogus selleks, et põlemisele saadud soojushulk võiks viia kõigepealt põlevkivi kujumis temperatuurini, sealt edasi on taris väga palju soojust, et viia süttimistemperatuurini ja siis veel tohutu soojushulk arvestades Lentogeenset protsesse, et jõuda välja uutmisprotsessini, see on täiesti absurd, et siin ei ole mitte mingit kahtlust, ühesõnaga et sellise hulga hulgaga mitte midagi ära ei tee. Arvutused näitavad, et vedelkütuste veoks kuskil 4000 kuni 5000 kilogrammi vajalik, mis kütuse peaks olema siis kuriteod, petrooleumitaolised taolised vedelkütused neli, viis tonni tohutu kokku ja see on väga seal väga suur kogus seda kaevandus olla ei saa. Ei. Ja vot siit tulebki esimene väga oluline järeldus et tulekahju põhjus on tehnoloogiaväline täiesti tehnologa värin. See tähendab, et see kogus peab olema juurde toodud kusagilt. Kas te seda küsimust uurisite? Nojah, uurisime seda kaevanduse mäetööde plaani pealt. Seal on olemas palju paneel Streke, mis lähevad selle põlemiskoha lähedalt Tartu maantee alt läbi. Ja siis on harutatud. Spetsialistidega, et mis pärast algas, tuli just selles kohas, neljandal paneelil, mitte kuuendal, kaheksandal või kuskil mujal selguvad mitmed momendid näiteks peab olema kohapeal sinna antud puuraugu juurde ja juurdepääs paljude nii, et paniest, trikid, nendel on kõik omal ajal energiatoiteks puuritud vajalikud puuraugud. Aga kui see tee läbib läbi metsatuka ja siis eriti öisel ajal nihukeses kohas, veoautoga näiteks liikumisel võivad tekkida avariiolukorrad ja seda on hiljem raske seletada. Aga antud juhul oli ligipääs ideaalne, võiks öelda. Seal on tegemist põhjasõjaaegse matusekohaga tena metsatukk. Ja sinna juurde läheb korralik kruusatee, umbes 300 meetri pikkune lõik. Nii et juurdesõiduks ei ole mitte mingisuguseid raskusi ja kui selle teiega varem tutvuda, siis võib isegi öisel ajal täiesti kustutatud tuledega selle kohani sõita. Ilma et oleks tegemist mingisuguse riskiga. Meedia saad aru, et see on äärmiselt tõsine jutt, mida te praegu räägite. See versioon nõuab seda, et teatud teised ametkonnad peaksid asja vastu hakkama huvi tundma. Aga kuivõrd tegemist oli ikkagi suure õnnetusega ja teie olete vastava ala spetsialistid. Kuidas te hindate põlevkivi kaevandustes kasutatavaid ohutustehnika eeskirju söödust? Aseminister Pevkur kinnitas, et et see on väga ratsionaalne moodused söekaevandustes põlevkivi kaevandustes on ühtsed ohutustehnika ees, kirjutab. Ei, ei jaga seda seisukohta Rida aastaid on toimunud üleliidulised sümpooseumid nendest ka mitu korda Kohtla-Järvel seal just kaevanduse Aeroloogia ventilatsiooniohutustehnika valdkonnas ja teadlased eesotsas Moskva mäeinstituudi ja maapõue kompleksse evitamise instituudi spetsialistidega. Jõudsime täiesti kindlale ja ühisele seisukohale, et need ohutustehnika eeskirjad tuleb võtta tõsiselt luubi alla. Sellepärast et kuigi Eesti põlevkivi kaevandused alluvad söödusse ministeeriumile on nende analoogia maagi kaevandus ka palju suurem. Nende ventilatsioonisüsteemid ja kõik muu näiteks on peaaegu praktilised, identsed näiteks soolakaevandustega, eks ole, ja sellepärast siin ühiste, selliste puuduste eeskirjade rakendamine ei vii sihile just eriti siis, kui tekivad ekstramaalsed režiimid kaevandustes. Ma mõtlen just tulekahjud või seal kaaseraldused, vaat siis on meil suuri raskusi just ventilatsiooni, nii-öelda juhtimisega, ventilaatoreid realiseerimise ja nii edasi, sest kujutage pilte, kui söekaevanduses seal suures suurt söö, kaevandus teenindab selle maksimaalselt kaks või kolm ventilaatori. Aga meil Eestis juba on Estoniaga seal kümmekond ja isegi rohkem ja nende koostöö regureerimine tulekahju ajal. No see on ühesõnaga, aga praktiliselt võimude läbi viia, kui lähtudes nendest eeskirjadest, mis siis süüdis ministeeriumile ette kirjutab. Ja ma pean ütlema, siin tootmiskoondise põlevkivi on saanud väga suure kriitika osaliseks seoses selle üldse põlevkivi kaevandamisega ja seal põlemisega, aga võib öelda, väga tänuväärne on see, et kui siin paar aastat tagasi tuli uus toobiskolise Peadirektor, siis esimesed sammud, mis tema astus, oligi just see, et hakata need ohutustehnika ees, keerasid kohendama, sõlmiti rida, suri lepinguid, praegu töötatakse välja ventilatsiooni arutamise automaatsüsteemi reguleerimissüsteemid edasi ja osa nendest töödest on juba lõpetatud ja lõppevad lähemas tulevikus. Aga näete tulekahju jah. Jõudis vahele ja tuli varem. Niisugune on siis nende meeste seisukoht, mis ei tugine mitte oletustele, vaid matemaatilistel arvutustele, tehnilistele teadmistele, loogilisele mõtlemisele, isiklikule mõistusele. Mul ei ole õigust anda hinnangut sellele tööle ja tööst tulenevatele järeldustele. Aga igaühel on õigus omaette teha. Küllap otsitakse väiteid ka praegu esitatud versiooni kummutamiseks, sest palju aega on lastud mööda minna. Aect ummistab jäljed jälgi on seda raskem ning tülikam otsida, mida enam aeg edasi läheb. Tänaseks on auk põlemiskoldesse sisse löödud kuid saladus on ikka veel varjul tohutu kivivare alla. Töötama tuleb seal hakata suure ettevaatusega kõiki ohutusnõudeid rangelt järgides, sest varingud kestavad edasi. Maapõu ei halasta nendele, kes temasse ülbelt suhtuvad. Mis õigus on üldse ülbelt käituda. Me oleme hakanud tunnistama, et loodus ei salli üleolevat suhtumist, ülbust ja kõrkust. Korralik inimene käib oma töövahendite materjalide hoolikalt ülbusete ümber. Autojuht hoolitseb auto eest, inseneri salli, ülbed ja ükskõikset suhtumist tehnoloogiasse. Kui palju on meie ümber hoolitsevat suhtumist, mida me ei märka, sest see on endastmõistetav? Nii peabki olema. Ja väga palju on ka hoolimatust, ükskõiksust, ülbust, mida me märkame. Sest nii ei tohi olla. Millegipärast talume me aga tihtilugu loomuliku rahuga ükskõiksed ja ülbet suhtumist inimesesse. Kas sellepärast, et see peab nii olema? Või on see meie läbielatud aastakümnete julm pärandus, millest me ikka veel ei suuda vabaneda?