Head kuulajad, täna on teie ees Mustamäe haigla kirurg doktor Ilmar Kaur kes tänulikke patsientide esitatud kandidaatide hulgast valiti tänavu jaanuaris kandma tiitlit aasta arst 2012. Palju õnne veel kord doktor Kaur madalam. Kui väga jämedalt ja väga laias laastus öelda, siis doktor Kaur lõikab ülekaaluliste inimeste magusid väiksemaks. Miks kõigi võimalike kirurgiat, nagu kardiokirurgia, neurokirurgia, rindkere, veresoon, tee ortopeedi, line näo- ja lõualuu kirurgia. Neid erialasid on ikka väga ja väga palju. Miks doktor Kaur kõigi nende hulgast valis just ülemise seedetrakti kirurgia. Sellest ja paljust muust on tänane saade töötja doktor Kaur, alustame teie kodust lapsepõlvest. Mille eest teil on põhjustama vanematele tänulik olla. Ma arvan, et väga paljude asjade eest, nagu nagu ma arvan, et väga paljudel teistelgi inimestel, et mitmed hoiakut elus ja mitmed suhtumised saame kodust kaasa ja, ja see on suur õnn ja rõõm, kui need on sellised, mis edaspidi elust, millest kasuandmiselus edasi aitavad ja veelgi enam, et mille läbi me saame ennast teistele inimestele edaspidi kasulikuks teha, ma arvan, et, et see on see, mida ma kodust olen, olen kaasa saanud. Eriti hea laps. Korralik Meiega ei olnud muresid. Ma arvan, et ma ei olnud kõige halvem laps, et kindlasti ei saa öelda, et ta ei oleks muresid olnud, aga aga mitte võib-olla kõige rohkem. Teie vanemad on ka arstid, minu ema on arst. Ema töötas sisearstina aastakümneid praegu pensionil. Kas see tähendas seda, et juba koolipõlves tegite haiglas sanitari tööd näiteks? See tähendas seda, et ma koolipõlves viibisin haiglas mitte kui patsient, ma selle haigla eluga puutusin kokku, aga, aga koolipõlvest sanitari tööd haiglas ma ei teinud. Kas teil tekkis siis huvi arstiteaduse vastu? No vaieldamatult, siin on ikkagi perekondlik seos ja huvi on sellelt pinnalt tekkinud. Teid ei hoiatatud, et tegelete terve elu teiste inimeste murede ja hädade ja valu teha. Täna ma ei mäleta, ma arvan, et ma arvan, et mind hoiatati selles, aga kui palju see noor inimene siis ikka kuulab seda, mida talle räägitakse. Eriti kui oma vanemad räägivad selt. Nii, aga miski see siiski pidi olema, mis teid sundis astuma Tartu Ülikooli arstiteaduskonna? No tagantjärgi, kas see oli nagu loomulik valikatega ma päris sellist hetke momenti ei oskagi välja tuua või et kunas ma selle otsuse tegin, ma lihtsalt mingil ajal gümnaasium, mis ma teadsin, et ma lähen arstiteaduskonda ja siis ma lihtsalt läksin sinna. Ei mingit kõhklust teiste teaduskondade vahel. Ega ma väga tõsiselt ei kaalunud teisi teisi variante, võimalusi. Vähemalt praegu täna, kui ma tagasi mõtlen sellele, siis siis. Mis ülikooliajast meelde on jäänud? Noh, kahtlemata antud vahvamad aastat elusalt tegemist, kell üheksakümnendad aastate alguse ja keskpaigaga, mis on noh, võib-olla paljudele inimestele tagasi mõeldes üks väga keeruline aeg nii riigis kui kui inimeste elus, aga see oli aeg, kus ma olin nii-öelda noor, kus iga järgmine päev on eelmisest parem jälle sammukene kuhugile poole edasi astutud ja ma võin öelda, et see oli huvitav aeg, et see oli selline aeg, mille kohta ei saa öelda, et see oli valge, selle aega kohta ei saa öelda. Ta oli selline must mustvalge aga lõppkokkuvõttes ikkagi ülikooliaeg ja Tartu linn sellisena ja, ja ülikool mulle kohutavalt meeldis mulle siiamaani, mulle meeldib nostalgiaga sellele tagasi mõelda. Ja ma ei saa salata, et, et aeg-ajalt mul on kahju, et minu elu ja töö on mind Tartust ära viinud. Suuri eeskujusid õppejõudude hulgast või Maarjamõisakliinikust. No kindlasti oli neid mitmeid läbi läbi aja ja, ja noh, nagu noorel inimesel ikka see erialavalik ei toimu, arstiteaduskonnas tavaliselt niiviisi ühemomentselt ja kaalutakse erinevaid erialasid, selle tõttu omatakse ka erinevaid eeskujusid, et need kindlasti on mitu olnud, kellega ma rohkem kokku puutusin, kuna mul oli suur hobiülikooli ajal ortopeedia vastu, siis kindlasti professor Tiit Havico? Jah, sinna praktiseerivad arstide hulgast. No kuna ma ülikooli ajal, nagu ma mainisin, olin suur ortopeediahuviline, siis võib-olla minu sellised suured eeskujud olidki tolleaegsed ja, ja nüüdsed ortopeedia ja tromatoloogid ülikooli kliinikus. Aga kust tekkis see murdepunkt, et ikkagi kirurgia Miks sa otsustasid, et see on hea küsimus, nii palju minu käest küsitud, et nagu väga palju olulisi otsuseid elus inimesed teevad mitte väga pikalt kaalutledes ja pigem intuitiivselt ja hetke ajel minu otsus residentuuri astuda üldkirurgia erialale, see, ega ma väga pikalt selle üle tol ajal juurdlenud, aga miks ma selle otsese üldse tegin siis võib-olla tagantjärgi mulle tundub, et, et ma võib-olla natukene liiga intensiivselt puutusin selle erialaga ortopeedia ka ülikoolis kokku ja võib-olla mulle tundus elu natukene liiga kuidas öelda, ühekülgne, kui ma, kui ma ainult ühe erialaga ennast oleksin sidunud ja ja ma lihtsalt ilmselt oli seal paras ports uudishimu, et mis mujal toimub ja, ja mida seal tehakse. Ja ega ma ausalt öelda, kui ma sinna üldkirurgia residentuuri läksime, ega ma väga ei erialast kui sellisest. Ma tunnistan, et väga ei teadnud, et see oli paras vettehüpe tundmatusse v kokku tundmatus kohas. Te lõpetasite Tartu Ülikooli arstiteaduskonna cum laude tees olid kõik uksed lahti selles mõttes, et kui me räägime erialavalikust te läksite yldkirurgiasse Te proovisite läbi kõik alates rindkerekirurgiast kuni või kui põhjalikult residentuuris üldkirurgiaga kokku puututud. No kuna mu eriala oli üldkirurgia, siis muidugi kirurgiaga ma puutusin väga palju koja oma nii-öelda õppebaasiks, ma valisin siis tollase Mustamäe haigla mis oli ka mulle täiesti tundmatu, sel ajal ma vist üks kord elus olin, olin viibinud selle haigla territooriumil. Aga muidugi kirurgia resident tuuri käigus noor inimene õpib, puutub kokku noh, peaaegu kõikide kauge distsipliinid, aga needsamad, mida te nimetasite, rindkerekirurgia, veresoonte, kirurgia, uroloogia, ortopeedia, üldkirurgia ja mis seal salata, nii mõnedki inimesed ju residentuuri käigus vahetavad eriala leiavad, et see esmavalik on ta siis üldkirurgia ortopeedia ei sobi, neile sobib hoopis midagi muud, millega ta kokku puutub, mis on minu meelest väga-väga-väga mõistlik, sellepärast et et kui ma enda valikute peale tagasi mõtlen, siis ega ma ju absoluutselt ei teadnud tol ajal, mida ma tegema hakkan, mida ma õppima hakkan. Mida sa eriala täpselt endast kujutab? Mina jäin selle juurde, aga väga mõistlik on nende inimeste käitumine kas tunnevad ära ja saavad aru, et, et midagi muud nendele nende natuurile sobib hoopis paremini. Kuidas te sinna kõhuõõne juurde pidama jäi? No üldkirurgia traditsiooniliselt ju klassikaliselt meil tähendabki kõhuõõnekirurgiat natukene kilpnäärmekirurgiat, natuke songakirurgiat, veel nipet-näpet siit-sealt, aga põhiliselt ongi tegemist kõhukirurgiaga. Kuidas teil on õnnestunud välismaal praktiseerimine selles mõttes, et kas õppimise ajal või hiljem? Jah, ma olen välismaal viibinud, ma olen teadmisi omandanud, seal oskusi omandanud, aga ma tunnistan, et ma ei ole kunagi palga eest töötanud välismaal. Kas te välismaal tööd tehes tutvusite Pariaatria ehk siis mao vähenduse või selle peensoole lühendamise meetodiga, mida Eestis ju varem ma pakun, et veel veel viis aastat tagasi ei teadnud sellest eriti palju. Ma arvan, et ma esmakordselt tõesti esimest Pariaatriliselt lõikust nägin välismaal olla, see oli 2000.-te aastate alguses siis kui see eesti kirurgiasse valdkond üldse veel teema ega ega kõneaine ei olnud. Ei saa küll öelda, et ma nüüd sellest kogemusest seal ja nägemisest oleks saanud inspiratsiooni ka Eestis selle alaga tegeleda, võttis veel mõned mõned aastad aega Kui me räägime sellest, et Eestis on suhteliselt palju niisuguseid ülekaalulisi inimesi, tervise arengu instituut on teinud mitmeid tervisekäitumise uuringuid, siin on käepärast võtta uuringud aastast 2008 kuni 2011, mis ütleb, et Eestis täiskasvanu-ist on rasvunud inimesi 17 protsenti, mida on rohkem kui Soomes ja Rootsis. Mulle tundub, et söömine üldse on meil mitte kui näljatunde kustutamine vaid see ongi sotsiaalse suhtlemise üks komponent, et kui inimesed saavad, kohtlevad sööma, kui äritehing on õnnestunud, siis minnakse, tähistatakse seda lõunasöögiga. See on ju olulisem osa meie elust, kui ta võib-olla ei peaks olema, kuidas teised. No mina ise pean toidukultuuri väga tähtsaks ja mulle kohutavalt meeldib hea hea söök ja hästi tehtud sööki, mulle kohutavalt meeldib ka endale süüa teha. Magan, seda ei ole kuidagi mõtet alatähtsustada ega, ega kuidagi negatiivse märgiga tähistada seda osa meie kultuurist, mille moodustab toidukultuur. Aga samal ajal see toit on kaloririkkam, kui meil õnnestub ära kulutada ja tekitab probleeme. Jah, võib-olla toidu tähendus meie elus on, on muutunud, toidu kättesaadavus on, on samuti muutunud, see muidugi ei minu jaoks ei, ei vähenda selle toidukultuuriväärtuste osatähtsusega. Ma toon lihtsalt ühe näite, et kui õnnetena kordame kõrgete toiduhindade üle, mis tõepoolest tõusevad, siis 50 aastat tagasi USA perekond Ta kulutas keskeltläbi oma sissetulekust ühe neljandiku toidule, tänab tal kulub selleks kuus protsenti oma sissetulekust. Et nii toidu kättesaadavus, toidu tootmine, toidu pakkumine on väga palju muutunud ja kasvanud selle vahepealsete aastakümnete jooksul, et ma arvan, et see on üks kindlasti üks põhjus, mille, mille tõttu need numbrid nagu te tervise arengu instituuti tsiteerides tõite sellised tänan. Siis peab olema väga hea enesedistsipliin, et ei maitseks kõike, mis on ahvatlev ja hea vaid pigem hoiaks suu kinni. Kuidas selles suure pakkumise juures peaks käituma selles mõttes, et toit vähe sellest, et ta on muutunud kättesaadavamaks, odavamaks, ta on muutunud ka kaloririkkam. Jah, täpselt nii kaloririkas toit teadupärast on, on tihtipeale maitsev rämpstoit võluinimeste jaoks ongi ju selles, et ta on üsna väikese rahaga, saab üsna maitsva portsjoni toitu kätte, aga selleks, et odavat toitu maitsvaks teha, selleks peab sinna lisama suhkrut ja sinna soola lisama ja võib-olla veel mingeid maitseparandajaid ja kahtlemata ka rasva süsivesikud on see, mis toidu maitset konsistentsi parandavad. Et ilmselt kui me nende kaalulisuse kasvu põhjuste või rasvumise tõusud põhjustatud tulema, siis noh, see on üks selline lõputu teema, millest me võime võib-olla terve saate teha või teisegi sinna otse tõenäoliselt ma ikkagi ei jõua päris konkreetselt ühe konkreetse inimese juurde tulles kas selle hädaga kimpus on, et, et mis siis tema on, on valesti teinud, et et me trendeni toidu hinnas kui pakkumises ja eluviisides ja harjumustest välja tuua, mis tõenäoliselt kõik omavad mingit tähtsust. Kui me kogu populatsiooni vaatama, aga konkreetse isiku inimese juures pahatihti ikkagi jääme kimpu selle konkreetse põhjuse väljatoomisega, et miks ta on kasvanud. Kas suutmatus söömist lõpetada, et see on psühholoogiline probleem, tiimine kompenseerib midagi, mis tal tegelikult puudu jääb ja siis selle täiskõhu mõnusa tundega lihtsalt korvab selle, mis kuskilt mujalt. Buduaar jah, te liigute õiges suunas, et noh, nagu me oleme, mainet ott, toit on väga oluline naudingute allikas elus ja kui ta on kättesaadav, kui ta on suhteliselt odav, sest ta on ka käepärane. Kui me nüüd võrdleme teisi nii-öelda naudingute allikaid elus, mis võivad olla oluliselt kallimad, oluliselt kätte saadavamad kui meil on piiratud ajaressursi tingimustes valida, sest tihtipeale me valime toidu selleks, et ennast hästi tunda. Kuidas teile tundub, kas üldine foon toetab seda niisugust toidunaudingu kultuuri, kui me mõtleme selle peale, kui palju on igal telekanalil toidutegemise saateid ja staarkokkade võistlusi ja restoranide omavahelisi võistlusi ja õhtusöögisaateid ja kõikides ajakirjades on alati toiduretseptide niisugune toidukuller tuuri propageerimine, kuulsused annavad välja kokaraamatu tuid. Staarkokad on samasugused seltskonnaelu tegelased nagu laulide näitlejad milles ei oleks ju mitte midagi halba, kui me ühele osale oma elust anname ebaproportsionaalselt suure tähendusega. Kas teile tundub samamoodi või ei? Ma ei ole päris nõus sellega, sellepärast et ma küsin vastu, et et kui palju staar kokkasid või restorani omanik Te teate, kes oleksid tõsiselt ülekaalulised või rasvunud, need ei ole nii väga palju. Ma arvan, et küsimus on selles, et millist toitu me sööme ja isiklikult ma arvan, et on väga oluline, et me toidust peame. Lugu, mida me sööme, on väga oluline, et me seda ise valmistama ja on väga oluline. Me naudime seda, mida me ise valmistame. Sellepärast et see teadmine, millest toit koosneb, tähendab võimalusega valikuid teha seda, millest toit koosneb. Seda me saame teada siis, kui me ise teeme seda. Nii et valmistoit on parem söömata jätta. Nojah, ma pigem, ma pigem nõustun teiega. Sellest ei saa päris mööda hiilida, et see on võimatu, aga kui on võimalus valida, siis ma pigem valiks selle toidu, mida ise valmistada. Võta see aeg iga päev natukene teha seda sööki ise kodus. Eks ja nüüd kujutame ette, et doktor Ilmar Kaur, te valmistute operatsiooniks selleks maovähendusoperatsiooniks, te olete patsiendiga eelnevalt vestelnud. Patsient on läbinud selle gastroskoopilise või endoskoopilise, mida, mida patsient on läbinud. Patsiendil on teostatud tavapärased nõutud uuringud enne operatsiooni ja noh, tõesti kõige värvikamalt tavaliselt on, on neil meeles mao ja söögitoru ja kaksteistsõrmiksoole endoskoopiline uuring, eks kerimine, mõõga neelamine palju, palju nimesid siis ultraheliuuring, kõhuõõnest, tavapärased vereproovid enne operatsiooni südameuuringut, erinevate spetsialistide konsultatsioonid, kui, kui see on vajalik seal midagi väga palju keerulist ei ole. Peamine nende uurimiste eesmärk on, on selgitada välja, kas me saame seda patsienti ohutult opereerida ja teiseks välistada mingisugused muud rasvumise põhjused, mida, mida ei esine väga palju, aga mida on on teatud hormonaalsed haigused, endogeensetele, haigused, mille puhul see ravi on ikkagi natuke teistsugune. Nii et patsiendi juures, kui ta juba narkoosi all ja opilaual ei ole midagi teie jaoks ootamatut, ei ole seal maos mingid varjatud haavandid, mingeid kärbunud kudesid, te teate kõik, mis teid ootab. No tänapäeval kõikide kirurgide eesmärk on minimeerida selliseid ootamatuid olukordi ja nende tekke võimalust, aga muidugi ei saa seda päris elimineerida. Et ootamatusi on alati. Teile on pandud see kirurgi kittel selga, mask on ette pandud, teil on kindlad kätte pandud, kuidas see tänapäeval käib. Maovähendus ei tehta nii, et avatakse kõhus, mis on juba enne valmis tehtud, enne kui te astute patsiendi või haige juurde ja teete selle kõige tähtsama liigutuse seal. Jah, kaasaegne üldkirurgia, eriti maovähendamiskirurgia on endoskoopiline ehk latakas skoopiline. Operatsioon teostatakse nii-öelda kaamera kontrolli all, mis on selline pastapliiatsi jämedune instrument, mis viiakse kõhuõõnde kõhus, puhutakse süsihappegaasi täis, sellega tekitatakse selline tööruum seal sees. Ja siis umbes samajämedate instrumentidega, mida veel kolm või neli tükki õude viiakse, siis väikeste aukude kaudu teostatakse operatsioon olemuselt operatsioon on ikkagi täpselt sama nagu lahtisel meetodil tehtud, tead et täpselt needsamad asjad tehakse ära lihtsalt patsiendi jaoks oluliselt säästlikumalt. Te astute opilaua juurde, need sisselõiked kõhuõõnde on tehtud. Need pastab pliiatsijämeduse, et kaamerad on kõhuõõnde viidud. Mida te siis teete, mis on see, mida teie ja ainult teie saate? No ma teen algusest lõpuni operatsiooni, et ma ennast nii tähtsaks tähtsaks ei pea, et, et nad Assistendil paluksin lihtsamad etapid sellega teha. Kui nüüd kaamera on kõhuõõnes, siis kõigepealt tehakse selgeks sedasama ootamatus, et kas on mingisuguseid ootamatuseid või, või mitte. Kui on, siis need lahendatakse, kui ei ole, siis minnakse kohe operatsiooniga edasi ja hakatakse moodustama nii-öelda seda väikest väikest magumis toidu jaoks jääb läbitavaks või toidu jaoks alles inimesele, selleks kasutatakse endo skoopilistel lõikustel. Selliseid õmblusaparaate võib öelda, mis samaaegselt lõikavad magu ja kohe ka õmblevad õmblemiseks kasutavad. Mida inimesed väga hästi ette kujutavad. Paberi klammerdaja umbes samasugused klipsid muidugi väiksemad kui, kui see, mida me paberipaki juures kasutama, aga, aga olemuselt nad seovad õmblevad kudesid täpselt samamoodi nagu paberivirna selle klammerdaja ellipsiga. Ja see jääb pidama terveks patsiendi eluajaks. Jah, nad jäävad, need läksid, klambrid jäävad ja jäävad alles, et nad ei kao kuskile, aga näed, ega keegi ei tunne neid, et, et nad kuskil seal on. Aga on veel teine meetod, mis seisneb selles, et, et tükk soolt eemaldatakse, mistõttu need rasvad ei imendu sooleseinale. Kaudu on küll, jah, need on nii-öelda need mallapsoktiivsed lõikused või, või noh, mis ongi suunatud tõesti sellele, et lühendada toidu teekonda suu ja, ja siis lõppväljapääsu vahel ka neid operatsioone siis sellisena noh, maailmas tehakse umbes üks, kaks protsenti kõikidest mao vähendamist lõikustest ja nad on reserveeritud ikkagi nendele patsientidele, kelle algkaal on väga suur enamus patsient ei vaja neid operatsioone sabast taolisi operatsioone, nendel on väga sellised märkimisväärsed kõrvaltoimed ja nendega tegelemine võtab üsna palju energiate vaeva. Kellele on niisugune mao väiksemaks klammerdumine, näidustatud? Näidustatud lähtume kehamassiindeksist, see on üks selline lihtne ja kõigile arusaadav number, mis seob inimese pikkuse ja kehakaalu, noh, on ju loomulikult pikad inimesed kaaluvadki rohkem ja võib-olla sajakilone kaal, mis kahemeetrisele mehele on, on täiesti normaalne, parases meeter 60 sentimeetrit, pikale inimesele tähendab see kolmanda staadiumi rasvumist juba ja ma lähtun ma sellest ja avastame ka kaasuvaid haiguseid, sellepärast et võib-olla levinum arusaam on, on see, et me opereerime patsiente selle tõttu, et tahame saavutada kaalulangust, aga aga võib-olla selle patsiendi terviseseisundi aspektist on isegi olulisem see, kuidas me selle operatsiooni ja kaalulangusega mõjutama neid haiguseid, mida ta elu jooksul selle ülekaalu tõttu on suutnud koguda endale, et ma toon, näited on tavalisemad nendest teist tüüpi suhkruhaigus raske kõrgvererõhutõbi uneapnoe, erinevad liigesehaigused, seljahaigused ja võib-olla kaalulanguse saavutamisega kõige rohkem selle patsiendi elu edaspidi mõjutab just see, et ta vabaneb nendest haigustest või nende haiguste kulg muutub oluliselt leebemaks, mis on tegelikult võib-olla selle kõhuga suurem eesmärk, isegi kui ainult nende liigsete kilode kaotamine. Kuulajale loen meeldetuletuseks ette Põhja-Eesti regionaalhaigla kodulehekülje üheda tekstilõigu, et pärast mao vähendamise operatsiooni normaliseeruvad veresuhkru väärtused ilma suhkruhaiguse ravimite Ta kuni 85-l protsendil teist tüüpi suhkruhaigetest siis vererõhk normaliseerub ning ravimivajadus kaob 85-l kuni 90-l protsendil kõrgvererõhutõbe põdevate patsientidest. Ja siis, kui me räägime ülekaaluliste inimeste elu east, siis neljakümnendates eluaastates, kas mitte suitsetava mehe puhul kehamassiindeksiga üle 40 kilogrammi ruutmeetri kohta pikeneb eluiga ligi kuus aastat ja naise puhul pisut üle seitsme aasta võrrelduna mitte opereeritud patsientidega. Kuulge, see on imeinimesed, ei võta enam ravimeid nende kaasuvate haiguste puhul, kui magu on väiksemaks lõigatud. No nii see nii see on, et noh, see, see ei ole imed ja noh, kindlasti ei saa seda, seda lõikust ei tohi vaadata kui ravivõttena, mis nad teeb haigest inimesest täiesti terve inimese. Me parandame inimeste terviseseisundit sellega, aga see on oma olemuselt, see on täpselt sama tüütu ja kohati isegi ebameeldiv kui igasugune muu kroonilise haiguse ravi. Lihtsalt astumine ise oma tagajärgede ja tervisemõjudega on veel tüütum ja ebameeldivam toome inimesele lõikusega kusagile sinna rasvumise ja normaalse terviseseisundi vahele oma üldenesetundelt ja terviseriskid, et et me ei saa kindlasti öelda, et me nüüd täielikult ravime inimese terveks rasvumisest nendest samadest kaasnevatest haigustest, kuigi jah, saame väga efektiivselt teda aidata tuua ta sinna normaalsuse poole suure sammu tagasi selle lõikusega. Kui palju mahutab keskmist kasvu neljakümneaastase mehe magu, toitu? No ma arvan, et kaks, kaks liitrit erinevaid toitevedelikke ei ole kindlasti mingi probleem sinna mahutada. Kui väga tahta Ja pärast ülekaalulise patsiendi mao vähendust kui palju sinna siis toituma? Enam tehtud lõikuste puhul see magu jääb tõesti väga väike, umbes 20 30 milliliitri suurune. Kell on pool klaasi vett, no see on isegi palju, ütleme, kui inimesed sellist väikest viinapitsi ette kujutavad, et siis seal see, see on, see maamahtu esialgu ei mahu sinna jah, sinna mako ega rohkem ei mahu, aga, aga kuna see magu väike magu ei ole umbne, sinna külge õmmeldakse peensool, kuhu toit edasi liigub, sealt need toitjavedelik ehk leiab ikka kergema tee, kust välja pääseda, edasi liikuda, nii et noh, see ei tähenda seda, et inimene nüüd elu lõpuni saabki süüa. Nii ühe suutäiekaupa, magu ja soolestik ja organism üldse on väga kohanemisvõimelised, et nad leiavad viisi ja, ja tee normaalsuse poole tagasi, et magu ei veni välja, küll aga ta on võimeline seda toitu kiiremini siis sinna Benzolde endast väljutama, edasi edasi liigutama. Ma katsun panna ennast selle maovähendusoperatsiooni läbinud inimese olukorda. Kui talle makku mahub tõesti see 30 40 milliliitrit, siis kas tal selle peale tekib täiskõhutunne ka? Jah, peale lõikust inimesed tunnevad täpselt samamoodi näljatunnet, et neil on kõht tühi ja täpselt samamoodi neil tekib täiskõhutunne söömise järgselt ja ega opereerida saabki noh, inimesi ongi mõtet inimesi, kellel see normaalne tagasiside mehhanism selle soolestiku ja mao ja aju vahel on olemas need kusagilt. Me peame saama aru, et meil on kõht täis, et me ei taha rohkem rohkem süüa. Ja, ja mida see lõikus teeb ongi tegelikult ju see, et me nii-öelda häälestama seda mehhanismi natukene ümber seda olemasolevat mehhanismi. Seesama see küllastustunne või täiskõhutunne. Et seda on võimalik saavutada väiksema toidukoguse söömise järgselt. Mida maovähendusoperatsiooni läbinud patsient võib teha, mida ta võib süüa mida ta võib tõsta, kui palju ta võib trenni teha? Mis puudutab elu peale mao vähendamist, lõikust kui söömine ja joomine kõrvale jätta, siis patsient võib teha kõike, et ei ole elus midagi, millest ta peaks loobuma ühestki oma tööst, hobist või näiteks naised saavad rasestuda ja sünnitada. See on väga sageli esitatud küsimus. Aga kui me räägime söömisest peale operatsiooni, siis on selge, et sellised mõistliku tasakaalustatud söömise ja toitumise nõuded igal juhul kehtivad peale operatsiooni, et patsient, et peab igal juhul läbi mõtlema, kuidas ta sööb peab seda palju rohkem läbi mõtlema, kuidas ja mida ta sööb. Kui ta enne lõikust on, on seda teinud üks väga suur pahategija ja operatsiooni ebaõnnestumise põhjused, et ka neid, kellel operatsioon selles mõttes ebaõnnestub, et kaal hakkab hiljem uuesti tõusma on magusa söömine magus teatavasti valdavalt neelatakse alla vedelal üsna vedelal kujul ja teese magu ükskõik kui väike tahes, siis ta lihtsalt libiseb sealt läbi. Ja teine probleem on kindlasti alkoholi tarbimine, milles peale mao vähendamist lõikust peaks olema nii tagasihoidlik kui, kui võimalik soovitatavalt üldse loobuma alkoholist. Et need, need, need kaks asja kindlasti kehtivad peale operatsiooni veel oluliselt rohkem kui enne operatsiooni. Deklammerdate ära selle osa maost, mis inimesel jääb funktsioneerima pärast operatsiooni, mis saab sellest osast maost, mis lülitub tegevusest välja? Ta ei lülitu tegevusest välja selles mõttes, et on tõsi jah, et toit sinna enam ei satu, et ta nüüd nii-öelda toidu töötlemisega ei tegele, aga küll aga ta produtseerib maohapet ja maomahla endiselt edasi ja reproduktsioon algab seal kohe, kui me kas või haista mäe toitu või näeme toitu nagu normaalsel inimesel, nii et ta noh, tema tegevus suures osas jääb, peab, peab endiseks, kuigi tõsi toit sinna enam ei satu. Kui inimene saab nii vähe süüa, siis jääb tal oluliselt aega ja raha üle ja seda raha siis kas tuleb hakata kohe korjama kosmeetilise operatsiooni jaoks, sest kui inimene kõhnub kümneid kilosid, siis need nahavoldid, mis riknevad neist, tuleb ju ka kuidagi lahti saada. Jah, see on üks nende lõikuste kõrvaltoime, on tõesti, võib-olla see puudutab rohkem vanemaid inimesi, võib-olla rohkem neid, kellel kaalukaotus on suurem olnud, kindlasti rohkem puudutab seal suitsetajaid. Kellel naha haljastus on, on madalam, väiksem ja, ja tõesti, kui see rasv naha vahelt ära kaob okei, ei pruugi tagasi tõmmata. Ja, ja uuringute järgi me teame, et umbes veerand patsientidest jõuab plastikakirurgi juurde oma liigse nahaprobleemidega, samas nendesamade uuringute järgi me teame, et et umbes pooled tahaksid seda teha, et seal plastika Geogi juurde jõudmisel on alati igal pool maailmas omad barjäärid. See ei ole alati lihtne, võib-olla alati ei ole ka taskukohane. Teie keskmine patsiente Tallinnas Põhja-Eesti regionaalhaiglas on 30 kuni viiekümneaastane naine, jah, igal pool maailmas. See on siiski, tundub nendele inimestele lisaks sellele, et need kaasnevad haigused võib-olla leevenevad siiski ka ikkagi esteetiline probleem. No kahtlemata on tegemist esteetilise probleemiga, ka asi, mida ma tahaksin alla joonide rõhutada, on see, et rasvumine iseenesest on haigused, on sellisena ka tunnustatud ja klassifitseeritud haigusena see on raske krooniline haigus, millel on oma väga selge mõju terviseseisundile lojaalne, et see esteetilise probleemi lahendamine või leevendamine, noh, mida me selle käigus saame, see on nii-öelda boonus kogu sellele asjale. Aga tavaliselt noh, kui nüüd oma patsiente väga hästi tean, siis noh, ma ei saa öelda, et seal see esteetiline probleem oleks väheoluline, aga patsiendid siiski kirurgiat otsivad selleks, et oma terviseseisundit parandada mitte niivõrd esteetilistel kaalutlustel Ja teie oletegi siis selle mao vähenduse meetodi Eestisse tooja? Ma nii kategooriliselt kindlasti ei saa, ei saa väljendada. Et ei ole mina esimene, kes seda Eestis tegija ei ole kindlasti mina üksinda selle meetodi kasutuselevõtja juurde Eesti, sealt on ikkagi palju häid kolleege olnud. Aga seda tehakse ainult Tallinnas. Ei, seda tehakse Tallinnas Tartu Ülikooli kliinikumis Pärnu haiglasse, täpselt samamoodi. Ja aastas umbes kui mitmele patsiendile Eelmisel aastal Eestis opereeriti umbes 570 patsienti. Ligi 600 kolme raviasutuse peale see on, see on päris suur hulk inimesi. Jah, me oleme sellega, kui me vaatame suhtarvuna miljoni elanikkonna kohta, siis me oleme kusagil seal Soome ja Rootsi vahel, selle selle numbriga otse edestab meid pika puuga soomlased natukene siiamaani maha jäänud. Raskelt rasvunutele maksab sellise maa vähenduse kinni haigekassa. Ja nüüd ma tahaksin teie käest küsida, et kui me sellest maa vähenduse haigekassas kinni maksmisest sellest aspektist vaatame doktor Andres Ellamaa tsitaati ühes eelmise aasta septembri Eesti Päevalehe artiklis siis doktor Ellamaa ütleb näiteks, et kui ma olen arst ja ma oskan hästi teha mingit operatsiooni, siis ma hakkangi seda oma patsientidele pähe määrima. Son doktori lama vastus, sest ma tahan hästi teenida ja see kõik on inimlik. Kas teile mõnikord ei tundu seda, seda on ka foorumites arutatud, et arstiteadus nii-öelda leiutab üha uusi ja uusi lähenemisi, teid meetodeid, operatsioone ja sellest, nagu väljendub see tarbijaühiskonna muster, et kõigepealt mõeldakse välja toode ja siis leitakse kohe ka terve hulk inimesi, kes seda toodet tarbivad. Kas nii on ka kogu sellele asjale võimalik läheneda? No ma tahan siin öelda kahte asja, esiteks loomulikult kui kogu ülejäänud ühiskond toimib ja tegutseb turumajanduse reeglite järgi, siis noh, on väga naiivne arvata, et see ei puuduta ka meditsiini ja, ja needsamad reeglid ka meditsiinis ei toimi. Kuid ma arvan, et väga heaks tasakaalustajaks siin meditsiinis on asjaolu, et meditsiiniüldsus oma olemuselt mõtteviisilt on väga konservatiivne. Kindlasti ei muuda meditsiinilist praktikat üks ühekordne avastus või üks artikkel mingisugusel teemal, selleks on vaja neid mitmeid ja mitmeid informatsiooni peab tulema erinevatest kohtadest ja, ja eks see kõik võtab aega. Ma don oma valdkonnast näitajad noh täna ju valdav enamus meie patsient tuleb suunatuna perearstide poolt ja teiste spetsialistide poolt, mitte nii-öelda ei astu ise uksest sisse. Ja, ja noh, ma arvan, et see juba näitab seda, et selles konkreetses valdkonnas oleme oma kolleege suutnud veenda aastate jooksul, et et see asi on päris ja see toimib. Ja teiseks ma arvan, et siin on väga hea filter, on ka haigekassa, kes oma rahastamise otsustas, põhineb ikkagi tõenduspõhisusel meditsiinis. Juba see, et haigekassa võtab kaalumisele ühe või teise raviteenuse rahastamise või veel enam, et ta seda teeb, siis uskuge mind, see sõelfilter, et sinnamaani jõuda oma teenustega on väga-väga tihe, see on selline heas mõttes mõistlik ja piisavalt vaeva bürokraatlik protsess, et seda saavutada, aga selle eesmärke ongi ära tõestada, et see, mida mina teen või keegi teine kolleegidest teeb, et et sellel on mõtet, malad päris üksüheselt nad turumajanduse reeglite meditsiinis ei kehti, kuigi mõjud on. Noh, ma arvan, et selline mõistlik konservatiivsus, niuke jäärapäisus meditsiinis peabki olema, et seal oleks, oleks väga halb, kui seda ei oleks, siis oleks, see oleks ohumärk. Jah, toonitama siis veel kord üle, et haigekassa kompenseerib tõepoolest ainult nende inimeste maa vähenduse, lõikuse, kelle puhul see on täiesti möödapääsmatu. Jah, seal on haigekassa, kompenseerib selle lõikuse väga konkreetsetel näidustustel seal mustvalgel kirjas ja täna niiviisi kokku lepitud. Doktor Ilmar Kaur, kui intensiivsed on teie tööpäevad? Kas need on võrreldavad näiteks valvega erakorralise meditsiini osakonnas, millest enamikul kuulajatel on ju omaettekujutus olemas? Jah, ega mul vaba aega tööl ei nii-öelda ei ole, vahel ma väga tunnen sellest puudust, et ma saaks kas või kolleegidega lihtsalt natukene istuda ja ja mõnel töö teemal arutada. Kahjuks seda aega on, on väga vähe. Lihtsalt see töö iseloom natukene võrreldes erakorralise meditsiiniosakonnaga on erinev, aga, aga töö on väga intensiivne. Täna Eesti haiglates. Teil on umbes 200 niisugust lõikust, millest me oleme rääkinud, on aastas ja kui me aasta 365-st päevast arvestame maha nädalavahetused teie puhkuse, siis väga laias laastus jääbki 200 tööpäeva järel, et kas te teete iga päev ühe lõikuse või te teete ülepäeviti kaks lõikust või kuidas te olete korraldanud? No öeldakse, et on väga hea, kui kirurg operatsioonitoas kogu oma tööajast veedab 20 25 protsenti. See tähendab, et mina konkreetselt oma oma töö olen organiseerinud teatud lõikuspäevadena nädalas ja ülejäänud ajal tuleb tegeleda nii-öelda suhtlemisega. Polikliinikus, haigeid vastuvõtu osakonnas haigetega tegeledes pean viibima ka mitmetel koosolekutel ja aeg-ajalt ja see on see, mis hõivab minu ülejäänud ajaga. Ma saan aru, kui oluline on suhelda ja uurida patsienti enne lõikust, kuidas toimub teie patsiendiga suhtlemine pärast seda, kui haavad on kinni kasvanud? No ikkagi sellisel normaalsel ja lugupidaval viisil, et noh, kindlasti ei ei saa öelda, et nii-öelda kirurgi töö ja tegevus lõpeb sel hetkel, kui, kui haav on kinni õmmeldud ja kindad käest ära võetud. See suhtlus jätkub ikkagi selles konkreetses valdkonnas jätkub kogu aeg edaspidi ja üsna pikka-pikka aega. Nagu ma ütlesin, et tegemist on kroonilise haigusega, mida me ravime ja see tähendab seda patsiendid jäävad ikkagi teatud regulaarsusega neile nii-öelda kontrolli käima ja seda peetakse väga põhjendatuks, sellepärast et on näidatud, et patsiendid, kes lähevad kaduma kellest enamik Käega kuule, midagi siis, kui need on uuritud, on leitud, et tõenäolisemalt on need, kellel nii-öelda see asi ei toimi või kellel on mingisugused probleemid ja sellepärast on alati alati hea nagu nii-öelda ülevaadet oma patsientidest, omada. Ja kõige selle kõrval te olete asutanud Eesti Pariaatrilise ja metaboolse kirurgia Seltsi aastal 2011 ja asunud seda juhtima, milleks seda vaja oli? No seda oligi eeskätt vaja selleks, et, et nüüd selle konkreetse meditsiinivaldkonna huvisid esindada, olla läbirääkimiste partneriks ametivõimudele ja haigekassale ja samuti omakeskis seda tööde tegemist korraldada. Meil on väikeselts aga need asjad, mida me oleme pidanud oluliseks teha ja saavutada, et me oleme saavutanud ja üks väga suur seltsi eesmärk on ju tegelikult ka suhtlemine teiste kolleegidega erinevad hariduslike ühiste ürituste korraldamine, mida me oleme väga palju teinud erinevate erialade arstidega ja kas sa ikka seda teeb, kui ise ei tehta. Et lihtsalt elu nõudis seda. See on selline vajadusest sünnitatud või sündinud asi, et mitte mitte ilu pärast. Ma tean, et mõne erialaseltsi arstid korraldavad kord aastas kas mõne maskiballi või teemaõhtu, kuidas teil selts on? Et siis me peame endale palju külalisi kutsuma, sest et meil on, seltsis on, täna on 11 liiget, et, et natukene maskidega tunneme 11 ära. Aga missugune on teie elu siis, kui te võtate kirurgikindad käest ja panete haigla ukse enda järel kinni? No ma arvan, et ma väljaspool haiglat olen, üsna võib öelda, et igav inimene, et ma elan sellist tavalist tavalist pereelu ja katsun jõudumööda enda eest hoolt kanda ja sporti teha ja oma lapsi kasvatada. Et siin ilmselt midagi sellist, mis, mis väga üldsust huvitav või ei ole. Patsiendid, kes esitasid teid doktor Ilmar Kaur aasta arsti 2012 tiitlile kordasid põhjustena väga sageli just seda, et te olete väga professionaalne. Et teil on soe süda ja teil on suurepärane patsientidega suhtlemise oskus, et teil on aega patsientidele selgitada kõike, mida vaja, et teil on aega nende küsimustele vastata ja see kõik annab tunnistust sellest, et te olete oma arstikutsele täiega pühendunud. Ma arvan, te olete ennast sidunud selle kutse oma praeguste ja tulevaste patsientidega terveks eluks. Kui maovähenduslõikusest ja doktor kauri nimest saavad sünonüümid. Kas see on hea või halb või sundeesmärk või see on kaasnev nähe? No omaette eesmärgina sellisena ei ole olnud, et eks üks asi viib teiseni lihtsalt ja noh, tänase võib-olla tõesti niiviisi on ja, ja tundub ja, ja kui see ongi niiviisi, siis ega ma ei, ei saa selle üle kurta, sellepärast noh, ma töötan suures haiglas ja seal on mõistlik spetsialiseeruda, et, et meil on ju väga palju teisi suurepäraseid kolleege ja geoloogia, kes on ka kitsalt spetsialiseerunud mingisugusele erialale ja kes on samamoodi selle konkreetse tegevuse sünonüümiks saanud mahvad suures haiglas on hea, sellega on võimalik töötada ohutumalt, on võimalik töötada efektiivsemalt ja lõppkokkuvõttes ka päris palju raha kokku hoida. Ja need siit saatest lähete otse haiglasse. Ja mu tööpäev jätkub, aga täna mul operatsioone plaanis ei ole. Jutu sees tuli välja, et just täna on doktor Ilmar Kauri emal sünnipäev. Kas mul on võimalik soovida oma emale palju õnne? Meil on isegi võimalik lähetada oma emale, tema lemmiklaul. Jah, ma hea meelega, kui te pakute, siis ma kasutan seda võimalust, see võiks olla midagi Heldur Jõgiojalt. Tore tervisiit doktor taimi Kaurile ja, ja täname pika intervjuu eest, doktor Ilmar Kaur. See lill neeme vahel ei ja veel. Kui Need õieti tipp pärit võõralt ma nelgi ereda roosid lõhnava valged liilia, gladioolid, sära, kui ta lihtne õnn rõõmu tuua. Kui saab põllupeenral Eda vahel. Väikesi viisi õis, see põlluliin, seda lähes teooriat SUVI viimaks. Meie põllupeenral rahvuslik juba sajandeid, ikka õnn, et me ei ole sama vana nagu kile, ei. Venemaa kui, kui põllumees, kes olnud enne me ei saa roosiga suuda võistelda. Aga paljude samm, see on meie. Et sai ka jaa? Jaa, õitsema siis kus, kas vatsa seal iial ei Veiga? Oled Simmine laabuda? Ei saa roosiga suuda võistel aga palju samm, see on meie ja et sai ka. Ja tsema sess, kus, kas vatsa seal jal Veiga?