Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, 25.-st veebruarist. Stuudios on Kai Vare. Analüütikud on valmis saanud vahekokkuvõtted, rahvakogu veebikeskkonnas tehtud ettepanekutest. Rohkem ehk ligi kolmandik ettepanekutest puudutas valimisi. Olulisemad ettepanekud on kavas kevadel suurele rahvaarutelule panna ja analüüsida, kuidas ühiskonda mõjutaks, kui need mõtted ellu viidaks. Eesti lõimumispoliitika peab muutuma, tõdeti Tallinnas Läänemeremaade vastava kogemuse arutelul eelolevatel aastatel loobuda rahvuse ligi taastootmise ideest ja keskenduda sellele, kuidas kaasata ühiskonna arengusse ka kolmandatest riikidest pärit inimesi. Tallinna ringkonnakohus on saanud vaidluses Mustpeade maja tagastamise üle kätte osapoolte vastused. Riigipoolne seisukoht on, et halduskohus on oma otsusega asunud omandile vormi liialt laialt tõlgetama. Seetõttu pöördutigi ringkonnakohtu poole. Itaalia parlamendi alamkoja valimised võitis lävepaku küsitluste järgi vasaktsentristlik demokraatlik partei. Läti eurole ülemineku valitsuskomisjon otsustas, et esitab järgmisel nädalal Euroopa komisjonile ja keskpangale taotluse hinnata riigi sobivust euroalaga liitumiseks. Tänasest toob tagasi kooli nädala jooksul õpilast ette tunde andma inimesi mitmesugustest eluvaldkondadest. Noorte arvates võiks selliseid tunde rohkemgi olla. Belgias Antwerpeni, siis toimus Arvo Pärdile pühendatud festivalil. Märtin. Prantaan spordist. Eesti kergejõustikuliit andis neljapäeval Jöteboris algavatel Euroopa sisemeistrivõistlustele üles kaheksa sportlast. Esialgu samuti koondise nimekirjas olnud maris Mägi Rasmus Mägi jäävad tiitlivõistlustest eemale. Ilmann sajuta, öösel on seitse kuni 16 kraadi külma, päeval on õhutemperatuur miinus neljast pluss ühe kraadini. Poliitikauuringute keskuse Praxis analüütikud on rahvakogu veebikeskkonnas esitatud paar 1000 ettepanekut ja nende kommentaarid läbi töötanud ja süstematiseerinud. Kõige enam ehk kolmandik ettepanekutest puudutab valimisi. Vahearuanded pannakse rahvakogu veebilehele välja ja neile oodatakse taas inimeste hinnangut. Tõnu Karjatse intervjuu Praxise analüütiku Annika Uudelepaga. Mis mul silma jäi, kui ma neid kokkuvõtteid nende tööversioone lugesin siis tahetakse kaotada ära üleriigilist kompensatsioonimandaatide jagamist, kuigi selle alusel jagatakse riigikogu liikmete kohti alla 20 protsendi, et inimesed tahavad hirmsasti näha, et ikkagi need inimesed saaks Riigikokku valitud, kes on saanud võimalikult rohkem hääli ja et kui siis ka kompensatsioonimandaadid rääkisid, siis eelistatult pigem selliselt, et, et need mandaadid jaotuksid vaatad nimekirjasüsteemi alusel, mitte erakondade poolt määratud suletud nimekirjade süsteemi alusel. Mida see tooks kaasanud meie poliitilises elus. Millised plussi, miinuspooled? Noh, see on nüüd küll küsimus juba ekspertide ringile, kes hakkavad neid plusse-miinuseid vaagima oma erialast taustast tulenevalt ma muidugi näen pisut ette küll, et mida selline muudatus võiks Eestis kaasa tuua? Kindlasti suureneb tähelepanu sellele, et poliitikud oleks populaarsed, ehk siis häältesaak muutub olulisemaks võrreldes praegusega ja teistpidi annab see erakondadele kindlasti mõtteainet selles osas, et kui nad tahavad tuua nii-öelda vähem tuntud inimesi oma ridadesse, siis neil need hoovad, mis neil praegu on üleriigilise kompensatsioonimandaatide jaotamise üleriigilise nimekirja kaudu kaoks ära, ehk siis vahetult rahva toetuse saanute osakaal suureneb. Mis nendest ettepanekutest nüüd edasi saab, nüüd analüütikud on oma analüüsid enam-vähem juba esitanud ja need pannakse rahvakogu saidile üles. Jah, nüüd, lähipäevil avaldame kõik need kokkuvõtted igal teemal, tuleb siis koondkokkuvõte, mis aitab vastata küsimusele, et millest peamiselt antud teemal räägiti, seejärel eksperdid lisavad oma kommentaarid nendesse kokkuvõtetesse püüavad sõnastada siis seda, et mis see mõju oleks, mis muutub Eestis, kui mingi ettepanek rakenduks ja seda tööd koordineerib Ülle Madise järel asutakse ette valmistama aruteluseminare. Praeguse seisuga on plaanis teha igal teemal siuksed, temaatilised seminarid ja seejärel aprillis toimuks üleriigiline nii-öelda arutelupäev siis juhuvalimiga, kuhu on 500 inimest kokku kutsutud. Kes siis hakkavad just nende kõige olulisematel teemadel sõna võtma ja, ja arutlema, et mis võiks Eesti jaoks hea olla. Tallinnas arutati balti uuringute instituudi inimõiguskeskuse ja Rootsi mõttekoja Clubal ütma ning eestvõttel läänemeremaade lõimumispoliitikat ja Eesti ees seisvaid väljakutseid. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Illegaalsed piiriületused meie idapiiril, kus hiljuti tabati tosinkond Vietnam last, teisalt aga vajadus oskustööliste järele jaga siinse elanikkonna soovimatus asuda tööle vähem tasuvatele ametikohtadele osutavad meie senise immigratsioonipoliitika jaga lõimumispoliitika muutmise vajadusele. Praegu on koostamisel ka uus riiklik lõimumiskava. Seni on lõimumise all mõeldud vaid meie muukeelse elanikkonna kaasamisele, aga probleem on laiem, räägib balti uuringute instituudi analüütik Kristina Kallas. Kindlasti on vajalik eesti keele õpet suurendada ja sellega jätkuvalt tegeleda, aga samas on üsna vähesed ootused olnud eestlaste poole pealt integreerumiseks. Ehk siis, et eestlastelt justkui nagu ei olegi midagi oodatud, väga palju on oodatud venelastelt ja ma väga loodan, et see nägemus, kus sellest muutub tegelikult peaks integratsiooni tulemus olema ikkagi mingi täiesti uutmoodi ühiskonna loomine ja mitte selles mõttes Eesti rahvusliku rahvusriigi taastootmine. Olgu ma ikkagi sellest nägemusest kui Eestist kui sellisest monorahvuslikust etniliselt homogeenseks, ühiskonnast. Eesti eelis on õppida naabermaadelt ja nendelt riikidelt, kellele vastav kogemus olemas. Rootsil on sisserännanute lõimimise ka aastakümnete pikkune kogemus. Samas selgub, et sisserändamise alguses tööle asumiseni kulub keskeltläbi seitse aastat. See on liiga pikk aeg nii riigile, ühiskonnale kui ka indiviidile endale. Rootsi analüütiku Liisa Bellingu sõnul on kõige raskem olnud Rootsi ühiskonnas selgeks teha seda, et sisserännanute aktiivne kaasamine tööturul ei tähenda töökohtade kadumist, vaid pigem kasvu. Eesti puhul on tema sõnul huvitav see, kuidas me suudame välja tulla väljarände mainega riigist sisserännet soodustavaks. Eestil on praegu hea positsioon, et vältida probleeme, mis teistel Euroopa riikidel juba olnud ja nendelt õppida, tõdeb Belling. Lõimumispoliitika väljakutset tähendavad ka julgeid otsuseid veel kord. Kristina Kallas. Aga ma kardan, et me ei saa sellest diskussioonist üle ja mida varem me alustame, seda paremini me võime ennast ette valmistada ja seda paremaid poliitilisi plaanega teha, mis puudutab just nimelt ka tuleviku sisserännet. Ja ma arvan, et sellest sellega kaasneb ka eestlaste reintegratsioon, ehk siis seesama tagasi pöördumine, mis praegu toimib küll minu arvamuse kohaselt üsna juhuslikult ja, ja mitte sellist suurt poliitilist eesmärki silmas pidades. Välissõnumid võtab nüüd kokku Liisu Lass Itaalia parlamendi alamkoja valimised võitis vasaktsentristlik demokraatlik partei, nii selgus pärast valimisjaoskondade sulgemist avaldatud lävepakuküsitlustest. Küsitlus prognoosis vasaktsentristidega 37 ja ekspeaminister Silvio Berlusconi juhitud paremtsentristidega 31 protsenti häältest. Beppe Grillo protestiliikumisele ennustatakse 20 protsendilist toetust. Valimisjaoskonnad suleti Eesti aja järgi kell neli, saadikutekoja ja senativalimiste lõplikud ametlikud tulemused selguvad homseks. Poliitikavaatlejate hinnangul saab Itaalia uueks peaministriks suure tõenäosusega demokraatliku partei esimees Pier Luigi Bersani. Teda asub toetama tsentristlik koalitsioon eesotsas peaminister Maarja Montega. Bersani on lubanud jätkata Monte eelarvedistsipliini. Analüütikud ennustavad aga, et partnerlus vabaturumeelse monteerija persoonid toetavate äärmusvasakpoolsete vahel võib kujuneda keeruliseks. USA välisminister John Kerry kutsus Süüria opositsiooni ümber mõtlema ja mittepoid kottima sel nädalal Roomas toimuvaid kõnelusi Suurriikidega. Keri ütles Londonis oma esimest ringsõitu alustades, et kutsub Süüria opositsioonikõnelustega praktilistel kaalutlustel liituma. Süüria opositsioon on öelnud, et ei osale kohtumisel, sest lääneriigid on jälginud Süürias toimuvat vägivalda kedes. Kirju ütles aga ta saab aru süürlaste soovist, et kohtumisel jõutaks ka mingisugusele tulemusele ja see ei oleks vaid lobisemine. Rootsi mööblikaubamajade ketid. Yea lõpetas oma lihapallide müügi 14. Euroopa riigis pärast seda, kui Keeaa Tšehhis asuvas poes leiti müügilt hobuseliha sisaldavad lihapallid. Selgus, et sellised tooted on müügil paljudes Euroopa riikides. Tšehhi riiklik veterinaar amet teatas, et hobuseliha leiti ühe kilostes pakkides müüdud lihapallidest. Need olid toodetud Rootsi sea saadetud edasi IKEA poodidesse, vahendas BBC ikke ja kinnitas, et nende enda toodetes pole hobuseliha leitud. Peale kahe nädala taguse testimise plaanib poekett teha nüüd ka uued analüüsid. Lätti. Eurole ülemineku valitsuskomisjon otsustas, et esitab järgmisel nädalal Euroopa komisjonile ja Euroopa keskpangale taotluse hinnata riigi sobivust euroalaga liitumiseks. Läti peaminister Valdis Dombrovskis ütles, et kui Euroopa komisjon ja keskpank leiavad, et lati täidab Maastrichti kriteeriume siis ei tohiks Lätil euroalaga liitumisel takistusi olla. Dombrovskis avaldas ka lootust, et Läti suudab tõestada, et võib kriteeriumidest ka pikas perspektiivis kinni pidada. Läti soovib euro kasutuselevõtt ta järgmise aasta esimesel jaanuaril. Riik pole rahul Tallinna halduskohtu otsusega, mille järgi on Tallinna linnal õigus mitte tagastada Mustpeade maja Mustpeade vennaskonnale. Nii rahandusministeeriumi kui Tallinna linnavalitsus on esitanud nüüd ringkonnakohtule oma seisukohad ja edasine on kohtu otsustada. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Tallinna halduskohtu otsuse kohaselt on Saksamaal registreeritud Mustpeade vennaskonnale hoonel omandireformi järgi õigus. Samas ei saa kindel olla, kas nad jätkaksid seal ka kultuuritegevust. Rahandusministeerium on nõus oma seisukohta kaitsma ka riigikohtus ja näeb siin pigem omandireformi tõlgendust ning seega ohtlikku pretsedenti. Rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu. Siin on kaks sellist sätet, millele halduskohus on andnud nendesse omandireformi aluste seaduse sätted, millele halduskohus on andnud omapoolse tõlgenduse. Meie leiame, et liiga laia tõlgenduse ühelt juhult tähendaks seda, et, et kui me nõustusime halduskohtu seisukohaga, siis vabariigi valitsus oleks üksnes vormi täitja ehk alati, kui kohalik omavalitsus leiab, et mingi haldushoone puhul tuleks jätta tagastamata ja kohalik omavalitsus on vastava ettepaneku teinud siis peakski vabariigi valitsuses igal juhul selle nii kvoodi vormistama. Me leiame, et see nii ei ole. Vabariigi valitsusel on oluline kaalutlusõigus. Tallinna linnavalitsuse hinnangul on halduskohtu otsus õiguspärane ja arvestatud on ka avalikkuse suure huviga, räägib Tallinna õigusdirektor Priit Lello. Meie hinnangul ei ole tegemist pretsedenti loova vaidlusega, sest vabariigi valitsus on kõik sarnased kultuuriobjektid jätnud varasemalt tagastamata ja sarnased asjaolud esinevad ka Mustpeade maja puhul ja veelgi kaalukamalt. Meie hinnangul seaduses näeb üheselt ette, et vabariigi valitsus peab kaaluma erinevaid huve. Selleks andis avalikud huvid ja erahuvid ning hindama seda, kuidas mõjutab vara tagastamine senise kultuuritegevuse jätkamist. Halduskohus tegi kindlaks, et vabariigi valitsus on selle kaalutluskohustuse jätnud täitmata. Rahandusministeeriumi asekantsler viitab väga Mustpeade vennaskonna poolsele kasvatuskavale, mida halduskohus ei arvestanud. Agris Peedu. Me leiame, et kui pidada seda tähtsusetuks, mida siis Mustpeade vennaskond on hoone kasutamise kohta avaldanud sest hetkel pole teada, kas see tegelikult siis realiseerub või mitte, mis nad on planeerinud, siis me tegelikult ei tea, kui seda, kas see, mida Tallinna linn kavatseb Mustpeade majaga teha, kas tegelikult realiseerub, seetõttu näeme selles halduskohtu arutelus väga tugevalt loogikaviga sedasi. Meie arvates ei saaks seda kohtuvaidlust lahendada nende argumente pinnalt. Tänan, kas tagasi kooli nädal, mille raames käivad õpilastele tunde andmas ja rääkimas inimesed, kes ise ei ole pedagoogid, vaid töötavad mingil muul erialal. Kristi Sobak käis vaatamas. Tallinna 20 esimeses koolis andis täna meediatund äripäeva ajakirjanik Liis gäng. Sepp 10. B-klassi õpilased Renee Annajaid teistmoodi tunniga rahule. Minu poolest võiks selliseid tunde isegi sagedamini olla. See aitab õpilastel oma haridus ja elukutselt nagu hinnata ja mida tahaksid tulevikus edasi teha. Inimesed saavad rääkida rohkem oma kogemustest oma elust nagu päris elust, mitte ainult meie õppe ees õpikut täielikult ärge. Külalisõpetaja gängse pise nentis, et igapäevane õpetaja töö pole tema jaoks kuid aeg-ajalt on seda väga tore teha. Ma arvan ikka inimesed aeg-ajalt tahavad rääkida sellest. Nüüd nad tegelikult teevad ja kuidas see tegelikult välja näeb, sest ega koolis ikkagi see karjääriõpetus võib-olla ei ole nii heal järjel, kui ta võiks olla. Ja ma arvan väga paljudel noortel puudub ettekujutus, mida nad tahaksid teha või milline on üldse inimese töö. Kui ta kontorisse läheb või ükskõik kuhu, kus ta siis töötab, mida see töö tegelikult tähendab? Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi õpilastele rääkis oma tööst eurovolinik Siim Kallas, nii 11. klassi õpilane Nikita kui abiturient Katariina kuulasid huviga Ta on väga, kujutab mees ja mul on küsimused, mida tal küsida aastast suured, väga praktiliselt ei olnud mitte ainult loeng, väga selline testi aktiivne dialoog, see teeb õpilaste silmaringi. Ja saame aeg isegi suu, et poliitikud on valmis meiega rääkima. Siim Kallas tunnistas, et talle meeldis kohtumine väga. Kui vähegi võimalik, püüab eurovolinik oma aegu sobitada ja alati minna, kui koolidesse rääkima kutsutakse. Mul on olnud ridamisi viimastel aegadel esinemisi koolides ja seal alati veidi erinev, siin olid ikka väga tublid väga põhimõtteliste küsimustega Euroopa Liidu tulevikust, see tähendab, et midagi nad sellest ikkagi ka teadsid, et küsida niisuguseid asju, nii et väga elav auditoorium, sest et Eesti auditoorium mõnikord see, et inimesed ei julge nagu küsida ei jõudnud ma nii palju vastata, kui nad oleksid küsinud. Võib-olla veel. Tagasi kooli projekt tegutseb alates 2007.-st aastast ning viimastel aastatel on selle raames koolidesse jõudnud tuhatkond külalisõpetajat. Sel aastal plaanitakse üritus suuremalt ette võtta ja uue infosüsteemi abil luua võimalus põnevateks külalistundideks läbi terve kooliaasta. Belgias Antwerpeni siis toimus Arvo Pärdi-le pühendatud festival Pärtimprant. Ainult programmis olid Arvo Pärdi tuntumad teosed, mida esitasid belgia kammeransamblid, Eesti filharmoonia kammerkoor ja 27 last, kellele see oli esimene kohtumine Pärdi muusikaga. Johannes Tralla Antwerpeni kohal. Antwerpeni südalinnas seitsmeteistkümnenda sajandi alguses püstitatud barokses Püha Augustinus kirikus pesitseb muusikakeskus nimega ka amus. Kord aastas korraldab ammuus festivali, kus keskendutakse ühele instrumendile või heliloojale. Möödunud nädalavahetusel oli fookuses Arvo Pärt. Küsisin festivali korraldajalt Robin Seinzilt, miks. Kui mõelda, kes on tänapäeva kõige populaarsem ja armastatum helilooja, siis on see kahtlemata tema, ütleb Stephens. See on imeline, kuidas ta muusika lihtsus läheb otse südamesse, see nii puhas ja tõetruu muusika, ütleb festivali korraldaja. Festivali avasid 27 last, kümneaastased poisid ja tüdrukud veetsid Pärdi muusika seltsis. Terve nädala. Eesmärk oli Pärdi loomingut tundma õppides seda tsiteerides ja töödeldes luua oma kompositsioone. Need palad kanti ette koos nüüdismuusikakollektiiviga Hermes ansambel. Lapsi juhendanud Sterre teraati sõnul on Pärdi muusika kümneaastastele oma tempo poolest korralik väljakutse. Nad tahaksid ju hüpata ja laulda, aga see muusika on vastupidine. Pärast paari päeva hakkasid nad mõistma. Võttis küll aega, et mängida ühte nooti kolm minutit, aga vähehaaval said nad aru, et see on ka muusika lapsi laval toetanud Hermes. Ansambli liikmed ütlevad, et Arvo Pärdi muusika on loomulik osa Belgia muusikaharidusest, kui Bach ja Beethoven konservatooriumis läbi töötatud, võetakse ette Stravinski ja Pärt. Hermes ansambli klarnetimängija Peeter märks. Kui võtad teose nagu Spiegel im Spiegel, siis see on väga lihtne, minimalistlik, aga selles lihtsuses on ta ka väga keeruline. See lugu kestab seitse minutit ja areneb pidevalt, ma pean leidma endas sisemise rahu, et suudaksin seda teost ainuüksi füüsiliselt esitada. Spordisõnumid võtab nüüd kokku Taavi Libe Eesti kergejõustikuliit andis neljapäeval Jöteboris algavatel Euroopa sisemeistrivõistlustele üles kaheksa sportlast seitsmevõistlejad Mikk Pahapilli ja Kaarel Jõevälikaugushüppaja, Rain Kask, kuulitõukaja Raigo toompuu, tõkkesprinterid Andres rajaja Grit Šadeiko ning kõrgushüppajad Anna Iljuštšenko ja Elerin. Taas. Esialgu koondise nimekirjas olnud maris Mägi ja Rasmus Mägi jäävad tiitlivõistlustelt eemale. Maris Mägi haigestus ja Rasmus Mägi leidis, et vorm pole EMil võistlemiseks piisavalt hea. Homme mängitakse välja Eesti aasta esimene jalgpallikarikas kustub, superkarika mängus kohtuvad valitsev Eesti meister Nõmme Kalju ja Tallinna Levadia Kalju. Peatreener Igor printsi sõnul on meeskond alles ettevalmistusfaasis. Ma ei tea, tähendab, ma ei tea, mis Levadia tegema hakkab. Aga meil on selline veel. Proovi, matsin jah, kus, kus küll jagatakse, siin juba nänni jagatakse, aga, aga me läheme, me läheme ikkagi mängima ja oma mängu parandama, et ma ütlen, et meil on, meil on probleeme värava löömisega, eks teatud rõhk ongi nüüd ikkagi nendel mängijatel, kes seal eesliinis on. Levadia peatreener Marko Kristal on rahul, et mullu noorenduskuuri läbi teinud meeskond on tänavu juba kogenum. Hooajaks valmistumise põhjal on mitu meest ära teeninud eraldi kiituse. Marko Kristal. Keskväli siin Ilja Antonovi näol ja Marek Kaljumäe mänginud, mänginud kindlate, seda mängu ohjes hoidnud Igor Subbotin on pärast sõjaväest pääsemist niisugused nagu juhtunud midagi tänu armeele, need on nagu lihtsalt positiivselt edasiminek. Bulgaarias toimuvatel laskesuusatamise Euroopa meistrivõistlustel sai Eesti koosseis Meril Beilmann, Tuuli Tomingas, Jan Treier ja Renee Tsahkna, segateatesõidus kaheksanda koha võitis Prantsusmaa, kokku osales 12 koondist. Paldifemm jätkuvatel suusatamise maailmameistrivõistlustel on täna puhkeb päev homme sõidetakse naiste 10 kilomeetri pikkune vabatehnikasõit poolatar Justyna Kowalczyk. Teatused jätab homse võistluse vahele ja keskendub 30 kilomeetri pikkusel ühisstardis klassikasõidule. Eva-Maria Sula räägib meile nüüd ilmast. Skandinaavia ja Läänemeremaade kohal paiknev kõrgrõhuvöönd nihutab end aegamisi lõuna poole, kuid hoiab meid täna öösel veel enda rüpes. Nii tuleb ilm vähese ja vahelduva pilvisusega ning sajuta. Tuul on nõrk ja puhub valdavalt edelast ja läänest ning külma tuleb täna öösel seitse kuni 13, kohati kuni 16 kraadi. Samal ajal on põhjalaiustel käimas aktiivne tegevus. Merele süvenev tsüklon jõuab öösel Norra rannikule ning võtab sealt suuna Koola poolsaarele. Surve kõrgrõhkkonnale tugevneb ning edela ja läänetuul tugevneb homme viis kuni 10, rannikul iiliti 14 meetrit sekundis. Mööda madalrõhkkonna serva kandub siia ka rohkem pilvi, kuid olulist sadu neist veel oodata pole. Tsüklonit kaasas kui soe õhumass ning termomeetri näit tõuseb päeval nulli ja miinus nelja kraadi vahele, kohati ekraadi paar plusspoolele. Päeval hajutab meie kohale tugevnev kõrgrõhuhari pilvi taas vähemaks. Tuul nõrgeneb veidi ning õhutemperatuur tõuseb päeval pluss viie kraadini. Neljapäeval läheb uue madalrõhkkonna saabudes taas tuuliseks ning pilvegi kandub juurde. Niisugune oli tänane Päevakaja, stuudios oli Kai Vare kena õhtut ja kuulmiseni.