Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus võtab kokku teisipäeva, 26. veebruari olulisemad sündmused. Mina olen Mall Mälberg. Justiitsminister Hanno Pevkur ütles riigikogus kriminaalpoliitikas arengusuundade täitmisest aruandes, et nulltolerants vägivallakuritegude suhtes on andnud tulemusi. Parem on kriminaalpoliitika loomiseks on kavas teha rohkem uuringuid ja kaasata akadeemilisi eksperte. Euroopa ülemkogu eesistuja Herman frantai külastas täna Tallinna ja kohtus peaminister Andrus Ansipiga. Fan Rampai ütles end uskuvat, et möödunud aasta oli euroalas pöördepunktiks ja enam ei valitse kriisiolukord. Itaalia paremtsentristist. Ekspeaminister Berlusconi ei välista koostööd valimised võitnud vasaktsentristidega. See annaks neile koos ka parlamendis enamuse. Egiptuse suurim opositsioonijõud, rahvuslik päästerinne, teatas, et boikoti aprillikuus toimuvaid parlamendivalimisi, kuna neil pole läbipaistvad. Tartuma maakohus lubas vahi alla võtta 23 aastase ema, kes esialgse kahtlustuse kohaselt tekitas oma ühe kuu vanusele lapsele tõsiseid tervisekahjustusi. Ringkonnaprokuröri Raul Heido sõnul on see praktikas esmakordne juhtum, kui niivõrd väikesele lapsele nii tõsiseid tervisekahjustusi tekitatakse. Bonnieri preemia ehk uuriva ajakirjanduse auhinna võitis äripäeva ajakirjanik Piret Reiljan, kes tõi avalikkuse ette maanteeameti juhtide reisimise maksumaksja raha eest. Tallinna teisipäeva ehk galerii ööga tahetakse tutvustada Tallinna galeriisid ja nende näitusi. Täna käiakse kella neljast kuni kaheksani läbi viis galeriid. Öösel ja homme on meil enamasti pilves sajuta ilm, öösel on külma üks kuni seitse kraadi, päeval on õhutemperatuur null kuni pluss viis kraadi. Justiitsminister Hanno Pevkur andis täna riigikogule aru, kuidas edenes 2012. aastal kriminaalpoliitika arengusuundade täitmine. Kokkuvõtte teeb Kai Vare. Justiitsminister Hanno Pevkur on juba ajakirjanduse kaudu teada andnud, et kuritegude arv, eelkõige varavastaste kuritegude arv, vähenes möödunud aastal. Samas ei anna inimesed kahjuks vargustes tihtipeale politseile teada, sest see on tülikas. Minister tõi riigikogus esinedes välja, et vägivallakuritegudes teatamine on möödunud aastal siiski paranenud ja seda tema hinnangul eelkõige seetõttu, et politsei suhtumine on oluliselt muutunud. Kehalise väärkohtlemise kui levinuim vägivallakuriteo registreerimise arv kasvas möödunud aastal üle kümnendiku. Muutuste taga on suuresti politsei ja prokuratuuri menetluspraktika ehk niinimetatud nulltolerants vägivallakuritegudele, eriti perevägivalla juhtumite suhtes. Vägivalla luubi alla võtmise eest sai justiitsminister endiselt politseinikult ja ekssiseministri Kalle Laanetil kiita. Kehaliste väärkohtlemist, 11 protsendine kasv, mis näitab, et poliitikute ametkonnad koostöös on see teema väga oluline ja, ja seal on edu saavutatud. Teatud teine aspekt, millele ma tahan tähelepanu juhtida, on loomulikult see, et justiitsministeerium võttis julguse kokku ja tegi uuringu, et 58 protsenti vargustest ei lähe registreerimisele. Need tööpõld on suur ja lai. Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski avaldas muret, et Ida-Virumaal on tõenäosus kuriteo ohvriks langeda suurem kui mujal Eestis. 2012. aastal langes Eestis keskmisel kuritöö ohvriks kaheksa protsenti elanikest ja ettekandest ma saan aru, et Ida-Virumaal oli see kuskil kaks korda kõrgem värav on selle oluliselt kõrgema kuriteoprotsendi põhjuseks näiteks politseikaadriprobleemi. Mil määral on selle põhjuseks siis oluliselt madalamad sotsiaalsed näitajad? Mis puudutab politsei kohalolekut, siis selle vastuse ma hea meelega jätaksin siseministrile. Kui vaadata kuritegevuse probleeme, siis jah, sotsiaalsed probleemid, eelkõige alkoholis ja narkootikumid on see, mis tõstavad mitte ainult Ida-Virumaa, vaid ka Harjumaa kuritegevuse taset. Minister rõhutas, et kuritegude puhul on ennetamine tõhusam kui tagajärgedega tegelemine. Ennetamise alla kuulub kindlasti ka tegelemine alaealistega ja seda valdkonda tuleb ministri hinnangul värskendada. Peame endalt küsima, kas selline karistuspraktika, kus igal aastal jõuab vanglasse kümneid alaealisi viib meid kuritegevuse vähendamise ja turvalisuse tugevdamise ning rahvusvaheline kogemus ja noorte kurjategijate kõrged retsidiivsuse näitajad annavad tunnistust, et ei vii. Seetõttu ongi aeg poliitikad üle vaadata. Justiitsministri sõnul on kriminaalpoliitika kujundamiseks vaja kvaliteetseid uuringuid ja iga aastaga kaasatakse aina enam akadeemilisi eksperte. Me peame valima ning rahastama selliseid poliitikameetmeid, mis ennast tõestavad, ning hoiduma raha Motmises sinna, kus sellel mõju ei ole või on mõju isegi negatiivne. Alates tänasest on kõigil huvilistel võimalik tutvuda jaanuaris rahvakogu veebikeskkonda sisestatud ettepanekute ja kommentaaride kokkuvõtetega ning end ID-kaardiga identifitseerida, kes kokkuvõtteid ka kommenteerida. Poliitikauuringute keskuse Praxise analüütikute koostatud kokkuvõtted, mida on orienteeruvalt 35, avalikustatakse järgmise 10 päeva jooksul. Järgmises faasis kuni 18. märtsini lisandub kokkuvõtetele ka ekspertide sõltumatu mõjuhinnang. Euroopa ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy külastas täna Tallinna ning kohtus peaminister Andrus Ansipiga. Kristi Sobak käis nende pressikonverentsil. Peaminister kasutas juhust ja tänase Euroopa ülemkogu eesistujat selle eest, et Euroopa Liit sai endale mitmeaastase eelarvekava ja eelarve Euroopa liidule. Ja kindlasti on seal väga hea eelarve Eesti vabariigile. Herman van Rompuy nentis, et nüüd on vaja, et Euroopa Parlamendi eelarveraamistiku läbi vaataks jama heakskiidu annaks. Aeglus preesensi pluateeruv euroop on eesistuja ehk Iirimaa peab läbirääkimisi ja kohtub Euroopa Parlamendi ka selleks, et leppida eelarve raamistikus kokku. See on eesmärk. Mina ise nendes läbirääkimistes ei osale. Küll aga on mul kontakte asjaosalistega ning olen kindel, et Euroopa parlament täidab oma kohust ja eelarve sünnib Euroopa ülemkogu eesistuja ütles, et usub, et 2012. aasta oli pöördepunktiks euroala kriisis. Enam ei valitse kriisiolukord. Alariikide tasemel, sest tagasiteed pole. Samuti peame endale teadvustama, et majanduses toimuvad protsessid ajanihkega. Kui finantsstabiilsus hakkab taastuma, võtab võla aeg-ajalt see kajastuks investeeringutes turgude usalduses ja majanduskasvus. Ja kui taastub, kas võtab veel aega, enne kui luuakse uusi töökohti. Täna selgusid Itaalia parlamendi alamkoja valimistulemused, kus ükski valimisliit tugevat enamust ei saavutanud. See muudab valitsuskoalitsiooni moodustamise väga keeruliseks ja euroala riigid kardavad järjekordset võlakriis Itaalias. Herman Van Rompuy märkis, et demokraatlike valimiste tulemusi peab austama Novitš living. Polutišins õnnestus seal siis. Nüüd on Itaalia juhtivate poliitikute kord leida kompromiss ja moodustada stabiilne valitsus. Jätkata reformidega. Nagu ütlesin eel pole tagasiteed ega muud võimalust. Isiklikult olen kindel, et Itaalia jääb ka tulevikus euroala stabiilseks partneriks. Nüüd välisuudiseid Uku toom alustab ka Itaaliast valimiste tulemustega nii palju, kui neid praegu täpsustada on. Itaalia ekspeaminister Silvio Berlusconi ei välista koostööd valimised napilt võitnud vasaktsentristliku koalitsiooni juhi Pier Luigi Bersani. Ka samas ei ole endine valitsusjuht nõus praeguse peaministri Mario Monti ka koostööd tegema. Tänase seisuga, kui välismaal antud hääled olid veel lugemata, toetasid vasaktsentristliku demokraatlikku parteid ühes liitlastega 29,54 protsenti Berlusconi leeri 29,18 protsenti valijatest. See tulemus annaks Vasakpoolsetele 600 kolmekümnekohalises saadikutekojas tänu võidu boonusele kindla ülekaalu. Senati valimistel on vasaktsentristist saanud viimastel andmetel 31,6 ja parempoolsed 30,7 protsenti häältest. Tulevane võimuliit peab valitsemiseks omama ülekaaluni saadikutekojas kui ka senatis Itaaliast veel paavst Benedictus 16.-le jääb pärast ametist lahkumist alles tiitel tema püha vabadus ja teda hakatakse kutsuma Paavst emeerituseks, ütles Vatikani pressiesindaja Federico Lombardi. Benedictus 16. hakkab kandma lihtsat valget kuube ja tema paavsti sõrmus lõhutakse Vatikani traditsioonile vastavalt. Vatikani ametnikud on pidanud viimasel ajal pikki arutelusid selle üle, kuidas hakatakse endist paavsti kutsuma ja kuidas ta peaks riietuma. Egiptuse suurim opositsioonikoalitsioon Rahvuslik Päästerinne teatas täna, et ei võta aprillis peetavatest parlamendivalimistest osa, sest nende läbipaistvus ei ole tagatud. Päästerinne ühendab peamiselt liberaalseid ja vasakpoolseid parteisid ja liikumisi. Portugal peab uuesti läbi rääkima 78 miljardi eurose päästepaketi tingimused, sest kärpeprogramm on läbi kukkunud, ütles opositsiooni peamise erakonna sotsialistide juht Antonio Osažeese. Kuuro. Sotsialistid, kes 2011. aastal võimul olles päästepaketi rahvusvaheliste kreeditoridega kokku leppisid, on juba mõnda aega nõudnud riigi majanduse surutist surunud kärbete leevendamist. Se Kuura sõnul tuleks edasi lükata intressimaksed ning kärbete asemel mõelda kasvustrateegiale. Egiptuses kukkus kulla kuumaõhupall, mille pardal oli 21 inimest. Õnnetuses hukkus 19 turisti. Kuumaõhupallioperaatorfirma andmetel pääsesid õnnetusest piloot ja üks turist. Firma esindaja sõnul toimus umbes 300 meetri kõrgusel maapinnast gaasiplahvatus. Õnnetus juhtus Niilusele läänekaldal. Kohaliku kuberneri sõnul on hukkunute seas üheksani Hongkongist, neli jaapanlast, kaks Belgiast, kaks britti, kaks prantslast ja üks egiptlane. Riigikogu õiguskomisjoni liige Valdo Randpere ütles, et reformile erakond ei toetanud Priit Kama kutsumist komisjoni neljapäevasele istungile, sest tema kandidatuuri pole politsei ja piirivalve peadirektori kohale veel ametlikud esitatud. Õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants tegi eile õiguskomisjonile ettepaneku arvata tingimuslikult neljapäevasesse päevakorda Priit Kama ärakuulamine. Mina leian, et politseijuht on nii tähtis ametikoht, et seda käigu pealt teha ei saa, ütle saanud pere rahvusringhäälingu uudisteportaal eile ja lisas, et ta tahaks enne saada kandidaadi kohta rohkem infot. Praegu on meil vaja natuke aega ja natuke põhjalikumaid teadmisi, ütles randpere kaasanuks. Randpere sõnul siseministeerium politseijuhi otsinguid kindlasti paremini korraldada. Tuur algatab igal aastal üha enam kriminaalasju väikelaste emade ja isade vastu, kahtlustades neid lapsele tervisekahjustuste tekitamises. Tartus tuli prokuröril eelmise nädala lõpus taotleda kohtult luba võtta kuni kuueks kuuks vahi alla ühe kuu vanuse lapse ema. Mirko ojakivi jätkab teemat. Nädalapäevad tagasi sattus Tartus lastehaiglasse kuu vanune imik, kelle ema on tänaseks saanud kahtlustuse lapsele kehaliste vigastuste tekitamises. Kuna vigastused olid ehmatavad ning prokuröri ning kohtu arvates on olemas oht, et 23 aastane lapse ema võiks vabaduses viibides lapsele jätkuvalt viga teha, otsustati ta vahi alla jätta, milles teda täpsemalt kahtlustatakse, räägib ringkonnaprokurör Raul Heido. Kahtlustus näitab ka seda, et need tervisekahjustuse tekitamise ei olnud mitte ühekordsed vaid ka pikema jaoks. Lapse puhul oli tegemist lapse raputamisega lapse märg kohtlemisega, sest kohtuarsti andmetel tuvastati ka mitmeid luumurdusid ja hematoomeni. Et selles osas oli pilt, oli üsna kole, kui nii võib öelda. Juhtum on aga värske ning uurimine alles käimas. Karistusseadustiku kohaselt saab sellise teo eest kohus teo toimepanijaid karistada kuni 12 aastase vabadusekaotusega. Lisaks saab ta jätta ka sotsiaaltöötaja taotlusel vanemlike õigusteta. Antud juhtumil, kui praegu on laps on ravil ja ma arvan, et piirkondlikud lastekaitsetöötajad võtavad ka selles osas seisukohast Tartu Ülikooli lastekliiniku neuroloogia osakonna juhataja Inga Talvik ütles, et Eestis on aastas veidi vähem kui 10 juhtumit, kus meedikuteni jõuavad niinimetatud raputatud sündroomiga lapsed. Paraku tuleb meedikutel vähemalt kord aastas mõne lapse surmatunnistusele märkida surma põhjusena just lapsevanema poolt tekitatud vägivald, kuid mis on raputatud lapse sündroom? Doktor Inga Talvik. See tegelikult tähendab seda, et lasta nii tugevasti raputatud, et talle on tekitatud ajukahjustus, on tekitatud silmapõhja verevalumid ja väga sageli kaasneda ka kõikvõimalik siseorganit, kahjustused ja luumurrud, aga siiski saab kahjustada kogu aju, nii et tegelikult need lapsed enamasti on suuremal või vähemal määral arengu probleemidega. Hilisemas eas. Doktor Talvik rääkis, et raputatud lapse sündroom on Eestis sama levinud kui mujal maailmas ning lapsele tekitavat tervisekahjustusi ja haritud kui ka vähemharitud inimesed ning noored kui ka vanemad, lapsevanemad ja lapsevanema käitumine sõltub tema närvikavast hingata. Põhiliselt provotseerib lapsevanemaid see, et laps lahutamatult nutab ja nad ei suuda teda kuidagi rahustada ja see viib neid nii-öelda tasakaalus nii välja, et nad nagu ei anna reaalset aru, mida nad nende lastega teevad. Talviku sõnul on Eestis raputatud lapse sündroomist räägitud avalikult vaid 10 aastat. Õnneks ühiskonna teadlikkus tõuseb, aga nagu näitab ka äsjane juhtum, siis mitte piisavalt. Prokuröri sõnul avastati see juhtum tänu lapse isale, kes pöördus lapsega ise haiglasse. Inga Talviku raputatud lapse sündroomi esinemist Eestis ka uurinud, tema soovitus kergelt ärrituvatele lapsevanematele on üks rahu, ainult rahu, pange karjuv laps turvaliselt hälli ja minge rahunege näiteks tualetis vee mulinat kuulates maha ja otsige vajadusel abi. Mirko Ojakivi, Tartu. Täna anti Rootsi saatkonnas kaheksateistkümnendat korda üle Bonnieri preemia uuriva Ajakirjanduse eest kohal käis Kai Vare. Hans-Jacob Bonnier ütles preemiat üle andes, et tema arvates on see sõnavabaduse ja demokraatia teenimise seisukohalt uurivale ajakirjanikule üks väärtuslikumaid auhindu. Minu suguvõsa on ajakirjandusväljaannete omanik olnud 200 aastat ja alati on meie jaoks olnud kõige tähtsamaks väärtuseks sõnama padus, ütles Bonnier. Tänavu sai Bonnieri preemia äripäeva ajakirjanik Piret Reiljan, kes tõi avalikkuse ette, kuidas maanteeameti juhid riigi rahaga puhkusereisidel käisid. Teised kandidaadid olid Eesti Ekspressi ajakirjaniku Janar Filippovil ood mehest, kes nelja mõrva eest vangis istub, aga kelle süüs isegi prokurör veendunud pole ning samuti Eesti Ekspressis ilmunud lugu, kuidas Isamaa ja Res Publica Liit oma ridadesse kurjategijaid võttis. Selle artikli kirjutasid Margus Järv, Jelena Petrova, Tarmo Vahteri, Sulev Vedler. Žürii liige, äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel ütles, et Eesti ajakirjanduse tase on päris hea ning häid artikleid ja lugusid on esile tõusnud ka teistes kategooriates. Tunnistas, et uuriv ajakirjandus on väga kallis ja kõik ajakirjanikud ei saa seda luksust endale lubada. Ma arvan, siin on väga suur roll toimetajatel suunata ajakirjanikke tegelema nende lugudega, millest võivad kasvada välja väga hea, kõik ei saa tegeleda väga heade lugudega, mis võtavad kaua aega. Meelis Mandel usub, et Eesti ajakirjanduses on saavutatud praegu tasakaal raha, surve ja sisu vahel. Kui me räägime Eesti trükiajakirjanduses, kes ei ole riiklikult rahastatav, kes peab ennast rahastama reklaamide lugejate saadava rahaga, siis see ongi, ma arvan, võtmesõna, et, et hoida seda sisu kvaliteeti sellisena, millest ollakse nõus maksma. Uuriv ajakirjandus on üks, üks osa sellest. Bonnieri preemia laureaat Piret Reiljan ütles, et uurivat ajakirjandust võiks rohkem olla. Mina olen alati mõelnud. Hea ajakirjanduse mõõdupuu on see, kui sa ise usud mingit infot saada, see, et selle info avalikustamisel on mingisugune sügavam mõte, kui lihtsalt võib-olla kellelegi nii öelda klike loota, et et ma arvan, ajakirjandus ongi just see, mida võiks olla alati rohkem ja ja ka siis, kui näiteks meediaväljaannetel on majanduslikult keeruline, siis ma loodan, et ikkagi annavad ajakirjanikele võimaluse tegeleda selliste teemadega, mis võib-olla võtavad aega mitu päeva mitte ainult mõne tunni, aga millel on ka sügavam mõju ja tulemusel, aga tegelikult meie kõigi jaoks muutub midagi natuke paremaks. Piret Reiljani sõnul tunnetab ta oma artikleid kirjutades alati vastutuse koormat. Tuleb tunnistada, et päris tihti ma näen unenägusid nendest lugudest, mille kallal ma töötan ja tihtipeale, kui nad uurivad, lood on konfliktseid, et keegi ikkagi saab ka nende tulemusel kas siis haiget või, või jääb ilma oma ametist või millestki muust. Täna on taas Tallinna teisipäev ehk galerii mida korraldab Eesti kaasaegse kunsti arenduskeskus ja mis tähendab võimalust külastada, viib galeriid ja osa saada programmist, mis külastaja jaoks välja mõeldud. Riina Eentalu küsis projektijuhilt Kadri laasilt, kuidas läks. Esimene galerii Teisipäev septembris. Esimene Tallinn on teisipäev, läks meie arvates väga hästi juba tänase tagasiside puhul ma arvan, et on oodata päris palju rahvast, no mida täna on küsitud teie käest küsitud on, et kas bussis on ruumi veel, et mis täna toimub, et bussi ja meil tõesti üks, mis kõiki galeriisid ühendab ja järjest ajalises järjestuses edasi publikut viib? Seekord on kaasatud tamm, galerii, Haus, galerii vaal, galerii üks galerii ning Temnikovaja Kasela galerii. Igal pool on publikule programm peamiselt galeriis avatud näituse põhjal. Enamasti on kunstnik ise ka kohal, kuid vaal galeriis on üks loeng. Kuraator ise, Nicolas Johannes lekkerkerk, ta on Hollandist ja kes teeb oktoobris Tallinna kunstihoones näituse fotokuu raames. Ja Rüütli tänava üks galeriisse jõutakse kell 18. Mina läksin, parem koputasin ja astusin sisse. Tühi ruum. Ei mingit näitust. Keset ruumi võtab mind vastu Riina Maidre. Mõtlen, et mida teeb näitleja galeriis. Aga selgub, et on eksperiment, millest kujuneb kunagi lavastus. Riina Maidre on juba galeriis veebruarikuus sellega tegelenud. See on ühe minu tulevase lavastuse tööprotsessi algus. Residentuur, avatud uksega inimesed on võinud siia sisse kõndida, kolmapäevast laupäevani on uks lahti, mismoodi see käin? Igaks nädalaks on mul oma väike plaan kuklas ikkagi olemas, kuhu ma laupäeva õhtul kella kuueks välja jõuda tahan, ma lasen Nendel inimestel, kes siia tulevad, mäng üle võtta, valdavalt on see muidugi vestlused ja jutuajamised on mu enda jaoks on oluline olnud need mõtted ja impulsid, mis, mu, mis mu pähe on nagu uued tulnud, kas mõni on ehmunud ukse pealt tagasi ka, kui on vaadanud? Ikka on jah, selles suhtes on päris intrigeerivalt ka juhtunud, et minu käest on ikkagi nõutud, et kus on pildid, tahaks pilte osta, aga noh, selles mõttes on jällegi vaarikad hetked olnud, kus ma ütlen, et pilte ei ole, aga mina olen. Ja et mis siis, mis siis saab, et kas kas sellest nagu vestluse edasi läheb ja läheb küll. Kõik osalevad galeriid on lahti kella 20-ni. Spordiuudistega on stuudios Taavi Libe Mullu Eesti parimaks noorsportlaseks valitud Anett Kontaveit ei välista osalemist juunikuisel Wimbledoni noorteturniiril, et võita karjääri esimene juunioride suure Slami tiitel. Varem on Kontaveit öelnud, et noorteturniiridel ta rohkem ei osale. Anett Kontaveit. Eks see sõltub rohkem naistekavas, kuidas need turniirid seal on, sellel ajal, et kui palju neid on ja, ja naiste kalender ei ole üldse veel täielikult valmis, et aasta lõpuni ei saa üldse plaane teha, et, et ei ole, ei ole teada, mis turniirid toimuvad ja mis toimub. Treeneri otsingud on nii kaugel, et praegu ma olen otsustanud teada ikkagist, et välismaal oleks päris keeruline kõige kooli ja üldse hakkama saada, et sellepärast ma praegu teen Tallinnas Peeter Lambiga, kellega ma nendega koostööd teinud ja kellega mul soovib üldse väga hästi, et ma olen sellega praegu rahul ja loodetavast samm ka Euroopasse võistlustele kaasa tulla ka mõned korrad, et näha, kuidas ma võistlen, mängin üldiselt see kõik kõik sööb praegu varianti. Itaalias Val di Fiemmes toimuvatel suusatamise maailmameistrivõistlustel võitis naiste 10 kilomeetri pikkuse eraldistardist vabatehnikasõidu Therese Johaug, kes edestas koondisekaaslast Marit Björgenil. 10,2 ja pronksmedali võitnud venelannad Julia Tšekal joovad 32,7 sekundiga. Vaid poole sekundiga jäi medalist ilma laskesuusataja Mirjam Köstner. Ainsa eestlasena lasu teinud Heidi Raju sai 77 lõpetaja seas 71. koha. Heidi Raju kommentaar. Ta oli raskem kui ma arvasin, et ma ei oodanud, et see nii raske, et hommikul oli küll enne selle väga super ja kõik nagu oli super, aga, aga jah, kui raske oli, siin oli need kaks päeva, oli vahe, et sai kiiresti ilusti taastatud, et, et ma vähemalt ise tundsin küll, et allinlastanud minul on täna liivane, start, saab kokku, et eks selles suhtes oli nagu, et mingisuguseid fotosid või mingeid kindlaid eesmärke ma siin paika ei pannud. Siin viimasel hetkel selgus üldse, et me sea saanust rahul ma kindlasti, et just nimelt enda sooritusega, et ikka on arenenud. Täna mängitakse välja Eesti jalgpalli aasta esimene karikas, kui superkarika mängus kohtuvad valitsev Eesti meister Nõmme Kalju ja Tallinna Levadia. Kohtumine algab Sportland Arenal kell 18 45 otsustavaid hetki vahendama vikerraadio pikemate spordiuudistes kell veerand üheksa. Ja nüüd homsest ilmast taimi paljak, palun. Eeloleval ööl liigub Venemaa põhjaaladele madalrõhkkond ja selle lohk riivab ka Eestit. Sadu meile ei jõua, kuid taevas on õhukese pilvekihiga kaetud. Puhub lääne ja loodetuul neli kuni üheksa, öö hakul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tuur langeb, miinus ühe miinus seitsme kraadini. Homme hommikuks tugevneb üürikeseks kõrgrõhuhari. Suuremal osal taevas selgineb ja päev tuleb päikeseline. Ennelõunal nõrga loodetuulega pärastlõunal pöördub tuul läände ja edelasse ning tugevneb õhtuks kolme kuni kaheksa, põhjarannikul 10 kuni 12 meetrini sekundis. Tuur tõuseb nulli pluss nelja kraadini. Neljapäeval jõuab uus tsüklon Soome tõstab meil edela- ja läänetuule viie kuni 12 rannikul puhanguti 15 meetrini sekundis. Öö ja hommikupoolik on selgem ja sajuta. Pärastlõunal jõuavad Kilvet ja õhtul sajab Eesti põhja ja idaosas lund ja lörtsi. Õhutemperatuur on öösel nullist miinus kolme ja päeval nullist pluss kolme kraadini. Reedel tuleb lund ja lörtsi, lutsu, väga tugev loode- ja põhjatuul. Õhutemperatuur on öösel veidi alla nulli ja päeval pisut üle nulli. Õhtul läheb aga kiiresti külmemaks. Nädalavahetus on talvine. Aitäh taimi paljak, te kuulsite, 26. veebruari Päevakaja, mina olen Mall Mälberg, kena õhtut.