Olete meie saatesarja vahendusel juba kuulnud päris paljude pillide hääli ning täna saate tuttavaks veel kolmega aldi tšello ja kontrabassiga. Kõik need pillid kuuluvad sümfooniaorkestri keelpillirühma. Nüüd oleks teile paras aeg selgeks teha ka üks uus muusikaline mõiste. See on tämber, tämber nii, äraseletatult öeldes on helivärv ka iga inimese häälel on isemoodi tämber teie tunnetega väga paljude inimeste juttu seast ära oma ema ja isa hääle teiste tuttavate inimeste hääled samuti. See ongi tämber, mis inimhääli üksteisest eraldab. Niisamuti on pillidegagi. Kuulame, kuidas kõlab üks lastelauluke päikesest aldil. Kontrabassil. Kuulsite kolme pilli ja kolme erinevat pilli tämbrit. Loomulikult võime ju veel öelda seda, et pilli tämbril ka oma iseloom olemas. Kas lahkem ja õrnem nägu hellal emal või asjalikum ja kindlustunnet loov, nagu heal isal võib väheke torisev keredasti riidleb või hoopistükkis kurjem, kui siis, kui noh, pahandused juhtuvad. Eks elust üle kõik ette ja muusikas ka. Mäletate, me üle-eelmises pilli häälte saates näitasime teile, mida kõik on võimalik riiuli peal teha, et muusika hakkaks elama, muutuks ilmekamaks, muidugi, seda aitasid strichid. Eks nii ole ka aldilt sellel ja kontrabassil. Palusime stuudiosse kolm meest meie vabariigi kõige suuremast orkestrist seal riiklikust sümfooniaorkestrist, mida lühendatult ka Erzox kutsutakse. Need mehed on ERSO aldirühma kontsertmeister Paul Purga tšellorühma kontsertmeister Toomas Tammeleht ja kontrabassirühma kontsertmeister kaupa hulk, mida see sõna kontsertmeister tähendab. Suures sümfooniaorkestris on iga pillimängijaid rohkesti ja kontsertmeister on see mees, kes istub rühma eesotsas. Ja mõnikord peab ka üksinda mängima, kui helilooja on seda soovinud peab mängima soolot. Ja on veel orkestri kontsertmeister, kes see mees on? See mees on esimese viiulikontsertmeister. Tema peab ka orkestrihäälestuse eest hoolitsema. Kordame nüüd mõningaid olulisemaid striche, millega juba variant tuttavaks oleme saanud. Jälgime, milline tämbriline vahe neil on. Kuidas kõlab näiteks kantili? Haldil. Täpselt, kas mäletate, mis teebki pliidooni eriliselt kandvaks hilisevaks Zenjovi Praato. Mäletate, me rääkisime teile, et kõik kilbi mängijad nende sõrmedega, nende vasaku käe sõrmedega, millega nemad vajutavad keele peale et muuta helikõrgust. Nad selle käega peavad natukene väristama ja sellega saavutavad niisuguse kandva heli ja seda nimetasime vibrataks. Aga kuuleme nüüd kantileenitšellon, kuulake, missuguse tämbriga heliseb tšello, mille järgi seletatakse. Kuulame teile kõigile tuntud hällilaul, seda peetakse vist tšello kõige iseloomulikumaks tämbriks. Kuidas laulab kontrabass? Keskkonnaregister meenutab Nathan tšellot. Toriseb nagu vanaisa. Kuulame kolme katkendit klassikute teostest kuuleme sellepärast, et teie saaksite nagu süvendada seda kuulmisosavust. Nende kolme pilli tämbri eristamisel. Johann Christian Bachi katkenud ei ole. Kontserdi teisest osast alti nimetatakse ka õunaks ja sellepärast me kasutasime siin niisugust väljendit. Vioolakontsert. Salistan Fjodor trusiinin. Ja nii kõlab väljendusrikas tšello meloodia. Pietro lokkad, telli sonaadi teisest osast. Solist Aleksander pruudin. Giovanni Pottessini meloodiast väike katkend kontrabassi mängib Leopold Andrejev. Aga nüüd tuletame mõningaid striche meelde, mida me viiuli saatis tundma, õppisime kuidas kõlab pitsikata. Sella. Kontrabassid kõlavad lahtised keeled hästi kaua. Aga nüüd tuletame meelde, kuidas kõlas triller näiteks Haldil. Kontrabass võiks mängida Kristandot. Aga nüüd mängime kõik koos ja proovime teha midagi niisugust, mida heliloojad kasutavad siis, kui muusikas on tarvis väljendada kas salapära või no ma mõtlen just pimeda öise metsa salapära, näiteks. Mängime Pontid tšellot koostremalaga. Ja nüüd tulid metsa ühed haldjad, kes astuvad ärivati sammudega ja muusikas. Helilooja võib kasutada sellisel juhul kolliniust Richi. Aitab nüüd metsaromantikast küll, eks kee pillimängijal peab olema varuks väga paljust Richie, et üldse mängida ilusat muusikat, näiteks tantse ja kiireid lugusid, siin olinitest, vihje kohe nii palju, et ma kujutan ette, et kes hoolega väga hoolega meie viiulisaadet jälgis, sellel võisid need asjad ka segi minna. Aga mida nüüd meie tänased külalised soovitaksid kuulata väikestele raadio kuulajatel kiirematest lugudest? Muusikud nimetavad neid kiiremaid lugusid ka Virtooslikeks paladeks. Virtuoos on siis üks niisugune inimene, kes väga hästi oma tööd teeb. Ja eks muusikuks olemine ole ka töö, nii et mida te siis soovitaksite kuulata. Virtuoosliku matest paladest? Võiks kuulata sellest samast Christian Bachi kontserdist kolmandat osa. See oli siis aldi muusika. Tšello muusikast võiksime kuulata juba ammu 250 aastat tagasi kirjutatud Pietro lokatelli tšellosonaadi esimest osa. Kontrabassil on kirjutanud itaalia heli Pottesseini trantella. Stuudios on seni kogu balti istunud ja hoolega kuulanud meelise jaan. Nüüd hakkame teiega mängima mõistatusemängu, see tähendab, et need onud, kes meil täna siin külas on, mängivad oma pilli, aga meie püüame ära mõistatada, siis, mis pill parasjagu mängib. Vaatame, kas siis on vannud sellest tämbri õppimisest. Mei kuuleme siis, mis pill mängib esimesena. Kontrabass oli küll päris õigesti kohe, no sa kuulasid väga hoolega, kuuleme, mis pill järgmisena mängib. Ai, Haitan, see jää, aga mina tundsin loo kaera, kas sina ka tundsid luu ära laudisi, mis pillid meil on siis nüüd mänginud? Kontrabassi altan mänginud, kes siis nüüd mängib? Seljaõige, aga kas sa tead, kes selle viisi on kirjutanud? Selle onu nimi oli Mozart, kes selle viisi kirjutas. Ja see on ühe väga ilusa loo, mille pealkiri on variatsioonid selle teemal. Nüüd mõistetajate teie ka kehti, seal kodudes raadiot kuulate. Kuulame kahte katkendit. Sensansi, loomade karnevalist. Ühe loo pealkiri on elevant ja teise loo pealkiri on luik. Heliülesvõte on tehtud Estonia kontserdisaalis ERSO kontserdilt. Mõistetage, mis keelpillid mängivad soolot Celevandis. Ja mis keelpillid Luiges? Kirjutage neile raadiomajja saatesarjale pillihääled, häältele kallektee hallist, natuke suurem, aga kontrabasse veesoon, et toetab vastavalt. Kui me täna rääkisime pillide tämbri erinevusest, siis sellele küsimusele vastuseks peab rääkima pilli ulatuse ja pillikõrguse erinevusest. Viiuli ja aldi kõrguste vahe on väikene. Üks vint, viiuli kõige madalam keel on soli altim lisandub sinna veel too ja ongi kõik. Suuremat vahet ei ole, sellepärast on ka vahepillide suuruses minimaalne. Aga juba kontrabassil on niivõrd madal hääl, et tema korpus on ka palju suurem ja peab loomulikult toetama teda otsaga vastu maad, sest et lõua alla vaevalt keegi teda suudaks panna. Ja ka selleks vist ei jõua ka lõual hoida. Tšellomängija istub mugavalt toolil ja hoiab pilli põlvede vahel ja seda toetab samuti pika pulgaga maha. Kas kontrabassimängija saab ka mugavalt istuda või seisab hoopiski? Kontrabassi mängitakse nii ja teistmoodi seistakse püsti, pill toetab vastu kõhtu või siis istutakse puki otsas ja mängitakse. Ka küllaltki mugav asend. Kontrabass erineb teistest pillidest just oma suuruse tõttu, et tal on vaja hästi madalalt mängida hästi jämedaid helisid tekitada. Et neid helisid teha, selleks on vaja hästi pikki keeli. Muidugi pikad keeled ei mahu väikese pilli peale, et suurpill on selleks nagu kohasem. Siin stuudios te näete pilli, millel on neli keelt peal ja aga tänapäeva sümfooniaorkestrites kasutatakse ka viie keelelisi kontrovasse. Väljanägemiselt on siis lugu niimoodi, et mida kõrgemalt helisev pill, seda väiksem ta on. Viiul, kõige kõrgemalt helisev keelpill, Kelbli rühmas taon, oma suuruselt kõige väiksem viiul, järgneb Alt. Mängitakse ikkagi veel lõua all hoitakse seda pilli nägu viiulidki, Agaldi korpus on juba suurem, nüüd veel suurem, kohe tükk maad, suurem aldistant sella. Et selle toetas siis juba põrandale ja hoopis suurem ühest pikast mehest veel pikem on kontrabass ja kontrabass, loomulikult seisab kogu oma jõus vastu põrandat. Aga mida me veel küsime, lapsed seal bene tungivalt alalt ei saanud. Kõigil aegadel on kirjutatud palju head muusikat, kus kõik need pillid koos mängivad. Eriti veel koos viiuliga. Kunagi, kui keelpillid tekkisid juba aastat kolm-nelisada tagasi need samad täna tuttavaks saanud pillid siis oli tšello ainult orkestri instrument, mängiski ainult klavessiiliga või teiste pillidega koos. Aga vähehaaval hakati märkama, et sellel on väga huvitavad omadused, nagu me rääkisime, et seal on nii suur ulatus, et tema võib mängida nii neid noote, mis on kontrabassil, kui ka neid, mis on viiulil ja kõiki vahepealseid lisakski. Ja see hakkas huvitama heliloojaid ja seetõttu kirjutati tšellole juba aastasadu tagasi. Väga palju küll sooloteoseid küll ka mängis tšello kaasa kõiksugustes ansamblites. Kui nüüd, ütleme, tšello on suurel määral läbi aegade arvestatud olnud sooloinstrumendina siis alt on kõige rohkem siiski kasutatud orkestris ja ansamblites, seal ta omab nagu teisi instrumente siduva tähenduse. Ta keelpilliorkestris täidab nagu seda tühimikku, mis muidu tekiks viiulite tšellode kõlavuse vahel ja samuti on oluline aldi kui siduva instrumendi funktsioon keelpillide ja puhkpillide vahel. Alt seostub hästi niisuguste pillidega nagu metsasarved ja puupuhkpillid. Oma tämbriliselt. Omadustelt on ta lähedane. Kontrabassi kohta võiks öelda niipalju, et tema on kõige tüüpilisem orkestri instrument üldse tervest keelpillide perekonnast. Kasutatakse teda ka väga vähe võrreldes teiste pillidega ansamblites sest viiul, tšello ja alt on rakendust leidnud kvarteti muusikas. Pilli näppida. Alustada võib õppimist juba enne laste muusikakooli on olemas ettevalmistuskursused, Tallinnas on olemas ettevalmistusklass, muusikakeskkooli juures jätkatakse õppimist laste muusikakoolides. Siis tuleb edasi muusikakool, edasi konservatoorium ja siis pillimehe iseseisev tee. Kahjuks kontrabassil on küll niisugune lugu, et pill on ise nii suur, et teda laste muusikakoolis meie vabariigis ei õpetata. Õppimist alustatakse Tallinna muusikakoolis, Tartu muusikakoolis. Ja mõned õpilased on ka muusikakeskkoolis. Kontrabass on tõesti suur, ei kujuta nüüd kohe ettegi, et kui üks kuueaastane poiss, kes hakkab viiulit mängima, jaga tšellot mängima kontrabassi taha tema vist julatugi seisma, kontrabass lükata pikali. Aga eks Algiga vist oli ka niimoodi, et ega alt ei saa ka üks laps mängima hakata. Alt juhus kuulub viiuli perekonda, see on kõik üks pärand. Ja eriti lähedalt on muidugi Alt seotud viiuliga. Algus on ikka seesama, alustatakse ikka kõige väiksemast riiulist. Noh, nii palju kui õpilase kask seda võimaldab, kes algab kaheksaldikust, kes algab veerandist ja siis läheb edasi kuni täis viiuli ja kui ollakse juba jõudnud täisriiuli juurde, siis võib juba toimudega spetsialiseerunud alpi peale. See sünnib tavaliselt kuskil. Kuuendas klassis. Võib, seitsmendas võib ka kauem õppida viiulit hiljem hakata alti õppima, see ei tekita suuri raskusi. Tšellot võib hakata õppima juba kuueaastaselt. Laste jaoks valmistatakse päris väikesi tšellosid, mis on ligi poole väiksem kui see, mida te siin minu käes praegu näete. Ja kui väikemängija kasvab, siis peab ta vahetama oma lillekogu aeg vähekese suurema vastu, kuni jõuad siis selle päris suure sellon. Tutvustasime teile ükshaaval kõiki keelpillirühma Pille, et te kuulaksite nende tämbrit, saaksite tundma nende omapära ja leiaksite siis selle pilli tämbri, mis teile kõige enam südamesse läheb.