Islam ja islami-hirm on täna saate teema. Türgi ja Euroopa liidu kõnelused algasid siiski viimasel minutil ja pärast tõsiseid jõupingutusi. Aga pikk tee on käia poliitikutel ja sama pikk või pikem Ki meil kõigil. Eks te ise tea, aga arvamusuuringute järgi ei taha eurooplased, välja arvatud 35 protsenti meist Türgit, Euroopa Liit. Mõnes liikmesmaas on Türgi poolt vaid 10 protsenti elanikest. Eestis toetab eurobaromeetri uuringu järgi türklaste liitumist keskmisest suurem hulk 42 protsenti elanikest aga ikkagi allapoole. Saates on täna ekspertbioloog ja politoloog ühes isikus. Alar Kilp Tartu ülikoolist ja saatejuht Piret Kriivan. Mis see on, mis sunnib meid türgi vastu olema, miks Euroopa tõrgub Türgit avasüli vastu võtmast, kas see on islami don't eurooplase hinges? Me ei räägi täna poliitilistest probleemidest, mis on sundinud Euroopat ja Euroopa liitu mõtlema enne, kui Türgiga alustada läbirääkimisi. Räägime sellest, mis inimeste hingedes võid toimuda. Alar Kilp, kas see on islamitont eurooplase hinges, nagu on öelnud europarlamentäär Toomas Savi ja on isegi öeldud, et eurooplaste jaoks on punane oht asendunud rohelise ohuga just nagu peaks mingi oht ikka olema. Kui see oht lahti mõtestada ja sellest selle läbi lahti saada, et kas siis ongi probleem lahendatud? Anseni. Eks selleks, et Euroopa püsiks ühtse tuge, täna on ikkagi ajaloos olnud hea, kui on selline ühine vastane või vaenlane ka olemas. On selleks siis nõukogude liit või on selleks islam, islam on ajaloos mitu korda juba seda seda rolli täitnud. Tegelikult on islam olnud Euroopas ju kogu aeg, niikaua kui islamit on olnud, et kõigepealt nad nagu islam levima hakkab, nii nad jõudsid Rumeeniasse ja kui nad 15. sajandi lõpus sealt välja aeti, need alad tagasi võideti, siis juba tungitakse Balkanile ja jäädakse Balkanile kuni esimese maailmasõjani. Ja, ja sealt on siis alles jäänud ka moslemite kogukonnad, tegelikult on moslemid, Kesk-Euroopas on see on nagu esimene tähelepanek siis tavaliselt näiteks Eestis tatarlasi Eesti aladel juba mingi 400 aastat, alates sellest ajast, kui Liivi sõja ajal üks tatarlaste pulk Ivan julma armeest üle tuli julgenud Ivan julma juurde tagasi minna. Nad on need, kes on niimoodi juba sajandeid siin elanud, et nad on tegelikult väga kohalike traditsioonide ja laiema ühiskonnaga ära harjunud, et meil ei ole mingisugust probleemi sellest ja kusjuures aga meil kohalikel, nende tatarlastel tegelikult neil kaagi oma omapärased traditsioonid, millest enamus inimesi ilmselt midagi ei tea. Aga probleemid on siis peamiselt tekkinud nende moslemitega, selle kogukonnaga, mis on tekkinud Lääne-Euroopas kuskil 1960.-test aastatest 50.-test aastatest peale seda, kui teised maailmasõja tõttu jääb lihtsalt meeste jõudu liiga väheks ja majandus kasvab ülikiiresti, siis oli vaja saada töölisi ja tegelikult siis Need riigid kases avasid uksed oma endist Regonooniatele või või, või lausa kutsusid või tegid selliseid lepinguid, et inimesed said tulla tööle. Ja siis hakkas moslemite kogukond Euroopas kasvama meile, meie meie jaoks on see, võiksime võõras, võõras jutt ja mõtleme, et noh, et mis, mis probleem see selline on, et noh, meil Rakveres seda probleemi ei ole või, või Tartus. Aga Euroopas tegelikult kogukonnad paistavad väga, väga erinevad näiteks Hollandis on neid sisserändajaid, surinamiste Indoneesiast suur osa moslemitest angi Indoneesiast riigist on tulnud sisserändajaid Saksamaale ja see on väga erinev seltskond moslemite kogukonnast Inglismaal, mis on siis randla, katkes Pakistanist Indiast teistelt aladelt. Iga selline piirkond on kaasa toonud oma traditsioone ja, ja seetõttu noh, probleemid on ka erinevad. Aga te ikkagi nimetasite oma jutu sees sõnapaari vaenlane ja vastane, et ikkagi on vastandumine olemas. See on kahe otsaga asi, kui me hakkame keskenduma sellele, et et moslemid on meie jaoks võõra kultuuriga ja võõraste kommetega ja siis me hakkame tundma endiselt hirmu ja me näeme temas vaenlast. Kui me tahame mõelda positiivselt näiteks mõni aeg tagasi räägiti sellest, et mis on Euroopa ühisväärtused ja mis, mis panna sinna kirja panna kirja Euroopa põhiseadusesse, siis tegelikult islamikultuuril ka väga palju positiivset, mida nad on toonud Euroopa kultuuri. Esiteks me räägime maatikas Araabia numbritest ja, ja lisaks sellele on matemaatikas veel veel sealtmaalt palju Heatunud põhimõtteliselt kogu meie arusaamine hügieenist, arstirohtudest, apteegist ja lõhnadest. See tuleb tänu islami islamikultuurile. Üks asi, milles oleks hästi kindlad tänapäeval, et see on nagu Euroopa selline põhi, põhialused Vana-Kreeka, demokraatia ja, ja Aristoteles ja Platon, vanakreeka filosoofia seeme. See tuli tegelikult keskaega lävi araabia keele ja araabia keelest tõlgiti. Et kunagi on olnud selline aeg, mil eurooplased olid küllaltki varjus suure vaba, salliva ja hästi kiiresti areneva islami kultuuri ees. Ja seda loetelu võiks võiks jätkata veel, et sõltub sellest, millele me keskendume. Ja no kui me teame islamist väga vähe, islamikogukonnast väga vähe ja siis me ainult kord uudistes saame teada, et keegi on seal mingi vägivaldse teoga hakkama saanud või keegi kuskil paneb kolmeteistaastase tütre sugulasele mehele. Siis me mõtleme, et see on väga kummaline, et noh, üks Extekaks kummaline punt on. Et sõltub sellest, millele me keskendume. Islamimaadest on tulnud väga palju positiivset, võib-olla ongi nagu see küsimus, et me teame, et sealt on tulnud väga palju ja väga jõuliselt, siiamaani on olnud palju positiivset, aga tänapäeval on suures osas massimeedia kaudu tulevad uudised paratamatult negatiivselt, sest need on sündmused islami äärmuslaste korraldatud sündmused. Et kas need kaks asja segunevad siin. Ma olen vähe moslemitega vestelnud neil teemadel, aga nad kõik väidavad, et terrorism ei oma midagi ühist islamiga. George Bush, kui ta alustas Laanet terrorismivastast kampaaniat, siis tema esimene sõnum oli, et me ei sõdi islamiga. Ja ka Tony Blair minu arust selle aasta juulikuus mainis seda, kui kuigi neid Londonis toimunud rünnakuid nendel läbi viia. Nendele viidatakse sõnaga islamistid. Et see on selline grupp inimesi, kes usuvad, et neil on selline ainuõige islami õpetas või, või nägemus islami ühiskonnast. Nad püüavad seda ellu viia, mitte ainult Euroopas või Euroopa tegelikult takistab selle elluviimist islamimaades endas, sest need al-Quaedat islamistid tegelikult nad sõdivad ju Saudi Araabia valitsusega samamoodi kui vanemad saudidele samamoodi kui kui Ameerika sõduritele Iraagis. Et tegelikult, kui vaadata islamimaailma laiemalt, siis ega islamiriikide seas ei ole ja ameerika veel Lääne vaenlase, noh, Iraan on selline, keda võib, võib võib-olla sinna paigutada, aga Iraaniga saab nagu läbi rääkida ja Iraan on selline ikkagi ÜRO-s istuks ühe laua taga, ta ei ole selline hoomamatu asi. Seetõttu Neid ise paistavad valdavalt olevat seisukohal, et selline islamism just eraldab tegelikust sellisest pikast-pikast islami traditsioonist. Kus need islamiäärmuslased võtavad selle tõe, et, et nende teguviis on ainuõige, see põhineb ikkagi koraanil. See põhineb ikkagi koraanile timati McKay, kes pani Oklahoma föderaalhoonele. Jallai, kes on tänaseks surma mõistetud, sai oma veendumused piiblist. Enamus kristlasi poleks nõus sellega, et kristlus või piibel õhutab terrorismile. Rein Taagepera, kes tunneb hästi islami kultuuri ja kristlust on elanud ligi kümmekond aastat Marokos. Ta on öelnud oma kogemusest, et koraani õhuta, mitte rohkem vägivallale kui piibel. Aga piibli võib olla miinus, on seed, kiivra hiiglama suur raamat ja piibli vanas testamendis on igasugused vägivaldseid lugusid sees, mistõttu näiteks kui lääne Euroopas kunagi kootid pöördusid Kristjan siis ega neile juletudki tõlkida kõike seda, mis seal vanas testamendis kirjas on. Et see oleks eraldi teema. Bieber on tegelikult ka sisult väga-väga palju vägivalda omav. Ani eelis on see, et koraanis on lühem ja seetõttu lubab seda nagu vähem tõlgendusi või ja ta on kirjutatud tegelikult märksa lühemalt, Aja jooksul ka oli see 22 aastat vist, kui viibida on kokku pandud ligi 1000 aasta jooksul. Aga islami kogukonnas on kohe algusest peale olnud eriarvamused. Kui Muhamed ära sureb, on eriarvamus sellest, kes peaks olema järgmine juht, Ühed, sunniidid arvavad, et see juht peaks tulema. Noh, ma olin, panime parima shiidid, arvavad, et juht peab kindlasti olema Muhamedi enda suguvõsast, nii nagu tol ajal traditsiooniks oli. Juba on erimeelsused. Ja need erimeelsused on kohe nagu esimesest päevast peale. Vahepeal nad küll sõdivad ka vahepeal On rahumeelselt koos, aga siis nendes intidel, nendel on omad koolkonnad, meie võib-olla teame siin vaha, piitja, saudi Araabiast, aga see on tegelikult väga väikse piirkonna üks koolkond olnud tüks. Küllalt konservatiivne, millest Indoneesias väga kaua teatud, mitte midagi, aga nüüd selline suur islamism. On tekkinud sellise soovimatu kaasnähtusena Afganistani sõjale. Et kui ajalugu natuke meenutada, siis kuskil aastal 84 oli Ameerika Ühendriikide televisioonis üks selline saade, kus Ronald Reagan esitles siis neid musa Hediin pühasid, Need, kes selliseid jumalata impeeriumi vastu ameeriklaste poolel ja ütles, et need mehed on sellised moraalsed, samaväärsed kangelased, nagu on olnud George Washington, meie meie riigi rajajad. Et nad olid Ameerika kindlad liitlased. Ja Ameerikal oli tol hetkel tegelikult ja sellist Liitu ühelt poolt Iraani vastu, kus, kus sarja, et oleme nii võimule tulnud ja mida ei olnud üldse võimalik kontrollida enam. Ja teiselt poolt liituga nõukogude liidu vastu ja selleks liitlaseks loomulikul kujul said siis araablased, afgaanid panid ta kolmaada araablased, afgaanide ameeriklased ja teinud selle pikka aega väldanud afganistani. Sõja käigus tekib selline rahvusvaheline islamism, et testi kogu islami kogukonna eest ühtäkki seal alates Indoneesiast, lõpetades Marokoga ja ja Bosniast Chetseeniast, kuni kuninigeeriani käib võitlus siis kõigi moslemite, usuliste vabaduse ja õiguste eest. Et jah, Ameerikaga ei olnud neil mingit konflikti, kuni aastani 91, kui oli lahesõda ja Ameerika väed läksid Saudi Araabia territooriumile, siis. Mina ei ole paremini suutnud mõista Bin Ladeni motivatsiooni, aga siis ta on öelnud, et uskmatute väed on marssinud meie pühapaikadesse ja, ja see on otsene väljakutsemeier. Religioonile. Keskmise eurooplase jaoks ilmselt iga päev need suured sõjad nagu meelde ei tulegi, aga kui on tema igapäevaelus küsimus ja tema kui kristlane vaatab seda enda kõrvale elama tulnud moslemit. Ja siis on ikkagi niisugused need esmapilgul lised erinevused või elementaarsed erinevused käitumist avades, riietumist, avades suhtumises igapäevaellu, need on need, mis võib olla pahameelt tekitavad. Me oleme ju erinevad. Me oleme erinevad ja vot see on ka kuidagi keeruline, et mina ei tahaks nimetada, võib tegelikult isegi moslemi kultuuri kohta öelda, et nad nagu vaenlased või vastased on puht paratamatuna näib see, et nende arv kasvab väga kiiresti, eriti Lääne-Euroopas rikkamates riikides. Veel 80.-te lõpus arvati, et on kuskil kolm kuni viis miljonit moslemit Prantsusmaal, Inglismaal ja Saksamaal. Aga praeguseks nii-öelda viimase 20 aastaga on see arv kasvanud kolmekordseks kuskil ja, ja sellise tempoga tegelikult moslemikogukondi kasvavad. Ühesõnaga nad kindlasti jäävad siia selle asja nagu küsimust samas nende prantsus all ja ka Saksamaal ja Inglismaal igal pool tegelikult nende moslemite hulk, kes reaalselt probleeme põhjustavad, on, on väike. Eriti edukad on sellised moslemikogukonna kontrollimisel prantslased olnud, sest nemad on seda väga jõuliselt ka teinud, et nad on rajanud selliseid islami poole, kus siis jälgitakse, et koraani tõlgendused oleks vastavuses ka kaasaegse Euroopa ühiskonnaga. Hollandis, mis on tegelikult meie mõistes üks liberaalsemaid ja avatumaid riike Euroopas, siis järgi on võetud kasutusele meetmed, et kui tulevad daamid riiki, siis nad peavad õppima kõigepealt hollandi keelt, aga lisaks peavad nad õppima ka selliseid asju, mis on eutanaasia, mis homoseksualismi ja mis, mis on prostitutsioon ja, ja kuidas see avaldub Hollandi ühiskonnas ja mis on need pehmed narkootikumid? Moslemeid khati on seega pahaseks ajanud, et miks nemad selliseid asju peavad õppima, aga on võetud vastumeetmed. Ma arvan, et tegelikult see konflikt ei ole kuidagi niimoodi, et tänavarahutused tulevad ja kohe läheb madinaks. Umbes kümmekond päeva tagasi oli Postimehes artikkel Timoti kartonärssilt, kes ennustas selliseid Kaarse konflikti järjest kasvavat pinget kristlaste ja moslemite vahel Euroopas. Ja ta tõi paralleeli Orleansi, selle suure veeuputusega. Paralleel nägi siis ette, et moslemite sissevool on nagu see tulvavesi, mida võib proovida mõni aeg veel pidurdada, kunagi ta ikka üle üle ääre ajab ja, ja tuleb ja, ja siis on see barbaarne konflikt paratamatu. Ma ei ole sellega üldse nõus, sest New Orleansis läks barbaarseks asi siis, kui riik ei toiminud, et kui, kui riik riik toimib, siis on kõik välditav. Pigem tasub mõelda ja täpsemini teada saada, mis seal moslemitega kogukonnas toimub ja anda neile endale kah mingil määral mänguruumi. Mitte et sellised lihtsad ja süütud moslemid tunneksid ka ennast löögi all olevat, isegi Eestis sel suvel ju ta ei anna mett, kes on ka islamiusuline, kirjutas ajalehes, et ka tema tunneb juba survet. Kuigi ta ei, ta ei tee mitte midagi noh, sellist kasvavat emotsionaalset vaenu. Samas Euroopa riigid, Prantsusmaa, Inglismaa, Nathan, võtnud järjest uusi meetmeid kasutusele terrorismivastases võitluses. Tegelikult see debatt rätikutest on ju väga palju asjatuid pingeid üles tõstnud. Kui siis on selline eriõigus esimese vihje peale tungida, kogukonda sisse kasutada jõumeetmeid seal siis vaatamata tegelikult lihtsad inimesed kannatavad ka süütud inimesed kannatavad ka Londonis juulikuus lasti maha aga sellise kahtlase väljanägemisega liialt et liiga sooja jopega. Inimene, kellel ei olnud tegelikult midagi pistmist, et selliseid asju sünnib ja siis paratamatult saad see vastandumine idee tasandil või ettekujutuses ainult kasvav. Aga see pearätid ja need asjatud tekitatud pinged, et kes siin siis tekitas neid pingeid asjatult? Selles mõttes moslemile tekitanud pearätt on, aga teavad nad siis nõudma neid koolis või? See on ju see, mis on võõras. Me räägime usuvabadusest ja ma ei saa sellest vabadusest aru, vahest kaua aega on Nõukogude Liit üritanud kommunistlikud riigid üritanud, aga ka mittekommunistlik Prantsusmaa ka kunagi üritas, et kogu uske kõik usulised sümbolid peavad saama ühiskonnast välja, et keegi ei tohi avalikult sellega välja tulla. 1905. aasta seaduse järgi kristlased ei tohtinud isegi kalmistutel mata, niimoodi kirstu peal oleks mingisugune usuline sümbol olnud, et kõik istud olid ühtemoodi, kõik läksid hauda ühtemoodi risti tohtinud olla. Aga Prantsusmaa on sellistest asjadest hakanud tasapisi loobuma. Et nüüd juba riik toetab katoliiklike koole ja on aru saadud, et tegelikult see ei vii nagu kuhugile ja, ja minu arust on paralleeli võib tuua Eesti kunagise ajalooga, et esimeses Eesti vabariigis setod tavatsesid kanda veel rahvariideid ja ka pearete samal ajal kui näiteks raadiot või teised Eesti piirkonnad. Inimesed enam ei käitunud niimoodi, setod vaatasid, et on ikka Chuck naan tahavad sakste kombel välja näha ja ei kanna seal seda hame või, või mis? See oli setude tahe, et kas riietuse pärast peab inimest süüdi mõistma. Mõelgem nüüd teistpidi avalikule alale ma võin tulla niimoodi, et mu nägu on täis needitud, seal ei ole nagu kohta, mul võib olla rõngaid kõrvas ninas igal pool kuni ma ütlen, et see pole usuga seotud. Kooli ma ei või minna ei või. Eestiski 12 aastased käivad kulmu kolmuleerida kõikvõimalikud või keegi ei keela ju. Prantsusmaal ka ei keera, küsimus on usulisessemboles. Kas vabadusega kooskõlas ei ole sugugi mitte nii väga lihtne, pealegi pearätid näiteks Hollandis on ühes Hollandi kõige liberaalsema Ülikooli slaidina ülikoolis. Et Hollandi katoliikliku ülikooli ja seal mõistaks sellised meetmed, aga seal keelati ära usulised silt pearätid motivatsiooniga, et kõikide nägu peab olema näha, aga see siis sorry, selline rätt, millel oli ka loor. Kuid kui tudeng tuleb tundi ja ta nägu kaetud looriga, siis see on tõesti probleem. Aga Prantsusmaal räägitakse mitte ainult sellistest peredest, kus, kus nägu on näha vaid vaid sisuliselt, et see võib olla mis iganes, usu sümbol, moslemitel teinekord on ka selliseid pearätte, kus on kaetud ainult juuksed, kael kem näha. Ja see on täpselt samamoodi nagu minu vanaema tuli tuli saunast, kui, kui Sauni Azarvat maja sees ja terroristina temas ei näinud. See oli väga intrigeeriv pearäti küsimus on põhimõtteline küsimus, et kas see teie viited eesti kultuurile, sellele, kuidas meie vanaemad räti kandsid, kas see tähendab, et islami usk ja ja ristiusk või kristlus, et need on nagu kuskilt otsast väga sarnaselt on sellel meie pearäti kandmisel ka mingi selline tagama. Meie pearätid on ka kunagi olnud selliste traditsioonide ja ka uskumuse, kas rahvapärane uskumus või kristliku Moskvas, need on ikkagi omavahel seotud olnud ja pealegi islamiühiskondades on ka Yaret ei kanta mitte igal pool ja pikka aega näiteks Egiptuses kaua aega üldse ei olnud see kombeks, aga nüüd tänapäeval just noored moslemid tahavad. Moslemid, tütarlapsed tahavad neid kanda ja siis neil on isegi seal suurseni äri käimas, et on olemas selline kevadmood, pearettidele, sügismood ja suvised toonide talvised toonid. Ja noh, nende jaoks on see selline ikkagi millestki märk sellisest, oma identiteedist, oma usust ja ka sellest, et poisid saaksid aru, et. Ma ei otsi kaaslast täna õhtuks kuskile, vaid väidet ma võtan usku nagu tõsiselt ja usa nurme teised. Väga kummaline on, Ameerikas ei ole pearätid põhjusta mingisugust konflikti tegelikult Inglismaal ka ei ole. Saksamaa ja Prantsusmaa on erandid. Tegelikult tuleks eristada neid Liidumaid. Ta on, et lõunapoolset katoliiklikumad, Baierimaad ja paar liidumaad veel kus on keelatud, aga keelatud sellises vormis, et kui islamiusuline õpetaja tuleb kooli õpetama, siis tal ei tohi olla sellest peale, et kuna see oleks nagu selline propaganda. Nii et see tegelikult on ideedevaheline võitlus, mingil määral. Tegelik põhjendus, nii palju, kui mina olen Saksamaast aru saanud, on selline, et kuidagi selle sümboliga. Ega siis arvatakse, et inimene seob ennast sellise vägivaldse ja Euroopa kultuuri mitte väärtusi, mitte toetava islami. Noh, see ongi see islami don't eurooplase hinges paljude eurooplaste hinges kui sarnased või erinevad on tegelikult islam ja kristlus põhimõtteliselt. Tsiteeriks jälle Rein Taageperat tema kunagist mõtet, kui kristluses poleks suurt sõda tulnud sellise õige õpetuse ja kolmainupärast tapmist, mida harrastajate tegelikult neljandast kuni seitsmenda sajandini ja ja võib-olla lihtsad inimesed, vaata isand nagu suurt midagi aru, aga tuli, tuli, üks vallutas Mare, tappis kõik teised kõik, kes nõus ei olnud maha ja siis ütles, et Jeesus on ikkagi jumal, Jeesus on kah kolmainuliige ja tuli teine vallutas, vallutas ära ja ütles, et kõik on teistmoodi. Et selles kontekstis tegelikult tekib islam. Muhamedi esimene missioon oli tegelikult ju kristlastele ja juutidele kuni mõlemalt poolelt teda kuulda ei võetud, siis, siis tuleb sinna uus uus usk ninaga islam Islami seal väga palju sarnast. Jeesus on islamis prohvet, kõik vana testamendi suured usu usukangelased, usu Eskud, Aabraham, Iisak, Jaakob, jakk, Taaveti kõik, kõik, nad on islami traditsioonis ka olnud inimesed, kes on jumala poolt mingeid sõnumeid saanud. Jumala poolt juhitav ingel maa peal on see, kes kuulutab Jeesuse tulekut. Maapealne ingel Gaabriel islami traditsioonis Džibra-l on see, kes vahendab jumala sõnumi Muhamedi Ni ühistanud tegelikult palju. Ainult peamine erinevus on, et kuigi moslemid peavad Jeesust prohvetiks, siis nad ei usu, et oleks jumal, nad on selles mõttes väga ranget ainujumalausku ja tõesti on ainult üks jumal, et ei ole, ei ole mingisugust juttu, rohkem ei pühast vaimastega Jeesusest. Peamine erinevus veerand, nii et ta ei ole siin õigeusuõpetuse religioon, ta on pigem õigeusulise käitumise religioon, oluline on, et kogukonnas siis kõik viis korda päevas palvetaksid ja paastukuu siis kõik taastuvad. Ramadaani ajal bastutakse ja usukaaslasi toetatakse. Et seal ei ole välja arendatud selliseid õigeid õpetusi, see on ükskõik, millise kiriku võtame, igaühel on mingisugune õpetus, mis teeb ta eriliseks, kuidagi ainuõigeks, et kes usub, et põrgu on, kes usub, et põrgut ei ole hea. Kes usub, et pärast surma kunagi saadakse elama maa peal uuesti ja kes usub, et taevase ja niimoodi ühtegi kirikut välditakse, kõiki neid, kes valesti usuvad. Islam toonitab rohkem õiget käitumiste kogukonda. Miks praegu räägitakse palju islamireformist? Ma olen nagu siiamaani aru saanud, miks sellest räägitakse palju. Aga nüüd teie jutu peale ma mõtlesin, et aga miks siis teda veel reformid on või mida, mida reformida on vaja ja kes arvavad, et peaks reformima peale kirjanik Salman Rusti, kes on avalikult seda välja öelnud? Salman Rusti on tegelikult oma sõnavõttudes avalikult tantsida, et religioon kui selline on lapse muinasjutt. Et meil oli hiljaaegu ajakirjanduses ka lugu Hans Küngilt, kes arvas, et paavst Johannes Paulus, teine on kõik 20 aastat valesti juhtinud ja katoliku kirik peakski olema teistsugune autosid peaksid olema naispreestrid ja abielust turistide seitsme demokraat ja kõik muu. Et On üksikute inimeste, kas siis teatud kiriku, kriitikute või teatud religiooni, kriitikute seisukoht üldse. Rusty sai kuulsaks sellega, et ta kirjutas need saatanlikud värsid, kus tema läbikunst tegelikult arvustab religiooni, pilkab, selle üle, teeb, teeb nalju, kõlvatuid, nalju ja, ja, ja nii edasi. Religioon Jeltsinit, teistele islami islami treid. Need saatanlikud värsid on seal mingi selline legend nende taga. Ja siis seda, seda kasutades. Maailmale ei olnud see nagu lubamatu ja suurt tüli tekitav, vaid see oli ajatolla me nii, kes selle surmaotsuse tema kohta ütles ja toona ka see oli ainus islami konverentsi organisatsiooni riik ühesõnaga sees organisatsioon koondab kuskil Viitkem viit viitkümmet, kuut riiki kus on olulisel määral moslemeid ja ainus riik ülejäänud riigid, kõik mõistet selle fatwa hukka, nii et see tegelikult on kahast tuleb mõista, sest nii-öelda Iraani kontekstis ja selle Iraani valitsuse konteksti. Et noh, minu küsimus on oleks ka vastupidi, et miks, miks peab sellist kriitikat, et ilmtingimata tegema, et hiljaaegu oli see Theo van koki mõrv Hollandis, aga teovan, kokk oli teinud filmi ka läbi kunsti, kritiseeris islami traditsioone, et seal olid sellised kaadrid vähemalt maja filmi näinud, ma olen lugenud selle kohta olid kaadrid, et kus moslemist tütarlaps on niimoodi, et ta kogu keha kaetud, aga kehaosa on siis läbipaistvast riidest ja sealt alt paistavad Brin poolpaljas ihu aga paistavad kasin armedeisi ihu suure vägivallal. Et tegelikult sellise stereotüübi rõhutamine või loomine, see kindlasti pahandab moslemeid Euroopasse on ka näiteid olnud, et kui kuigi kunstnik kunagi tegi nüüd hiljaaegu ühe sellise koomiksisarja, kus kujutatakse Jeesust, et narkouimas kõike, mida teeb siiruse narkouimas ei pahandas ka tegelikult kirikuringkondi ja kirikuringkonnad reageerisid sellele kas see on õige viis niimoodi, et seda seda kriitikat teha ja sammarustel nagu üks näide sellest. Aga islamireform, kui, kui on küsimus sellest, siis islam on alati olnud mitmesugune. Kui moslemid elasid Indias, kus nad olid nii-öelda selline väike grupp inimesi suures riigis, kus valdavaks on seal hinduism siis nad kohendasid oma usku sellele olukorrale. Islamiõiguses on kohe sellised käsitlused, et kuidas olla sellises ühiskonnas, kus islami ei ole domineeriv usk. Ja läbi aegade on siis need haritlased ja, ja koraanitundjad püüdnud tõlgendada koraani ja sariaati neid usuliste normide kogumit vastavalt olukorrale, need olukorrad muutuvad ja ja noh, piiblis on täpselt samamoodi ka piiblile, räägi sellest, mis on netiporno või tuleb mõelda, kuidas keerida kaasaegsetele asjadele ja need asjad on uued ja ja selles mõttes Euroopas moslemite kogukond Euroopas ka kindlasti. Kui te mõtlete reform islami all selliste euro, islami, millest on viimasel ajal rääkima hakatud siis noh, ma ei usugi, et ta nii väga reform iseenesest on reformiks, tavaliselt nimetatakse seda ajatolla Khomeini valitsust, sest siitidel ei olnud sellist traditsiooni, et valitseda võib ainult niimoodi, et ajatolla visiitide kogukonna juht, usuline juht siis kõike kontrollib, et see oli suur reform, mis oli reformis, läks nagu vastuollu kõigi eelnenud siitide ajalooga. Al-Quaeda on selles mõttes reform, tõesti tekib selline üleilmne riik, kus siis elatakse ainult selliste al-Quaeda moodi tõlgendatud islami kogukonnas siis sellist asja pole varem olnud, on olnud erinevat erinevusi on väga palju olnud. Ei no ma mõtlesin pigem küll, et reform Euroopa moodi ilmselt, et islami Euroopa jaoks maitsvam tundub. No julgelt võib öelda, et 90 protsendi moslemitega Euroopas vähemalt 90 protsendi moslemitega Euroopas ei ole tegelikult probleemi. Siis väga suur osa nendest on võib-olla juba kolmandat põlve eurooplased, et nende esivanemad tulid siia elama ja töötama, nad siis jäid siia, nad räägivad Euroopa keeli, kui, kui ma peaks minema Hollandis näiteks osta nende poest tema podiseb midagi inglise keeles, siis nemad vastavad mulle hollandi keeles. Nad on nagu täisverelised eurooplased, nad on käinud eurooplaste koolides, et osalevad valimistel, see, see Hollandi näitas ka selle devon, Kokiga oli ju Hollandi parlamendisaadik seotud, kes oli pärit Somaaliast, aga ühesõnaga, nendel on omad parlamendis, rikud. Kui moslemitest naised tahavad mitte kanda Rätte või tahavad mõelda koraanist teistmoodi, siis nendel on omad organisatsioonid. Ma arvan, et kui seda, seda välist pinget ja survet, mida saab tõlgendada kui, kui survet islami usu vastu üldse tervikuna. Ja moslemi vastu kui sellisena. Kui seda oleks vähem siis paljud asjad saaks nagu konkreetse probleemi kaupa ja ja mitte nii suure kära kära läbi ka lahendatud, palju paremini. Kui Türgi on praegu Euroopas päevakorral, siis kas Atatürk reformis islamit või reformis? Atatürk läänestas islamit või islami islamiriiki, sest ta kaotas ära ju sultani ameti. Ta võttis ladina tähestiku, ta keelas ära need usulised riietused, jällegi see oli, see on teema millegipärast on ja, ja, ja ka meestelt võttis, seal ei lubanud. Ja nii edasi, et seal ei jäänud nagu kivi kivi peale selles selles islamis enam. Ja türgi selles mõttes ongi kummaline näide, et seda reformi või haigestumise reformi on tegelikult siis siis jõuga toetatud, aga sellega lõplikult jälle kuhugi juhtunud, et ikkagi 99,8 protsenti veab ennast moslemit ekse. Kuigi türgi näide on selline, et Türgi riik selgelt kontrollib seda, mis toimub masseerides, mida õpetatakse ja, ja tegelikult on usu usuvabadus Türgis palju rohkem piiratud, kui ta on Prantsusmaal või Saksamaale. Seetõttu näiteks, kui, kui Anatoolia talupojad Türgist on Saksamaale jõudnud, siis Saksamaal neil palju paremad võimalused olla usklik ja käituda ohtlikul moel. Sellest vaatenurgast ei ole nagu Türgi poolt otse mingit islamifundamentalismi küll karta praeguse seisuga ja vastupidi, seal need viimased poliitilised valitsused, mis on olnud, mida nimetatakse mõõdukateks islamistid, eks, et nad on olnud ju Euroopa liidu poolt, nad on olnud sellise Euroopa suunas avad avatuse poolt ja pigem on seal teised jõudanud selliseid, kes on seal kurde rohkem taga kiusanud nende jaoks, kui kord olgu kurt olnud, moslem, jaamastav. Me räägime kogu aeg islamist ja Türgist ka sellest, mis Euroopa jaoks tähendab, aga mida tähendaks Türgi jaoks näiteks Euroopa Liidu liikmeks saamine tema suhetes teiste moslemiriikidega. Eks Türgi sees ka niikuinii nagu igal pool mujalgi ka praegustes Euroopa Liidu riikides ei ole mitte kõik Euroopa liidus olemise poolt, eks ole. Aga et see on need Türgis ka täiesti olemas. Selline liikumine ja, aga mida tähendab see suhetes teiste moslemiriikidega? Türgitan kaua aega nähtud, kui islamimaailma, sellest liidrite või tuumikud Ottomani impeerium laiali lagunes, sedasama Atatürk reformide läbi, siis isegi teadet Indias toimus tugev selline kalifaadi taastamisliikuma ja mida veel maha atmokandi kunagi toetas, et noh, iseseisvusvõitlust edendada. Et see vapustas toona moslemeid üle kogu maailma. Nüüd, tänasel päeval Türgi jaoks on nagu kadaka teine küsimus, et mitmed noored islamiriigid, mis, mis koosnevad eetilistest türgi hõimudest, Aserbaidžaan ja tegelikult seal Tsetseenia ümbruses on veel teisi väiksemaid suguharusid, mis on türgi suguharud. Ja kõiki neid ma ei tea, aga Kesk-Aasia rahwaterdadžikide ka nende jaoks ta tegelikult on mingil määral selline liider riik või, või noh, nende suure rahvusgrupi juht. Ja siis Türgi kui Euroopa riike. Türgi on kummaline komplekt. Aga usulises mõttes Türgi ei ole moslemite jaoks enam kogu maailmas selle tähendusega, mis ta oli kolmveerand sajandit tagasi. Türklased ise, need mõned, keda mina olen kohanud, toonitavad, et ärge mõelge meist kui, kui sellisest, tavapärastest moslemitest, et Türgis on hoopis midagi teistmoodi. Aga kaks mõtet kogu jutu juurde, et üks, üks on see, et ma olen Kreekas käinud. Ja Ma olen türklasi kohanud. Ei, ma ei näe seal suurt erinevust kultuuris, muusikas, inimestes, inimeste temperamendiga. Et seal seal on üks asi ja teine asi, näiteks kui meid eurooplastena. Ta paneb nagu tõsiselt mõtlema see, et mõnel pool Euroopas, mõnedes moslemitega kogukondades peamiselt, mis on pärit Marokost või, või Somaaliast. Et sellistest riikidest pärit moslemid kipuvad panema oma tütarlapsi kolmeteistaastaselt mehele ja tihtipeale tütarlaps näeb seda meest alles siis, kui, kui juba tehing sõlmitud siis hiljaaegu kohtasin ühte sellist analüüsi, et meie ühiskonnas täiesti tavapärane seksuaalelu valgus on 12 aastaselt, kui see on varem sisse tüüpiliselt on sellistest, et tagamaadest laste puhul, kellel on kas siis perekonnas ikka väga tõsised probleemid lauslausjoodikud või, või, või ei ole üldse vanemaid või see on meil juba küllaltki tavapärane 12, sealt hakatakse esimesed ja kuskil keskmine on 15 16 mõnede seksuaalelu algab hiljem ja kui ma niimoodi hakkaks nagu asju kõrvuti panema, et kuidas meil on, kuidas neil on siis see, see pilt tegelikult nii nii drastiline ei olegi ja kui tunda sellist jällegi nende islami kultuuride tagamaad, et miks on oluline suguvõsa suguvõsa. Et kui, kui poisi tüdruk abielluvad seal mõnedest traditsioonidest, siis kahe suguvõsa liitumine seetõttu on väga oluline, mis seal suguvõsas vana-vana-vanaisa on varem teinud ja, ja pärast on seal niimoodi, et kui, kui auväärt suguvõsad liituvad, siis siis võib inimene julgelt minna kaupa tegema ilma rahata ja, ja tähendab selle, kes tema on palju rohkem kui, kui see, millega ta nüüd üksi hakkama saab. Kui alguses oli küsimus sellest, et kas siis islam ja selline vägivald ja ja islam, mis nad tulevad meie õuele norima siis kui George Bush ütleb, et islamil ja selles enesetapu, terrorismi terrorirünnakutele üldse midagi pistmist ei ole, seost ei ole, siis ka see ei ole päris tõde, muidugi eriti vaata Iraani, kui me oleme näinud ka Nonii filme Liibanonis iitidelist, kes siis kord aastas tuletavad meelde nende nende Calif Husseini hukkumist ja siis löövad seal terroristidega omale vastu pead ja väiksed lapsed löövad ja nemad nägu verine, kes kukub siis meelemärkuseta kokku ja siis teatud piirkondades islami maailmas on sellised arusaamad, traditsioonid ja väärtused, mille jaoks suguvõsa au on väga oluline inimelu märksa vähem või märksa teistsuguse väärtusega, kui, kui ta meil on. See seetõttu ka sellisel terrorismil peab tegelikult olema vähemalt mingisugunegi toetus kohalikus kogukonnas mingisuguste arusaamadega peab haakuma mingisugune selline kultuuriline toetused, et meie lääne ühiskonnas menetleme ratsena tavaliselt ja mida üks, mida üks enesetapi otse võite võita saab. Aga kui ta kogukonnast saab ikkagi kangelaseks ja just just tema pilt on suurelt majade peal ja ja mõtte mitmeparteijuhi pilt nagu meil. On teada, et nii tema pere, kui ta ise jääb, jääb kangelaseks läbi oma elu andmise. Et selline kultuuriline mingisugune seos Et mis siis lõpetuseks peab tõdema, et islamit ei ole vaja euroopajaks sobivaks reformida. Et me peaksime aktsepteerima teda niisugusena, nagu ta on. Aga mis siis lõpuks saab, kui islam vallutab Euroopa missis kristlusest saab, sureb välja. Kristlus sureb ilma islamit, tagi, kui ta surada surema peab, sest kristlus on tegelikult vägagi taandunud religioon, tänaseks päevaks me ei mõtlen, et võib-olla see on kogu aeg niimoodi olnud, aga tegelikult ei ole niimoodi olnud sajand tagasi näiteks katoliku kirik ja ühiskond. Ja see on euroopalik vaba ühiskond. See, see konflikt oli väga-väga terav võitlus, kes täpselt samal tandril hariduses Arne või, või, või usuline haridus ja, ja ka nii-öelda kunagised sõbrad omavahel enam ei rääkinud, kui nad juhtisid olevat eri pooltel. Ma ei usu seda, et moslemid kuidagi saavad põhjustada seda, et kristlik usk ära kaob. Võib-olla siin on isegi täheldada teistsugust tendentsi. Mõned üksikud kristlased julgevad rohkem olla kristlased peale seda, kui kui moslemi kogukonnas on, sest tänu moslemitele, kui nii võib öelda, on usu küsimus taas päevakorral. Ja noh, näiteks Prantsusmaal, küsimus ei ole ju ainult islamiusu pearättides, küsimus on ka juudi ususümbolite ja kristlike sümbolite see kui aasta tagasi oli selline avalik arutelu selle üle, et Türgi valitsus tahtis kriminaliseerida abielurikkumise et see oleks nagu seadusega karistatav. Siis Euroopa riigid olid selgelt seisukohal. Sellist sellist riiki mingil juhul võtta, tundke ikka Euroopa väärtusi ja, ja siis siis mõelge liitumise peale, aga Vatikan Marvates sel teemal hoopis teise pilguga, et tegemist on perekondlike väärtustega ja ja ka katoliku kirik peab perekondlikke väärtusi auja. Mingil määral see veelahe. Et kui me saime sel kevadel Euroopa sai, Euroopas on katoliiklasi kõige rohkem, ütleme nii, et me saime uue paavsti dispaavsti, esimene sõnum oli, et peamine oht kirikule ja selline võitlev sekularism mis ei lase usklikel vabalt olla usklikud, enam mitte. Islam. Aitäh, Tartu Ülikooli politoloog, bioloog Alar Kilp. Saatejuht oli Piret Kriivan.