Tere hommikust, kõikidele raadiokuulajatele jutusaade stardib, KUI on käes talv. Eriti kui on käes Tartu maratonipäev, siis jaguneb Eesti elanikkond ilmselt kaheks. Ühed on need, kes räägivad suusajutte ja nende perekond kuulab seda pealt ja kas siis ohkab kurvastusest või, või meeleheitest või rõõmust. Ja teised on siis need, kes mõtlevad, et miks nad sinna lähevad. Tänane jutusaate külaline on mees, kes räägib suusajutte vist iga päev. Või kuidas, Kaarel Zilmer. Tere hommikust, mitte iga päev. Saatejuht Tarmo Tiisler ja nüüd siis jätka palun oma lauset, kui tihti sa räägid ja millal sai, räägi. No vajadusel, eks ma muidugi erialase noh, isegi tartus ringles selline mõiste nagu professionaalne kretiin, et vahepeal tundub, et olete võib-olla tõesti professionaalne kretiin, et räägid liiga palju asjast, aga aga. Me peame rääkima asjadest vahel toeta Alt, vahel võib-olla hoiatavalt, vahel kriitiliselt, vahel kiitvalt innustavalt. Kes siis veel teeks, kui me oma eriala ja spordiala nagu rääkimise võimalusi kasutaksite. Aga kui tihti sina satud, kas siis seltskonda, kuhu sa satud või, või kutsud kokku oma vanad võitluskaaslased ja siis istute maha ja arutate, näe, mäletad aastal 84, mäletad, mis kuutsel siis oli? No ütleme nii, et ega ma siis mulle meeldis, kõige spontaansed jutuajamised, et ei ole midagi, ei ole kokku kutsutud, aga me satume sel teemal nagu rääkima, et et seda võib rääkida ükstaspuha, kus kellegagi, kui talle see teema istub, et et vaieldamatult on hea rääkida. Kui saab nagu öelda, pikast perspektiivist asjadest rääkida, et ma naljaga pooleks ütlen vahel, et no räägin, kas siis 60.-test tahate, räägime siis vaatamisnoorema seltskonna seal pole nagu kas lugenud või unustanud või, või räägime kuidas 25 aastat tagasi Allar Levandi tõi medali ära. Seda on isegi esimese kursuse tudengitele raske, nagu võib-olla mõnikord. Tekib küsimus, kes oli Allar Levandi? Nii ja nii ongi ja nii oli Kristiina Šmigun. Ja varsti küsitakse Kristiina kohta või Kundas, plaanist või nii edasi edasi, nii et ei tasu siin võib-olla edvistada võid tõesti, võib-olla viis kümnendit tagasi pole vaadata, aga, aga no me tuleme kõik kuskilt ja, ja see on hea, kui nagu haare on kaugem ja kui sa oled tänases päevas, siis vaatad, mis enne sind olla. Sa oled ju akadeemilise keskkonnaliige praegu, sa oled õppejõud. Olen küll ja ma klassifitseer enda, mitte nii väga tõsiselt akadeemiliseks isikuks, ma olen rohkem selline populariseerija. Ma kirjutan parema meelega, võib-olla mõndas mõnesse sellisesse nagu nüüd Postimehesse Londonist või ma kirjutan ajaga ajaleht või ajakiri, mis ta nüüd on 60 pluss. Tuleb tunnistada, et kui ma sulle helistasin, et saate asjus kokku leppida, siis, siis kõne pealt mul tuli sinu kohta selline termin suule nagu suusavana ja ütlesin sulle ka, ma loodan, et sa ei pahanda, kui ma ütlen sulle suusavana. Ei, võib julgelt öelda, ma karda omavanuste avalikult öelda, see on üle 65 aga 60 plussi kirjutaja, viimane lugu, ma kirjutasin just tugitoolispordist ja, ja ma olen kirdesse terve rea artikleid, näiteks miks me nii vähe sõuame näiteks siis igapäevane toimetamine kui liikumise osa. Mulle niisuguste artiklite kirjutamine väga meeldib, et et noh, see kõla kauneid ja ma ei kutsu kedagi üles, aga kui ma saadan, ma nimetan seda Madagaskari teesiks, et kui ma saadan teesid Madagaskaril või kuhugile väga akadeemilisse keskkonda, siis tore, kui märgatakse, loetakse. Aga mulle meeldib nagu Eesti-keskselt ja, ja siia oma rahva ja oma maa jaoks töötada. Rohk. Aga need sinu jutud, mida sa kirjutad või tuttavatega räägid, on need ikkagi sellised analüüsivad jutud või selline puhas nostalgia on ka teinekord kaks tundi järjest, et kuidas me panime. Omal ajal nostalgia noot tuleb ikka sisse, et kui sa kohtud kasarne sireliga või või siis mu hea sõber, pinginaaber Jüri ja epara. Kui me räägime Jüriga, siis olime siin alles halbus valgehobusemäel. No eks me seal nostalgia Jutega rääkisime, kuidas olid Eesti meistrivõistlused näiteks sel aastal või sel aastal, kui Jüri startis, või noh, mina startisin ja kuidas on nüüd. Aga me võime tõdeda, et ei tasu võib-olla ajada neid erinevaid perioode nii väga segamini. Igal perioodil omad head sellist keskust ja sellist radade ettevalmistust, taset, et noh, seal käis kõrval laste suusatunds, nõudjub, töötas, mägi töötas nagu valgehobusemäel, sellist keskust siis kuuekümnendatel eksisteerinud. Sul on selline vahva perekonnanimi silme setiga Trorraga. Kust sa selle said? Või mis su juured on need, seda järsku silmanud? Ma arvan, et ma pean selle uurimisega tegelema, et siiamaani on aega olnud, et kui me läheme siin Google'isse sisse, siis leiab seda nime üle maailma. On üks Ameerika kindral, ma arvan, võib-olla kuulutatakse ka sõjakurjategijaks, kas palju vägesid juhtinud tema nimi on ka Silmeraga ta, eks ta Lõuna-Eestis Roman on selline DS-ist tehtud selline. Säti peale, aga ütlen ausalt, kui aega tuleb, uurin, põhjalikumalt luvad ja see geni ja, ja kõik sellised perekonnad ja sugupuude asjad lihtsalt ei ole aega olnud seda vaadata, aga Taanist tuli üks selline tuli selline meil mu vanemale pojale Priidule ja kuskilt et kuulge, et kus, kus teie nimi on ja siis, kui ta oma sugupuu ette ladus, siis see oli kuskil tõesti ulatus aastasse 1700, kuskil see perekonnanimi, eks ta nagu me kõik oleme siin segunenud ja kust see nimi on tulnud. Jaan praegu täielikult vastuse võlgu. Mihkel Zilmer tuntud toitumisspetsialist on sinu vend. Minu noorem vend ja ja Mihkel on, vaata Mihkli kohta võib öelda küll, taan tõeliselt akadeemiline isik ja, ja teinud teadust ja ja ma olen nagu mitu korda juurenud, kuidas saad ühest perest tulla nii erinevatesse valdkondadesse minema. Teisikud. Isegi kõige kummalisem fakt on see, et kui ma õppisin Valga esimeses keskkoolis, siis tema õppis võõrkeeleks saksa keelt ja mina inglise keelt. Tõesti. Kuidas see asi sattus, ma ei oska isegi öelda pärast hiljem, kui ta hakkas tõsiselt teadust tegema, ta pidigi muidugi teaduskeel on väga paljus ikkagi inglise keelt õppida inglise keelt nagu juurde õppima. Sa oled väga palju aastaid olnud Tartu maratoni juures, on sul mingisugune? Ma ei oska küsida, kas lemmikkoht või lemmikhetk või, või midagi sellist, mis sinu jaoks on selle Tartu maratoni juures kõige põnevam kõige ligitõmbav. Ei no see on ikkagi see suusatav rahvas see on, see on nagu kõige kõige meeli ületavam niisugune moment, et et noh, neid on väga erinevaid hetki ja, ja noh, räägitakse ju väga huvitavat fakti, kuidas Androoperi surma puhul umbes mõeldi, mida teha maratoniga. Et oli selge, kogu riik oli leinas ja, ja siis tehti korraks leinaminut ja siis mindi. Ma arvan, maratoni sõites keegi ei mõelnud, et Andropofon surnut näed, kui näed, kui raske ja murelik on praegu suusatada, siin aga ikkagi suusatav rahvas ja ja kui praegu võtta, et tänavu on tulnud, et 1700 inimest juurde. Ja kui meil on kahe, 10 kas või seitsmest või kaheksast riigist osalejad, meil on 700 välismaalast tulnud nagu juurde, no maraton rühib praegu ülesmäge, aga ma ütleks nii, et kirjutanud artikli siin Postimehele, siis ma jällegi ütlen, et kui kaugele on see piir ka silm lume ilmastikutingimused lubavad meil kuskil teha sellist massilist asja nagu Vasaloppeti, et seal on väga niisugune problemaatilised asjad, mis on ka maratoni ümber ja selle kohta on mul üks tudeng Jakob Remmel teinud väga hea töömaratoni jätkusuutlikkusest, nii et mõningaid asju me refereerima seal artiklis Postimees, nii et aga tõesti see on, tänan. Aga mis asi see suusatav rahvas on või, või millisel hetkel on see suusatada, rahvas, sinu jaoks see kõige-kõige, ma toon mingid näited. Üks on stardiõhin, kui kogunetakse Otepääle varem matule, veel varem teistesse kohtadesse, kui kõik on veel niimoodi, silmad põlevad peas ja väsimust ei ole ainult suur entusiasm tuleb igast punktist inimesel välja või see on distantsi peal, kui niimoodi omaette juhitakse ja toitlustuspunktides võetakse hapukurki ja rosinaid või seal finishis, kui on sellised ikkagi üsna lõppenud tüübid, kes lõpetavad, võib-olla silmad, hallid medal kaelas ja selline võib-olla õnnegi ei paista esimesele. Tartu maratoni puhul mul kui õppejõul tudengitele rääkides on väga ja igasuguseid näiteid tuua ja ma ütleks nii, et kõik asjad, kus domineerib vaba tahe, on edu, on tagatud, kui on inimese vaba tahe. Et sama vabast tahtest lähed, keegi sind ei ole sundinud keegi? Muidugi võib öelda, sõber on su võib-olla sulle kuidagi survestavad, noh, sina ei olegi mees, sae sõidagi seal nii naljaga pooleks öeldud, aga kui inimene teeb vabast tahtest võib-olla isegi lolli peaga ja saab selle võib-olla ka negatiivse matsu kätte nii-öelda siis ka see on selgitas talle, et harjuta teetööd. Ja siis see asi sul on võib-olla mõnusam. Ja teine on ikkagi see niisugune õhkkond, milles liigutakse, ollakse, et me ju ütle, me ei ütle, et need, see on see või see on väga tähtis. See on vip ja see on, see on lihtne, võib-olla isegi töötu inimene siin kõrval sõidab seal kõik kaovad nagu saunas kõik? Ei, absoluutselt. Ja, ja siin on, mul on üks hea näide, et et ma tahan seda, et kuidas see ei pruugi alati nii olla, et üks üks tudeng, ta oli vene rahvusest ja, ja ta ja ta kasutas vene keelt ka minuga suhtluses veel, see oli nõukogude ajal veel enne finišit Elva metsa vahel. Ta tuli tagant ja ta küsis mu käest, venelased, Tavarist, dekaan, magu ja Vassabeti, seltsimees dekaan, kas ma tohin teist mööduda? Ma olin jäänutele ka raja peal ikka dekaan, eks nii-öelda kui ma mõtlesin mitu korda mõelda, et kui ma oleks öelda, et nii, et kas oleks jäänud minu tahan, ma ütlesin, mine, mine näed, et ma ei liigu nii kiiresti nagu sina, niiet seisused maha, sellised. Me ütleksime, ma võin öelda nii, et maratoni sõidad väga palju sellised inimesed, keda meedia otsiks üles ja intervjueeriks, kuidas teie sellises ja kuulus inimene absoluutselt mujal on tehtud, käsid asjad, vot VIPid sellised, sellised sõidavad nii ja nii ja Niiani vähem afišeerimist siis on nagu rahulik suusad tada ja olla ja, ja keegi ei hakka sind ründama, siis sina ka ja teieni tähtis isik, kuidas teie olete nii ja nii ja Niiani selles suhtes ma ütleks, et mul on tõesti hea meel, et ma ei ole poliitik ega kuulu ühessegi erakonda, aga mul on väga hea meel, et sõidab rahandusminister sõidab peaminister. Meeldiv märk, nägin peaministrist vabastaja, rahandusministrit, siin alles harjutas Pirita radadel. Noh, see selles konditsioonis sõidab ta täiesti talutavalt selle maraton läbi. Ja samas on Eestis ju väga palju inimesi, noh, ma arvan, et neid on väga palju, kes ei taha suusatada, kes ütlevad, et neil on lapsest saati olnud ebameeldiv, kui suusad pannakse jalga. Nad peavad koolitunnis suusatama, neile lihtsalt ei meeldi, kui lumi tikub krae vahele. Miks ma pean suuskadega minema, ma lähen parem jalutama, saad sa neist ka kuidagi aru? Absoluutselt saan aru, neil ei ole olnud seda esiteks kas neil pole paika, pole olnud võib-olla algõpetusandjat, Pole varustust olnd, mis toimiks nii-öelda. Ja vaieldamatult. Ma olen sellistega kohtunud. Nüüd nii-öelda teise lainetuleku juures, mis on teine laine, need, kes inimesed, kes on leidnud nüüd kolmekümneselt 30 viieselt, leiavad uuesti, et suusataja on päris mõnus. Noh, üks istub sinu vastas natuke üle kolme absoluutselt, ja kui sama keissi nagu öelda härra räägid, siis ma tahan sust täiesti aru, et ja, ja nüüd ta ütleb, kui ma olen leidnud ühe odavaima võima see, kui meil on praegu 90 terviserada, kus on head seisud, varustus, mine aga kauplusse täis, kas inimesena osta endale varustus, millega sõidad, võib-olla 10 aastat sellise arvestamise juures ja, ja koormusest ma ei hakka rääkimagi. Nii ühtlased ja hästi andev koormus. Õpetust ka? Jaa, inimene liigub, ma ütleks, kuni surmani. Sa oled väga pikka aega suusatamise õpetamisega tegelenud erineval tasemel inimestele, aga oled ja räägime siis nüüd sellest, et kas rohi oli rohelisem või, või ei olnud, et kui sa nüüd vaatad neid noori inimesi, kes näiteks ka praegu tulevad sinu käe alla Tallinna Ülikooli ja neid, kes olid suusatamise juures kuskil kaheksakümnendatel või seitsmekümnendatel, et on siis mingi vahele. No ma ütleks nii, et muidugi oskused olid rohkem küll olemas, et ja programm oli ka laiem, et ega siis, kui me võtame, kui ma hakkasin noore õppejõuna üheksandal aastal tööle Tartu ülikoolist oma Alma Materis, siis meil oli kaks nädalat, esimesel kursusel, kaks nädalat, teisel korrusel, siis meil oli kolm nädalat koolipraktikat kõigile, kõigile, olenemata erialast. Ja Fred kudu oli ikka selline mees, kes pani ikka iga kehakultuuritudengi sõitma Tartusse. Kuule, ole sa kes tahes, nii et noh, praeguse korra tingimust seda võimatu rakendada ja ei, võib-olla ei peagi seda tegema. Ja ka õpetuse poole pealt rohkem juureldi taktika õpetuse poole peal, et meil see pool nagu hakkab ära kaduma ja ma lugesin siin neid Postimehe kirjutist, kuidas koolitunnis lapsed on tunnis, aga keegi õpetaja elementaarsed, kas kepid kätte võtta ja elementaarset laskumisasendit. Siis noh, see tööd oleks ikkagi teha. Ma kujutan ette, et võib-olla jah, päris eba, aga kui sa näiteks oled 12 13 14 aastat vana, esimest korda satud üldse suuskadega kokku ja esimesed suusakogemused selles eas, kui sa ei ole veregrupi poolest selle ala tegija, siis võib-olla tõesti selline ebameeldiv ei ole korralikke riideid seljas, oledki tavalise linnajopega. Õpetaja käsib, mine suusatanud kilomeeter ja kui rada ka näiteks selline sulanud ja noh, mitte väga hea siis see esimene kogemus ongi pigem halb. Ongi nii absoluutselt, et siin ei, siin ei tasu, nagu öeldakse, tulija tulija on tulnud juba. Ta on tulnud, nüüd on nii, kuidas, mida vastuvõttu, mis me temaga teeme ja võiks pees märk olla, et inimene ei lähe veel suurema vihkamisega ära, kui ta, kui ta vägisi võib-olla aetud programmiline osa ja nõue nii edasi. Mul endal oli üks selline juhtum siin mõned nädalad tagasi. Ma ei hakka nimetama, milline grupp siin oli, mitte kehakultuuritudengid. Aga teistel erialalt tuliks. Noorik tundi, tudeng, kaugõppijamantlis Mul esimene reaktsioon. Mantlis inimeste, lõpeta. Ma algul mõtlesin ütlenud mingi proua, võtke see maanteel ära, ma ei tea, kas teil midagi muud selga panna ei ole, aga mul on üks pluus, ma võin anda seal mulle nii ebameeldiv nagu mantlis inimeste õpetaja. Aga siis, kui ma nägin, kui innukalt ta tegi natuke leebusi, mõtlesin, las olla mantlis põlinud inimesed tegutseb tantsija tulla, tahab teha nii. Nii et me peame nagu valmis olema kõikide vastuvõtmiseks, kes tulevad ja nendega tegema püüdma tööd, just seed. Et ta ei vihkaks seda asja ja ütleks ooh, see oli mu suurim viga, et ma läksin sellega üldse tegelema ja nii edasi edasi. No mis sa teed nende inimestega, kes ütlevad, et suusatamine on ebamugav, sest lumi läheb krae vahele, ma kukun, lumi läheb saapa sisse, kindlad saavad märjaks. Häälest häälestun positiivselt, näiteks mina töötangi viimastel aastatel sellise väga erineva tasemega, kui meil on. Nüüd meil oligi 50 üliõpilastele laagris kehakultuuri, teine kursus, kaugõppepäevased ja siis on, nende hulgas on selgelt 10 võib-olla 12 inimest, kelle oskus on null, kui mitte öelda miinus üks, kaasa arvatud kolm vahetusüliõpilast Hispaaniast. Mina võtangi supi ja me nimetus on eliitril. Nad muidugi naeravad selle, kui ma ütlesin, vaadake, et teie areng, miks teie liitrühma, teie areng on kõige kiirem viie päeva jooksul, reedel te olete unustanud ära, millised olite esmaspäeval? Me töötame viis päeva defandil väga heades tingimustes erineva mäe võimalustega sõiduvõimalustega, siis nad ise reedeks näevad ise ka, et, et mis nendega on juhtunud ja nendega mõnus töötada. Viimane eelmise aasta näide oli Aleksei Budõlin. Olümpiamees suurepärane, suudame tasakaalu kõigega oskus null kui mitte öelda miinus kaks. Neljapäeval Esmatalakas laager nelja pealt, ta sõitis juba 10 kilomeetrit ühtepidi Tartu maratoni. Ilm oli suurepärane, suusk pidas ühe oma sõbraga kickpoksi. Kui Eesti ühe parema kujuga, siis kas me võime veel natuke edasi? Vaadake, et ära ei nõrk, sõitsid ma arvan, kuskil üle 20 kilomeetri klassikalise suusatamisega suusk pidas, ilm oli kaunis, põhioskused olid kätte saadud. Nii. Ma arvan see mul digiainult südame soojaks, et see asi oli nii. Nii et saab töötada küll, kui sa kõik on nagu häälestuse küsimus, kuidas me häälest, nii me võime kõige vastuväelaste, kui ma ütlen, suusatamine ei sobi siis võib-olla lähen matemaatika juures, ütleme, et näiteks liitmine, lahutamine veel, aga jagamine, see on väga keerukas ruutjuurevõtmisest, ärme üldse räägime. Nii, me oleme täiesti põhja omadega. On sul Tartu maratoni rajal mingi punkt, kus sul kõige rohkem meeldib olla mingi nukk, nõlv. Lohk no ma ütleksin, et väga hea pilt on nimekas Käärikul on käinud vanema põlvkonna inimesed on nurka talu. See Angus pööratakse harimäe poole minema, see on väga pikk kihlus, kaunis vaade. Kust kõik see rada? Kõik see mass pöörab nagu looklev, madu tuleb sealt alt põhjast ja siis hakka parimäele minema. Harimägi ja esimene tõsine katsumus. Aga no tuleb pikk laskumine ka, nii et see on üks kaunis koht. Kui palju sa ise olete, olete maratoni sõitnud? Peaks protokollis, vaatan, ma arvan, kuskil 10, võib-olla 12 korda. Põhilised, täpselt ei teagi ja täpselt ei ole ma pidanud nagu et tudengipõlves peale seda veel, kui ma tulin Tallinna, töötasin Tallinnas, siin. Meil oli vahepeal tollases Pedagoogilise Instituudis, me läksime kahe või kolme bussiga, läksime sinna. Kõige kõige kihvtim oli see, et me saime anatoomia, õppejõu Meeli Roosalu, saime ka kaas. Kujutage ette, anatoomia, õppejõud sõidab pühapäeval maratoni kaastudengid, siis ma esmaspäeval poistel on häbi. Tahad tundi tulla? Nii et. Läinud, aga hiljem nagu selge, et nagu me teame, on väga suur korraldaja vägi on, siis olin korraldamise juures, siis oli mitmeid aastat, olin tehniline delegaat koos sissi esindajaga, sõitsime ja kontrollisime, et maraton oleks määrustepäraselt tehtud ja nii et erinevad ja nüüd viimasel ajal tuleb vaadata passi ja on hea vaadelda ka. Enam ei ole mõelnud, et läheks, sõidaks pika läbi, paneks numbri selga ja ja ega see on teostatav, aga, aga nüüd on nii, et nagu muid selliseid maratonile lähenemise võimalusi on ka, oled protsessiga haarata protsessiga absoluutselt ja just see, et et nagu seda maad saab sõita, ma sõitsin nüüd viimastel nädalatel kolm korda, sõitsin seda esimest osa ja, ja vaatasin seisundit, rajaseisundeid ja koos tudengitega sõitsime seda nii, et ei pea päris seda pikka läbi sõitma, mitte ei kestaks. Me oleme taastanud kindlust faktile, et suusajutt on ütlemata tore rääkida, kui on õige keskkond ja meeldivad inimesed, kellega rääkida, ehk siis 20 ja natuke peale minutit on läinud suusajuttudes lennates. Nüüd muusikakuulamisaeg. Kaarel Zilmer valis kaks lugu välja. Esimene on selline ja noortepärane. Ma natuke üllatusin, et sa selle valisid, aga räägise. Sa mõtled Tanel Padar Tanel Padar, ega mul kõik tema lood ei meeldi. Mõned on sellised, lähevad nagu amplast välja ka, suurepärane lugu, mis on kirjutatud, on võtta aega. See on, noh, Tanel, selles mõttes me võime Tallinna Ülikoolis rekreatsioonierialal seda laulu kasutada. Inimesed peaks võtma aega ja sõnum on suurepärases laulus esitatud. Kui aega ei võta, siis ei jaksamise tase ja selline võimekus kaob nagu. Aga võtame siis aega ja kuulame. Lugu valis külaline Kaarel Zilmer. Oled sõdurayne püsima pead valve. Luuletaja ja raamatukiri spordimees. Teevad 10 kiki, kuuled rohkem. Nõide tõsta ühes käes. Vii seal magad, siis luurajad pilti või vallas saavad, aga vahel tunned nagu Dove orav rattas. Kõige jaoks ei jagu, õige tegema ei pea, kuulad rohkem. Nii. Nüüd lõige. Staapi. Oleme jõudnud jutusaate, teise pool aega külaline täna suusavana, nagu ma saate alguses ütlesin Kaarel Zilmer ja külaline oli selle tiitliga nõus ja saatejuht on Tarmo Tiisler. Me kõik ju tuleme lapsepõlvest ja saame seal omad mõjutused ja võib-olla kujunemegi siis suures osas välja. Kuidas sina selle suusatamise religiooniga. Kokku puutusid ja kuidas see sulle just nii südamelähedaseks sai? See ikkagi on ülikooliperiood ja ütleme, mu õpetajad, rääkimata kogu kateedrist Tartu Ülikoolis, ma läksin kuhugi, neljandal aastal astusin Tartu Ülikooli. Kohtasin Haabelitega ERNA Järbedabedaks, nende lähenemine, asja erialane üldse elufilosoofia põhimõte, et noh, need on mind nagu saatvat pluss suurepärane kateeder, alustades seal Felix barrest või Heino tüdriks saare või eriala õppejõust. Peeter Parisest orienteerumise õppejõud Arne Kivistik. Noh, kõik sellised fantastilised. Õpet tahad, hilisemad kolleegid mitte küll Peeter Paris, kelle tööd ma läksin 69. aastal asendama. Aga see enne ülikooli minekut sa selline suusafänni suusahull ei olnud. Ei, me tegime kõik nagu tolleaegne keskkooli noor, ma olin Valga keskkoolis Me tegime orienteerumist dast. Ma jooksin keskmaid keskmaid. Isegi sportlikus käimises esindasin Valga Valga võistkonda, niiet Meinhard kukli, kes tegi kergejõustikuga ja võib-olla kõige esimene sportlik tõsisem oli oli isegi võrkpallis palgalisi tugev kuue linna turniiril mängisime aru, et praegu on liberaal teadki kibedad mehed ja lühimad, lühemad mehed, aga no siis oli nagu pikkustaminerisse võistlussuusatamises, sul ei ole ambitsiooni olnud. Noh, see jäi tõesti Eesti noorte meistritasandile seal 66. aastal me tulime Eesti noortemeistriks ja ja, ja siis nagu tulid gonaadid ülikoolis mulle väga palju selliseid muid huvisid, kirjutamise huvi, liitusin 64. aastal nagu edasi fantastilise toimetusega ja sai ikka rohkem rohkem ruumi ja ja mõjutusi ja see. Ja see edasi. Keskkond oligi üks fantastilisemaid vormi, et kus ma sain nagu väga paljude huvitavate inimestega lähedalt lähedal olla ja näha ja ja see nagu kandis huvid sinna ja eks Herbert Abel oli kaval mees, et ma olin vahepeal ikkagi nagu õukonnakirjutaja. Jaa, jaa, Rutt Rehemaa esiletõus ja kõik see tema juunioride iga päev ikka ilmus midagi lehes, mingi väike nupp. Ja muidugi üks niisugune huvitav asi oli see, kui Herbert Abel tõmbas ühe kirjatüki minu silme all, tõmbas pooleks, käsitsi kirjutan, ma kirjutasin ikka Ennoaga, kui kõvad me oleme, kui head me oleme nii edasi, nii edasi. Näitasin nagu sensorile ka Aabelil, ta võttis mu silme all, lugesin läbi, ütles niisuguseid asju enne. Kirjuta. Stopp, kõik on hooaeg läbi, me kirjutame, räägime. Noh, aga lehelugeja tahab ju teada, et kuidas panema hakkad. Noh, me me väga palju kirjutamegi sellist artiklit, et me võiks pärast vaadata, et mis siis toimub ja nii et see nagu kallutas ära, et ma olin hea kambajõmm, kaasalööja, aga mulle nagu teised funktsioonid ja see ülikooli töö tuli nii ootamatult, olles siin peale ülikooli sõjaväes kaugele ma olin seal spordiroodus, tegin radasid ja sain siis Erna Abel kirja. Et Peterburis on surnud, kas ma tuleksin siis sügisest kateedrisse tööle ja no see võttis täielikult. Spekuleerime natukene, mis oleks võinud juhtuda, kui sinu ülikooli ajal ja varemgi veel oleks juba Facebook leiutatud, ehk siis sa oleksid noor inimene, praegusel hetkel kui palju sina oleksid kadunud sinna arvutimaailma, sest ma nüüd reedan kuulajatele väikese saladuse. Kaarel Zilmer on küll esimene külaline, kes jutusaatesse tuleb vähemalt mulle ja paneb arvutilaua peale siis oma oma sülearvuti. Ma mõne mõne asja või ma tahtsin sulle tegelikult pilte näidata ja mõningaid asju veel materjalil näidata, aga aga Facebookiga liitunud ei ole. Mul lihtsalt aega selle Facebooki heaks ei muuda, oleksid ei noh, ärme hakka spekuleerima, seda on väga raske. Võtad, et ma vaatan praegust põlvkonda, võib-olla natuke murelikult ka, et kui me siin ära upume ja ja näis, noh kui me räägime praegusest kaasaegsest, et väga palju on e-õpe asju. Näiteks mul on pandud ka praktilist asjad nagu suusates põhikursse pandud e-õppesse. Ma tegin selle materjali valmis. Nüüd võib-olla jääbki mulje, et ma siirdun sinna e-maailma e-maailma, loen läbi, tulen, direksas jäi, ma tahan viis päeva praktiliselt metsas ka töötada teiega. Nii et siin on hea hea selline asjade ühendamine, et teoreetilised asjad, mis on võimalik lugeda linke, tekitada pilte, laadida Youtube'i link ja kõiki teisi kolmandat. Tudeng võib ükstaspuha, mis maailma punktis alustada juba suusatamise põhikursusega. Aga kuidas sa saad hakkama nende üliõpilastega, kes ju mingil tasemel sporti teevad, mingil tasemel suusatavad ja sina siis lähed nendega metsa, et nüüd me hakkame radade tegemist õppima, et noh, nemad tahaks panna hästi freesitud raja peal. Ikka nii, et pulss punases. Me ei tee, me tegime siis, kui ma tulin Tallinna ja me olime Vana-Otepääl, siis me tegime ikka hommik otsa radasse, siis hakkasin õpetajatega, nüüd me oleme läinud kergema vastupanu teed. Kehvandi on sellepärast superkeskus, et kui meil nüüd oligi laagrit, meil oli seal hommikune rivi kell kaheksa, siis sel ajal tulid rajamasinat tulede valgel juba tõmbasid radasid sisse seal, mis on hea märk mulle niisugune seletada, kuidas Tehvandil tööd tehakse. See oli ehedalt kõigile, ka teiste eriala tudengitele näha. Kehvandid toimitakse nii, kell kaheksa tehakse rada, kell 10 tuleks sinna peale, rada on paar tundi seisnud, natuke külmunud. Ja me kasutame neid tingimusi. Kas sina oma suusad, määrid ise või laseb kuskil poes teha, pole seda teenust kuskilt võtta, et sinus ei ole mitte keegi teine määrinud. See ei ole mingi raketiteadus. Kõigepealt nagu iga asjaga nagunii egan, kui on mingi daam kestab, las ta suusad määrida siis nagu kosmeetikas. Vaatad toodet loe läbi, mis on kirjutatud, mis temperatuurile, mis ilmalemis niiskusele. Siis sa pead teadma, kuhu kohtadesse paned ja katse-eksituse meetodil võib üsna kiiresti ja ei pea olema terve kastides määrded, kus on viis, kuus määret, korkkaabits, saad hakkama. Mugavam on ju, lähed, viid ära, võtad õhtul, saad ära, ei pea materdama, kodus ei ole. Tugitool ja diivan ei ole suusamääret täis ja tore ju. No see on nii, et paljud asjad me võime siis veel sisse osta, aga mõne asja puhul jääb mõnuga. Selle kohta räägitakse, ma ei tea, päris täpselt, räägitakse legendi, kuidas omaaegne Felix barrek kateedri juhataja tuli, tegi praktikumi üliõpilastele suusatõrvamises laads kõigepealt valge lina alla oma voodist viisakas suuska tõrvama, perfektselt ühtki tilka kukkunud seda ära, siis lõpetas ära. Lihtsalt nüüd on praktikum lõppenud. Kloppis lina ära ja pani selle voodisse tagasi. Kui see on etendus justkui kaasaeg, tänapäeval on sinu isiklik suusavarustus. Paga praktiline ütleme, mul on saabas on kombisaabas, millega ma sõidan, uisk, klassikat. Kepid on sellise suusaõpetaja kepid natuke tugevamad, suusad on külgkaalule ja paindiale ja mul on väga kahju, et mu hea klassikasuusk Visu viimaseid Toodanguid, ilus sinine suusk, ma astusin selle kuskil kraavis. Lihtsalt läbi selle väga hea suusk. Kui tuli uisustiil suusatamisesse diskas, sina olid selles parteis, kes ütles, et ei, õige suusatamine on ikka klassikasuusatamine või sa olid siis selline, kes ütles, et õige mida kiiremini, seda uhkem. Ei, ma tean seda selle partei liikmed, kes ütles ta ainult klassika suunas, see üks on juhame jääda, kas lihtsalt nagu ta püsti, mis seal metsas minule see Vana-Kreekas roomalastüüli, et see on õige asi. Mina käsitlen suusatamist kui ühtset tervikut, uiskude klassikut ka õpetamisel, neid tuleb õpetada mõlemit, seal ükskõik ühtne süsteem ja siin eristada üht või teist on rask, ütlen ausalt siin-seal ka eetrisse. Mulle klassika meeldib uiskuma sõidan siis, kui on vaja mul sõita ja õpetada. Ma teda, ta on üsna koormav. Me teame, Priit Pullerits rääkis oma hädalistele põlvedest näiteks ja jääks sinna uisunahka natuke läinud ka, et peab natuke uisk, koormab selliseid. Me organismi osasid, mis normaalse käimisi ja libisemise juures. Noh, ei ole kasutusel. Spekuleerime veel natukene mingil hetkel, aastal 74 hakkas eestitelevisioon näitama maailmameistrivõistluste otseülekandeid, mis ilmselt koos kommentaaridega on mõjutanud Eesti inimest päris palju, sest kui sule televiisorist näidatakse, et on murdmaasuusatamine ja sellest hästi räägitakse sisu hakkad uskuma, et see on väga tähtis, kui neid ülekandeid ei oleks olnud. Kas me oleksime praegu ka samavõrd murdmaasuusausku, mida me ilmselt ikkagi vist olen? Jah, ei, see on hea küsimus ja ma arvan, vaieldamatult see mõju oli, sest vaat, mille järele me haarasime, meil tuli kõiksugust, muud ütleme nii, ma ei nimetaks seda jamaks kõiksust, muud asju, mida võisid kõrvust mööda aastaga, sellesse läks inimene nagu kaasa oli siis mati, Nügase hüppe või või mis tahes mistahes selline olukord, mis mis nagu ütleme, ütle persoonide kaudu veel võimendatult. Kadunud Toomas siin ja see, see töö, Tiit Rääk ja see töö oli ikka fantastiline, et noh arvan, et seal on selge mõju olnud. Et kui isegi niisugused niisugust seltskondi on olnud ja ega kõik ei tule rääkima, mis mõju kellelegi mõjunud, aga, aga sellist inimest, kes ei olnud üldse nagu mõeldud kaasa, aga sisenes, nad võtsid selle vastu, nad ei näidanud väga võib-olla välja, et nüüd oi, ma olen ka sellest meeletult vaimustada. Paljudele läks korda ja teiseks oli ikkagi see, et et noh, natuke see omade sangarite küsimus, et kes siis on see meie sangar ja ja, ja, ja kas siis ikka kulakova anud meie sangar või ei ole. Ma olen nendega väga palju kokku puutunud, selleaegse seltskonnaga ütlen, on kõik väga toredad inimesed, neis, ma ükskord rääkisin. Lennujaamas raiskas metaani, aga kolm tundi rääkisime, jootsin mõlemat lennukit ja see oli päris suur pettumus. See oli vist Seefeldis, kui tulime. Raissa oli murest murtud ja ma võisin, kuidas kodus seades noh, mis kodu, et mul ei ole kodu, lennujaamal, minuga lennujaam on minu kodu ja, ja ta ütles, et jaa ta teist viitele tooma eta Otepää. Et Otepääl paljudele taolist inimest, kodu, suurepärast inimesed kõik, aga noh, süsteem oli ju see, et mis väga palju inimesi ruineeris ja nagu öelda tegi palju vahaga. Kui palju sa oma venna Mihkel Silveriga räägid, siis suusaasjadest või tema erialast? Boltumisest tema erialast, mis puudutab Häskume vestleks nendest raamatust, mida ta välja sellest, ma ei oskaks õitse vestelda. Et no ma olen küll biokeemiakursuse läbinud ka Tartu ülikool, samal ajal see, mis Kehakultuur lastele vajaliga ikka räägime, ikka räägime. Tal on nagu ta nagu üldistab mõningal määral ka neid asju, millega mina tegelen. Ja samas mina jällegi lugenud tema niisutades normaalse söömise raamatut ja ütlen ka seal selgelt lihtsalt inimesele arusaadavalt kirjutatud. Kas sa oled vahel nõrk ka ja võtad kartulikrõpsu õhtul õlle kõrvale? Õlut, ma ei joo eriti, aga aga muidugi olen nõrk, et ega inimene on oma nõrkuste ohver ka mõningal määral ja ega sa kõike jälgida seda. Aga no põhimõtteliselt inimpeab nagu ise tundma. Normaalne söömine ongi nii. Noh, ma olen siin küll vennalented seal kirjutanud, normaalse söömise, et, et nüüd ma ei tea, kas nad saavad valmis, raamat, normaalne joomine. Ta oleks nüüd aeg kirjutada raamat, normaalne, suusata võib olla sellest, see võiks päris hea pessellega saada. Normaalne suusataja. Kui hakkab talv lähenema ja ilmateade ütleb, et lubatakse juba lund, kas sul lähevad silmad kuidagi eriliselt põlema ja sa vaatad hellitavalt oma suusapaari poole kodus ja mõtlen, et noh, vastamine, Ja vot mulle kunagi meeldinud oktoobri ja novembri esimesed lume. Need on sellised, nad võivad tulla neil olla kaunid, oi, täna on lumi maas. Meeldib rohkem, kui on ikka, nii nagu praegu veebruaris-jaanuaris, veebruaris, märtsis, eriti märts ja kuna meil on 15 aastat, käin Soomes Lapimaal siin tudengitega. Mäesuusalumelaualaagris seiskamurdmad. Fantastilised aprilli alguse lume litel lund päev, pikk päikest, lund, sinine lumi vaatab vastu päikest, lumi, lumehang, sinine. Aga kui märts on käes ja lumi hakkab ära sulama ja ainult riismed paistavad ja, ja see on juba hoopis teistsugune lumi, kui on ju jaanuaris-veebruaris, siis on sul kahju, et see kõik on jälle möödas ja ja oota rohkem kui pool aastat, et saaks uuesti. Kui on kogemus, siis tead, et see kõik tuleb tagasi ja mõnikord on küll. Ma olen mõnda rada vaadanud, et see on nii kaunis. Et mul on kergejõustikus näited, kerjus, staadion tuleb lume alt välja, on samasugune. Nii kaunis rada, et see võiks nagu säilida järgmise talveni. Ei säili. Ja järgmine talv peame maadlema hoopis igast asjade. No sul seda mõtet ei ole, et läheks lumi juba rutem ära, no näiteks eelmine talv, kus oli On olnud on olnud absoluutselt, eriti kui satud Tallinna kesklinna, siis, siis täna ma tulin, siis see ei ole üldse võrreldav sellega, mis on praegu kuskil mujal. Aga metsa all võiks kogu aeg olla. Metsa all on nii, et loodus ise reguleerib väga täpselt oma asjad ja meil meil sellised ameerika Purgaasid ja ma ei räägi kaugVenemaast meil ei ole õnneks meil parajalt ei uputa üle ja teinekord on tõesti äärmine puudus sellest, et me oleme ise kolleeg Renee Meimeriga Vana-Otepääl, kui öö läbi on vastu aknaplekki vihma sadanud ja tead, et eile oli nii palju, mõtled, mis hommikul ja laagriks on 60 tudengit. Pane siis suusatamist armastama. Jah, aga millegipärast inimesed seda endiselt armastavad. Need asjad jäävad neile meelt. Siin vilistlaste kokkutulek on kokku saanud, need meenutad just need kõige kreisimaid olukordi. Mäletate, kuidas me siis jah, kuidas me omal ajal ja kuidas me siis olime, näe, ongi suusajuttude saade läbi saamas, meil on üks muusikapala lõpetanud Kaarel Zilmer valitsusele välja ja. Räägi see on üks väga hea lugu, seda võib-olla vähe teavad sellist meest nagu Ethan usland sean, Ameerikas mängib sellist õult piano ja lugusid ja noh, kui keegi satub tema kodukandis, võiks klubisse minna kuulama. Ja ta mäng, et ühe sellise loona iga oma kodulehel igat lugu ei pane. Seal seal biograafia all on see lugu nagu beautiful triim. Selline oli suusajutusaade Tartu maratoni päeval, külas oli Kaarel Zilmer, Vastuvõtja Tarmo Tiisler ja aitäh sulle tulemast suusajutte rääkimast ja lugu lõpetab, aitäh.