Et noored Ja nüüd teie, Eesti lugu. Tere võitlus Paide ja koluvere pärast. Paide oli üks neist vähestest linnadest, mis Vene väele Liivimaa sõjas otsustas ka vastu panna. Alles pärast mitut piiramist ja lahinguid andis Paide alla ajaloodoktor Andres Adamson. Paide oli ju linn, mida taheti võtta korduvalt, aga seda ei õnnestunud kohe teha. Jah, 1560. aastal tõesti oliit venelased Paidet juba piiranud Paide külje all käinud olid natuke vanem ja hiljem korduvalt. 1560. aastal olid nad linna piiranud mitu kuud sattunud ise lõpuks suurtesse raskustesse, sest et noh, piiramise ebaõnnestumise järel oli tükk tegemist, et piiramissuurtükivägi ohutult jälle Pihkvasse saada. Eks tookord venelastele maksma täitsa muinasjutulise summasid, mida peast küll ei mäleta, sest noh, et kiru oli vaja värvata siis täiendavat tööjõudu hobusemehi ja ja nii edasi, siis Pihkvamaalt ja nad kõik erakordse kiiruse ja halva, halva aasta aia ja kõige selle tõttu kuidagi topelt ja, või isegi rohkem kordi kinni maksta. Et see oli tükk tegemist ja suure vaevaga üldse suurtükivägi salvestada. Ja Biden piiramist oli tookord 1560. aastal juhtinud ka üks selline ütleme tuntud või, või kuulus ja kurikuulus tegelane Kaspar fon, Holden pakkum hiljem mõisameeste juhte, tollal oli ta siis koduselline noh, väepealiku ja ohvitser, ütleme nii, ta oli hiljem ka hiljem ka Liivi ordu viimane komtuur otseselt ei olnud aga viimane lossipealiku Toompeal. Et kui Paide piiramine oli lõppenud, siis ta lasi sealt tuhandeid suurtükikuule vedada, vedada Tallinnasse. Noh, suurtüki kuulid ju peale kasutamist olid kivist või metallist valdavalt kasutatavaks. Kes ei usu, vaadaku, mingu Kikendi köki torni juurde ja vaadake, seal on siiamaani, eks ole, mõned ümmargused kerad seal müüri sisse tulistatud venelaste poolt 1507 seitsmenda aasta piiramise ajal ja on ilusasti ära kasutatud ja kui praegu sealt välja koukida, siis kõlbaks uuesti tulistada. Nii et tookord siis Holden pakkum oli neid Tallinnasse vedanud suurel hulgal, neidsamu kuule kasutati hiljem. Noh, kui kui Tallinn oli läinud Rootsi võimu alla ja Holden pakkum keeldus lahkumast tontrossist tompia väikesest linnusest, väikesest lossist, seal, kus on nüüd siis riigikogu, eks ole, mitte kogu Toompea ja seda piirati ja see rusudeks lasti. Ta lahkus alles pärast seda, kui kui asjade juures oleks lasknud siis kasutati neidsamu venelaste poolt kasutatud juba venelaste poolt tulistatud kuule, suuresti tema vastu, mida te ise oli Tallinnasse saatnud. No ükskõik ja hiljem siis Holden pakkum oli, oli olnud noh, siis Kettleri mõisameeste Kettleri teenistuses olnud mõisameest üldjuht ja sai Läänemaal Läänemaal suurtükikuulist surma, hiljem on nagu teine lugu ja arvatavasti see on kuidagimoodi kuidagimoodi läbi käinud ka selle sarja juttudest. Aga nüüd see, millest meie räägime siis aastal 1572, aasta lõpp juba sonaat, kui Paide on rootslaste käes ja rootslased parasjagu noh, talv oli kätte tulnud juba need või selle sõda pidada, mida päris sügisel ja, ja nii nagu ka kevadel teede lagunemise ajal nagu ei saanud pidada. Nüüd võis ja rootslased olid just ette võtnud sellise suurema sõjaväe Põltsamaa vallutamiseks et Tallinnast ja teistest trotsi kindlustest olid siis väed liikuma hakanud ja muuhulgas oli ka paide parasjagu enam-vähem tühjendatud Karlisemist, et sinna oli jäänud 50 meest. Ja kogu see Rootsi sõjavägi siis Tallinna asehalduri klassocesson totti juhtimisel parasjagu just liikus, siis liikus siis Põltsamaa poole ja ootamatult üle Narva ja Rakvere samal ajal tungis siis nende selja tagant Liivimaale sisse ja läks Paide alla. Suur vene vägi tsaarimann julma enda juhtimisel. Ja Liivimaa kuningas Magnus oli kah kaasas. Nüüd enne kui ma edasi räägin, ma tuleksin ajas väheke ettepoole ja räägiksin, mis juhtus siis eelnevatel kuudel. Et maikuus 1572 oli Magnus uuesti läinud, Ivan Julm, aga kokkuleppele ei läinud, Põltsamaale. Sealt Põltsamaalt tuli ta siis nagu rootslast ohus, sellepärast et rootslased noh, on sealsamas Paide ja Põltsamaa ümbruses aktiivselt tegutsesid oli siis tahtnud, et teda ümber paigutataks Tartusse kus teda ei juletud lasta selle ütleme eelneval aastal toimunud toimunud Tartu tagasivallutamise katse tõttu. Ta oli Tartu lähedal ühes külas. Ja sealt omakorda, kui ikka need rootslaste salgad aktiivselt tegutsesid viidi ta Pihkvasse ja hoiti seal jama korda sealt siis saadeti hiljem jammi ja Kingissepp, eks ole, Narva taga üsna Eesti piiri lähedal, Ingeri maal saadeti sinna ja see oli omakorda oli siis vene vägede koondumis koondumispunktiks sõjakäiguks Liivimaal. Nüüd Magnus enda hilisematest kirjeldustes, et need mitu kuud, mis ta siis niimoodi Tartumaal ja Venemaal veedab. Et need kuud on ta justkui olnud peaaegu nagu vang, tema juures on Bristavid ja ta ei, üldiselt ei hoia eriti värvi ja kokku ta kirjeldab kui halb, halb, halb olevat kõik olnud ja kuidas seda olevat manitatud alandatud ja ja nonii, tsaari poolt, kui tema vaiewoodide poolt ja ja nii edasi. Tegelikult see Bristavite nagu juuresolek või see on noh, see oli tavaline, et alati, kui mõni mõni mitte ainult välismaa Adik, vaid ka mõni Lissaboni suursugune külaline või kes tahes viibis Venemaal, siis tema juurde oli, olid määratud sellised asjapulgad, keda kutsutigi Bristovitaks, eks ole, noh Bristoli sõna tuleb Prinjom, eks ole, et tema juures tema tema juurde pandud Nobryndom, Stavili, Bristav ja noh, ja need olid küllaltki sellised kõrgest soost Bristovid, nii et ka nende isikud ei tohtinud kuidagi solvata. Esimene oli van koltuks koi, kes oli lühemat aega tsaari abikaasaks saanud. Anna koltovskaja vend eile moli Konstantin Ivanov, kes oli tuntud Apetchnic. Aga need olid sellised, mitte nagu reategelased. Aga ma tahan sellega sinna jõuda, et päris sulakullana või sulatõena me ei tohi neid magusajutte, selles Kalbdel olevat olnud ei tohi nagu võtta, aga päris vabad on loomulikult ka ei olnud ja pidi tegema seda, mida noh, Ivan Julm käskis tal teha. Sõltus siis palju, kui sellest, kuidas need Bristovid temaga käitusid. Kas lugupidavalt? Või no selle Ivan koltovskoi vastu tal natuke natuke teistmoodi teda nimetab teda kalpažiks, aga, aga nii või naa, küllap Sancoltovskoi tema vastu tal midagi erilist nagu ei olevat, aga Polivanovita jah, mustab oma oma mälestustes korralikult. Ja nüüd olukord, üldine olukord, Venemaa olukord oli ka järsult paranenud 1572. aasta jooksul sest et suvel õnnestus tagasi lüüa siis krimmitatarlaste järjekordne retk Moskva alla mõnikümmend kilomeetrit Moskvast lõuna pool peetud suures Moloditši lahingus õnnestus saavutada võitu, kusjuures muide osalesid liivimaalased selles lahingus sedasama Jürgen farens Bachi juhtimisel, kellest me eelmine kord rääkisime. Oli seal siis vares, Bachi nipp, kond kõigepealt ja lisaks olid Tartu ja Narva sakslased, et siis oma juhtidega samuti Bristavitega ja nii edasi. Kes olid siis neid kontrollima pandud ja lahinguselliseks pöördehetkeks või oligi see, kui kui selliseks vene vaiewood vürts Forostiinil tungis sihukesest vanker kantsist, mis olid tatarlaste poolt ümber piiratud nendesamade sakslaste eesotsas välja liivimaalaste, siis eks ole, sest sakslane on siin niisugune tinglik mõiste, et kui näiteks mingisugune 100 relvakandmis eas relvakandmisvõimelist Narva last, eks ole noh, nagu osaleb lahingus siis nii palju sakslastest, noh, ütleme siis relvakandmisvõimelisi kodanikke Narvas füüsilised olla ei saanud. Nüüd Liivimaal on üldmõistena, et seal oli kindlasti seaske hulgaliselt teiste rahvaste, eelkõige eestlaste esindajaid. Nii, ja ja noh, selle võidu võrreldes on suur võit selle suure võidu järel. Siis Venemaa oli mõneks ajaks tatari ohust nagu prii või ütleme nii, et vähemalt pannud samale kui järgmisel aastal midagi olulist oodata. Ja, või selle ette võtta, siis läänesuuna. Nonii, nüüd see, et sõjavägi tungib just Liivimaale, mitte näiteks rootsi karjalasse või, või Soome, eks ole, see otsustati kolmandal detsembril sõjanõukogus sealsamas jamis. Ja detsembri lõpus siis see suur vene vägiga ootamatult paid alla ilmus nüüd tema suurusele päris täpselt teada, aga tegemist oli ikka suure väega. Salomon Henning, üks Liivimaa kroonik, kuid eks ole, kirjutab, et seal olevat olnud 200000 meest. Prossov kirjutab, et seal oli 80000 meest. Mõlemad arvud on muidugi absurdsed, aga noh, niisugust kuni 30000 võime küll isegi 32000 näiteks kümmet, teeme selle, selle taande, mida ma olen siin varem soovitanud teha, et Rostovi arvud jagada vahepoolega. Et siis saaksime 80-st 32, eks ole, see oleks täiesti usutav, sellepärast et esimest korda Liivi sõja jooksul oli Liivimaale tulnud ka Ivan Julm ise koos mõlemale pojaga. Võis arvata, et võttis rohkem mehi kaasa. Et tol hetkel tal oli kaks elusolevat poega, Ivan, Fjodor Fjodor hilisem tsaar Ivan, on siis vanem poeg, kelle ta vihahoos, eks ole oma saua maha lööb. Mida kõik me teame maalide ja kõige selle järgi, eks ole. See on täpselt teada ka, kus nad siin, Eestimaal, kus nad seal paide ümbruses liikusid Noh tähendab, tollane teedevõrk on muidugi teada ja arvestades, et oli talv, et oli erakordselt karm talv, hästi käre külm, hästi palju lund. Et sõjakäigu ajal oli palju surnuks külmunud ja, ja nii edasi ja talitali oli nii karm, et et veel, kes kevadel järgmisel aastal 1573 tuldi jääd mööda Rootsist Tallinnasse, näiteks. Et aprillikuus. Ja noh, nii et seda arvestades lumerohkust arvestades sai liikud ikka põhiliselt mööda, kas mööda mööda jõge, jõgesid või noh, ma tead, siis, eks ole, võimuda teid ja jõgede võrkudes, teedevõrk on loomulikult meile teada, eks ole, et see ka see, kuidas teed tollal kulgesid, igal juhul tulid nad üle Narva ja Rakvere. Nii nagu nii nagu teed võimaldasid. Ja nüüd venelasi siis kuskil 32000, eks ole, ja muuhulgas siis seal ka seesama, parandas Bachi, Lipp kond jälle. Ja kui veel mingeid muid magusamehi oli, siis neid ka Põltsamaalt ja nii edasi. Ja nüüd ütlesin, et Paide samal ajal oli nõrgestatud, et Paide garnison oli tühjendatud meestest, kes olid saadetud omakorda Põltsamaal, Paides oli umbes ainult umbes 50 kaitsjat või noh, nagu sõjasulast. Pluss siis ümbruskonna talupojad väidetavalt umbes 500 ümbruskonna talupoega, kes jõudsid linnamüüride kaitse alla põgeneda ja kes samuti osalesid siis kaitsmises. Talupoegade mainimine, see peab veel või see sunnib veel tooma selle tooma selle näitaja, et Paide on tegelikult esimene koht, kust me saame rääkida mingisugusest naudingu dokumentaalsete nimeliselt teadaolevast eestlastest sõjaväeosast. Sest Paide garnisonis oli parem. No see nimekiri on juulist 1570, natuke kaks aastat, varasemast ajast on siis parem olnud üks niisugune rühm noh, tollal kaks aastat varem 48 meest eestlastest sõdureid ja see on jaotatud jagudeks eestlastest rodu meistrite prodox kutsuti jagu tollal umbes uni, kahtekümmet, meest, aga nendes jagudes oli vähem kaheksa kuni 10 meest eestlastest loodu meistrite juhtimisel ja nad on nimeliselt teada ümbruskonna Wakustest värvatud mehed. Et loomulikult veelkord tegemist ei ole kaugeltki mitte esimese eestlastest sõjaväeosaga mitte mingisugune malev tõi kokku kutsutud maakaitseüksus, eks ole, vaid ka mitte-eestlased, mitte esimese sõjaväeosaga. Aga see on esimene, mis on nimeliselt teada Nonii ja kas ka nemad osalesid selles kaitsmises või olid nad sel ajal kuhugi mujale komandeeritud, seda ei tea. Kui osalesid, siis hukkusid selle kaitsmise ajal või tapeti, tapeti siis kaitsmise järel. Noh, enne kui ma jälle vaid juurde lähen, siis mainin selle ka ära. Klaasocesson tot, kes siis sõjaväega väljas oli, Tallinna müüride vahelt omakorda kuuldes, et juba selja taha on ilmunud venelased muidugi tegi kähku minekut ja ringiga läks mööda paides, siis naases sõjaväega Tallinnasse. Sest noh, kui piilurituid, teated, et mingisugune ilmatu suur väidetavalt, eks ole, 80 tuhandene vene vägi on ilmunud selja taha, siis muidugi mingit võimalust ei olnudki. Üritada kuidagi eluga pääseda. Kui pikk võib olla 80000-le vene vägi mitu kilomeetrit, kui nad tulema hakkavad? Väga ja loomulikult ei saanud olla. Aga 30000. Raske öelda, ega see ühe kolonnina ei liikunud, eks ta liikus mööda erinevaid teid ja radu, nii nagu võimalik oli mitme erineva sihukese sihukse kolonnina, millest osa siis pidid hoidma ära nagu selle peakolonni ootamatu ründamise ja ja kõik muu taolise. Aga kui veel arvude juurde tulla, siis, siis mõnikord on selliste ülepakutud arvude taga ka see asjaolu, et lisaks sellele otseselt nagu sõdivale, väele või otseselt sõjaväele oli tihtilugu, eriti siis, kui oli, et täna mingisuguseid piiramisi kaasa kavandatud siis talupoegi mitte ainult vene, mida nad siis Venemaalt kaasa võetud talupoegi, vaid ka vene võimul olnud Liivimaalt kaasa võetud talupoegi vooriks ja, ja mitmesugusteks, kindlustust, töödeks, piiramistöödeks ja nii edasi. Et vahetevahel on need need arvud olnud noh, päris suured tuhandetes, mõnel juhul ka kümnetes tuhandetes. Aga antud juhul, kui neid oli, siis kindlasti mitte kümnetest tuhandetest, nii et seda nagu vene väe üldsuurust see oluliselt ei muudaks. Aga noh, sellega ühtlasi olgu siis öeldud, et kahtlemata oli ka Paide piirajate hulgas eestlasi omajagu. Et see on nagu teine lugu. Nii ja Lilbilat ümber alguses tema tulistama suurtükkidest, mis oli siis kestnud kolm päeva, selle ettevalmistamine võttis ka natukene aega, eks ole. Ja esimesel jaanuaril 1573 võti siis linn lõpuks lõpuks siis mitmetunnise lakkamatu tormijooksuga ära lihtsalt vallutati ja nüüd järgnes siis selline verine arveteõiendamine kõikide nendega, kes, kes elusalt siis leiti linnamüüri seest. Siin on jälle mitu põhjust, üldiselt oli see tihtilugu jälle noh, võib võtta võtta, eks ole, et kui me, kui me räägime Liivi sõjast, siis Liivimaa linnade linnadele, langemisel, linnade losside langemisel, teinekord venelased näitasid üles suhtelist humaansust, no näiteks kas või Tartu puhul 1558 soovijaid lahkuda või näiteks 1575 kui langeb Pärnu, ehkki jällegi noh, peale suur-suurtükituld ja nii edasi jällegi soovijad saavad lahkuda ja nii edasi. Aga kui on kohal Ivan Julm Nimi nimi ei ole mitte nagu juhuslikult ei ole õhust võetud ja ja ka antud juhul kindluse. Pealik Hans poIe rootslane, nagu nimest näete, eks ole. Ja tema abiendine liivimaalastest jalaväe lippkonna, siis valdavalt eestlastest jalaväe lippkonnapealik Ants Kraft, kes seal oliivi maalalise Nemad aeti elusalt teibasse, põletati siis et jube, aeti teibasse, siis pandi tuli otsa. Ja, ja ka muidu selline selline, ütleme siis elusalt kätte saadud põletamine, keetmine, nülgimine, noh, kõik see kestis seal päevi. Et tegemist oli sellise hästi meeldejääva sündmusega. Kas-malli utas kuraator käis kost Saariga ainult või oli tema enne juba siin. Ei, Mallutas kuraator pannud samuti ennem siin käinud, nad on nüüd mul paar lauset paar lauset eespool, mul on juba tõesti peast läinud, kas ma üldse mainisin, vallutas kuraator surma sai? Ei, ei öelnudki veel. Olete jah, et ma lutas kuraator Belski, opetš nina üks juhte, mitte kõige tähtsam juht, üks juhte ja üks tsaari lähikondlasi keda ei olnud senini mitte mingisugused arveteõiendamised tabanud. Ütleme, kes oli siis Opritsininas olnud, selle muudame, ütlen siis mis õige nimetus võiks olla ülemtimukas ütlemiselt, piinajate pealik, salakantselei juht, kes siis tegeles kõige olulisemate vangide piinamise ja andmete kogumise ja luure ja vastuluurega, eks ole. Keda nõukogude aegsed filmid ja teosed, no näiteks Stalini ajal vändata film Ivan julmast, Ivan Groznõi, eks ole, seal näidatakse teda nagu mingisugust säpa lihuniku, suure põllega ja nagu lihtsate inimestega, kes tegelikult tuli Belskite ürti soost. Nagu suurest soost, ehkki mitte bojaar, mitte midagi niisugust kahjuriku järglane, tema oli jah saanud siis paide piiram seal surma. Asjaolud on ebaselged. Ei ole nagu otsest allikat, kus oleks kirjas, kuidas ta surma sai kas siis tormijooksul juba enne seda, igal juhul ta surma sai. Ja saar olevat olnud eriti nagu vaht vihas muuhulgas siis tema tapmise pärast. Vandenõuteoreetikud võiksid öelda, et kuivõrd Oplex nina juhtkonnaga just arveid õiendati, et võib-olla oli väga sobiv just surma sai aga igal juhul on julm, ei jälitanud kuidagimoodi ka tema, tema leske ja, ja siis järglasi. Vastupidi, neile määrati korralikult pensionit ja, ja Mallutas kuratopelski tütrega näiteks oli abielus hilisem tsaar Boris koduna. Nii et veelkord, et tõenäoliselt see lein või viha siis selle selle valuuta surma pärast oli, oli vanni all nagu ehtne. Kas siis need pretsikused pandi teoks pärast Haljalas kuraatori surma? Ka veel kord, kuivõrd Ivan Julm käitus samamoodi noh, alati kui ta oli millegi vallutamise juures, siis ma arvan, et siin nagu sellist üksühest seost tingimata otsima ei pea. Tõenäoliselt oleks nüüd olnud üsna üsna samasugused muidugi. Mõjutas kuratav talle on püstitatud ka mälestusmärk paides. Kas tema on ise siis sinna maetud, tõenäoliselt. Millegipärast ei usu, et Mallutas kuraatori põrmu jäeti, sinna tema haud oma sealt küll ei otsiks. Üldiselt sellised olulisemad langenud näidimite unifitseeritud otseselt, aga nad talvisel ajal nad saadi, eks ole, ära viia ka lihtsalt külmas hoides. Kui nad langesid suvel, siis võidi neid näiteks maasse kasta või vahas, vii ära ja nii edasi, et nad üldiselt ikkagi minema selleks, et matta mõnes õigeusu kloostris või oma oma suguvõsa matusekohas kuskil ma lutas kuraatori hauakoht on kindlasti teada, aga mina, mina ei oska küll öelda, kuhu ta täpselt matid on. Ütleme, nii oluline tegelane vääris olulisemaid matuseid. Ja Magnus, nagu öeldud, oli siis piiramise ajal kaasas Paide alt on vivo paidest peale vallutamist on Ivan Julm saatnud näiteks kirja Juhan, kolmandale teatab muuhulgas, võtsin, võtsin ära, eks ole. Ja seal ta usna mõnitab Juhan, kolmandat ja nii edasi ja viitab siis muidugi ta räägib seal Vasa dünastia madalast päritolust ja nii edasi, siis viitab, viitab allikana otseselt magusale. Kuningas Magnus rääkis. No nii, nii või naa. Aga ootamatult, siis no kui me räägime ikkagi üle 30000 mehe tuleb, eks ole, Liivimaale siis selge, et nad ei tulnud Paide pärast, et sihtmärk oli arvatavasti ikkagi Tallinn või midagi muud niisugust. Mallutas kuraatori surma tõttu või siis nende Patvaste tõttu või mingite moonastamis raskuste tõttu igal juhul pärast Paide vallutamist. Mägi jaguneb kolmeks. Ja esimene kolmandik tsaari ja tema poegadega läheb liivak minema. Noh, kas sellega, mis juba vallutada on õnnestunud või vabandust, kokku on röövida õnnestunud ja ja nii edasi, et läheb siis oma väe ja saagiga Novgorodi. Ja teine osa suundus lõunasse Karksi alla. Ja seda formaalselt seda teist osa juhtis Magnus. Karksi oli samuti rootslaste käes niisugune enklaav nagu ülejäänud rootsi valdustest eraldi millel ei olnud juhuslik või niisugune läbikäimine, eks seal üle ülejäänud aladega Karksi pealikule Torsten Henriksson, kes oli varem venelastega koostööd teinud ja nüüd kartsid, piirata, ei tulnudki vaid läbirääkimiste peale siis linnus annab alla. Magnuse juhtimisel linnus võetakse üle ilma vägivalda kasutamata. Ja hiljem juba peale Pääle Magnus abielu siis Ivan julma ühe sugulussugulasega Karksi ka ametlikult justkui justkui nagu pulmakink, ehk tuleb nagu Magnuse valdusse, need on hiljem. Helme kõrvaldas põhilisi Magnuse residentsi. Põltsamaa omakorda oli liiga liiga rindejoonel, ütleme nii, et Põltsamaa nagu oli koht, kus Magnus küll tihti oli, aga hilisemal ajal, aga mis ei olnud otseselt tema elukoht. Ja kolmas osa, kõige suurem osa, kõige parem osa võitlusvõimelisem osa sellest Vene väest läks kassima Nonii Semjon Beckbulatovitši ja ühe osatis vürsti Juhotski osatis vürsti Ivan Slovski juhtimisel läks Läänemaale näiteks Läänemaal asja valutama. See Simeon Beckbulatovitš on ka huvitav kuju ja ta on huvitav kuju, sellepärast et see oli see Tatari khaan Venemaa sall, eks ole. Kassima oli sihuke pisike osatis vürstkond sisuliselt Venemaal, mis eksisteeris pärast veel üle 100 aasta kus erinevad Tatari dünastiat, siis nagu vahetusid ja oledki. Kas viga lei oli olnud, oli olnud, et eks ole kassimovikaan, kes sealsamas iga liige siis 1558 juhtis, juhtis esimestele ühte retke Liivimaal. Aga sime, on, on sellepärast oluline, et see on see Tatari khaan, kelle, kelle tsaar Ivan hiljem paneb aastapäevaks Vene troonile. Noh, kui Ivan nagu vormiliselt korraks loobub tsaariametist ja ja Moskva suurvürstiks kulutatakse hoopis Simeon ja hiljem talitseeri suurvürst, kui ta Moskva suurvürstikohalt maha võeti. Sa võid temaga õiendatada, tapeta, ta on mitmel korral Venemaal nagu reaalne troonipretendent, siis, kui vannidünastia tulid, kowitsite dünastia välja, sureb ja püsib nagu troonipretendendi või sellise ohtliku tegelasena, kes keda tuleb ikka aina kaugemale kloostrisse kuhugi hiljem peita. Kuni lõpuks saadetakse Solowitzi kloostrisse valgele merele. Püsib siis väga kaua isegi vaatamata sellele, et vana, Bütsantsi ja Vene tava kohaselt Pimedaks muudeti, tähendab, Petsansis oli kombeks, et et kukutatud keisrid või need, keda taheti igal juhul hoida võimust eemal nendele joodeti sisse mürki, mis muutis nad pimedaks ja venelased võtsid selle üle. Vassili pime, mäletate, 15-st sajand, eks ole, ja et suurvürst, kes kukutati, muudeti pimedaks, et muuta võimatuks tema võimule, naaseme nagu tänases. Vot nüüd ka see seeme on vaatamata siis sellele, et ta vanaduses pime on ikka ikka muudkui käib läbi kui võimalik troonipretendent ja nii edasi, et ta sureb loomulikku surma, hilja. Et niisugune pika pika elu elanud, huvitav mees, jamseteislovski omakorda oli vene otseselt vene või noh, mitte Tatari aristokraatiat. Tegelikult tuli leedu juurtega oli siis tsaari järel kohe nagu number üks või kõige olulisem, mitte tsaariperekonda kuulunud vürst või bojaar. Ja nüüd see suur Vene sõjavägi siis väidetavalt olevat olnud umbes 16000 meest. See oli siis nagu kõige suurem osa sellest nagu armeest. See sai KM kolmandana jaanuaril 1573 koluvere juures rootslastelt rängalt lüüa. Me jõuame koluvere lahinguni. Klaasocesson tot, kes oli maritulekus kuuldes ja hirmunult, eks ole, teadmata veel, mis toimub ja nii edasi olid, oli Tallinna müüride vahele tõmbunud, otsis pärast paide langemist mingisugust revanši, mingisugust kättemaksu. Et läks oma paremosaga oma kaunis väikesest sõjaväest umbes 1000 umbes 1000 siis jalamehega umbes 600 nagu otseselt rootsi ratsanikuga ja umbes 2000 mõisamehega. 25 välisuurtükiga läks Tallinna müüride vahelt välja otsima lahingut. Et kus vene vägi on, tõenäoliselt ta teadis, juba suur osa on ära läinud ja ja teadis, et Läänemaal on nad osa ja muuhulgas mõista sellepärast teada seda, et et tsaari, endine naise vend, tsaari teise naise gabardaverstitari vend Aleksander, Charkaski, vürst Aleksander Chercaski kahjuks endine operetina juhte põgenes vahetult enne lahingut Sis rootslast juurte ja andis ta muust ei rääkinud, siis ilmselt ta rääkis mingist madalast võitlus moraalist, mis venelastel parasjagu nagu on, et rodsi allikates seda teadet ei ole, aga seda venelased ise väidavad Vene tollased allikad, veneteenistus, raamatud räägivad sellest ülejooksmisest. Nonii et pigem võiks oletada, et lahingut otsisid rootslased. Lahing algas niimoodi, et, et kõigepealt mõisameeste ratsavägi murdis venelaste väeliinist läbi veendus, et neid on ikka oi-oi kui kole palju ja selle asemel tagasi pöörata, et rünnata venelasega selja tagant ja üritada uuesti nagu jõuda siis ülejäänud rootsi vääni. Selle asemel tegid minekut ja levitasid levitaksid teadet, et lüüasaamine, et lahing on kaotatud. Aga asi sellega ei lõppenud, asi lõppenud sellega ja noh, ma ütlesin juba, et totil oli muuhulgas 25, oli suurtükivaldavalt muidugi kerged. Ja no rootslased praktiseerisid tollal juba talvisel ajal nende välisuurtükkide vedamist ja kasutamist nagu saanidel liikuvalt, et nad saavad kas vägedega liikuda ja ja nii edasi, arvatavasti nendest samadest saalidest oli siis moodustatud mingisugune kiindostis. Kui selles lahingus on midagi väga erilist, siis see on see, et nendest 25-st väli suurt tükist olevat väidetavalt tehtud umbes 1200 lasku. See on ikka kohutavalt palju. Ja mis omakorda näitab seda, et lahing on pidanud olema kaunis pikk, sest kui need 1200 lasku oleks, polekski füüsiliselt saanud teha nii kohutavalt kiiresti, tollal, eks ole. Ja teiseks suurtükitorud oleks siis nii üle kuumenenud, et oleks võimatu olnud, et lahing on olnud olnud pikk, seal seisnud ilmselt ilmselt venelastel hakkamatutes mingisugustes rünnakutes sedasama rootslaste või rootslaste liivimaalast, eks ole, enamik nimeliselt teadaolevaid hukkunuid on ennem liivimaalased Nende siis selle väelini vastu ja hiljem siis olles lahingu lõppjärgus, muutub see venelaste venelaste nagu põgenemiseks on säilitamiseks ja nii edasi, igal juhul väidetavalt olevat sellest 16000-st või enamast arvatavasti natukene ülepaisutatud Arv väidetavalt olevat hukkunud 7000. Väidetavalt olevat, et saadud siis saagiks 1000 valik hobust ja hulk suurtükke ja, ja kõik lipud ja ja nii edasi. Noh lüüasaamine igal juhul tuli korralik, näiteks seesama, eks ole, üks ülem, Vajevoode sai haavata, suure võlgu, kolmas vajavad, Mihhail Morozov sai haavata. Veel üks oluline oluline vajavad vürst Ivan Suiski tulevase segaduste aja suure segaduste ajaaegse tsaari Vassilis ristiisa sai surma, mis tähendab, et noh, et nagu otseselt lähivõitlus jõudis ka päris komandöride nii või, või nende olulisemate väe juhtideni endini, kes üldiselt no lahingusse ju otseselt ise kähmlust ei läinud, eks ole, šveitsi teema kuskil suurte lippude all andsid sealt käske. Nii et lüüasaamine oli igal juhul tõsine. Ja, ja ta oli nii tõsine, et tsaar Ivan Julm andis otsekohe, kui sa teada tuli, andis korralduse oma diplomaatidele siis hakata ette valmistama siis uut vaherahu Rootsiga. No tal oli teine põhjus veel, ta sai just teatega Volgamaade rahvastele kaasanima tatarlaste, maride, udmurdi teevad nende järjekordsest ülestõusust. Igal juhul. Korraldus anti, täideti sõlmitigi siis vaherahu mis kestis 1573 kuni 1577, aga alates 74.-st aastast ainult Soome suhtes 74, Liivimaal algas sõda uuesti. Soomes peeti vaherahu. Nii, nüüd kui veel siis maguseni uuesti jutuga tulla siis Magnus koluvere all olnud, ehkki ka läänemate pidas, eks ole endale kuuluvaks ja ja see oli kunagi talle kulunudki maid, väidab, et siis kui tuli teada sellest lüüenaamises koluvere all, siis olevat ta jällegi enam-vähem nagu vang kibekiiresti toimetatud toimetatud siis kõigepealt Tartusse, sealt Venemaad. Üsna lähestikku sai siis vene vägi ühe suure võidu ja suure kaotuse. Kui oluline on see, et Paide vene väegetega langes. Paide oli üks ikkagi üks olulisemaid Liivimaa kindlusi ja ta püsis hiljem peaaegu et Liivi sõja lõpuni venelaste käes oli selline. No ütleme nii, et Tallinn oli pärast seda lõuna poolt alati ohustatud Tallinna Tallinnat siis Tallinn ütleme, lõplikud piirati ümber, eks ole, venelaste poolt küll alles 1577 kui kõik ümberringi langes kuni Padiseni välja. Aga või noh, pandigi varem küll, aga ütleme 1005 77 on nagu see mingisugune selline noh, kombeks on öelda, et vaat et 1500 seitsmeteistkümnendal aastal, eks ole, venelastega Ta oli langenud Eestis kõik peale Hiiumaa ja tallinna ampson ja Saaremaa ka muidugi. Mis on muidugi noh, nagu laias laastus õige. Tegelikult see ümberpiiramine toimub 1575 76 lõplikult ära. Aga nii või naa pärast Paide langemist ei saanud Tallinna enam sisuliselt päevagi nagu muretu või rahul olla, sest vaenlased ja oluline tugibaas oli niivõrd lähedal Paide langemisest venelaste kätte ja kuluvere lahingust, kus vene vägi sai rootslaste ja mõisameeste käest lüüa, rääkis ajaloodoktor Andres Adamson. Saatejuht on Piret Kriivan. Ka ligi pool sajandit tagasi viisid kõik teed eestimaal paidesse ka rahumeelse reporteri Ivalo From. Suvi 1966. Et Eestimaa ilus on, teab iga lapski. Kui meil on pikka külma olnud, igatseme sooja kui palav, mõnusat jahedust. Me igatseme aastaaegade vahelduse järele ja kui ükskõik milline neist on lõppemas, ootame järgmist. Selles vahest seisnebki meie rikkus, sest kuulake, mida kirjutab Jon Stein, Peck nende inimeste kohta, kes taolisi rikkus on vahetanud ühepalgelise vastu. Ma ei imestaks siin, kui keegi Ühendriikide kaguosast, kes istub väljas alati ühetaoliselt rohelisel murul, nailonist ja alumiiniumist aiatoolis ja meeleheitlikult tõrjub Florida oktoobri õhtul muskiitosid. Maimistaksin mälestustepisted ei lööks talle otse ribide alla, kõhtu sinna, kus see valu teeb. Ja ma ei söandaks uskuda, et selles niiskes igaveses suves ei ihkaks tema kujutlus jälle kirkaid, värve, puhast ja karastavat, külma õhku, põlivate renni, halgude lõhna ning köögi hellitavad soojust. Sest mida teatakse värvidest, igaveses, roheluses ja mis kasu on soojusest, ilmad külmata, mis selle meeldivaks tiib? Niisiis on Eesti maaelus, aga tema asukad? Tõtt-öelda neid tunnen veel vähe, tunnen loomulikult oma tuttavaid, kuid see on väga kitsas ring. Väljaspool seda ringi tean ma paljusid küll nägupidi, ent kas ma teadmid? Aga kõik ülejäänud miljon 200000, miinus 20 noh, ütleme et isegi 100 või 200. Mida need inimesed mõtlevad, tunnevad nii ühest kui teisest, teavad kes nad on suvel 1966. Teatava vastumeelsusega pean tunnistama, et eelnevates küsimustes pole raasugi originaalsust, Camite kuulama meelitavat sügavust. Nende ainuke väärtus minu jaoks on vaid mingi ähmane emotsionaalne pind, mis toimib ergutavalt ainult ühele minu iseloomujoonele uudishimule. Sellele kahtlase väärtusega joonele tahaks vist iga inimese laps anda niisuguse positiivse suuna. Nii minagi. Sestap juhtuski, et me koos Williga läksime suve otsima. Pilli on minu reporter magnetofon. Möödunud nädalal ühel päeval ei mäletagi enam, millisel, sest need olid kõik ühtemoodi ilusad. Seisime pilliga Tartu maantee hakatuses Viljandi sõita. Vehklesin oma autos topiga, autod sõitsid mööda, üks pidas kinni ja viis meid Mäo kolmnurgani. Selle ilusa rohelise kapotiga veomasina tunnete selle järel ära, et temalt tuleb, näete kõigepealt jalgu, kõlgutavad Bratiinot, seejärel rooli ning alles siis, kui ta teie kohal peatub noore autojuhi määrust nägu sõitsime temaga koos jupi maad, ajasime juttu ja ikka ei kadunud näolt see meeldivaim kõigist inimlikest kri massidest. Rumal küll, aga ma ei suuda teist järeldust teha, kui vaid seda, et tal oli hea meel minu üle teekaaslasele. Minul muidugi tema ja ilma üle, sest vaadake, väljas liikusid neist mööda võilillede väljad. Te ei kujuta ette, kui ilusad need on. Sirelid, laisad, lambad nagu kivid maas. Siinsel rohelised hullavad hobuse poisid, auto teeveeres ja selle kõrvalpäikeses kaks meest nagu kaks valget luike. Hallid lambad, ei seekord kivid ning palju palju muud, mida näeb vaid lahtisest autoaknast tuule, Salisel maanteel. Näol me lahkusime ja siin toimus viimane jutuajamine, mille Williga salvestas. Kõigepealt suur tänu toreda sõidu eest kuid nüüd ajaks veel mõni sõna juttu, kuidas teile nakatus? Meeldib tegelikult kevadel väga hiline ja ilmad ei ole kuigi ilusaid olnud siiamaani sellel nädalal, neid ei ole viga, päikesepaistelised ja seal päikest võtta. Aga kuidas on autojuhtidel? Vaata väga kuuma, ilma väga päikesepaistelist ilma? Kuum päikesepaisteline ilm on küll väga hea, aga näiteks autojuhtidel hakkab silmade peal näiteks, kui on väga ele päike ja siis pead päikseprillidega sõitma kogu aeg. Päikseprillid teatud suhtes ikka. Olete välja piiravadeni. Teie olete veel siin kabiinid tagapool, rool on vahel, aga päris klaasi juures on Buratino talisman, mis tema arvab nendest ilmadest ja päikesest. Ja on juba tükk aega minuga ühes devale live väike peale, aga nüüd köhteni heledaks pleekinud. Siis ta peaks. Palume, et peremees uue kostüümidega. Vaata. Viie autojuhid on niisugune rahvas, kes sõidu ajal on harjunud rohkem ette tema teeme seda nüüd meiegi praegu, kuigi natukene teises mõttes. Mida te sellelt suvelt ootate? Mina ootaks ikka rohkem päikese paistis ilmu ja ilma suuremate vihmasadude. Et olete nõus sõnaga rasketes tingimustes sõitma. Ilus oleks jah, et ilm ilus on jah. Nüüd 11 laadi küsimus, kui palju teie oma vabast ajast muusikat kuulate? Avavabast ajast nii palju kõikvõimalikke olen ikka muusikateris õhtuti muusikalisi tunde ja päeval on see võimalus väike, sellepärast et raudtee seal raadiot ei ole ja plaanest aga on plaan muidu vasta, kelle. Millist muusikat kõige parema meelega kuulate? Ma kuulan tegelikult mõlemit nii rasked kui ka kerget muusikat ja oleneb tujust, kuidas tujuandjad vaheldavad rasket muusikat kuulide vahel kerget ja. Aga kuidas teil praegu tuju on, sellest oleneb meie tänases muusikalises tunnis. Teie poolt valitud pala. Ma ei tea, mulle meeldivad valsid mädasse Straussi Vassidest midagi kuuldud. 1966. aastal täideti autojuhi soov saates muusikaline tund, aga Ivalo Randalu tegi siis ka sarja looming ja aeg ja selles saates sai esimest korda eetris sõna Arvo Pärt. Paidest pärit helilooja valss kannab pealkirja Uku arvass ja esitab ansambel Lindpriid.