Keelesäuts. Millistest sõnadest saab võrdlusastmeid moodustada? Enamasti keelekasutajad ei küsi seda, vaid teavad niisamagi, et omadussõnadest teate küll, tubli, tublim, kõige tublimad. Üksikute sõnadega on lihtne ja midagi seal arutleda polegi. Huvitavaks läheb aga mäng liitsõnadega. Näiteks mõõtmeline suur plussmõõtmeline on saadud omadusena suuremõõtmeline, millest hakatakse usinalt võrdlusastmeid moodustama. Suuremõõtmelise. Stopp. Kas nii on loomulik üks kauss mõõtmelisem kui teine. Siiski ütleme, et üks kauss on suurem kui teine järelikult ongi mõistlikum moodustada võrdlusaste sõnaga suur. Suuremamõõtmeline. Kui selline liitsõna ei meeldi, saab tagasi lahti harutada, suuremate mõõtmetega aga ehk suurem. Sama lugu on sõna ka pikaajaline. Niisiis mitte pikaajalisemad puud, vaid pikemaealised puud. Neil on pikem, igav. Lugesin ühte arvamuslugu, kus küsiti retooriliselt, kas traktorit juhtinud inimene muutub jalgratta selga istudes vahepeal kuidagi vähem väärtuslikumaks? Siin pole, võrdles mitte valele sõnale haagitud, vaid topelt. Piisab ühest võrdlus sõnast, nii et parandatud küsimus kõlab, kas ta muutus vahepeal kuidagi vähem väärtuslikuks? Üsna pea märkasin jälle sama nähtust liiasust. Artiklis arutleti sobiva kaaslase leidmise raskuste üle ja mehed, kes siin on, on rohkem alkoholi lembesemad. Ilusamaks olukord ei muutu, aga õige on alkoholi lembesemad või rohkem alkoholilembesed.