Elamuselamus. Minule Urmas Vadi kas elamus võib olla? Jaan Malin arvab, et või soodaelamus valmib koostöös Eesti Kultuurikojaga. Head kuulamist. Tere, Jaan Malin. Tere. Kutsusin su siia saatesse, elamus. Et sa räägiksid oma elamustest, aga nüüd sa hoopiski kraamisid terve lauaraamatuid täis. Et miks sa nii tegid, Jaan Malin. Sest ma olen filoloog ja ma tahtsin ütelda, et me peame olema tänulikud kahele elamusele eraeranditult kõik sina, mina, Nemad, kõik nagu ma vaatan murdesõnastikust ja ka Andrus Saareste mõistelist sõnaraamatust. Elamus, see on suguelund, tõsi. Nii ema elamus kui isa elamus need koos on need, millele tänu võlgu olen oma elu eest, see on kõik, mis ma tahtsin öelda seoses nende raamatutega. Siiski mulle tundub, et sa pidasid, sa pidasid silmas vist natukene teistelamust ja noh, ma arvan, et ekselamus ju on ka see ja igasugune asi, et, et see elamused tüvi tuleb ju sõnastaks ju elama, noh see sealt saab elu alguse, nii et, et selles suhtes pole see üldse nagu kuidagi väga veider, nagu mõte või selline tuletus. Nii palju, kui ma olen seda saadet kuulnud, siis on üldiselt räägitud sellest kuidas elamust on pakkunud loodus ja miski väljaspool olev minule on kõige elamuslikumad olnud teised inimesed. Ühesõnaga kõige lähedasemad on muidugi vanemad. Aga mis asi see elamus sinu jaoks on, et sa ütled, et see on nagu, et ta ei ole väline asi, vaid noh, et, et ekselamus tekib inimese sees, aga noh, küsimus on ju selles, et milles ta tekib, et millest sinu elamused tekivad või millised nad üldse on? Sellele küsimusele vastata, siis on minul olnud kahte sorti elamusi on elamus, et mis on seotud üksnes selle teise inimesega, teised elamused on, et see, selle inimese ja minu suhe. Aga ikkagi ma ei ütle, et, et näiteks loodus või või mõned pildid või kas pilt siis kunsti mõttes või lihtsalt näiteks vaadete mõttes. Et need ei ole elamused olnud, aga minu meelest kõige suuremad elamused on siiski olnud inimestega. Ma saan aru, et see on üsna selline intiimne teema, noh tegelikult kogu see elamuse teema on selline üsna isiklik ja intiimne, aga, aga äkki sa tood mõned näited või räägid sellest, et mismoodi need elamused on tekkinud? Jah, üks suuremaid ja olulisemaid elamusi mul oli muidugi lapsepõlves siis kui me käisime isaga tema sõbra Ain Kaalepi juures, aga seda ma nimetaksin intellektuaalseks elamuseks. See, mis mind nagu üldse minu elu väga palju mõjutanud. Et tema suhtumine ümbritsevasse üldse näe inimestes alati head, et igas inimeses on, on midagi head. Ja püüa näha seda sealset sinu kui inimese võime ja ka kohustus naasta head. Me käisime küllalt palju temal nende perel külas ja nii see, kuidas nad Se Elvas olid ja suhtusid lastesse ja ja kuidas nad suhtlesid omavahel ja, ja kuidas nad seda sedasama tegid ka suviti seal Võrumaal ähijärve ääres olles, kus ühel pool järve olid, siis olid Kaalepite Mandsoft ja teisel pool järve oli siis meie pere suvitas ja siis me käisime sõna otseses mõttes iga iga päev seal külas see lapsepõlvest saadud lihtsalt igapäevane kogemus, ma tunnen, et, et see on mind väga tänud. Ma nägin, kuidas nende peres ei hoitud kedagi tagasi, et ühesõnaga aktsepteeriti kõiki inimesi. Kõigiga võis rääkida nii selle tänasesse des asotsiaalselt, peaaegu sotsiaalse paadimehega või siis külla tulnud kõrgintellektuaalid õis rääkida ühtemoodi niivõrd ilus ja soe, et ma ei tea, ma suuresti kasvõi sellepärast tahaksin toda aega tagasi peaaegu. Kuigi see oli sotsialistlikud ajal. Ma ei ütle sellepärast, et ma tahan seda aega tagasi, aga ma tahaksin sellist keskkonda tagasi, lihtsalt kõnnid sealt tänapäeva hüpata. Üks toredaid elamusi võimul 2011. aastal Rumeenias, seal on see Doonau delta tehti omal ajal siis, kui valitsev keskajal tehti praktiliselt tühjaks, sinna kavandati suurt pilliroog, kasvandust aga teid ei tehtud. Teadlikult ei tehtud aga tihti külg külad ja need külad või asumid. Need on vähemalt suures osas alles ja inimesed seal elavad ja nad liiguvad üksnes jõge mööda. Nii et kui sa seal näiteks, kui me seal oma majas olime siis ja kuulsime mingit mootorimüra, siis me teadsime, et see ei saa olla missugune meie meie jaoks nagu iseenesest mõistet. Aga kuskil tuleb auto või taolist. Ei, see oli ainus võimalus, oli laev. Kas seda saab nüüd nimetada elamuseks, aga niisuguste piiride avardamine on see küll, et kõik ei pruugi olla sellistes klišeedest sellises arusaamatuses nagu meie oleme harjunud. Ja sealsamas Maljuki asum, mis oli 300 inimest, on seal umbes, seal me siis läksime. See oli esimesel juunil, ma mäletan, see oli lastekaitsepäeval. Ja siis me läksime vaatama sealset koolimaja. Mina sain aru, et me lihtsalt läheme seda koolimaja vaatama ja sellepärast ma ei võtnud mingit ma käsikirja kaasa aga tuli välja, et me läksime sinna ka esinema. Ja kuna mulle mingisugust käsikirja kaasas ei olnud, siis ma pidin midagi Brow välja mõtlema. Ja siis ma mõtlesin niimoodi, et ma võtsin lauapealt ühe rumeeniakeelse ajaloo õpiku numbri järgi oli seal tööks, kas oli 444. klassi õpik ja hakkasin neile lugema rumeenia keeles, millest ma mitte midagi ei jaga. Siis ma lugesin umbes kaks lauset ja siis hakkasin selle pinnal, hakkasin lihtsalt improviseerima. Kuidas see välja näeb, missugused niisugused häälik olid sellised nüüd. Kui julged, Johnsanud jah, umbes niimoodi ja siis need lapsed, kes kuulamas olid, arusaadavalt nad alguses ei saad mitte millestki aru, mis seal aru saada ongi, eks, ja olid nagu hämmastasid, mis, mis see on, et see võõristasid, aga siis läksid neil silmad Isamaa ja, ja nad nagu sain aru, et see on mäng. Tead, hakkasid samuti ma mõttes mängima kaasa. Vot see see hetk, kui hakkasid silmad särama. Vot vot see oli elamus. Tegelikult sellised säravad silmad on ka mujal on olnud sellised, mis annab jõudu. Ma kujutan ette, et need on asjad, mille nimel tasub teinekord pingutada ka ja üldse näidata teha, selle tingimuseks on see, et sa ise teed seda rõõmuga, et sul ka silmad säraksid. Sest et sa saad ise ka sellest elamuse ja ja seal oli ka mul sellele kohtumisele järgnes kahjuks üks elamus, et üks tuli viimaste minu esimene kord, kui keegi tuli minu käest autogrammi tahtma. No kuidas niimoodi sa oled nii vana kirjanik juba, kuidas siis autogrammi tahetud niimoodi muidugi olnud ja et, et kui küsitakse, et oli siis raamatuesitlust, mis nüüd siis võite autogrammiga saada, selliseid asju on küll olnud, jah. Aga see poiss, tema tuli ühesõnaga siis, kui see esinemine oli läbi, me läksime maja ette, läksime gruppi pilti tegema, tegime selle ära ja tema kükitas minu kõrval, mina Kügides kükitasin, tema kükitas nagu peegelpilt minu kõrval ja siis ma panin käe kuidagi, toetasin põlve peale rippu, siis tema vaatas, kuidas minu käsi ja pani ka niimoodi. See poiss mitte lihtsalt tulista autogrammi tahtma, vaid ta tuli, me olime grupipildi ära teinud ja mina jooksin kohe minema. Aga need Dima, jõudnud autogrammi minu käest saada, ta sai teada, kus ööbimine ööbisime seal siis ta tuli järgmisel hommikul otsima, aga mina olin teinud juba kohvikusse. Tema tuli minule järgi kohvikus. Ühesõnaga sellist asja polnud mul varem olnud, et keegi tuleb niimoodi, tahab minu käest. Ühesõnaga mitte mitte lihtsalt, et me oleme siin ruumis, et need võib ju ka nad. Et keegi teeb midagi selle heaks. Ma tapole saata poole, sest tapole Sündi tähelded, kündi pole mõtet vaadata ilma aateta. Eks ta ole jama niikuinii. Kui nii viinalast hiivatakse kasti ja viiakse igat masti ärimeestele, kelle rassi on raske määrata. Miks nad küll lasti niimoodi siia? Mina ei mõista Eesti eest teha muud kui laksutavad keelt. Aga see on eesti keel. Niimoodi näitangi oma meelt. Nojaa. Anna mulle, oo jaa, mitterrooja sooja vaid siis, kui ma, ah ju? Jaan, mul pole kahju mitte millestki ega mitte kellestki. Tegelikult muidugi on. Oi kuidas on, jah, ma ei tea, kas teile läheb korda, et ma teid armastan. Aga Eesti eest praegu lubava siis vajava, siis pimeda, siis lumise. Eesti eest. Armastan teid. Ja teinud. Pole midagi selle peale ütelda. Needsamad hääletused, mis sa praegu siin tegid ja seal Rumeenias, selle Rumeenia ajalooõpikuga ja ja tegelikult, mida sa Esinedes kogu aeg teed, kuidas sa selle juurde jõudsid, et on sellega seotud mingi elamusega veed, kas noh, ma kujutan ette, et kui sa seda teed, et noh, see pole ka ju päris nagu selline tavaline luule lugemine, et et, et mida see pakub, kas see pakub ka mingit elamust? Et kus see alguse on saanud, selles mõttes teda muidugi sai alguse elamusest. See oli kuskil 60.-te 70.-te vahetusel kui isa käis Rootsis oma venna külas kohtus seal Ilmar Laabaniga, mina ei teadnud seda, et nad kohtuvad seal ja laava nimi ei oleks mulle ka, mida mitte midagi ütelnud. Ja siis isa tõi portsu plaate, mille nimi oli text sound kompations. Stockholm festival 967 kuni 68. Isa siis oma töö taustaks kuulas neid, mina sattusin ka kuulma ja siis ka tahtsin rohkem kuulata. See hakkas mulle väga-väga meeldima. Vaatasin ka selle plaadi peale tagasi külgi ja seal oli äkki ma vaatasin, et need oli nimi Ilmar Laaman ja siis ma küsisin, kas eestlane jaa, on küll. Nii et sellest ma järeldan, et minu kokkupuutumine Ilmar Laabaniga algas tegelikult sealt plaadist ja tema häälutustest üldsegi mitte luulest. See oli siis ütleme mitu aastat pärast seda isa reisi. Ma arvan, et ma olin siis esimeses teises klassis inglise keelt natukene oskasin, aga no võib-olla ka rohkem natukene olin, ütleme kolmas neljas klass, need inglise keelt ma ikka mõned sõnad oskasin, aga lugeda, ma ju ei mõistnud neid. Ja siis küsisin isa käest, kes on Jahata, on küll eestlane. Aga mina sulle täpsemalt ei oska rääkida, ma lähen ülehomme läen Ain Kaalepile külla. Tule ka, siis võtan su kaasa ja siis tema räägib sulle. Jälle tuleme Aini juurde. Aga missugust, nagu Mul on tunne, et see pakkus selle selle noh, selle esimese hääletuse tegemine või palju ta seal näiteks kirjutamisest erineb, see häälutuse tegelemine? Tähendab, ma olen võtnud aluseks selle, miks laabunud tegi see just selle sõna häälutus, et millest see koosneb? Hääl teine oluline komponent viitab sõnale leerutus, mis on üks vanemaid ürgsemaid suhtlemise kommunikeerimise viise, mis asja, külalisi, viise nagu mina olen aru saanud, et üks põhjus, miks see sai valitud, et just nimelt, et tema eesmärk oli otsida keelt enne keelt. Et mina püüan sedasama. Ühesõnaga see otsimine on nii mõnigi kord tundub mulle kandnud vilja. Sest kui ma kuskil mujal ühesõnaga sellises seltskonnas sellise auditooriumi ees, kes eesti keelt ei valda ja kui ma seal teen eesti keeles esinenud siis me saame kontakti. Ajul uunistasin puude otsas kurepesi, uurisin, kuidas küll tuul nii valjult. Suudab neis hulludes oper pallitada. Iga normaalne inimene usub siin natuke lõhutades, siis nuusutades, kas tuul uuristab? Tuur meele tõttu oma mõõtmatu õudust uskuva suuga. Tas lapsele lagipähe ega hetkekski. Unustas kõrvitsat teel takerdus taolistesse tabudesse, mis mõjutavad sina mu katust. Anun teid, andke mulle tuul tuulemasti järgi suunda näitav tuuba valjusega kõrva lõikav kuulnud truult juba tulemas aken endast õmblema, õhukest, aga aadellik, kuna mõjuvad alati, astun Leegline klišee kannul Belgemata puusanõks lindude lennuleks. Nendest neiudest tuleb eemaldada Eluisus. Eks seks puhuks palun uuesti, millal algab hambaharjade rongkäik, millega lõpeb mahorka, tantsijate sammaskäik. Miks rongitöötajatel on rongidel, pole ametiühingut? Tuleb vist hakata täitma seda piinlikku tühikut. Trügimata tüümiani ka üle külvatud küntud küla põllule. Põrkame vastab põhimõttelist õunakivist, mitte mingil juhul kuldset, mis alatasa vingub. Või uskumatult kollane või vaatab öötaevasse ja muigab, sest peenel ja pideval päikesekiirel istub Kuukannupoiss, tõlgutab jalgu ja unistab. Millal küll kuu? Meie kõigi isa isake Kuu suudleb uurideid suures hallis kivis. Kas tõuseb siis tuul, jumalik kuratlik, tuul lopiini õites lumeväljade kohal. Kui kevadistest suudlustest tagune huul. Te kuulsite saadet sarjast elamus. Rääkis Jaan Malin. Saate panid kokku hirvepull värk ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni.