Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, esimesest märtsist, stuudios on Kai Vare selle aasta novembris. Afganistani siirduv jalaväekompanii jääb viimaseks Eesti kaitseväe lahingukompaniks Lõuna-Afganistanis. Pärast 2000 neljateistkümnendat aastat annab Eesti Afganistani armeele rahalist abi. Sõjalise panuse asjus tehakse otsus koos NATO liitlastega. Eestil on kavas suurendada panust tsiviilmissioonidel. Peaminister Andrus Ansip hoiatas siseministritel pruugi toetada valitsuses Priit kama kandidatuuri politsei- ja piirivalveameti juhi kohale, kui riigikogu õiguskomisjon seda ei toeta. Ansipi arvates kama kandidatuur komisjonis toetust ei leia. Eesti Energia kasum vähenes ligi kaks korda. Ettevõtte juhi Sandor Liive sõnul praegune elektri hind uusi tootmisinvesteeringuid ei võimalda. Kaarja elektriturgu reguleeriva amet tegi ettepaneku vähendada elektri hinda kodutarbijatele keskmiselt 6,4 protsenti. Bulgaaria valitsus astus hiljuti elektrihinna tõttu vallandanud protestide tõttu tagasi. Ukraina presidendi Viktor Janukovitši sõnul on praegune gaasileping Vene Gazpromi ka Ukraina majanduse jaoks tappev ninguga. Rain andsid kõnelustel Venemaaga võimalusi hinna alandamiseks. Eestlased tunnetavad end üha rohkem eurooplastena, selgub eurobaromeetri uuringust. Väikese riigielanikena on Eesti inimene rohkem valmis välismaalastega suhtlema, teises keeles filme vaatama ja raamatuid lugema. Haapsalu linn ümbritsevas Ridala vallas otsustas volikogu esimees Isamaa ja Res Publica Liiduga reaktsioonist lahkuda, protestides nii erakonnakaaslaste otsuse vastu, millega vald loobus osalemast. Kaheksa valla ühinemiskõnelustel. Valminud on Tammsaare romaani tõde ja õigus esimese osa audioraamat ja spordis Val di Fiemmes jätkuvatel suusatamise maailmameistrivõistlustel võitis meeste teatesõidu Norra ja Eesti nelik sai 15. koha. Ilmateade lubab meile ööseks vähest lumesadu, hommikuks taevas selgineb, aga homme õhtul hakkab alates saartest uuesti lund sadama. Külma on öösel üheksa kuni 17, päeval kaks kuni üheksa kraadi. Eesti kaitsevägi saadab Afganistani veel kaks rotatsiooni manöövriüksusi novembrist afganistani siirduv jalaväekompaniist kui 17 jääb praeguste plaanide kohaselt viimaseks Eesti lahingu kompaniiks Lõuna-Afganistanis. Kas ja milliseks kujuneb Eesti sõjaline panus pärast 2000 neljateistkümnendat aastat? Otsustatakse koos NATO liitlastega jätkab Mari Rebane. NATO on kokku leppinud, et rahvusvaheline julgeolekujõudude emissioon Aizaf lõpeb 31. detsembril 2014. Juba tänavu suvel lõpetab aisad lahingoperatsioonid, sest selleks ajaks peab kogu julgeolekuvastutus olema üle antud ja Afganistani julgeolekujõududele. Novembris Lõuna-Afganistani sõitev Eskoi 17 tagab julgeolekut eeldatavasti tuleva aasta aprilli alul Afganistanis toimuvate presidendi ning kohalike valimiste ajal ning peaks missiooni lõpetama maikuus. Pärast seda hakkab Eesti andma rahalist abi. Kaitseminister Urmas Reinsalu. Rahvusvaheline kogukond on otsustanud afganistani riiki pärast 2000 neljateistkümnendat aastat toetada kuni 16 miljardi dollari ulatuses. Ega Eesti on praegu otsustanud afganistani armee jaoks. Alates 2014.-st aastast on ta vähemalt 500000 dollarit aastas. Kui kaua Eesti abi annab, pole praegu selge. Eskovi 17 lõpetamisega jäävad afganistani toetusüksused, staabiohvitserid, erioperatsioonide üksused, logistikaüksused. Varustust hakati ära tooma juba aasta eest ja see on liitlasvägedele suur peavalu, sest maad mööda liikuda ei saa. Eesti mure õnneks väga suur ei ole, sest liitlasvägede 300000-st konteinerist vaid 30 kuuluvad Eestile ning kõike rai toodagi. Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras. Kindel on see, et meil on seal 27 soomukite soomukid, tuuakse kõik koju. Ülejäänud tehnika koha pealt tuleb võtta vastu otsus. Kalkuleerisin täpselt, kas kas äratransport on väärt seda, et sealt ära tuua või jääb ta sinna ja läheb hävitamisele. Väga suur osakaal laskemoonast, mis, mis praegu on seal ilmselt pead minema hävitamisele, sest selle äratoomisel ei ole majandusliku mõttekuse. Eesti on Afganistanis olnud alates 2003. aasta märtsist. Välisministeeriumis tunnustati täna välismissioonidel osalenud tsiviileksperte ja välisminister Urmas Paeti sõnul on kavas edaspidi tsiviilpanust maailmas suurendada. Praegu on Eestist lähetatud tsiviilmissioonidele 18 eksperti. Sarnaselt kogu maailmale oleme ka meie pilku pööranud Aafrikasse, ütles Paet. Ta lisas, et ainuüksi eelmisel aastal avati selles regioonis kolm uut tsiviilmissiooni Lõuna-Sudaanis Sahelise Aafrikas, talvel. Planeerimisfaasis on piirivalve missioon Liibüas ja väljaõppemissioon Malis, kus Eesti osaleb kahe staabiohvitseriga. Kuigi need missioonid võivad esmapilgul tunduda meile kauged, on selged tsiviilmissioonidel osalemine kogemuste jagamine ning teadmiste ja oskuste võrra rikkamana koju tagasi tulemine mängib üha suuremat rolli julgeoleku tagamisel ning on ka tähtis sisejulgeoleku valdkonna ühe komponendina, ütles välisminister. Peaminister Andrus Ansip kommenteeris vikerraadio reporteritunnis täna taas politsei ja piirivalveameti uue juhi kandidaadi valikut ning ütles, et tema jaoks see hea välja ei paista. Ansip ütles, et ühendameti uue juhi nimetab ametisse valitsus, kuulates ära riigikogu õiguskomisjoni arvamusel. Minu jaoks on õiguskomisjoni seisukoht siduv, parlamentaarses riigis ei saab valitsus toimetada arvestamata Parlamendi seisukohti ja seaduses sätestatud riigikogu õiguskomisjoni arvamusega kuulamine. Minu jaoks tähendab riigikogu õiguskomisjoni toetavat seisukohta. Kui seda toetavat seisukohta ei tule siis mina kindlasti valitsuses ei saa pakutud kandidaadi poolt hääletada. Praegune protseduur on küll selline, et ei ole väga palju lootust, et kõige enam kõne all olnud kandidaat võiks pälvida riigikogu õiguskomisjoni heakskiidu. Aga hetkel veel ei ole siseminister ühtegi kandidaati valitsusele esitanud, ametisse nimetamiseks on siseministri otsustada, kas minna valitsusse sellise kandidaadiga, kes saab kindlasti valitsuse ja riigikogu õiguskomisjoni heakskiidu või üritada siis läbi suruda kandidaati, kellele toetus on praeguse hinnangu järgi suhteliselt nõrk. Siseministrina on seaduse järgi suur vabadus kaasata oma otsuse kujundamisse eksperte, nõuandjaid, kaastöötajaid, keda iganes. Siseminister võib ka Ma ise selle kandidaadi nime välja mõelda. Tunnistagem, praegu on on see kandidaadi valik küll toimunud üle kivide ja kändude ja täiesti süütuid ja teenekaid inimesi kuidagimoodi riivates. Protseduur oleks kindlasti tulnud varem põhjalikult läbi mõelda ja korraldada asju nii, et sellist ažiotaaži nagu praegu meil on, poleks toimunud. Eesti Energia puhaskasum langes ligi kaks korda 77 miljoni euroni. Ettevõtte juhi Sandor Liive sõnul ei saa praeguse elektrihinna juures investeeringuid teha. Mari Rebane jätkab. Vähenenud kasumi põhjusi tuleb otsida peamiselt muutunud elektriturust ning ettevõtte tegevust puudutavate riiklike õigusaktide ümberkorraldustest, ütles Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. Esimene jaanuar 2013 on väga palju muutunud, elektri tootmine on muutunud vähem kasumlikuks ja põhjuseid on tegelikult kolm, et esiteks me ei saanud osutuda CO2 kvooti. Teiseks on avaldamiseks mis on meie põhiline elektri tootmise kütus keskkonnamaksud kasvanud ja kolmandaks siis lõppes ka biomassi kasutamine Balti elektrijaamas, et seda iga selle, et me pidime oma elektritootmisvarasid alla hindama 63 miljonit eurot ja see oli siis ka peamine põhjus, miks meie kasum kaks korda vähenes. Kõige olulisem asi nii mullu kui ka tänavu on elektrituru avanemine ja koos sellega monopoliajastu lõppsõnas Liive. Kuid Eesti energia on Eestis endiselt ülekaalukalt turuliider, kavatseb ettevõte eratarbijatele rohkem tähelepanu pöörata. Sandor Liive. Elektrituru avanemine läks täna võib öelda juba lõppkokkuvõttes hästi, kuid turg avaneb ükskord, kui ta jääb avatuks, nii et see konkurents, ma usun, sel aastal kindlasti veelgi tiheneb. Me võitleme iga kliendi eest ja loomulikult ainuke võimalus olla jätkuvalt meie klientidele helistatud. Valik on olla konkurentsivõimeline. Enim puudutab inimesi loomulikult elektri hind. Suletud turu tingimustes oli elektri hind ajalooliste kulude põhine ning seal puudus CO2 hind. Nüüd kujuneb hind turul nõudmise-pakkumise vahekorras. Tarbija maksab alati turuhinna ja kui elektri tootmine peaks ettevõttele oleme mingil hetkel turuhinnast odavam või kallim siis muutub sellest firma kasum, mitte hind. Tarbija jaoks hinna alanemist tõenäoliselt oodata ei ole, jätkab Sandor Liive. Kui me vaatame elektri tänaseid turu hindasid siis nad ei ole tasemele, mis võimaldaks teha uusi tootmisinvesteeringuid. Et kui kaua seda ülevõimsus siin regioonis jätkub, et turule on võimalik müüa siis kaupa teenust antud juhul see elektrit odavamalt, kui on täis tootmisomahinda, arvestades ka kapitalikulu. Seda ma ei oska öelda, sõltub majandusarengust kasvust, kuid tänane turuhind elektribörsidel tasemel, mis otseselt uusi investeeringuid ei võimalda, teha. Välissõnumid võtab kokku Janek Salme. Ukraina presidendi Viktor Janukovitši sõnul on gaasileping Vene Gazpromi ka Ukraina majanduse jaoks tappev ning Ukraina otsib kõnelustel Venemaaga võimalusi hinna alandamiseks. Janukovitš ütles, et Ukrainal on raske Venemaad milleski süüdistada ja praegu on see Venemaa õigus muuta lepingut või mitte muuta. Janukovitši väitel kaotab Ukraina 2009. aastal Julia Tõmošenko poolt allkirjastatud gaasileppe tõttu aastas umbes kuus miljardit dollarit. Janukovitš kohtub esmaspäeval Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Bulgaaria elektriturgu reguleeriv ometigi hiljutiste meeleavalduste järel ettepaneku vähendada majapidamistele elektri hinda keskmiselt 6,4 protsenti. Ettepaneku kohaselt väheneks elektri hind Austria firma ESPN klientidele 7,3 protsenti ning kahe Tšhehhi energiafirma klientidele 6,7 ja 5,3 protsenti. Tagasi astunud peaminister boiko Borissov oli lubanud elektri hinda vähendada kaheksa protsenti. Bulgaaria parlament kiitis üleeile heaks seaduse, mille alusel on elektrihinna alandamine lihtsam. Sellele olid eelnenud elanike meeleavaldused ja valitsuse tagasiastumine. Hollandi Haagi kohus mõistis randa päritolu Hollandi kodanikku kuueks aastaks ja kaheksaks kuuks vangi genotsiidi õhutamise eest. Kohtuotsuse lõhutas praegu 66 aastane Ivan pes Abja viha tutside vastu enne 1994. aasta veresaunapessa viia mõisteti õigeks aga kõigis teistes süüdistuse punktides, sealhulgas genotsiidi läbiviimises, mõrvas ning sõjakuritegudes. 1994. aastal tapeti randas lühikese aja jooksul umbes 800000 utsid ja mõõdukat Hutud. Hispaania lennufirma Ibeeria töötajad alustavad esmaspäeval teist päevast streiki, mille tõttu on ettevõte sunnitud tühistama 1370 lendu. Streigiga protestivad Ibeeria töötajad 3800 töötaja kavandatud koondamise vastu. Ümberkorraldused on seotud Ibeeria ja British Euesi ühinemisega ning muudatustega ja G-grupis. Ja see on kinnitanud, et jätkab koondamisi, kuna grupi eelmise aasta kahjum oli 943 miljonit eurot. Ja tegevjuht vili vools tõdes, et Ibeeria peab ellujäämiseks läbi tegema muudatused. Juhtkonna ja ametiühingu kolm kuud kestnud kõnelused ei ole seni tulemusi andnud. Tere õhtust sotti üleeuroopalise avaliku arvamuse uuringu eurobaromeeter Eesti aruannet, uuringus keskenduti inimeste ootustele seoses Euroopa Liiduga. Liisu Lass teeb ülevaate. Neljandik Eesti kodanikest ootab Euroopa Liidult eelkõige elukvaliteedi parandamist. 15 protsenti inimestest pidas oluliseks laiemalt võrdsuse saavutamist teiste Euroopa riikidega. Tööhõive parandamist ja kriisiga võitlemist ootas Euroopa Liidult kümnendik vastanutest. Emori uuringuekspert Aivar Voog tõi välja, et elukvaliteedi tõusu all mõeldi nii ostujõu paranemist kui palkade ühtlustamist teiste Euroopa liidu riikidega. Sellist ootust oli siis 24-l protsendil väljendatud Euroopas on seda oluliselt vähem, majanduslikud ootused on tugevam seal, kus sissetulekud väiksemad. Mujal Euroopas oli soodus pigem stabiilsus, ootus. Eestlaste teadlikkus Euroopa küsimustest on veidi kõrgem kui Euroopas keskmiselt. Samas paistab Eesti silma selle poolest, et oma õigustega euroopa kodanikuna ollakse hästi kursis ja soovitakse ka rohkem teada saada. Eelkõige tuntakse huvi teistes Euroopa Liidu riikides arstiabi saamise seal töötamise jaga elamise kohta. Kuna Eesti on väike riik, siis ilmnes uuringust, et siinsed kodanikud on võrreldes paljude teiste riikide kodanikega kõigele uuele palju avatumad. Näiteks suhtuvad Eesti inimesed teistesse riikidesse reisimist välismaalastega suhtlemist, võõrkeeles lugemise või televisioonisaadete vaatamise palju avatumalt kui mitmete suurriikide või Lõuna-Euroopa riikide kodanikud. Inimeste avatusega on tihedalt seotud ka see, kuivõrd tunnevad inimesed ennast Euroopa liidu kodanikena. Võrreldes eelmise kevadega tunnevad eestlased ennast rohkem eurooplastena, mis on Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Hannes Rummi sõnul üllatav. Eesti astus Euroopa Liitu 2004. aastal ja mitte kunagi sellest ajast saati pole olnud nii eurokriitilist debatti Eestis kui meil eelmisel aastal, eelkõige siis sellega, et Eesti sama ESM-is selle otsuse eri aspektid tekitasid ühiskonnas väga palju kriitikat. Sellel taustal on tõesti üllatavat, oleks võinud arvata, et ESM-i otsus, mis väga paljusid Eesti kodanike järglased tähendab seda ühist Euroopa kodanikuidentiteeti ka vastupidi, see hoopis tõust. Kui siin 73 protsenti Eesti kodanikest tunneb ta ennast ka Euroopa Liidu kodanikuna siis Riigikantselei ligi aasta lõpus. Selliseid küsitlusega, kui õigeks-valeks peavad eestlased Eesti kuulumist Euroopa Liitu ja siis 71 protsenti vastanutest arvas, et see oli, oli õige otsus. Eestile kasulik otsus. Suurusjärgud näitavad, et tegelikult üldine hoiak Eestis on sarnanev. Läänemaal Ridala vallas muutus volikogu esimehe protesti tõttu Isamaa ja Res Publica Liidu võim hapraks. Ivar Soopan räägib lähemalt. Ridala oli eelmise aasta lõpus Läänemaal alanud ühinemisplaanide keskpunkt, Läänemaa edukama valla ümber soovis liituda veel seitse valda. Ootamatult tõmbas aga Ridala volikogu läbirääkimistel pidurit, mille tulemusena on nüüd ühinemiskõnelustel vaid neli valda. Ridala volikogus oli seni 15-st kohast kaheksa, Isamaa ja Res Publica Liidu käes. Just selle erakonna esindajate otsuse tõttu jäigi ühinemine katki. IRL-i fraktsiooni kuuluv volikogu esimees Olev Peetris teatas nüüd, et lahkub fraktsioonist. Sellepärast, et Ridala vald ei otsustanud liitumisläbirääkimistel kaasa rääkida ja mina oma fraktsioonist olid nagu ainuke, kes selle läbirääkimise poolt oli, teised olid vastu ja minu arust puudub see kolkapatriotism. Ma vaatan asja natuke suuremalt ja laiemalt. Jõudude vahekord on nüüd Ridala volikogus varasemast teistsugune. IRL-il on opositsiooniga sama palju kohti Olev Peetris, et saada ka ainuke fraktsioonita volikogu liige, kelle otsustel hakkab olema suur kaal. Peetrise sõnul pole tal praegu plaani opositsioonis olevate fraktsioonidega ühineda ja niimoodi nende häältega volikogus esimehe koht säilitada. Ei, ei, tänase päeva seisuga ei ole mingeid plaane, ma leian, et ma olen piisavalt pikalt olnud volikogus, et volikoguga juhtinud, nii et see ei ole mingeid eesmärk omaette, et volikogu esimees olla. Kuna Ridala enne sügisesi kohalike omavalitsuste valimisi kellegagi ühineda ei kavatse, siis peetilise sõnul tähendab see vallale kaheksaks aastaks paigalseisu. Järgmised kaheksa aastat ei muutu Ridala valla jaoks midagi. Vähetõenäoline valimiste vahepeal, midagi muutub praegu volikogus tunda, et valmistutakse valimisteks. Ma ei ole sellest väga aru saanud, aga võib-olla valmistatakse ka see, et ühel pool on IRL-i teisel pool Reformierakond üks poolt, teine vastukasse ei näitagi mitte valimissituatsiooni üks vastandub teisele, seda kindlasti näitab jah, et vastandatakse kuigi riigi tasandil puhu kipub seis vähe vastupidi olema. Võib-olla tuleks seda küsida, et, et kui palju siukses väikses kohas üldse poliitikat tehakse, pigem on need põhjused ehk muud. Arvatakse, et üksi saadakse väga hästi hakkama ja aga ei anta tõenäoliselt aru, et kui pikalt. Läänemaal on teinegi vald, mille volikogu eitav otsus naabritega ühinemisläbirääkimiste alustamiseks põhjustas võimuvahetuse. Nimelt astus veebruari keskel Vormsi vallavanema kohalt tagasi Urmas Pau. Ivar Soopan Haapsalu. Kirjandusliku vargamäel esitleti Tammsaare romaani tõde ja õigus, esimese osa audioraamatut, mille on sisse lugenud Meelis Kompus. Olev Kenk käis esitlusel. Tõe ja õiguse esimese osa ülekuulamiseks tuleks kulutada 22 tundi. 550 leheküljeline romaan mahub 20-le CD-plaadile. Romaani kuuldavaks teinud Meelis Kompus ütleb, et töö oli seotud ka terve rea raskustega. Tammsaare tekst on kindlasti ju väga tihe ja Tammsaare geoloogid on tihtipeale sellised, kus ei tulegi dialoogid, seal osaleb väga palju inimesi korraga, et kuidas teha siis nii, et inimene, kes seda audioraamatut lõpuks kuulama, hakkab ta saksa aru, kes räägib sellest, Tammsaare on väga nappama saata lausest ja võib-olla selle teksti eraldamine selline sõelumine ja see oli see koht, mis nõudis väga palju tööd. Nüüd sai esimene osa üle loetud ka uue pilguga. Milline see pilk on? Me kipume mõtlema tõesti õigusest kui ainult Andrese ja Pearu sellisest oma pahelisust nägelemisest, aga minu meelest just see vargamäelt alla minek teadmisega, et ma ei tule kunagi tagasi, saagu või palju kehvem ükskõik kuhu, aga ära siit võib-olla see praegune, selline sotsiaalne, selline olukord, selline kliima pool, mis meid ümbritseb, tõstis just selle teema minu jaoks eriliselt esile. Anton Hansen Tammsaare muuseumi juhataja Maarja Vaino ütleb, et tõe ja õiguse esimese osa audioraamatuna väljaandmine on oluline ka kultuurilooliselt sest nüüd on romaan kättesaadav veelgi suuremale hulgale inimestele. Paratamatult audioraamat, e-raamat kõik need on uue nähtused ja, ja kui see tekst nende nähtustega kaasa ei tule, siis ta mingil määral vajub teadvuses vähemarginaalsemate tekstide juurde. Audioraamat ei ole ju enam mingi väga Uusega eksootiline nähtus, et pigem isegi ongi naljakas, et, et väga palju teisi tekst on ju ennem juba audioraamatutena lindistatud. Ma arvan, et on päris palju inimesi, kelle jaoks on täiesti nagu loomulik tegevus, et ta paneb endale muusika asemel teksti taustaks mängima ja, ja ta saab sellest hea meeleolu. Ja noh, loomulikult ma arvan, et on palju abiõpetajatel õpilastel, sellest tekstist ja, ja nagu kindlasti juba ka mainitud ikkagi nendele inimestele, kes teksti ei saa lugeda. Tõe ja õiguse esimese osa andis audioraamatuna välja sihtasutustele Tammsaare muuseum Vargamäel. Projekti toetas avalikkusele tundmatuks jääda sooviv inimene, kes ise muuseumile selle mõttega välja käis. Järgmisel nädalal jõuab audioraamat ka raamatukauplustesse. Raamatu MP3-versiooni on võimalik osta keskkonnast, kuula. 24 punkt. Ee. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Spurdi sõnumites teeb ülevaate Taavi Libe. Palli Femmes jätkuvatel suusatamise maailmameistrivõistlustel võitsid meeste teatesõidu norralased tuur taastaja Jerdalen Eldar Running, Suur röötaja, Petter Northug. Võidu vormistas Northug, kes edestas võimsa lõpuspurdiga rootslaste viimase vahetuse sõitjat Kalle Halfarssoni. Pronksmedal läks Venemaa koondisele. Eesti nelik Peeter Kümmel, Karel Tammjärv, eri Vahtra ja Aivar Rehemaa lõpetas 15. kohal, kaotust liidrile kogunes viis minutit ja 42 sekundit. Aivar Rehemaa kommentaar. Ma arvan, et me võiksime tänasel päeval oma peakonkurendid ära, kes meil siin olid, et et Ukraina ja Poola sealt iga kohta ettepoole oleks juba enne seda, et iga mees teeb enda kohta ikka väga hea sõidu. Poolaga läksin koos minema ja ta seal algul nagu natuke üritas kaasa tulla, siis ma võtsin ka korra maha, aga teine ringtäika jäi jäi maha ära ja siis poolteist ringis on ikka suht rahulikult sõita. Kuigi samas noh, ütleme, et hea, et täna Ma ei olnud distantsi peale. Et isegi niimoodi varuga sõites oli täna päris raske, ma ütlen, et täna tundus, et on raskem, aga aga noh, ma ei tea, et nad nii kaks erinevat sõitavad nende väga võrrelda ei saa. Andres raja Jöteboris alanud kergejõustiku Euroopa sisemeistrivõistlustel 60 meetri tõkkesprindis eeljooksust edasi pääsenud raja sai oma jooksus seitsme, 90-ga eelviimase koha. Kokkuvõttes oli raja 28 võistleja seas 24.. Kristjan Kanguri koduklubi Siena motepaske alistas korvpalli euroliigas koduväljakul Istanbuli Fenerbahce ülkeri 87 69. Kangur mängis 31 minutit, viskas neli punkti, hankis viis lauapalli, andis kaks korvisöötu ja tegi kaks pallikaotust. Monte baski on vahegrupi tabelis seitsme võidu ja kahe kaotusega teisel kohal. Nüüd räägib Merike Merilain Mele ilmast. Öösel pilvisus hõreneb, kohati sajab vähest lund ja tuiskab veidi. Puhub põhjakaare tuul viis kuni 10, öö hakul rannikul veel puhanguti 14 meetrit sekundis. Hommikuks taevas selgineb ja õhutemperatuur langeb miinus üheksa miinus 15-ni, Ida-Eestis kuni miinus 17 kraadini. Ja päev. Päeval jällegi pilvisus tiheneb, õhtupoolikul hakkab alates saartest lund sadama ja tuiskama ja sadu levib suve jooksul üle mandri. Tuul pöördub lõunasse ja kagusse ning tugevneb pärastlõunal kaheksa kuni 15, saartel ja rannikul puhanguti 18 kuni 20 meetrini sekundis ning õhutemperatuur tõuseb päeval miinus nelja miinus üheksa kraadini, saartel kuni miinus kaheni. Aitäh Merike Merilain. Niisugune oli tänane Päevakaja, mille pani kokku Kai Vare kena õhtut ja kuulmiseni.