Siin me oleme, nüüd ongi meil juba külas kunstnik Toomas kuusing, kes eile oma näituse harilikud inimesed siin Tallinnas avas. Tere, Toomas. Tervist. No Toomas täna on ka mõneti selle näitusega seoses siis justkui nagu teine avamine täna Systallina teisipäeva raames just nimelt Tam galeriis, kus sinu näitus harilikud inimesed on? Keila neljast saavad siis huvilised ligineda ja vaadata sinu näituse üle ja seal kohapeal toimub ka vestlusring, mida juhib p Peeter Allik, et siis lootsin, heli läheb lahti, siis Tallinna Teisipäev juba teine Tallinna teisipäev, kus siis tõesti viis galeriid tutvustavad oma põnevat sisu. No Toomas, mis siis, millest siis seal nagu juttu tuleb, kas harilikest inimestest? Nii-öelda nagu jah, kindlasti tuleb harilikest inimestest juttu, aga ega ma ei mõistagi sellele küsimusele vastata, millest seal juttu tuleb, ma ei teagi, milles. See vist selgub siis kohapeal ja siis ongi tegelikult päris hea. Kujuta ette, kui, kui me kõik selle jutu siin ära räägiks, et siis ei oleks võib-olla isegi põhjust kohale minna, aga räägime siis ikkagi sinu näitusest natukene? Ma saan aru, et Laura käis ka ise eile kohapeal ja seal seda puskarit jooma saab. Mina puskarit joonud, sest et olin autoga, ei julgenud, tead hakata isegi mekkima elumist õudselt hoidnud, kui küljes. Ma ma ei tea, ma ei ole ausalt öelda, ma ei ole isegi kunagi seda maitsnud, aga koos hapukurgi ja suitsuvorstiga seda tõepoolest seal pakuti ja näituse avamisel ei olnud lihtsalt ainult näituse avamine, vaid seal kõlas ka saksofoniheli ja loeti luuletusi, nii et selline väga mõnus olemine seal oli. Ja Tõnu, kui sa arvad, et harilikud inimesed et tõepoolest Toomase maalidel ongi sellised harilikud inimesed, siis kaugel sellest minu seal vist ühtegi sellist nagu päris või ikka mõned olid, enamik oli ikkagi seal loomapildid või, või õigemini nagu loomad, kes olid kuidagi inimeste käitumismaneerid üle võtnud onseni. Jaa, on küll nii, aga eelneva jutu peale vahemärkuseks, et puskar tee pakkunud kohal oli hansa ütled selle kohta puskar sissiämbris, solvang. Kas sa mõtlesingi just Braugatiivses võtmes, et need asjad tuleb ära lahendada, eks ole, et paljudel rahvastel on selline nii-öelda nagu siis kohaliku viina või ajamise mingi komme, et kui täpsustaks need asjad siis ära, et kuidas son, kes kuulub siis sellise rahvaliku puskari traditsiooni või on ainsa puhul noh, tegemist hoopis mingi muu nähtus? Tusega hansa hansa ja puskari vahe on see puskarit ükskõik millest ajale. Hansa on tehtud ainult rukist ja puhas kraam. No vot, ehk siis see on ka üks kindlasti kandidaate Eesti Eiffeli tornile või järsku või kuulasid sa, Toomas ka seda presidendi kõne, kus räägiti, et nüüd tegelikult võiks võiks seda Eesti Eiffeli torni otsida, mis on see, kus on siis niisugune loovus ja leidlikkus on kokku pandud, et midagi niisugust erilist Eesti koha pealt ja muidugi kuulasin ilusti, lips oli ees ja lipp laua peale hansapuder laua peale. Nonii. Et kas ainsa võiks väljamaalastele meeldida, kuidas sul on kogemusi kindlasti. Vahe ja muidugi olen, pakun, see läheb igal pool väga peale. Kahe käega võetakse vastu häda, küsitakse veer. Aga see eile eile pakutud Hansa oli sul enda aetud või või on see ikkagi selline poepoekraam või käib see, kuidas, kuidas seda üldse hankida endale? Vaid tahaks nagu siis kuidas saab, pead mulle helistama ja siis ma toon sulle, aga ma ise käin, värk nagu natuke ise ise. Ma ei oska, kas ongi rohkem niimoodi, et, et keegi tegelikult nagu ei aja, on ju noh, ütleme niimoodi, aga kuskilt ikkagi saab. Nii täpselt ongi selline mõnus salapärane värk, nagu öeldakse, ja varsti ma kujutan ette, et siin ukse taga on nagu öeldakse. Aga see selleks nii kaua, kui me siin ikkagi vabalt äkki ta siis räägime veel sellest näitusest, et see ainsa asi on nüüd natukene klattida jutud, et oleme ikkagi täpselt nendes küsimustes, muidu võime vastu lõugu ka saada, aga näitus siis, kas seal mingi animistlik või midagi, midagi sellist, et loomad on nagu natukene inimeste rolli pandud. Räägi sellest nendega ja on küll pandud, aga ega ma neid loomi seal nii väga üle ei tähtsustaks, skin kahel kahel, pildil kolmel või neljal sai järjest rohkem, neid juurde tuleb ikkagi, eks. Aga, ja kahel on ainult ainult loomad, ehk siis loomapead inimeste asemele pandud inimeste pida tasemele. Aga kas need loomad seal on maal kukkus 13 maali. Et seal olid ikkagi loomadeks, mul tuleb meelde, olid kasutatud ahvid, siis olid sead, siis oli seal üks. Kui ma ei eksi, kas need siis lendur? Siis need loomad iseloomustavad mingeid konkreetseid inimtüüpe ka sinu maalides. Just hoolika ikkagi, eks ole, et siis natuke võid, vihjati, et miks sul see, mis ahviga on, et ahvid on kindlasti mingid edevad Ahven on igasuguseid ja kui seal ei ole ainult ühte helige ahve ja seal on, ongi kõige targemad ahvid orangutangi tungil seal kõige tähtsamad tegelased ja siis need veidi hullimad näidendis pärdikud olid ka sellised päris. Ja siis need rumalamad teenindavad targemaid. Aga sead siis üks siga ahmis sööki kuskil maali peal kõvasti. Ja kukk Kukk oli, seal oligi kogu see loomapundar, härra liigub uksel, sümboli sümboliseerib ka teatud tegelast. Et sinu ütleme vahendid vähemasti, mis te selle näituse puhul kasutad, on siis ma saan aru, ma ei ole küll näinud, eks ole, et on pigem traditsioonilised kunstnikud, ütleksin traditsiooniliselt, et näed teid maale. Et seal ei ole selliseid vigureid kui, kui, siis kaasaegses kunstis võib-olla, mis, mis vahel inimesi noh, kuidas öelda, endast välja ajab või segadusse vähemasti. Ai seal segaduste miski segaduse, et ilusad tiptop, õlimaalid lõuendil, traditsiooniline. Korralike raamiga, et täitsa võib osta, on ju ka inimene, et selles mõttes sobib ilusti seina peale panna ka. Aga selles mõttes, et kuigi seal näitusel oli 13 maali, nagu Toomas ütles, siis ega seal osta väga palju ei olnud enam, et kõik olid juba päris paljud olid jah müüdud juba, et need on sul juba varasemast ajast ära müüdud või läksid eile juba kõik kaubaks. Eile eile endist midagi kaubaks. Aga jah, vahepeal krabatakse kiirelt ära. Nii et tasub ikkagi teha. Peab tegema nõudlust, nõudlust on, vot see on üks tore asi. Tõdede ja selle peale võiks kohe siis Toomase Ühe valitud loo peale panna, et mis, mis kraami muusikat sa täna meid. Mis kraami muusikaga siis meid rõõmustada? Alustame kohe väga hea looga, et kui oluliste muusikat tuua, siis ei saa kuidagi üle ega ümber Sleierist mehed sellega alustama. Nii kõlas siis meie tänase saatekülalise Toomas kuusingu esimene soovilugu ansamblilt layer ja selline raju äratus ta meile siin päevasesse aega oli. Rääkisime enne sind Toomasega tema eile avatud näitusest ja põgusalt sellest vägijoogist Hansast ka. Aga miks Toomas sellest Hansast nii palju teab? Üks põhjus on see, et Setumaalt pärit on toomas, kust kandisse täpselt sealt pärit oled, siis? Sündisin Meremäel, passis on Meremäe kolm esimest eluaastat. Elasin Obinitsas ja siis vanemad viisid mind ära Põlvasse. Ja siis olid Põlvas või praeguse ju enam põlva Zeela suvel suvel alanud suve laadika seal ja et see nii-öelda Setumaaga sihuke side on säilinud tänaseni ja just mingil mingil eluperioodil allivers katkenud, aga praegu käin seal iga suvi. Geid siis mida tegemas jõudu ammutamas? Aga jõudu ka kindlasti muidugi taas Evarile õllel olen külas, kui seal käin, küll teavad neid, ma ei peagi perekonnanimesid nimetama. Niimoodi ja jah, suvel veedan vahepeal maalin, seal. Teen kujutan setu inimesi vahepeal ja ka harilikke inimesi. Mulle tundub, et just see setu kultuur, et see on kuidagi noh, vahepeal ta oli, võib-olla oligi natuke soikus, aga viimastel aastatel on kuidagi eriti jõuliselt tagasi tulnud ja inimesed kuidagi uhkusega ütlevad, et nad on setud ja kannavad seda kultuuripärandit nagu niimoodi noh, ongi uhkelt edasi. Ja jumala õige jutt isegi isegi panen rahvariided selga. Nii et presidendi vastuvõtul oled sa käinud või ei ole. Ei ole veel, et kui kutsutakse, siis ikkagi paneksid ka. Näiteks siin on ju rahva selga. Kas sa ütlesid see vahepeal nagu selle sideme kaotasid? Mingil põhjusel sa tulid siis kuhugi nüüd Eestimaal teisi kohta ära? Jajah läksin Pärnusse mingi aeg 25 aastaselt, aga see sideme kaotamine, see oli veidi ennem sissiga. Pubeka ajal niimoodi, siis olid mingid muud teemad, see tundus lihtsalt nagu kuidagi nõme see kogu see kultuurivärk või? Ei tea, see oli sihuke nõuka Aegi ja siis kolhoosiaeg ja hoopis teised teemadel ei puutunud seal kokku üldse seal setu lauluga ja siukse asjaga ei puutunud üldse kokku ja, ja siis kuidagi ma ei tea, palju ägedam oli kuskil sõpradega midagi muud teha, kui sinna minna seal siis ei elanud ka. Tegid sugulast enam tol ajal ja sõpru seal ei olnud jäänud, mis sa passid seal, need mehed joovad? Kuidas see asi seal noh, praegu on, et see see joomise lugu vist ikkagi kestab seal tugevasti, et mingi pitseri paneb kohalikule elule ka No aga ma arvan, see on igal pool siin meil niimoodi, et see ei ole ainult seal joomise ajal, aga ei, seal on, seal on praegu on ikka väga tip-top, sest näeb ikka väga, väga palju aktiivseid noori tüdrukuid, kes laulavad setu laule ja tegelevad tegelevad sellega väga aktiivselt. Ja noored just, mitte mitte ainult vana teha, eks ole, ja, ja mitte ainult tüdrukud, need mõned poisid ka just just oma mingit pärimusteatrit teevad ja kõik kõik seto keeles ja väga kihvt. Et see on nüüd saanud noh selles mõttes nagu tore, et, et see on nagu omamoodi ka nagu kuul asi, et, et see, et see noortele ja ajaloos väga kuul. Et seda nagu rõõm tõdeda, mis, mis asjad veel selles setoga seostuvad, on muidugi see eetri või jõhka joomine, kas, kas seda ka seal esineb, oled sa tähele pannud? Muidugi esineb, et see on nagu tervisele kasulik. Just see ongi vanad inimesed, võtavadki varsti. Seda ei olegi kerge kätte saada, aga viisa on olemasaegseid, spetsialist tuuakse. Ja nii see on. Selline pool salavärk seal kogu selle alkoholi tarvitamise taga on, sest et ega selle Hansjaga on vist samamoodi, et ametlikult seda teha ei tohi, aga või müüa ei tohi või kuidas see süsteem seal on, tead sa täpsemalt? Ega ma täpsemalt ei teagi, aga ega selle joomisega seal ei ole, niimoodi seal on, ikka ei ole üldse nii hullud lood ka, et selle asjaga on ikka väga ka traditsiooniline värk ja et kui pidudel on niimoodi, et üks on siis näiteks Hansapakkuja ja seeme, siis vastutab selle peo eest, tema käib ringi ja pakub, et kellele on veidikene Barbits juurde vaja, kellel enam üldse ei tohi anda ja hoiab silma peal ja just just. Asi kontrolli all jah, täpselt sihuke asi, mis sind kunsti juurde tõi, millal see kunsti juurde toomas jõudsid? Ma olin 25 kui mul sai töö tegemisest villand. Mis tööd sa viskasid? Viskasin, viskasin keraamika savi. Olin savimeister ja nikerdasin puust õlle kappadele sammas ja niisugune töö oli, aga siis mina ei tea, viskas üle ja siis 25 olin, siis läksin Pärnusse kooli ja hakkasin õppima. Aga mingisugune huvi pidi sul olema ikkagi varem olemas, sest et 25 aastaselt otsustada, et nüüd ma tahan kunstnikuks saada, ilma et oleks mingisugust eelnevat kogemust, on suhteliselt. Keeruline lapsena ikka joonistanud? Ja joonistasin kogu aeg vihikunurkadele, aga nööridega ma kunstnikuks ei tahtnudki saada. Ma läksin algul, et niisama lähen, vaatan, proovin ja vaatan, mis värk on. Mõtlesin hoopis, et ma olin täiesti mees metsast, ma ei teadnud, mitte halligi kunstis, nagu ma tean tihti kunstnikel midagi, mõtlesin lihtsalt, äkki skulptuur on lahe. Lähen vaatan. Aga siis hakkas maalimine ja linoollõige hakkas rohkem meeldima, kui skulptuure Pärnus, siis õppisid seal siis seda kunstivärki ja akadeemia grada. Väga äge kool oli. Ja pärast seda tulid sa ka Tallinnasse veel õppima? Jah, tulin, aga mul on Eesti kunstiakadeemia lõpetanud, aga ma ei ole seal päevagi õppinud. Niimoodi selline lugu juhtus. Punktid olid täis ja, aga lihtsalt skandsin punktid üle ja oli vaja end diplomitöö teha ja seda tegingi Pärnusse. Paneme nüüd jälle muusikat peale ja ma kahtlustan, et sellist karmimat kraami me praegu võib-olla isegi ei tule või siis kus võtteks peksma nüüd seto värk olema. Lahmast mütsi otsa on nimineste koor, mehe laulavad jälle väga kihvt asi. Päevasaar voodi õnnist. Taar tulieda min kuuljatama Ki. C laagi ja moora müüde köile ta. Ja see üle ka seda ja aiaroovi. Ei näe Kaago tulliga emanatog, see naa. Jaalima võti väljenaksime, mäed. Kuufaas pool päevast taar voodionnist. Nii laulsid meile siis setu mehed. Ma ei tea, proovisin küll nagu kuulata ja aru saada, ega väga hästi aru ei saanud, millest laul käis, et Toomas, kas oskad äkki kuidagi tõlkida, kuulasid sa ise, millest laul käis. Samal ajal lobisesime, ei olnud aegagi. Ja mis need laulusõnad üldse las laulad, millest millest tahavad. Toomas, sa rääkisid meile, et sa ise laulad kaasa vahel, kui ikka geid. Sealkandis. Jah, seal, kui käin sealkandis, siis korraga ei tule sealt tagasi niimoodi, et poleks ise laulnud. Kuidas niisiis õnnestub või isegi kui ei taha pannakse laulma? Ei? See noh, väga väga, väga väga ikka ise ka tahad, ei ole niimoodi, et pannakse ja seal on kuidagi on seal seal setus niimoodi, et et päeva lõpuks ikka laul tõmmatakse lahti ja ilma napsita, kusjuures ja ja jah, ikka õhtul mõnusalt ja hommikul ärkad, Evar päike paistab väljas Evar võtava karmoška välja ja kohe tõmmatakse tuju heaks. See ongi kõige tähtsam, et see tuju läheb rõõmsaks. Toomas saavad ju meil selline polüklot ka, et oskate nii seto keelt, võro keelt, põlva murrakut. Et ja keelt ka veel ja veel jah, et Eesti ja ja siis kirjakeeled, mis, mis veel on, eks tuleb nüüd rääkida võõrpäris, võõraid keeli ka on ja tuleb. Et mis sa seal, mis keeles tavaliselt nagu räägid väljamaalastega. Nii nii hästi või halvasti inglise keeles. Räägi meile nüüd natukene siis seda, seda barista seto keelt ka, et et see, mina olen nagu siis saanud aru, et on kõige raskem mõista, siis ütleme siis Eesti inimesele, kes on põhja põhjarannikul, kes on kes on jah koolis õpetatud eesti keelt kõnelema. Ja ole jääb seal kõneleda, kui keegi vastu ei kõnele. Aga mul on ka ta seto keelega sääne, et kuna põlvkonnale üles kosmoses siis on niimoodi, et ega mul ongi nii, et ma pane segamini põlva võru-setu murrakut puhas seto keelt. Ma ei mõistagi. Ja kõik saavad aru ka, et setod kaka noogutavad, et jah. Et jajah, aga ta seto keele või on ka praegu ega. Vanad seto keelt kehtivast kõnelegi on küllaltki küllaltki vahtsamat keeld panud vajab praegu on ka, et, et ega tule mõningaid sõnu tule monomonomärgutada. Oledki olemas. Šansid. Aga noored, kuidas noored selle nende murrakute või keeltega on, et noh, vot siin on ka see teema, et mõni lausa solvub, kui sa võru keelt lihtsalt murrakuks nimetad ja tahavad ikkagi keeliks nimetataksegi, kuidas noored neid asju oskavad praegu? Väga hästi. Uhkusega, eks ole meie noore oma küllaltki vahve. Toomas on meil siis täna külas, eile läks lahti Toomas kuusingu näitus harilikud inimesed ja tõesti täna kell neli ka Tam galeriis siin Tallinnas Lootsi neli. Võib siis Toomas kuusingu näitust näha, täna tuleb veel kauba peale vestlusring. Ja eks siis näis, mis üldse saab ja, ja neid Kalariisid, mida saab siis täna. Läbisõit on kogunisti viis, aga Toomas. Räägi, kuidas sa siis nüüd siia Tallinna sattusid või otsustasid tulla mees metsast, kuidas sa siin suurlinnas, kui neid nii mööndustega võib öelda, oled siis kohanenud? Aeglaselt kohanenud, et ega ma Tallinnas suurt midagi ei iialgi. Tegelikult, et liigun ainult kalamaja, Telliskivi, vanalinn, kesklinn ega must ei teagi midagi, eriti autoga ma oskan Tartu poolt Pärnu poolt sisse sõita, väljasõit. Ometi oled sa siin juba viis aastat elanud, et kas lihtsalt kunstnikel on Tallinnas kuidagi lihtsam ära elada, oled nagu siin niimoodi klint, pull. Ei tea, et seda ma ütleks, aga eks ma siin ikka tüdruku pärast valan. Tallinnas. Et see, see armastus ikkagi just selle nimel tehakse igast asju, et sina siis tulid suisa Tallinna ära. Tuli tulla. Hing on ikka seal. Pool ja ei, ma olen suviti, olen ikka seal. Suvel ma ei ole Tallinnas, ma ei tea, kas ma peaksin siin härra, suvitad naise kaasa ikka ja naisel puhkus suvele. Aga põgenenud oled sa siit Tallinnast korduvalt ka väljaspool Eesti piire, sa oled käinud kolm korda sellisel grandioossed festivalil nagu pööning, mänd, mida peetakse kuskil Nevada kõrbes. Nevada kõrbes üleval otsas ja Black rock Desert. Ja sinna on siis nädalaks ajaks on eitajaks üles Black rock City. Keset kõrbe tehakse lihtsalt nullist, ehitatakse üles. Ja pärast jääb ka null. Täiesti, sest seal pärast käivad üle nüüdi hanerivis, kõik korjavad kogu kogu jama on, mis on ununenud kellelgi üles, sest vastasel juhul neil enam seda seda kõrbe osay rendida. Sari direndia. Toomas räägi sellest festivalist natukene, sa oled käinud seal kolm korda, järelikult noh, loogiliselt võib arvata, et et sulle siis esimene kord juba meeldis. Siin on, meil käskis minna niisugune mees nagu stiibanooni saime temaga tuttavaks, kui ta veel Sacramento seilas. Siis see mees ütles, et, et kuulge, mehed, sinna te peate minema, aga siis idakalda inimesed, need olid kõik väga skeptilised, ärge minge, puhas jamps. Ja siis ikkagi otsustasime minna ja peale esimest korda oli selge, et siia peab kindlasti tagasi tulema veel. No aga siis võimegi võib-olla natuke rääkida, et mis seal siis noh, sellist oli. Ta on suures osas on ta küll kunstifestival niimoodi, seal on väga palju skulptuure ja installatsioone ja ja kõik on, noh, Ameerika kõik on super võimas. Ameeriklased peavad tegema kõike kõige suuremate dismõõtmetelt just. No mis seal on sellised meeldejäävamad asjad olla. Mis seal kohe niimoodi, no näiteks üks skulptuur. See oli kaks võimalust rekkat üksteise otsa torni pandud kõver nagu s tähtsaks seest ka altotsast üles ronida. Ja väga-väga võimas skulptuur. Ta oli väga ilus, väga kihvt. Kuulame vahepeal jälle Toomase kaasa võetud muusikat ja siis räägime ehk sellest pööning männist juba veel pikemalt ka. See oli meie tänase saate külalise Toomas kuusingu üks kaasavõetud lugu, ansamblilt, tuul, see lugu kestab tegelikult pea 10 minutit, aga meie kahjuks ei saa tervet lugu ette mängida, sest et siis meil ei olekski aega Toomasega rääkimiseks üldse. Me jäime pooleli sellise hästi vinge festivali nagu pööning mäeni juures ja testini vaada kõrbesse toimub, ma saan aru siis nagu iga aasta toomas on käinud seal juba kolmel festivalil ja seal on tõesti siis ikkagi väga vinge ja noh, Toomas tahakski teada, et kui lihtne sinna siis pääseda on, et kas see on lihtsalt see, et võtad, sa pead kohale jõudma ja saad saad põhimõtteliselt kohe nagu, nagu osa ka seal mingi tasu ka, et sa pead midagi maksma, piletid, pääsmed. Ja kõige need peavad endale üldse pileti saama. H et see on üpris keeruline lugu. Et nüüd viimasel aastal oli 70 80000 piletit. Piletid on keeruline saladus on päris kallis. Lõbu, kes lõpuks enne festivali mustalt turult saad mitme 1000 dollariga osta, pileti alguses jaanuaris-veebruaris ära osta, siis saad. Aga kas on nii, et piletid lihtsalt müüakse nii ruttu läbi, et ja rohkem on piir ees ja rohkem nad sinna ei lasegi inimesi? Just just esimesest ma saan aru, et paljud kahmavad, nagu see efekt ikkagi on, et pärast just nimelt vaheltkasuga müüa neid mustal turul kindlasti teevad. No aga okei, oled kolm korda käinud, sa oled saanud selle pileti, lähed sinna sisse, mis seal siis on nädal aega, et kas oma söögi siis võtad kaasa veel või kuidas see elu seal käib, ütleme ikkagi, ma mõtlen selle peale, et tahaks nagu süüa ja juua ka. Jah, kõik võtavad oma söögid-joogid kaasa nädalaks ajaks jääkastid ja siis on, aga samal ajal on ka niimoodi, et tegelikult põhimõtteliselt on võimalik sinna minna ka kaks kätt taskus, et midagi ei ole, sest inimesed tänavatel Nad tahavad, tehakse korralikud linn, selline kohe kerkib nagu ja, ja noh, telg, linn, kes elavad oma autosuvilatest, kes telkides, kellel on suured võimsad telgid, et astud sisse. Tehtud nii kui mingi prantsuse barokiaegne vaibad maas, diivanid mööblit sees ja astud sisse ja ins pakuvad tänavatel hommikusööki. Paarid löövad üles tule, meie paarimehel on lahe paar, aga siis baarist saad kokteile, veini, õlut, trummi, mida iganes, ainult siis, kui sul on oma tops, omad asjad kaasas. Et kuskil mingi plastmasstops ei ole, sest keegi vastab prügi muidu pärast kokku korjata. Echoloogiline jalajälg on null. Ja absoluutselt, absoluutselt ja jumala tiptop viisakad, et ise ka seal suitsu tõmbad, siis Kunileb taskusse prügikasti kuskile ära. Ja kus sa siis paned oma prügi, võtad kaasa tagasi? Suled festivalilt ära, prügikotid näpus ja, ja nii on lihtsalt. Ja siis, kui sulle pakutakse seal süüa, juua igast asju, et see siis seal nagu raha enam mängus ei ole. Ei, saad osta ainult jääd, teede kohvi, muuseas ei saa, enamus, kõik kohad on kõrtse baare teise, mis nende huvi siis on tasuta toitu jagada, miks nad seda teevad? Lähed festivalil, sa saad sealt nii palju ja siis nad inimesed samas annavad tagasi ka ise hästi palju, et kõik tunnevad üles ennast, löövad ülesse jalgrattad tuunitud. Liikumisvahendid on seal vaja, sest jala ei jõua läbi käia. Ilma kostüümid ei ole mõtet sinna üldse minnagi. Seal on soe ja põhimõtteliselt, et sa ei pea vist väga palju ennal selga, panen minagi ja päeval on päeval aega kuuma öösel on külm jälle. Siis siis peab ööseks kuhugi kellelegi kaissu pugema, kuidas seal on see mingid vaba armastuse, narkootikumid ja muud niuksed asjad ka? Muidugi festival. Et oled ise ka osa saanud, siis sellisest vabadusest. Ja mis need kõige toredamad hetked on olnud siis? Aken raadios rääkimas et neid ei saa rääkida, siis neid on. Lapsed kuulavad, okei. Aga kuidas siis eestlased on esindatud, et ma saan aru, et oma sellist stendi teil ei ole üleval olnud, aga mingit kunsti on ikkagi eestlased seal ka näidanud ja teinud. Ja ise oleme näidanud, teinud ja samas olen seal eestlastega mitu aastat kokku saanud, Eesti lippu püsti. San Francisco eestlased, noored, mis te teinud olete siis seal? Kunsti, isamaalisi laule? Nendega ei ole midagi teinud seal oma oma pundiga, kellega käinud oleme, ise oleme teinud endale põhiliselt igasugust perfomance ja siis need jäädvustanud filminud pildistanud. Täitsa põnev, mis, mis need suveniirid siis sealt nüüd kätte jäävad pärast, et on need rohkem sellised mälestused või sealt saab ka midagi muud kaas peale selle prügikoti, aga selle savist sokutad kuskil, eks ole, hiljem ära. Ja seal suveniirid postkaarte saata kui tahad seal on postimaja pannakse ülesse. Põnymeni templid peale ja lendu. Kulminatsiooniks ma saan aru, siis tehakse suur lõke. Jah, nii võib öelda, tehakse suur lõke. Tegelikult tehakse kolm suurt lõket. Esimene hobune, mis läheb reede õhtul, laupäeval on see kulminatsioon, on mees, pannakse põlema ja viimasel päeval läheb tempel. Aga kas see oleks mõistlik, kui seal ikkagi ühte meest hakatakse juba põletama, noh mitte küll nagu siis päris inimest, aga prügikotid ka vaikselt sinna ära sokutada. Ära põleta. No siis on vist viimane kord ka. Ma arvan, festival läheb edasi, sina oled kolm korda käinud toomas seal, et noh, nüüd on mõõt täis saanud ka. Jah, vist natukene, praeguseks on küll praegu enam äi kui satub, siis on lahe kindlasti, aga hetkel ei viitsiks. Kuulan veel muusikat, räägi Toomas üldse, kui palju sa muusikat kuulad? Tundub, et muusikas oli ikka korda, läheb. Ja läheb klapid on töödenam, klapid peas kogu aeg. Hommikust õhtuni. Ongi, nii et ikkagi täiesti siis noh, oma ruum sisustatud korralikult ikkagi saudidega ja needsamad saudid, mis, mis siin nüüd ka nüüd kostuvad, on sulle nüüd armsamad. Jah, nii on, et see ei ole mingi probleem. Hommikul klapid pähe, Sleier peale tööle. Seekord mitte Slayeraga üks, teine bänd näedsa, mis seal vinni pohtule A veini puht täitsa Eesti oma. Jah, kui lugu siia tuua, siis ei saa ka üle ümber Winny Puhhist. Vanad laborisse. Laiali. Nii kõlas meie tänase saate külalise Toomas kuusingu üks kaasatoodud lugu, see oli ansambel Winny Puhh Põlvast ja tungaltera tšai. Põlva punt, ma saan aru, ongi siis sul võib-olla selles mõttes ka, et kamraadid seal kuidagi või omakandi mehed omakandi mehele. Et oled sa jälginud siin meil sellist põnevat lauluvõistlust nagu eesti laule, et seal ka ju siis Winny Puhhi päris kõva kandidaat. Et selline võimalus on, seda me saame küll teada. Alles laupäeval. Aga sina, Toomas, siis oma need sõnum, näpud saadavad sõnumeid laupäeval Winny Puhhi kasuks. Ma vist elus esimest korda saatsin sõnumi, ma arvan. No väga, väga vinge, igatahes juba täna juba eile oleks saanud näha Toomase näitustega täna kindlasti siis TAMM galeriis lootsin neli siin Tallinnas pealinnas. Toomas kuusingu näitus harilikud inimesed ja see on nüüd ikkagi mõnda aega lahti, et inimesed saavad seda jah, seal näha märtsi lõpuni lahti. No rääkisime natukene muusikast siin ka ja muusika sulle väga korda läheb ja poetasid siin kui kuulasime Winny Puhhi seda, et ikkagi ilgelt hea meelega mängiksid isegi bännisega, aga ikkagi ütlesid, et vist ei ole vist midagi jääb puudu. Ma arvan, midagi jääb päris kõvasti puudu, hoolimata sellest, et setomeestega laulad nii vägevasti koos ja, ja nii edasi, et võiks, võiks ju tegelikult mõelda küll, et et see, see asi ka elus ära teha, et üks üks point Jah, ma arvan, ma jään oma liistude juurde, ma ei hakka mingit tasemelisi roppus, mis seal väljal raskem, mina teeks. Maalimine tuleb paremini välja, igatahes ma arvan, arvan, aga, ega see maalimine selles mõttes ka sulle võib-olla. Noh, võib-olla aeg-ajalt võiks sulle isegi natuke raskusi valmistada, sest et nii palju kui mina tean, siis näed sa värve natuke teistmoodi kui tavalised inimesed. Tavalised inimesed, harilikud ei naljakas, ma arvan, me kõik näeme erinevalt värve. Ja mul on probleeme punaste roheliste pruunidega. Aga siis on see klassikaline Daltonism ilmselt või kuidas sellega on ju värvituubi peale kirjutatud roheline või pruuni punane pliiatsid jälle samamoodi autoga sa sõidad ise autoga sinna, et sa noh, põhimõtteliselt ju tead, eks ole, valgusfooris on ju mingisugune järjestuseks. Ja, ja just see järjestus, ega need värvid, mis seal valguskooridel on see roheline, see on minu jaoks täiesti valge ja ja sellele kollasele punasel muide mingit vahet. Selline nägemine mul on kuskilt meelde jäänud, on loetud kunstiajaloost, et nägemist teatud iseärasused on, on kunstnikele ka kasuks tulnud siin noh, olen lugenud vist nii El Greco kui ka Leonardo da Vinci kohta, et nendel olid ka nägemist, oli, oli, oli natukene teatud iseärasustega, et, et ega see ei ole alati sugugi kahjuks kunsti tegemisele. Ei ei, ei usu ning stopiks kahjuks tulema, see on päris huvitav hoopis, mul on tihtipeale niimoodi, et kui need inimesed ateljeesse tulnud, siis küsivad, et miks mõned inimesed, rohelised seal Hortzlov niimoodi saalned pikalt, et mis kurat elanud mingid rohelised jumala normaalsed. Jumala peabki poole protsessi peal, keegi peab käima pildid üle vaatama, et kas värvid on paigas. Ütlen ma sulle, kui nagu vähe nihu on läinud ja ma vahepeal läänele mingisuguse no nüüd enam mitte, aga varem oli palju, et lähen mingi värvituvi küsinud, mis värv seal. Toomas, mis sa veel siis jõuad ära teha, et maalid, eks ole, natuke aega tuleb ilmselt ka tüdrukule elukaaslasele kulutada. Et kus see vaba aeg siis tuleb ja millega siis seda veel sisustada? Ja siis, kui ei maali ja tüdrukule on tähelepanu pööratud, siis, siis lõikan linooli. Oh niimoodi. Ja järgmine näitus tuleb kohe kuuendal märtsil Tallinna kunstihoone galeriis. Seal on linoollõiked. Aga ikka väga viljakas mees, et et ikkagi kahel rindel, selles mõttes jah, et see on nagu muusikutel ka, et täna teen punki, amme, siis kantrit, et, et seal ei ole nagu midagi selle, et et see linoleum siis on nagu mingi selline asi, mis kas sul seal ju varem käpas sul see, kui maal või kuidas sellega. Ei, ei, ei olnud varem ka sellega ma puutusin ka Pärnus kunstikoolis mõtlesin kokku ajada, aga see on nii lahe asi ja ja väga vähe tehakse seda. Praegusel ajal. Kuidas see käekiri nüüd on, et kas, kuidas sulle tundub, et kas mõlemas on nagu täiesti sind nagu kergesti ära tuvastad, nii linoleumi pealt kui ka siis selle maali pealt oled enda käekirja leidnud, selles mõttes? Ma arvan, et mingil määral kindlasti leidnud, jah, aga see ei ole selliseks, ta ei jää kindlasti. Aga sa pead ikka käima vaatamas. Peab käia vaatamas täna juba selleks hea võimalus on ja, ja nagu me just kuulsime, et aprillini on maalid lahti ja märtsis tuleb juba, siis finaal leinad, linoollõiked. Aprilli keskel Tartus näeb kõige korraga nii maali kui fenooli. Et kes siis Tartu rahvas on nii-öelda nagu topeltõnnega koos. Just aitäh, Toomas, et said meilt läbi astuda. Meie soovime sulle siis, kuidas kunstnikele soovitakse, et jaka jälle masti maha soovima, et mis võiks olla siis. No ja linna anna minna, väga hea, lõbutsevad. Kuulame veel sinu soovil muusikat, mis sinna nüüd peale läheb, et sa valisid ise väga hoolikalt välja selle ansambli ja looga. Jajah, väga hoolikalt, aga ega siin pikka mõtlemist ei olnud, tuleb otsa, viimaseks jääb siis istreeningang. Aga miks voliksis, tahad midagi juurde öelda? Nad tegid omal ajal niivõrd head mussi ja kahjuks seda bändi enam ei ole. Et head asjad saavad millalgi otsa, aitäh, Toomas, kuskilt. Jah, kuitahes head nägemist. Nojah, see on raadioga