Uudistetoimetus võtab kokku laupäeva teise märtsi olulisemad sündmused, mina olen Liisu Lass. Haapsalu raudteejaamas panid kohalikud inimesed täna maha sümboolseid raudteeliipreid ja rööpaid. Nii näitasid Haapsallu, et enda tahet taastada Riisipere Haapsalu rohuküla raudteeühendus. USA president Barack Obama allkirjastas vastumeelselt määruse, mis toob kaasa eelarve kärped 85 miljardi dollari ulatuses. Süüria välisminister Townis vähemalt USA presidendi Barack Obama administratsiooni otsust osutada abi Süüria ülestõusnute Tartus Ahhaa keskuses toimunud robootika Päeval püüti leida nutikaid tehnoloogilisi lahendusi, et muuta eakate elu lihtsamaks. Tuglase novelliauhinna said tänavu Rein raud, novelli tuleb kord ning Kai Aareleid novelli tango eest. Pärnu Endla teatris esietendub täna algupärane kantrimuusikal viimane kauboispordist. Seitsmevõistleja Kaarel Jõeväli hoiab Jöteboris toimuvatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel kolme ala järel teist kohta. Kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko pääses lõppvõistlusele. Ilm läheb tuisule, tuulepuhangud võivad ulatuda kuni 15, saartel kuni 25 meetrini sekundis. Külma on öösel viis kuni 11, neli kuni kaheksa kraadi. Haapsalus oli täna raudteeliikluse taastamist toetav aktsioon, mille käigus pandi maha sümboolsed liiprid ja rööpad. Ivar Soopan käis kohal. Riisipere Haapsalu rohuküla raudtee taastamise teema on jaganud läänlased uskujateks juustmatutaks neil, kel lootust hinges rohkem tegutsevad selle nimel, et rong sõidaks Riisiperest edasi. Haapsalu-Rohuküla oli nii, nagu see sõitis kuni 1995. aastani. Tädi paneb. Täie mees paneb liipreid seal, väike tüdruk, vaidle tüdruk, vabadus ei ole hullu. Tänase ettevõtmise taga oli haapsalu tuntud kultuuri aktivist Aita Mölder, kes lasi hiljuti trükkida raudteeühenduse taastamist. Toetavad kleebised koos mõttekaaslase Raili Friedemanniga saadi kohalikest ettevõtetest liiprilauad ja raudrööpad. Aktsiooni ideest teostuseni kulus kaks päeva ja mitte sentigi raha. Tänase aktsiooni korraldaja Raili Friedemann. Kuna meil oli ainult kaks päeva etteteatamist ja, ja ei oleks küll osanud arvata, et nii palju inimesi kohale tuleb ja kuidas südamega tehti ja kõigepealt olid vanad inimesed kohal ilmselt noortele oli kell 12 liiga vara, aga väga palju rahvast oli ja, ja hästi mõnus emotsioon. Läänlased ja ka hiidlased loodavad endiselt, et raudtee taastamine lülitatakse Eesti transpordi arengukava aastaks 2014 kuni 2020. Selle nimel tegutseb Lääne maavalitsuse juures komisjon, mis peab raudteeühenduse taastamist piirkonna jaoks eluliselt vajalikuks. Raudtee taastamise komisjoni koordinaator Merle Mäesalu. Täna me oleme sealmaal, kus me viimane ettepanek on majandus ja kommunikatsiooniministeeriumile, et me enam ei räägi ja ei põhjenda ära, miks me seda on vaja teha, sellepärast et me oleme sellest nii palju juba rääkinud, et positiivne on see ka, et regionaalminister on avaldanud, et siin mõni nädal tagasi toetuse meie Haapsalu raudteele ja seda nimetatakse siis täpselt nii, et see on uue võimaluse andmine arengu eeldusse piirkonna ehk siis Lääne maakonna arenguks ja meie taga on tegelikult ka Hiiumaa. Taastamise komisjon on majandusministrile välja pakkunud nelja raudtee-ehituse varianti. Kõige kallim on elektriraudtee ehitamine Riisiperest. Rohukülani teine variant on ehitada elektriraudtee vait Haapsaluni. Kõige odavam oleks diiselrongiliikluse rohukülani või ainult Haapsaluni. Merle Mäesalu. Kõige odavam diiselrongi variant haapsalu maksab tsirka 26 miljonit eurot ja kõige kallim tsirka 50 miljonit. Kuigi raudtee taastamisele pole valitsus veel kindlalt jah või ei-sõna öelnud, on majandusministeerium andnud mõista, et lähitulevikus Riisiperest Haapsalu poole uut raudteed maha ei panda. Ivar Soopan, Haapsalu. Ja jätkame välissõnumitega. Süüria välisminister taunis teravalt USA presidendi Barack Obama admist ratsiooni otsust osutada abi Süüria ülestõusnute ele. Ta ütles pressikonverentsil Iraani välisministriga, et ei saa aru, kuidas saab USA toetada gruppe, kes tapavad Süüria inimesi. Süüria riikliku päevalehe juhtkirjas väidetakse täna, et opositsioonijõududele, finants- ja muu mittesõjalise abi osutamisega toetab Washington Süürias terrorismi. Ajaleht hoiatas, et säärane otsus võib anda tagasilöögi ja kahjustada Ühendriikide huve Lähis-Idas. USA president Barack Obama kutsus kongressi asendama automaatseid eelarve kärpeid tasakaalustatud lähenemisega. Se ühendaks arukad kärped ja reformid. Obama allkirjastas vastavalt seadusele määruse siseriiklike ja kaitseb tõust automaatseks vähendamiseks 85 miljardi dollari võrra. Seda põhjusel, et kongressi vabariiklased ja demokraadid ei suutnud eelarvepuudujäägi vähendamiseks kokku leppida. President on nimetanud automaatseid eelarveüleseid kärpeid totrateks. Ta kinnitas, et aega riigivõlaprobleemile edukama lahenduse leidmiseks veel on. Obama sõnul on praeguseks ühe triljoni dollari piiri ületavate eelarvepuudujääki võimalik kärpida seda ilma, et see tähendaks töötajate koondamist või koormaveeretamist lapsevanemate ja üliõpilaste õlgadele. Vene president Vladimir Putin saatis riigiduumale seaduseelnõu, mis annaks föderaalselle julgeolekuteenistusele õiguse saata nõunikud määramata ajaks välisriikidesse. Presidendi kantselei teatel aitaksid nad võidelda piiriülese kuritegevusega. Seaduse eelnõule lisatud kaaskirjas märgitakse, et FSB-l on juba koostöö kokkuleppetrahv Aasia, Lõuna-Osseetia ja Kõrgõstani eri ja korrakaitseteenistustega. Venemaa soovib sõlmida samalaadsed lepped ka teiste riikidega. Praegu on FSB lõigus vaata nõunikud teistesse riikidesse ainult kolmest kuni kuue kuuni. Nõunik ei saa sinnaga kauemaks jätta. Rootsi on jõudnud talvetorm, mis haarab tänase päeva jooksul enda alla kogu riigi. Riigi põhjaosa elanikele on antud soovitus jääda koju või viibida sele lähedal. Põhja-Rootsis Norlandes 100. öösel maha rohkesti lund ning lumesadu jätkub, vahendab YLE uudisteportaal. Rootsi ilmajaam andis Jämtlandi maakonnale kõrgema astme tormihoiatuse. Paiguti puhub tuul juba 25 meetrit sekundis. Prognooside kohaselt peaks maha sadama veel 30 sentimeetrit lund. Ka paljud teed ja maanteed on suletud. Homseks peaks prognooside kohaselt Rootsis torm siiski raugema. Tagasi Eestisse, Tartus Ahhaa keskuses pistsid täna rinda Eesti nutikamad noored robotiehitajad. Perateenbreis jätkab Tartust. Tartu Ahhaa keskuses tegutsevad täna noored leiutajad, kes püüavad üheskoos töötada välja tehnoloogilisi abilisi eakatele inimestele. Üheksa kuni 16 aastastel noortel tuleb kaheksa nädala jooksul programmeerida väike legorobot nii et see saaks hakkama talle mängule pool etteantud ülesannetega lähemalt, räägib võistluse peakorraldaja Heilo altim. Samal ajal mõtlema välja mingisuguse lahenduse mingisugusele probleemile, mis vaevab eakaid inimesi. Poolfinaalis näiteks õpilased mõtlesid välja, et kui vanem inimene läheb pangaautomaadi juurde ja ta unustab näiteks kaardi rahakotti panna, jätab selle pangaautomaati või kuhugi ääre peale, siis rahakotis on andureid. Kui rahakott kinni panna kaarti vahel helist hakkab häält tegema. Selline võistluse formaat pärineb USAst, seal on kuulutatud välja konkurss globaalsele innovatsiooniauhinnale. Sellele saavad kandideerida võistkonnad, kes leiavad, et on välja töötanud midagi väga erilist. Võitjaks valitud idee autoritele tagatakse patent ning tootearendust. Ma võin tuua näite eelmise aasta teemast, mis oli seotud toidu säilitamisega, siis globaalse innovatsiooniauhinna võitis meeskond, kes mõtles välja, et kui piim on piimapakis halvaks läinud, siis triipkood kustub ära, nii et kassast ei saa seda enam läbi lüüa. Tänasel võistlusel tuleb võistlejatel läbida neli võistlusetappi, neist üks on ka lihtsalt meeskonnatöö. Nii ei jää näiteks rühmakaaslase mitte arvestav käitumine kohtunikel märkamata. Altin tõdeb, et lapsed on äärmiselt leidlikud seda mitte ainult uute lahenduste väljamõtlemisel, vaid üha enam ka selles, kuidas need päriselus teoks teha. Tegelikult on siin paaril projektil olnud idee võttagi ühendust konkreetselt ettevõtetega, nagu Eli on ja kes haldavad näiteks kodusid. Meil on tulnud ka juba probleemiks see, et väga ei taheta esitleda enam oma projekti siin hindamisel, sest et nad kavatsevad sellele ideele patenti taodelda ja nad ei saa sellega uudsust. Seda, et, aga samas sellised olukorrad on äärsed, rõõmustavad, järelikult midagi liigub. Võrreldes eelmise hooajaga kasvas tänavu võistlusel osalevate meeskondade arv poole võrra. Kokku osales 51 võistkonda, kellest kolm tuli Lätist. Piret Erremreis Tartu stuudio. Underi ja Tuglase kirjandus. Keskuses anti täna üle järjekordsed Friedebert Tuglase novelliauhinnad. Kai Vare käis kohal. Tuglase novelliauhind antakse välja alates 1971.-st aastast ja igal aastal tõstetakse esile kaks novelli seekord Kai Aareleiutango ja Rein Raua ja tuleb kord. Žürii esimehe Kätlin Põldma sõnul on Eesti novell praegu tugev ja katsumine oli kõva. Pärjatute puhul tõstis ta esile tervikliku oma maailma esitlemist. Kai Aareleiunovell tango on selle poolest natuke erandlikke eesti proosas, et väljaõppinud dramaturgina on Kai Aareleid kasutanud väga palju dialoogi dialoogile, on väga tähtis roll enda tegelaste maailma edasiandmisel ja tegevastiku edasiviimisel ja siis Reinsalu Raua novell ja tuleb kord on samamoodi väga terviklik maailma nägemus. Nimelt räägitakse seal ühe elust lahkunud õpetlase järelejäänud paberitest kodust rema igapäevasest elust, kuhu satub võõras inimene ja see on väga hästi edasi antud. Selline teise inimese mõttemaailm ja tema salajased rajad. Rein raud ei saanud kahjuks auhinda vastu võtma tulla. Kai Aareleid oli ka kohal ja ütles, et novelli kirjutamine on tema jaoks üks suur alandlikkuse kool. Sa paned selle kirja nii nagu tuleb ja siis jäänu on kuidagi selle teemanti lihvimine ja enesetsensuur nii-öelda, et lihvida oma mõtteid või kärbid pigem kärbid siis muuhulgas ka dialoogi tänapäeva tekstide paljususe maailmas. Hakkad mõtlema, et kas ja kui palju seda teksti peaks juurde tooma. Ja tänu sellele siis mõtled, et tuleks toota sellist teksti, mis, mis ei saaks kuidagi olemata olla. Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv ütles, et on mures, et kirjastuste arvates ei taha inimesed novelle lugeda. Jutukogumiku väljaandmine on kirjastuse surm. Sinijärv ei taha seda uskuda ja pakkus välja ka idee, kuidas seda ümber lükata. Minu rehkendust mööda peaks praegu olema täie elu ja teovõime juures 36 selle auhinna laureaati ehk tuleks seni aasta parima novelli kirjutada suutnud inimestelt tellida igalt ühelt veel üks jutt, kolm tosinat vägevat juttu. No pagan, ma tahaks näha, kas tõesti ostate loeta. Pärnu Endla teatris esietendub täna algupärane kantrimuusik, olen viimane kauboi Ester Vilgats, räägib lähemalt. Väikelinnateatri direktor Joel seisab raskete valikute ees. Teatri eelarve on miinuses ja kui ta probleemile kiiresti lahendust ei leia, ähvardab ministeerium teatri hoopistükkis kinni panna. Aga joolil on probleeme ka isiklikus elus. Libreto autor Urmas Vadi ütleb, et ega ta ideest lavastada kantrimuusikal just ülearu hästi ei mõelnud. Nad helistasid ja ütlesid, et neil on selline ansambel nagu kantriansambel, nad tahtsid teha kantri muusikali. Õnneks oli niimoodi, et need ajad ei klappinud, et ma sain öelda, et, et ma ei saa seda kirjutada. Et mulle tundus see nii loll mõte, see kantrimuusikal. Aga siis nad helistasid kuskil poole aasta pärast uuesti, ütlesid, et nad lükkasid selle asja edasi. Ja nüüd mul ei olnud nagu enam mingit pääseteed. Ei ütle enam. Ei, see on väga hea mõte. Nüüd. Andres Dvinjaninov lavastas Endlas aasta eest muusikali boybänd, mida praegugi suure menuga mängitakse. Esimene kord see kindlasti sellepärast, et uus teater, uued kogemused, uued kolleegid, lauad sõbradki, aga täna võib öelda, et see esimene kord jah, tõesti tuli nõnda meeldivalt välja kandsin, jäi ikka hoopis teistsugust lavastamise mõttes vahet ei ole, et eks nad ole erinevad loomulikult, aga palju on ka ühist, erinevus, on see elusalt end laval ja ja seal ei ole bändi laval, vaid on oi bänd laval. Aga viimases kauboibändis on meil orkester laval. Autor Feliks Kütt pole varem kantrilugudega avalikkuse ette astunud. Avalikult ei ole jah, aga salamisi omavahel oleme päris tükk aega harrastanud siin Endla teatris, nüüd isegi mõned aastad, mitte et kogu see kantrimuusika mõte ja idee on päris ammusest ajast juba. Äpardunud teatridirektoreid mängib Sepo Seeman, Tanja Mihhailova, esimene kord Pärnu teatris mingis tükis kaasa teha või? On küll jah, et esmakordselt väljaspool Tartut, siis mul on kahtlusi olnud. Natukene mõtlesin, tehnilistel põhjustel oli ikkagist huvitav, teine teine keskkond, teised inimesed. Teine linn. Jah, ma ei, ei ole pettunud. Spordisõnumites teeb ülevaate Juhan Kilumets. Seitsmevõistleja Kaarel Jõeväli jätkab Jöteboris toimuvatel kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel kolme ala järel 2607 punktiga teisel kohal. Võistlust juhib hollandlane Elco Saint Nicolas 2622 punktiga. 60 meetrit läbis Jõeväli kuue 93-ga, hüppas kaugust seitse. 67 ning sai kuulitõukes kirja uue isikliku rekordi 13 91. Kaugushüppes ebaõnnestunud Mikk Pahapill on 2414 punktiga 14.. Kõrgushüppaja Anna Iljuštšenko ületas kvalifikatsioonis teisel katsel kõrguse üks. 92 ning pääses homme peetavale lõppvõistlusele. Elerin Haasi tulemuseks jäi üks, 89 ning 14. koht Anna Iljuštšenko kommentaar. Hoojooks oli täna päris hea, et ma tundsin kõik sammud kiirendust, aga jala peale tõuge päris välja ei tulnud. Pidin väga pingutama, et 92 üle hüpata. No tegelikult ma olen juba top kaheksas Euroopasse, et see on päris hea tulemas. Aga kindlasti ma lahen homme mõtetega, et võiks veel kõrgema kohta saada. Ma ei räägi siin medalitest, aga kuskil viies kuues kohta on täitsa oleks tip-top siis minu jaoks. Rain Kask sai kaugushüppe kvalifikatsioonis kirja tulemuse seitse. 40 ning jäi oma grupis 11 10.-ks. Itaalias Val di Fiemmes toimuva suusatamise maailmameistrivõistlustel võitis naiste 30 kilomeetri ühisstardist sõidu norralanna Marit Björgen, kes edestas oma esimese medali saanud poolatar Justyna Kowalczyk, et 3,7 sekundiga ning koondisekaaslast Therese Johaugi 8,7 sekundiga. 12. maailmameistritiitli võitnud Björgenile oli see valdi Femmest neljandaks. Kuldmedaliga karjääri parima tiitlivõistluste sõidu teinud Tatjana mainima kaotas Björgenile 11 minutiga ja oli 31.. Suusahüpete järel üheksandal kohal olnud Han Hendrik ja kail Piho said kahevõistluse paarissprindis 14 võistkonna konkurentsis 10. koha. Võitsid prantslased Sebastien Lacroa SHS onlamyiša Buy Saksamaa ning Austria ees. Ilmast räägib sünoptik Merike Merilain, palun. Kella üheksaks õhtul on sadu arvatavalt haaranud kogu Eesti. Lumesadu ja tuisk jätkuvad, homme hommikul tugevneb oma loodetuulega ning tuule kiirus võib saartel ulatuda 23 kuni 28 meetrini sekundis. Seega on oodata päris loodetormi. Samal ajal on tsükloni kese Mandri-Eesti kohal ning seal valitseb mõnda aega tuulevaikne ilm, kuid sajab tihedat lund. Hommikul kella 10 11 paiku pöördub tuul tsükloni kaugenedes Pihkva poole kirdesse ja põhja ja tugevneb ka mandril kuni 12 meetrini sekundis. Sellest piisab, et jätkuks tuisk. Homme õhtuks peaks põhjakaare tuul vaibuma ja õhutemperatuur, mis tsükloni all jõudis tõusta nulli kuni miinus viie kraadini langeb taas miinus 10 kraadi lähedale. Sajud on korraks läbi. Oodatav sajuhulk saabuvas tsüklonis on tõenäoliselt 10 millimeetri ümber ja koos tuulega tekitab see lumevaalusid teedele. Nähtavus on sajus piiratud ja saabuval ööl oleks targem kodus püsida. Aitäh selline sai laupäeva teise märtsi Päevakaja MINA OLEN Liisu Lass, ilusat õhtut ja kuulmiseni.