Eesti NSV rahvakirjanikule August Jakobsonile dramaatilise jutustuse võitlus eest on järjekordseks suureks tunnustuseks meie parimale kirjanikule ja ühtlasi kõigile meie kirjanduse alal töötajaile nende võitluses sügava ideelise kõrge kunstilise meisterlikkuse eest. Nende võitluses selle eest et tõsta Eesti kirjandus täisväärtuslikku, Nõukogude kirjanduse tasemele. See, et August Jakobson Eesti Nõukogude Kirjanike nüüd juba teistkordselt on saanud Stalini preemia osaliseks kõneleb ilmekat keelt juhtivast positsioonist meie kirjanduses. Ta on eeskuju andjaks tööle õhutajaks, võitlusele illustajaks kogu meie kirjanike pere. Kas ta on selleks tõusnud tänu ideelisele selgusele, sihikindlusele tänu oma usutavusele, elulisele, värskusele ja mahlakusele taluma kunstilisele, julgusele, jõulisusele ja ilmekusele. August Jakobson ei ole kartnud kõige raskemate, kõige teravamate, kõige rohkem lahendamist vajavate probleemide kallale asumas. Ta on ikka olnud oma kunstirelvaga seal kus kunstirelvaabi on kõige rohkem tarvis. Stalini preemiatega autasustamine tähendab esmajoones seda, et antud kultuuriala oma arengus on jõudnud tippsaavutusi, nii et käesoleval juhtumil Eesti nõukogude kirjanduse areng on käinud ära suurema on loonud vajalikud ideoloogilised alused silmapaistva teose sünniks. See on ka arusaadav, kui heidame kas või linnu lennulise pilgu sellele ideoloogilisele tööle, mis on toimunud meie partei juhtimisel nii üleliidulises, kirjanduslikes organisatsioonides kui ka vabariigi kirjanike peres. Üleliidulise Kommunistliku bolševike partei keskkomitee 1946. aasta otsus mängis selles töös juhtivat osa. Kuigi veel mitte keegi Eesti nõukogude kirjanike loomingus ei või meie täna ette tuua niivõrd kõrget taset nagu näeme seda August Jakobsoni loomingus, võime ometi märkida asjaolu, et Eesti nõukogude kirjanike loomingu ideoloogiline ja kunstiline tase on möödunud aastate jooksul võrreldamatult tõusnud. See kõrge tunnustus meie kirjanduse ja kinokultuuri arengule paneb meelega suuri kohustusi. Tähtsam oleks nende hulgast on väsimatult üha kasvava energiaga edasi arendada meie kultuurisotsialistlik oma sisult ja rahvuslikuma vorming. Arendada edasi meie ees rentniku kultuuri kõrgel, ideeliselt ja kunstilisel tasemel. Nõukogude maal iga kirjanik ja iga kunstnik loob rahvale, teenib rahvast. Selle põhimõtteteenimisest kasvavadki välja meie kirjanikke, meie kunstnike suurimad õnnestumised. Selle põhimõtte unustamine ei võimalda saavutada ei kunsti ega tunnustust. Kui ma õnnitlesin Raw kirjaniku August Jakobsoni ta uue edu puhul siis ütles ta tagasihoidlikult, muuseas, umbes nii. Näib et ja Eesti inimestel on nüüd sisu ja tuum. Test sisu ja tuumaon meie inimestes ka varem olnud, kuid nad ei saanud alati sõdasid müüa tuumaväljale. Meie näitlejate seltsimeeste Lauri läätsi rajale ja teiste poolt loodud kuju on haaravad ja meeldejäävad. Teetruult ja usutavalt on Hugo Lauri poolt edasi antud ausa oma rahvast ja kodumaad armastava teadvus mehe arusaamisele jõudmine. Et on võimatu seista väljaspool ühiskonda väljaspool ühiskonnas toimuvat võitlust arusaamisele, jõudmine kuristikust vana ja uue vahel ning kaasa tulemine uuega progressiivse nõukogude ühiskonnaga. Seltsimees Lauri poolt loodud lillad platsi Liidia rajal varal aitavat kümneil tuhandeil kinokülastajaile paremini mõista meie nõukogude tänapäeva aitavad eraldada sõpru vaenlastest ja süvendavad usku sotsialismi võitmatusse jõusse. Sel ajal kui kodanlane Lään on hirmul homse päeva eest ja peab spekuleerivale Ameerika miljardäridele loovutama tükkhaaval suveräänsuse et omandada õigust selle laualt pudenevateleraalsematamine teevad Nõukogude rahvad pingelist tööd kõrvaldades sõjajärgse ajastu raskusi ja lähenedes kiirel Mul tasemele, kus meil on külluses nii materiaalseid kui vaimseid hüvesid. Me teame, et kapitalistlikus ühiskonnas on kirjanik kui loov inimene rakendatud valitseva vähemuse otseses teenistusse. Meie nõukogudekirjanikel on hoopis suuremad ja hoopis auväärsemat ülesanded ning kohustus. Meie Nõukogude kirjanikud kirjutavad oma töötavast rahvast ja nad kirjutavad oma töötavale rahvale. Nad räägivad oma teostes meie ees rindlikest inimestest, vabrikutes, käitistes ning põldudel tõstes nende ellu ning nende kogemused eeskujuks kõigile meie töötajad. Näidata et. Ei ükski alguse siis teadlane, tööline või kunstnik ei saa elada ühiskonnas seistes ise väljaspool ühiskonda. See kõrge tunnustus kohustab aga mind kokku võtma kõikuma jõu et vääriliselt teenida nõukogude liitu ja tema kõrget kunsti. Kõrgele arenenud Nõukogude filmitööstuse tase kohustas õigustama neid lootusi. Ta pani Nõukogude valitsus selle filmi loojatele võimaldades selle videole loogiliselt väga tähtsa esimese Eesti kunstilise suur filmi kaudu alus panna Nõukogude Eesti oma filmitööstuse arengule. Vastutuse suurus vallutas kohe kogumu näitleja olemuse. Ja sellest hetkest peale kui mulle ettepanek tehti Ralphi mängida, algas ka minu loominguline töö selle osa tõlgitsemisele. Asjaolule, et meie näitlejate kollektiiv oma tööga kinokülastajate rahulolu ära on teeninud tuleb panna tänu nõukogude võimu hoolitsusele ja tähelepanule meie töö vastu luues selleks mine eeskujulikud töötingimused. Kõrge tunnustuse puhul avaldan sügavat tänu parteile ja valitsusele ning annan tõotuse edaspidi seda suurema innuga, töötades kogu jõu ja oskusega nõukogude kunsti ja rahvast teenida.