See üks ja siis missugune. Meil võivad tulla selles surmaunes, kui vabanes surelikkuse väljast. See sunnib, seisab täna. See on põhjus, mis viletsusele annab pikka ja kes kannaks Elupilkamisse hoope. Rõhujaiicet kõrgi meelses sõitlus, põletud armupiinad, kohtu aeglus ja võimu ülbus, põtkeid, mida teine, mis kannatlik saab kõldmatuid. Kui see rahupõlve luua endale võiks paljannaskida. Kes kannaks koormaid jazziigistaks ning oi, igaks elu. Hamlet Antonius Othello Mess vistoffelles Petrutša, Olavernes Arbeenin, Kaval-Ants, Juhani Pearu ja arvukalt teisi, kelle elu on laval elanud Kaarel Karm. Kaarel Karm, kes pea kunagi ei ole avanud meile ennast, kes pea midagi ei ole rääkinud endast kirjutamata memuaare. Kas teie mäletate oma vanavanemaid? Nii väike oli ja üheksa poissi oli tal 10 koguni lepa juba vahise vanaks jäänud. Ei mäleta enam pässi aia tahes, palju neid oli, kõik oli poisid. Pani oma mehega nii tööle, et see lüpsis lehmi, söötis sigu, kõik vanaema ei teinud midagi, ainult kamandas ja käis. Kui nägin neid juba rätikal peas, oli jussi seotud sõlmlõual ja, ja siis ja niigi tema tahtis nii minna kodunt ära, et keegi ei näeks seda, siis läks puude ja põõsaste vahel nii, tegi nagu tegemist oli kadunud, oli kadunud ja mitu tundi ära, siis käis seal sugulasi meil ümber palju. Tassike ta ei hakanud kunagi vastabana oma naisele ega mitte midagi nii rahul, ikkagi. Toss, vana müts. Ja kui mina poodi läksin, seal juba nii panembolin poodideksid. Kuule, Kadri toob mulliks punase sildiga selt. Ma kohe teadsin, mis ta tahtis ja tooli tõin talle ja siis. Igasuguseid asju, puutööd käsitsi, kõik väga ilusaid töid tegi. Te ise olete sündinud Narva Narvas ja Narva linn Narvas ja kas tema lapsepõlvekodu, mäletate, milline see oli? Ja temal oli mitu surnuaeda, oli tema käes seal, kus ta soli saksa, vene ja eesti surnuaed. Ja kui tema iga kord, kui tema, mina tahtsin kangesti kaasa sõita. Ja tema ikka vaatas mind nüüd väike poiss, mis võib-olla tühistallega ja Ta ei tahtnud kaasamit võttagi. Aga mina tegin vääravad lahti, kui ta hobusega läks. Ja ta vaatas, siis tal hakkas, viskan nagu are poisis ja tuli istus peale ja viis mind sinna, mul oli nii hea meel, et sain temaga kaasa minna, mis ametit pidas, ta ei saa. Minu isa noores põlves bilanss, pisikene, pisikene Yemm, olin. Kui ma ei eksi, viie aastane vist, siis kui ta tantsida tuli, siis ta vahetas elukutset, hakkas juuksed liiklejaks. Seda ma juba mäletan, siis on suurem poiss. Kuidas nad loomu poolest olid isa kui ema? No siis sa sealt aknast näinud pärast oli selge, et, et oli võetud kõik ja ta sõna ei öelnud ja ja ei öelnudki. Ja seda juttu, mis ma praegu räägin, seda ta rääkis ka sellest silmapilgust üks-kaks-kolm aastat hiljem mulle. Mida ta isa oli ka väga tore, mis. Kuidas nad suhtusid sellesse, et otsustasite valida teatrimehe? Kui nii, siis mis see on, väga tore, et sa siis sõid sinna ja kõik. Isale see ei meeldinud. Aga hiljem ta harjus sellega ka. Siis ükskord loend lehes. Estonia korraldab vastuvõtukatsed noortele, kes näitlejaks tahavad saada. Läksin poole pealt segamini ja hakkasin, vabandasin, tai, mul läks meelest, seda hakkasin taskus võtma ja ja. Annaksin ei pea enam meilis. Ja ta ei, ei ole talvisem. Ja vot nii maas. Nii see asi, kui palju neid kandidaate tookord oli, oi, üle 200 200 203 või 40 oli. Ja nendest sisse sai seal midagi seitse viis, kui ma ei eksi. Nii palju miilitsa. Nii lautori ütles siis teele, et ei ole tarvis, mida te sel hetkel mõtlesite kuidagi? Et ma mõtlesin, no nüüd on läbi, ega siin midagi ei ole, sest siis ei mulle mitte midagi, et, et et tulge siia tagasi või midagi, aga siis see oli järgmisel päeval vist võis sellel samal päeval. Tulete homme minu juurde ja Hugo Laur vana kolleeg, tema ütles, et kuule, et saite, mis siis. Ja ta tema hiljem tunnistas mulle, sai ja näitas seda nagu tolvan rollid, selle komisjoni protokollid, tema oli ainukene, kes minu vastu oli. Piinlik ja pahakoeta tol korral vastu minu vastu hääletas ja ainukene oli kõik olid selle poolt. Siis tuli direktori juurde minek järgmisel päeval. Ja oligi tore mees. Ja nii ma sattusingi siis Estonia teatrisse. Ja see oli minul juba kooriks, ma ei teinud mitte midagi minu ülesanded teatris näitlejana oli, kandsin kandikuid sisse, tegin uksi lahti ja teenreid igasuguseid veikenemm politsei või midagi, sõnaga pisikesed v2lja sõnalised osad olid. Aga nii ma tegingi, org rida aastaid. Ja see kuidagi tegi mind. See oli siis nagu pikk või suhteliselt pikk kohanemisaeg lavaga ja teatriga. Momentaalselt ära ja õhta talle etendus, isa ja mina pidin õhtul tema ees mängima ja kiilus väikene osakene, kohe. See ei olnud suur, üksetas oli aga ikka apteeker ega tonn niisama mees Leningradis ja näitleja. Ja mind siis kui noort meistrit noormees teeb ära. Ja mina õppisin teda käia, see oli selsamal päeval hommikul sain selle osakese kätte õhta mängida. Ja mina õppisin ära ja kõik proovisin ja kõik asi oli selgem, oli. Läksin lavale kurnim ja seal liikuva, just see oli siis sein ja netist vigurivändad, nagu nad olid. Nad ei lasknud mul suud lahtigi teha. Nad rääkisid minu teksti oma teksti kõikrayksianna Aerzigise ja minul põlved ja ma värisesin ülima, mõtlesite hullud, kukkun siia maha. Ja selles ma ei osanud välja minna. Sällige Nad mõlemad taludes juhatasid mind kohukesed väljad seinast läbi ei lähe kogemata. Aga ma tahtsin paga teatris olla. Väga tahtsin. Toredad need olid need sallike Kornimeliks haruldane. Sällik oli aga vist publiku lemmik, nelja aastane. Sallyt meeldis nii midagi kohutavat. Ma mäletan lahkumisetendus, kui teda vallandati. Kuid saalis loobiti roos, lilli lavali täis, kõiksusid esemeid. Pliianud, loobiti lavale lihtsalt seal midagi, ma vaatlesid hullu, kuidas vallandamine tuli, tema mängis kasvatama, mäleta tsirkusprintsess vis. Ja ta tuli. Krimisiis ärasõitja tuli lavale ja tal on seal vist esimene etas laul. Teine läks juba paremini, kolmas juba palju paremini jäävad peale selle tuli mingisugune, ma ei tea, mis seal, mis seal tädi tea, kas palka kärpida või mis ma õieti mäletan seda, mis seal oli. Ja lahkumisetendusel oli siis selline publiku poolehoiuavaldus lahkumiseni. Tsirkusprintsess ja nad olid käijad, näitlejad, ma pean ütlema. Ja ometigi iseõppijad. Ärna filmer, mis minu teada oli Moskvas vist? Kui kiiresti tükk välja tuli, kolme nädalaga kuu aega, aga vot mis oli, ja meie Essoniliseni ooper operett, tol korral, kui ma läksin, siis balleti olnud ballett oli hiljem. Nii pallide draama mängis kaks korda või kolm korda nädalas. Palju kergem tol korral nüüd iga õhta kõige mängid siis noormees peabki, Norris oskab, mängib nagu rauda, nii õudu, kuumon. Aga mina ei teinud üksi, mitte hiljem ka ei teinud mitte üksi Sõõrustuses, hoidke operettides igalt poolt, tegime ooperis. Panime laternad põlema ja sõna jõeludega, laulud, mis seal laulavad välkijale. Teater sõlmis aasta lepingu või või pikema aasta lepingu aasta leping teiega, kui algajaga sõlmiti ka kohe aastale kohe aastale. Ja aasta möödudes Sis uuendamisele. Ja uuendati ja aga mina olin kaks aastat ja siis ma läksin sundaega teenima sõjaväkke ja sõjavägi ja ja vot siis tagasi tulles. Peaaegu aastani mängisin, peitsid osi ja statisti, tegin. Ja siis ooperi- ja opereti inspitsient Doniks Aleksander teener. Tema sõitis. Vii Ameerikasse, kuhu ta sõitis ja hakkab mul ükskord räägime kulat. Võtsingi kätte ja tema juttudes ja soovituse peale, ühesõnaga läksin korpusse juurde ja direktor ütles, et teine läheb ära ja kasvõi tema koha peale tulla. Ja ta küsiku esimeseks nutitunnete. See on niisugune naisi vitsa infitsendiks ja ma ei meelita, kes juhatas siin. Dirigent ja Toskas on 12 lööki kellalööki kell kaks, seitsme sõnaga. Mina panin, kolb täis, ise mõtlesin, kuid juba 12. liinid klubis siin õieti või õige koha peal olid kõik, aga panin 13 ja pärast tuli c. Dirigent ja näitab sõrmega, rääkis mulle, et mis ma tegin. Seitse diferson juhtunutedes. Ja kuidas toimus siis tagasitulek lavaliselt? See oli, see oli niisugune, kutsutakse mind üles direktori tegemise korra peal, mispärast ma ütlesin ülesse ülemise direktori kabinetti. Ja siis oldi Pauloolakoldis seal direktor. Ja siis ma sain 500 krooni või kuidas see oli, ma mäletan pressiga infitsenina hakkasin saama ja otsas, ma ei tahtnud minna. Ja ta küsis, mis pärast Seidas tulla, mõtlesin selle peale. Ma ei taha, et netipalka kõige suurem. Kui tahad mingisse näitlejaks saada. Seekord ettepanek tuli juba teatri juhtkonna poolt lavale ja vale tagasi. Et kõigepealt, et ma ise sellist süldseid ma aastaid ei rääkinud sellest üldisest, ma tahan minna. Et nad ise, vot siin pole just kõige rohkem see oli mul, ma pean ütlema, et see oli mul isegi hea, et ma olin siis selline, ma läksin kodusemaks, harjusin kõigi selle ümbruse riigi inimestega ja nagu need ooperi- ja operetitrupid, need suured trupid, koorid, kõik seal igasugused jutud, kõik, Üley jutt ei sallinud provintsis operetis ooperis, seal Dickens, lõbusad Meetlik kooris ja ja jutud kõik selleks, et kuidagi nagu oma inimeseks, nende hulgas. Nagu kraavikaevajad vist, ma ei mäleta seda autoditenamp seal midagi, saladus, nii nagu see. Kuidas Lauter lavastas seda ja andis mulle ja ütles, et ma mängin ise ka seda, kas seda probleemi ja mõtlesin. Ja tema geen juba kaks, kolm nädalat proovi, tema ei tee üldse ja siis ütleb mulle ei, ma ei hakka tegema, Te, teete seda. Vot see oli niisugune esimene, nii töö, mis kuidagimoodi tunnustust leidis. Ja vot peale seda mind kutsutigi Kõik minuga suhte mina vaatasin, mis ilmus minu hüpped, sõidukat, kõik ja rääkida tahtsivad kõik minuga nii palju ja ja hirmus sõbralikud ja kui mitu aastat möödas, siis ükskord küsimus, kas tegid nii? Minule, vot minagi mõtlesin, et niisugused Elarid, jaa. Jaa. Tööd oli päris kenasse kurta. Osad, mis ma tegin, oli ikka kõik päris toredad. Ja Dali draamas sodida peanäitejuhti ja ta oli väga mis, mis korda puutus väega distsipliini, seal ei tohtinud lava taga rääkidega sosistada mitte midagi, proov oli. Toolid olid pandud kõik mõlemil, pool lava serval olid toolid ja näitlejad istusid seal ja kes olid vabad need ja mingisugusest. Ja ta tegi ka nii, et kui sul on ikka ülesanne, siis olid laval kogu aeg, sa pidid teadma, milles asi üldse toimub, seal, aga mitte nii, et mängid malet või viit Alcat ja siis jooksed Padinal laval, niisugust asjaid meid küll ei olnud, seda Oisele laudel tabas siis, kui need need mängud kõik ära viia. Ja ta ise pani kõik, kui ta algas, seda niisugust tööd see oli kuus aastat viis, kes siis niisugune tugev. Nüüd on korra tihti piin, kui ta hakkas korda looma seal ja siis olid kõik ta vaenlased, kõik, olite vaenlased, oma naine ka kõik ja ta tegi, ta tegi niisugust asja, et kui näiteks. Ja viis minutit hiljem pidivad kõik olema laval kõik. Ja kes siis ei olnud? Vaat siis üks kuus aastat ta niimoodi tegi kõik uksed, ta ise käis panemas ka uksestki sellise ja minu arust naeruväärne kohe kui ma nägin ta Vutraatori käes koppa, juuksed Kitraadiga linkidelt kinni, kõik, igal pool palju igasuguseid ponksid ja Padid, mis mõttega, et näitlejad puhvetis seisa sessioonidest täitsa kohe nüüd ei ole asja seal või on ka, ma ei tea, ma ei käinud seal puhvetis, et sinna ei saa ja kõik ja teised sisse isasel. Oi-oi, seal olid, missuguseid nalju seal on juhtunud, ooh Kalju Raag oli üks täitja. Tema jäi alati hiljaks. Ja kui jäi juba rohkem kui veerand tundi, siis läks auto järele ja auto rajab, maksid trahvi, autor aga veel. Ja nii ta käis mitu ja ükskord kalju raat, suur tugev mees, Vistalid, tõstja või mis ta oli kadentsi ajal. Šotimees oli tugev mees, nuttis, ma ütleks, mis on tulud. Õige kümned korrad siin niimoodi trahvitakse. See kattub, meenejatavassi elaks aga ja laude tegid seda üks, viis või kuus aastat, niisugused. Ja kui see siis ükskord kõik läbi oli, see viis või kuus aastat ei mäleta täpselt pikka aega. Kohutav distsipliin oli, see oli õu õudu kui sõjaväes. Ega laval need, kes laval olid, need võisivad, seal tegid oma osa ja rääkisime viivadki. Anikes tagasid, kui sead sosinad natuke näitasid ja kõvemini läks, ükskord ütles, et mis juttu seal räägitakse. Niisugune mees, aga kui see siis kõik läbi oli nende aastatega ja istusime kõik pidevalt punases paadis. Estonias mehi oli, sealt need olidki peamised ja siis lautorid ja mehed. Tal olid tugemisele haruldane tahtejõud, oli meil. Mida te ise peaksite kõige suuremaks tööks enne sõda? Päris toredad ja vastuvõtt oli ja kõik. Ja ma ei ole eriti olnudki niisugune mees kunagi, et nood on nüüd saalis maid, ma ei tea, mis asjad karjutakse, kisendas, ei, ma ei ole selle peale kunagi välja teinud. Mul on iseendaga nii palju tegemist, et mul niisuguste asjade peale ei ole aega mõeldagi. Vaat mis on töö, on niisugune. Millal teie osa hakkab teiega kaasas käima? Aga kohe mõtlema, kuidas seda või seda 500 kohta, mis seda stseeni teha või mis osa üldse on. See peab selgem olla terve osa ulatuses kohe kõik partnerid ja ise. Ja siis hakkad tegema ja see on vaevarikas. Mina olen niisugunemeelsed, kui ma kommunik ülesanne on siis. Kas selline suhtumine oli teil algusest peale või kujunes? Etteütluse päev, kas selle päeva hommik erineb teistest hommikutest? Ma olen väga sõnakehv kodu, maadlen terve päeva kodus, siis kohe väljas ei käi, aga ja ma üldse käin viimasel ajal väga vähe väljas. Ja siis vaata, ma olen nii tagasihoidlik vaid ma ei taha rääkida, ma ei taha, et teised minuga räägivad ka. See on mul alati olnud. Kui ma aru olen saanud, mis tööd, maitse teen. Sellest ajast peale. Kui noor olin, siis poleks ka, ei mõelnud, see tuli nii kuidagi mõõda. Aga missugusesse aega või missugustesse aastatesse asetaksite selle arusaamisele 30.-te aastate algus, keskpaik. Kes paikney juures siis oligi seal, kui hakkasid tulema rütmistiil juurdusid ja ja Mare ja, ja ta poeg ja siis oli juba hakkas kumama, hakkas juba selgima see asi, mis vaikse teen. Et inimest kisub niisugust tööd tegema, kus sa ennast ise muserdatud ja vaeva sarved nagu madu. Hoidsin kõigist eemale ja ma teatris ka, näiteks kui olin, ega ma ei tahtnud, et, et seal palju mehi oli siis või? Mul oli kõige parem, kui ma sattusin üksi olema, et ei mänginud tol korral seal nii rahulik hea olla. Ja mina ei oska. Ma ei oska tänapäeval no nüüd ma ikka juba känni, et siin ootetuppa minna või seal teistega koos olla ei taha. Ei ole täna kinnist erilist tahtmist sinna minna, kui lahendad, tulen tagasi, ikka garderoobis, issand. See võib olla ka nüüd ta vanadusest, aga vaat et juba seal nooremast peast sul nii olnud. Oma eteike tahtsin olla, eriti kui oli ikke laval ülesanne. Sisike omaette, et keegi sind ei segaks, ei häiriks. Teistega oma kaaslastega sellest rääkinud üldse tänapäevani on rääkinud, kuidas nad käituvad või midagi või missugused meeleolud need tujud mida nad vot niisugune. Muidugi, ma oletan, Voloni võhik et see ei tähenda selle rolli teksti mehaanilist kordamist, vaid see tähendab lihtsalt selle kuju nägemist selles kujus elav. Ühesõnaga, see päev kulub siis lihtsalt selleks, et muutuda teiseks inimeseks, kellena sa õhtul ilmud lavale? Päris täpsed, minul. Endale üle hambaid suus väga hea ja päris vana inimene võtavad nii noorena ennast tunneb, mis noorena tunnetki vaatad. Raukistupsunud vaatab. Mis on elu selgem mõttetus kui veri, kuum, on veel iial liikmed tulvil rammu. Maailm näib rõõm, jääb, pidur, ring, kõik kired, raugevad, aega astub oma sammu. Jäine hämaran, Malisin. Mis on elu? Laste mäng? Ristsõnamõistatus, mis lahendatud ammu, kus esimene tundmatu on sind ja teine piin, kus pole pääsu loota. Ja kolmas surm, kõik pakub pettus ja elust rõõmu saad, kui ta on ilus veel. Kauaks südamele ta rõõmu teeb, on Elummas kerra sa keeled joobunud ja kõik on rõõmusele saidega koju ehteis, päästad end, oled väsinud ja kõik on ununenud.