Ja tere ilusat keskhommikut rahvateenrite stuudios on täna nagu ikka kolm ajakirjanikku. Postimehe arvamustoimetajate pealik Neeme Korv, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe rahvusringhäälingu uudisteprogrammist. Siin natuke enne saadet avastasime järsku, et, et meie, meie saade hakkab kohe-kohe saama 15 aastaseks. Et ühe saate kohta on see ikka, on see ikka kole palju. Ja minul on olnud see õnn ja õnnetus olla vist nüüd ainsana algusest peale veteran järgnelid Neeme on meil uus tulija suhteliselt. No võrreldes paljude teistega juba vana olija, eks ole? Jah, aga 15-l on see hea asi, et meie uus vabariik on nüüd natukene juba vanem. Aga, aga meil on see selle numbri juures on see hea asi, et me mäletame palju. Sest me oleme aastate jooksul kõik need teemad, mis on olulised Eestis ja välismaal ilusti läbi hekseldatud. Nii hästi-halvasti, kui me seda oskame ja, ja, ja see on, see on hea, et tavaliselt öeldakse, et et ajakirjandusel on haugi mälu ja, ja tulevad uued teemad peale ja vanad unustatakse ära ja meil ei ole olnud üldiselt seda niisugust tendentsi. Vahel päris päris kenasti tuletame ka vanemaid asju meelde. Aga siis selle lõppeva nädala juurde. Ei ole küsimust, eks ole, millest peab alustama Eesti ajakirjanduse lemmikteema nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul, kahtlemata presidendi vastuvõtt ja, ja Eesti vabariigi 95. sünnipäev. Ma arvan, et oleksime ülekohtused iseenda ja, ja kuulajate suhtes, kui me sellest täiesti vaikides mööda näeksime. Et ma küsiksin, siis kõigepealt kolleegid teie käest niimoodi, et, et mis teil nagu kõige rohkem meelde jäi. Lepime kokku, et ei vasta mulle proua presidendi kleit või kingad, et see, see ei ole meie, meie ampluaa. Mina ei ole kleitide ekspert ja sellel teemal ma ei ole sõna võtnud ja ilmselt ei võta, aga mitte kunagi. Aga kui ma ütlen, mis mulle meelde jäi, siis minu arvates oli üks asi, millest võib-olla ei olegi väga palju räägitud on, oli peaminister Andrus Ansipi kõne, mis oli hoopis 23. ehk siis päev enne seda ja kui me mäletame, siis aasta tagasi oli see kuulus peaministri väsimuse kõne. Et sel aastal oli, oli ka väga, väga huvitav, huvitav kõne, kus ta rääkis esindusdemokraatia tähtsusest erakondadest ja ajakirjandusest ka, et, et see on nüüd natukene võib-olla vähem tähelepanu saanud siin. Võib-olla kleidiprobleemid on natuke seda kavarjutanud, aga aga üldiselt ma soovitaksin seda ka tähelepanelikult lugeda, et see on täiesti olemas valitsuse kodulehel. Noh, tegelikult on ju selle aastapäevaga alati see asi, et on, on kolm kohustuslikku asju, asju, millest räägitakse pärast nädalaga järjest ära väga ennealaga, ennem ei saa rääkida selles mõttes, et ei ole teada, millised kostüümid on inimestel seljad ja. Mida alustatakse presidendi vastuvõttu, juttu ja vabariigi aastapäeva vastuvõtujutu nädalaga varem? No seda küll jah, on siis see vastuvõtt ise mis on ju meie hitt, sündmus, kui uskuda ka vaatajanumbreid, näiteks televisiooni rekordnumbrid on alati presidendi vastuvõtt, teiseks presidendi kõne ja kolmandaks, siis on ka siis see etendus või see, see muusika osa, mis, mis, mis selle aktuse juurde käib ja seekord kui need, kui ma hakkan nüüd tagantjärgi mõtlema, siis see Nüganeni lavastatud etenduse päris mõjus ja, ja kui ma seda vaatasin, siis tulin ma selle mõtte peale või avastan ennast sellelt mõttelt, et too lapsed lavale ja kõik on päästetud, sest lapsed olid tõesti vahvad ja see sümboolika ja see, mis oli sinna sõnumisse peidetud, oli minu meelest oli minus ka tore. Nii et sinu küsimusele vastates jäi mulle siiamaani. Meenutan jah, esietendus meelde tõesti. Muuseas, nendest inimestest, kellega mina sel teemal vestlesin, siis ma panin tähele, et need inimesed, kes väga avaralt hoidsid samal ajal arvutit lahti ja ajaga siis kommenteerisid seda etendust justkui nagu, nagu reaalajas pärast ta olid, kuulasid nagu rohkem nende hulka, kes rääkisid, et nemad sellest üldse midagi aru ei saanud. Aga ma arvan, et see asi oligi pigem. Niimoodi tuleks seda jälgida nagu tervikuna ja, ja ma olen Peetriga siin väga nõus, et minu meelest oli see üks, üks päris mõjus päris mõjus tükk. No mis oli uut oli, kuna ma mõtlen nüüd selle teleülekande peale siis mida siis Eesti televisioon Estonias tegi siis esimest korda, võib-olla ma eksin, aga esimest korda vähemalt nii jõuliselt hakati rääkima juba intervjuudes mida siis seal kätlemise vahe all ja enne tehti, et, et see formaat on nagu oma aja ära elanud ja, ja kui ma ei eksi, siis aluse pani sellele jutule meie kultuuriminister, mida siis riigikohtu esimees ka põhimõtteliselt toetas ja see jutt ja see jauramine selle selle formaadi üle, noh, seda on ju alati olnud, seal on alati olnud ka pärast, aga, aga ma ei, ma tõesti ei mäleta, et, et juba siis, kui kui pooled inimesed olid veel kätlemata, et juba räägiti tele-eetris sellest, et noh, et väga viisakas vormis muidugi isegi kultuuriministri kohta väga viisakas vormis, aga, aga et, et noh, oleks aeg nagu, nagu midagi muuta. Ja mina olen seda rääkinud tegelikult ammu juba. Et noh, ajad muutuvad ja, ja natukene vaata presidendi kõne puhul räägitakse, et president loomulikult peab arvestama sellega, mis ühiskonnas toimub ja ja vastavalt sellele oma siis kõnesid sättima mitte ainult vabariigi aastapäeval, vaid ka vaid ka vaid ka muudel tähtpäevadel, kus ta tähtsaid kõnesid peab ja, ja olulisi intervjuusid annab ja et see sõna sättimine on nendel puhkudel nagu eriti eriti oluline. Aga mida rohkem ma mõtlen nagu möödunud aasta peale ja kogu selle kogu selle sündmustiku jada peale, mis, mis meid tabas ja millest me nii õudselt palju aasta lõpul ja veel uue aasta alguses rääkisime siis vot et asi, asi ei ole ju ainult formaadis, et, et, et nii on mugavam või nii, on igavam või nii on huvitavam või et selles ei ole nagu küsimus, aga minu jaoks see formaat praegu on just niisugune täpselt nagu väga-väga teravas vastuolus sellega, mis, mis nagu, mis, nagu ühiskonnas toimub. Sa mõtled, et kas võin kohe, täpsustan, sa mõtled seda. Presidendi vastuvõtt sellisel kujul peaks üldse ära jääma või tuleks kardinaalselt muuta seda formaati, kui sellist. Ei noh, see on nüüd presidendi asi otsustada, aga ma tahaks näha rohkem rahvapidu. No vot. Ja nüüd ma tahaks ikka niimoodi, et rahvas oleks osaline ja rahvas tunneks ennast osalisena. Noh, kui me vaatame, kas või siin, jätame selle soome nüüd rahule, sest noh, mida ka ei räägitaks, me teame, et et omal ajal Lennart Meri selle selle soomlaste pealt Üle võttis väikeste modifikatsioonidega ja on muudetud, et seda natukene põhiliselt siis asukoha muutmisega, et pidu toimub mitte alati Tallinnas ja noh, see on väga-väga tore kõik, aga aga kui me võrdleme kasvõi näiteks põhja teiste põhjamaade siin Taani, Rootsi Norra, selliste vastavate analoogsete riigi iseseisvuse päevadega, siis siis seal on ta rahvapidu ja rahvas tunneb. Alati ei saa seda korraldada. Noh, selge, et Norras pidupäev ilusa ilmaga puud lehes kevade eks ole, on, on tore väljas patseerida ja, ja lippe lehvitada, et, et meil on ta kõige külmemal ajal ja kõik, kõik see on õige, aga aga, aga vot sellisel kujul see formaat on, on nagu minu jaoks nagu põhimõtteliselt nagu oma aja ära elanud, et mida rohkem ma seda, seda vastuvõtu vaatan. Ja ma ikka vaatan, sest et isegi kui ma ei taha vaadata, siis ma pean vaatama, et, et teada, et kursis olla, eks ole. Siis 80 protsenti, no ma ei, ei tea, pluss miinus kaks protsenti, eks, 180 protsenti, umbes sama seltskond, iga aasta tohutult palju nomenklatuur, seid, kutsutuid, mida ka intervjuudes rõhutati. Et mu ametikoht juba kohustab siia tulema, noh. Võib-olla teeks siis niimoodi, et president ei, ei kutsuks kõiki kõiki neid, et ma ei noh, ei, ei tõesti, ei ole vaevunud kokku lugema, et kui palju sellest 1000-st 200-st kutsutust olid nii-öelda nomenklatuurse külalised ehk keda kutsutakse sellepärast et nad parasjagu sellisel toolil istuvad. Aga, aga, aga ka kogu selle asja valguses pärast öelda, et noh, see ongi eesti eliit ja ja siin on parem osa Eesti rahvast ja no kuulge Aga minul on selles osas täiesti konkreetne ettepanek, et mina seda vastuvõtuvastuvõtu jätaks alles, sest et see on inimeste seas populaarne sa nimetad vastu võtma see, et president võtab vastu vabariigi aastapäeval vabariigi väärikamaid poegi ja tütreid, aga täiesti nõus sellega, et tuleks ära, lõpeta see jama, selle nomenklatuur, aga miks peab olema alati vastuvõtu alguses ministrid ja kõik riigikogu liikmed ei ole vaja. No ei ole vaja kõiki riigikogu liikmeid kutsuda, miks mitte kutsuda, ainult ma ei tea, riigikogu esimees, fraktsioonide esimehed, parteide esimehed, kõik, aga mis võiks olla täiesti uus asi? President teatavasti ju annab aastapäeva eel alati oma medaleid, teenetemärke miks ei võiks olla igal aastal esimesed, kes muide on siis 99 98 97 igal aastal erinevalt, kes võiks tulla kõigepealt presidendi juurest läbi ja siis ka televisioonis oleksid inimesed kursis, kes tulevad ja lühike tutvustus, mille eest on saanud, millega on silma paistnud ja see oleks iga aasta uus, sellepärast et noh, reeglina nagu kaks aastat järjest ei anta nädal, et noh, mõnele antakse võib-olla et see oleks huvitav ja siis maakondade silmapaistvad inimesed, näiteks, kes on midagi teinud, kuskil mingi algatusega hakkama saanud, noh ma ei tea, mida iganes. See oleks nagu huvitav ja jätaks ära selle ja ma arvan, et selle vastuvõtu saaks ilusti läbi lasta kuskil nelja-viiesaja inimesega, kes on välja valitud, kui need struktuurid sealt välja kraapida ja see oleks huvitav, iga aasta oleks erinev. Nojah, põhimõtteliselt on ju see, et, et ma olen siin natuke lõbusa natuke, ei ole ka, et et põhimõtteliselt ju, kui me vaatame näiteks kasvõi neid intervjuusid, mida siin tänaval kasvõi rahvusringhääling tegi, siis mina vaatan küll, et rahvas nagu tunneb ennast osalisena, sest see on mingisugune traditsioon ja ta on ikkagi väljakujunenud päris pika aja jooksul. Ja inimesed ütlesidki umbes nii, et, et see ei, see peaks ikka nagu olema ja ja, ja samas on see ju ju tegelikult riigipeaküsimus, et kuidas ta tahab seda näha, et tal on ju kõik võimalused ka seda traditsiooni arendada ja muuta, nii nagu ta 500 Tallinnast välja teistesse kohtadesse See asi on ja ka, aga riigipeal on nõunikud ja mitte need, kes ainult Kadriorus istuvad, vaid ka kaasa arvatud rahvas meie näiteks teiste hulgas, eks ole. Ja muidugi, mis puutub sellesse, siis on, on ka nii, et kardetavasti, kuna seal ikkagi sellele välisele poolele pannakse päris palju rõhku, siis võib-olla on nii et ka osad inimesed, kes siis nii-öelda kas ka tegelikult kuuluvad meie parimate poegade hulka, kes sinna kutsutud praegu ei ole nagu pelgasid seda kostüümidraamat, mis seal, mis, mis seal toimub, mõnevõrra arvan nii. Aga näiteks ma tooks ühe teise ürituse näiteks, et meil on ka tuleval nädalal Postimehe arvamusliidrite lõuna, aga traditsiooniline üritus ka üle 10 aasta toimunud, kus, kus on siis sellised lõunavormis Me räägime mingisugusel akuutsem teemal ja, ja tuleval nädalal jälle toimub. Ja see muide algas pihta omal ajal ka, nii et tegelikult see kutsutute ring oli, oli seotud nagu ametitega, aga järjest järjest on, oleme nüüd seda seda muutnud ja sel aastal, kui ma vaatasin seda nimekirja, siis siis jah ütleme, on kutsutud palju aktiivseid toredaid inimesi, kes, kes siin eelmisel aastal on, on, on silma paistnud ajakirjandusega. Mitu riigikogu liiget seal lõunal tavaliselt osaleb? Ma ei oska, ma ei oska isegi peas seda öelda, sest et osad ei ole seal kui riigikogu liikme, näiteks erakondade juhid on seal kindlasti olemas alati. Võtame kasvõi võrdluseks näiteks presidendi kõne, noh me ilmselt ei hakka jällegi presidendi kõnet siin lahkama, sest et seda on, on nii meeletult nüüd teinud tehtud eest taha ja tagant ette, et et, et sellel ilmselt ei ole vaja peatuda, aga, aga kui me võtame kas või selle kõne sisu, eks ole. Et kus president päris alguses rääkis sellest toimetulekust ja kui palju inimesi tegelikult noh, majandus kasvab ja kõik on tore, aga et ei tunneta nagu palgatõusu ja väga palju paljud tulevad vaevu ots-otsaga kokku, noh, siin eile veel avaldati viimast statistikat eurobaromeetri andmed, et pooled Eesti pered tulevad vaevu ots-otsaga kokku, eks ole, 10 protsenti ei tule üldse kuidagi kokku 30 protsenti või 35 protsenti umbes suudavad ja oma igakuisest sissetulekust natukene säästa või natuke rohkem säästa. Nii et, et kõikide nende, nende nende arvude taustal korraldatakse niisugune paraad sellisel kujul just nimelt kujul sellisel sellises välises formaadis, kus kõiki saabujaid näidatakse eest tagant ja külje pealt. Ja kui sa, kui sa sinna lähed ja sind kutsutakse, siis on on selge, et sa ei lähe mingisuguse turukitliga, eks ole, vaid vaid et sa, et sa pead pingutama, sellepärast et sa tead, et sa oled, sa oled järgmine kord lehes, mingisugused tüübid sind arvustavad, koogivad välja Su, kui sa oled kutsutud aasta üle-eelmine aasta, eks ole, koogivad välja su vanad pildid ja siis hakatakse najatama veel viimati eile, eks ole, kus avastati, et ühel riigikogu liikmel pagan võtaks kolm aastat üks seesama kleit. No kas ta tõesti rohkem ei jõua siis nagu panustada sellesse sellesse üritusse, eks ole, kuigi on selge, et inimene teeb seda nimelt et tal on jumala, ükskõik, mis tast arvatakse ja, ja au ja kiitus talle selle sellise suhtumise eest. Aga, aga ta saab oma laksu ikka Äravel. Diskrimineeritakse, et ma arvan, et mõnel härral on seal julgelt mingi kuus, seitse aastat võib-olla. Nojah, meestel on see võimalik, aga, aga et siis arutatakse, et ja siis tulevad niuksed, niuksed, repliigid ajakirjandusse, et noh, et alla tuhandeeurose kleidi ei ole üldse võimalik tellida. Ei ole võimalik del ikka 1000 eurot ja ülespoole. Küll on hea käia rahvateenrite saates, ma kuulen ka huvitavaid asju. Ma ei ole seda üldse seda fakti kuulnudki. Oota, aga kas sina, Aarne mõttekäik on nüüd see, et nagu sa alustasid, et kuna väga paljud eestlased elavad, et väga kehvasti tulevad ots-otsaga vaevalt kokku, ehk siis sellel taustal Tal on see vastuvõtt liiga uhke, et ootame ära, kuni Eesti saab viie rikkama riigi hulka siis nagu võiks, võiks niisugust vastuvõtu Koray oota ära vaid. Nagu ma ütlesin, see peaks olema rahvapidu. Et rahvas tunneks, et näed, minu esindajad on ka seal, noh, kas ta, kas ta selle 1200 inimese puhul selle valiku puhul nüüd siis nagu tundis, et see on nagu rahvapidu või selles mõttes ta muidugi rahvapidu oli kogu rahvas vaatas seda. Ja üle üle 300000 vaataja ja loomulikult see on, see on hitt. Kui, kui kui seda ülekannet saaks, saaks osta, siis mingi kanal võiks sellega ennast ära ära elatada tükk aega, et, et, et see on, see on tõsine hitt. Ja noh, ega ütleme ausalt, ega ega see ka normaalne ei ole, kätlemine lõpeb 22 15 eks ole, et ühed on pidutsenud ja ennast juba korralikku konditsiooni söönud ja joonud kolm tundi ja viimased tulevad ja siis öeldakse teile pidu läbi, eks ole, nüüd mingisugust tahate. Minge vabariigi aastapäev Aftepaatile kuskile sinna nurga taha kõrtsi. Noh, need on nüansid, aga, aga, aga noh, vot just just see asi, et, et see ei ole rahvapidu. Esiteks. Ja teiseks see see formaat võimaldab just nimelt vaadata kollasel meedial ja parastada ja õiendada ja teha mingisuguseid rumalaid edetabeleid, kleitidest, mis ei ole absoluutselt tähtis, mis ei ole, mis ei ole absoluutselt seotud selle ürituse sisu ja vaimuga. Et see häirib mind kõige rohkem, mitte mitte see president mingi vastuvõtu korraldada. No ma oleks tahtnud kohe öelda, et noh, et üks võimalus on see, et kui me juba väikesteks ettepanekute tegemist oleks, läks, et noh, jätta kätlemine ära näiteks, et lihtsalt võiks inimesed sammuda mööda viisakalt, noogutada presidendipaarile ja nii edasi, aga ma tean, et tegelikult see kätlemise moment huvitab inimesi ka hästi palju sest tahetakse näha, kellega president kätleb pikemalt. Kas ta midagi räägib selle inimesega? Võib-olla isegi musitab, suudleb põse peale, nagu nüüd juhtise tähendab, peeder tahetakse näha, tahetakse näha, et kes on seda, kellele kui president nagu rohkem tähelepanu pöörab ja kellest ta nagu niimoodi külmalt üle vaatab, mida oli ju ka võimalik televiisorist näha. Ma arvan, et inimesed vaatavad seda, jälgivad seda. Jälgiva miks ta selle inimesega rääkis poolgi? Ei, no muidugi jälgitakse muidugi noh issand jumal, lukuaugust piilumine on alati üks mõnus tegevus olnud läbi inimkonna ajaloo, eks ole. Aga kas seda vaja on, et jälgitakse, see on, see on iseküsimus. President, me teame, ega siin pole ju ilves mingi erand olnud, kõik vestlevad kauem oma isiklike tuttavatega või vanade töökaaslastega, kes, kes neile korda lähevad ja need, kes ei lähe korda, need lastakse külmalt läbi. No ma arvan, et tegelikkuses on see asi nii, et tänavu arutame, seda oleme varem arutanud, arutame ka aasta pärast ja, ja nii edasi. Ja, ja olukord, olukord ei pruugi, ei pruugi muutuda, tähendab et sellest sellest üldse, aga, aga võib-olla on ka nii, et, et ühel ühel hetkel ühel aastal tehakse, tehakse siis ikkagi mingisugune teistsugune valik. No see, see, see, see, see tiksub nagu mingisugune ikkagi juba üsna pikaaegne traditsioon, et ega seda niisama niisama kerge muuta ju ka ei ole. See on iga asjaga nii elus, et ajutised asjad või, või niuksed alguses vastu võetud ja sündinud asjad, need, need kipuvad jääma ja, ja jääme väga-väga kauaks ajaks. Aga ma tean, et Sa küll ütlesid, et me presidendi kõnet eriti analüüsima ei hakka ja ega vist tõesti ei ole mõtet, aga mis ma olen tähele pannud, on see, et reaktsioonid presidendi kõnele on olnud täiesti seinast seina. Et ma olen kohe jälginud artikleid, et ühed ütlevad, et üks paremaid kõnesid, mida üldse neetud läbi läbi presidentide üldse, eks ole, või noh, rääkimata ilvesest endast, et tema kindlasti parim kana. Ja, ja teine pool on see, kes ütleb, et täielikult mööda presidente pööranud rahva valupunkte absoluutselt mingisugust tähelepanu rääkis mingisugust tulevikku, unejutt. Et see oleks sobinud, ma ei tea, mingisugusesse muusse kontekstis kõne, aga mitte vabariigi aastapäeval, kus tehakse kokkuvõtteid, vaadatakse tagasi eelmisele aastale. Et kõik need põletavamad probleemid, mis ju selle selle aasta jooksul on olnud kõik kohutav parteide rahastamise jama, demokraatia kriis, mis iganes hartad ja nii edasi. Rääkimata siis sellest, et inimesed elavad kehvasti. Et sellele ei olnud piisavalt tähelepanu pööratud, et see kõne iseenesest, kui vaadata kõnet. Asi iseenesest oli väga hästi kompileeritud ja kokku pandud. Aga et see, et nagu nende valupunktide peale ei tallutud piisavalt teravalt, et see on nagu see etteheide, mida presidendile tehakse. Nojah, see kõne oli tegelikult ikkagi sellises rohkem üldisemas võtmes et seal ei olnud selliseid noh, väga väga konkreetseid osutusid mingisuguse konkreetse mingisuguse teema, sellist lahtirääkimist üks oli, et viie aasta pärast hästi korda ja no see see oli, aga me võime küsida, kui konkreetne seal teeme riigikorda ja ma arvan, et paljud inimesed, kellele see kõne väga meeldis, Need, inimesed, nendel inimestel on mingisugune visioon kas oma valdkonnas või mingis üldisemas valdkonnas noh, kus, kus tegelikult me on need kitsaskohad ja, ja nagu neile meeldis iseenesest see kontseptsioon, et, et teeme riigikorda, kuigi see on ikkagi väga-väga üldine ja üsna abstraktne. Osa Peeter vist kuuluvad nende hulka, kes nagu lootsid või, või ootasid, et möödunud aasta taustal, mis oli eriline president, lajatab nagu veel ühe korra ja näitab näpuga ja nimetab nimesid. Nojah, on ikka, aga sa ütlesid, et ajakirjanikud ja noh, meie, kes me oleme ajakirjanduses väga kaua olnud, et ei ole päris haugi mäluga, et ma mäletan president Lennart Meri aastapäeva kõne, just tahtsin siia jätkata, et kuskilt alati lööb välja, seal tuli Lennart Meri ihalus, tema, tema stiil, ihalus, kuidas ta, ma mäletan seda kõnet, kuidas ta Venemaad nahutas kõnetoolist Estonias pärast seda, kui see Karaganovi doktriin oli, oli ilmselt Ja ka mina, mina ütleksin seal seekordse presidendi kõne kohta oli see oli ettevaatlik. Et president nimelt ei tahtnud nagu rääkida lähiminevikust konkreetselt eelmisest aastast ja, ja, ja võttis selgelt suuna tuleviku peale. Aga tulevikku vaatamine oli niisugune noh, ettevaatlik. Ma ma ei tea, mis presidendil meeles mõlgub ja ma ei saa seda mitte kunagi teada. Ma võin ainult oletada või spekuleerida või, või arvata, aga noh, antud juhul see vist ei puutu asjasse. Ma tunnen sellest kõnest ühe näite, mis noh, kindlasti oli presidendil väga hea kavatsus. Aga mis lõppes murdi kunagi, ütles Venemaa ekspeaministrit, lõppes nagu alati oli see, kui ta rääkis, et alates aastast 2020 ilmselt oleme meie juba nii jõukad. Me oleme Euroopa liidus, mitte enam saajad, vaid netomaksjad. Olen mitme inimesega rääkinud, kes ütles, et see koht kõnes ärritas millegipärast inimesi kõige rohkem praegu aastal 2013. Me oleme vaesed nagu kirikurotid. Ja siis president ütleb, et seitsme aasta pärast seitsme aasta pärast on kõik okei, et me oleme nagu pudrumägede otsas, et see nagu, kuigi oli mõeldud hästi ja ja kavatsus oli hea ja ilmselt õige. Aga see nagu inimestele praeguses hetkes aastal 2013 mõjus väga-väga. Huvitav, mina kuulsin sellest kõnest küll hoopis hoopis seda nüüd sellel samal uuel eelarve perioodil, mille, mille üle veel seal Euroopa Parlamendi siin siin praegu maadleb ja kuivõrd ta seal maadleb, kuivõrd nad esindavad seal mingeid iseenda mingisugused mingisugust sellist poliitilist tulevikku, see on seal oma asi, aga, aga see 2014 kuni 2020, kus me siis kus me siis saame raha, et mina jälle mõtlesin selle peale, et et oleks ikka hea küll, kui see 5,9 miljardit eurot, mis me sealt, mis me sealt saame? Et me, et me paneksime selle niimoodi nagu külvaksime maha, et sealt midagi nagu kasvaks ka, et, et sealt ikkagi midagi tuleks, et leidsin Eesti Ekspress, sel nädalal kirjutas ühe vahva loo. Jutumärkides siis sellest, kuidas sellises ekstreemses näitest, kus, kus on miljonid miljonid eurod läinud, nagu see, vabandust kuulajatesse kuulus Sonda sita lugu, eks ju, mis on see, kus siis pool kopsiste sealägast pidi saama mingisugune ultramoodne väetis ja tegelikult on nii, et, et kuhugi on jälle tohutu hunnik euroraha läinud. Aga nüüd ei ole enam mitte midagi. Mitte mitte midagi ei ole tühi koht ja kui, kui nüüd selle sellesama uue eelarveperspektiiviga samamoodi läheb, siis noh, siis siis me igal juhul netomaksjad küll netomaksjad vist küll ei saa. Aga seda mõtet kindlasti tuleks ju edasi arendada, sest see on väga kriitilise tähtsusega asi absoluutselt, kui me enam Euroopa Liidust raha ei saa, et mis meist siis saab sellest siiamaani me oleme ratsutanud ka selle kriisime, ratsutasime üle ju tänu europapile, nagu öeldakse. Ja me oleme harjunud sellega, et kui midagi kuskilt on vaja, ah Euroopa liidus saab suvalist asja maid, hakkame kasvõi usse uurima kuskil, eks ole, ikka mingi projekti kirjutama, sealt ikka raha tuleb. Et mismoodi siis hakkama saada, kui enam seda seda karku ei ole nagu mille peale toetada. Ja see ei ole ainult Eesti küsimus, tegelikult see on Euroopa Liidu küsimus laiemalt. Et mida hakkavad peale vaesed vaesed jutumärkides prantsuse farmereid, kui enam näiteks europapi taha ei tule. Et mismoodi nad tootma hakkavad, eks ole, või teised meiesugused uustulijate Euroopa liidus, kes ka on harjunud Euroopa Liidu raha turvil sõitma. Et mis asi on siis nõndanimetatud Nokia, et millega Eesti hakkab nagu seda rikkust, mis selleks ajaks on kogunenud, hakkab nagu kasvatama vähemalt hoidma. Et see võiks olla täitsa mõtte talguteema kohe. Noh, küsiti ka ju siin mõne ministri käest küsiti ja president ise on kommenteerinud, et noh, kunagi ju ei tea, eks ole, ega me, kui me Eesti NSV-s olime, et siis ka ei olnud sinna kuskile sisse kirjutatud, et Me vabaks saame ja et tulevad sellised ootamatud asjad, aga no majanduses, rahanduspoliitikas ja asjades sealt ei, need asjad ei tule niisama nagu nagu üks üks riik võib järsku kokku langeda. Nagu oli 20 aastat tagasi või natuke enam. Aga just jah, see, see, see võõrandumine, see on, see on niisugune niisugune teema, et, et kui siin Priit Simson kirjutas oma lehes, et et president elab nagu elevandiluust tornis, siis ma ei usu, et ta elab nagu elevandiluust tornis, kuigi aeg-ajalt võib see, see nagu väljapaistva. Kus ikkagi on niisugune niisugune kiusakas mõte, et president äkki natuke mõtleb omaenda tuleviku peale, et, et mis siis saab, kui presidendi aeg nagu läbi hakkab saama ja mingi amet on ju vaja siis saada, et tegu on ikkagi noore mehega, kes täis elujõus, aktiivse targa, vaimuka, mis iganes inimesega, seal on vaja rakendust. No vaevalt härmale nüüd leiba ta hakkab küpsetama, et tal on vaja mingit muud rakendust ja ja nii palju, kui siin targemad ajud on suutnud ikkagi välja mõelda, et et USA presidendi kombel kõnesid pidama ja sellest ära elama, vaevalt et meie, meie president saab hakata, et tuleb ikkagi mingisugune amet leida ja ametileidmiseks on vaja nendesamade paljukirutud Eesti erakondade toetust või vähemalt mõnede võtmega erakondade toetust ja ja see oleks küll kurb, kui see, kui see stsenaariumid niisugune oleks, et vaid kui siin räägiti presidendi teise ametiaja alguses ette, et nüüd on ta vaba, ta saab öelda rohkem ja ja nii edasi, et kui see, kui see asi hakkab nüüd varjutama, siis siis on see, siis on see lihtsalt kurb. Aga jah, selline selline võõrandumine viimasel nädalal ka konkreetselt vist eile või oli see üleeile tuli jälle jälle jälle nii-öelda palga uudis. Et ettevõtluse arendamise sihtasutuse uue uuele juhile hakatakse siis noh, Eesti mõistes hiigelpalka maksta, mida peale maksma siis rahandusminister ütles, et sealt, et sealt asutusest peab hakkama nüüd sulakulda tulema, kui, kui selliseid selliseid palku makstakse. Ja vot see see, see presidendi vastuvõttu formaat ja, ja, ja mõned mõned või mõne kümned Eestis mõnedele juhtidele makstavad palgad aga minu meelest minu meelest väga sellises ilusas korra korrelatsioonis või, või väga-väga võrreldavad, et et meil on, meil on võrdsed ja meil on, meil on mõned noh, eriti võrdsed. Et mõnes mõttes need nõukogud, kes selliseid palkasid oma asutuste tegevjuhtidele määravad vot need elavad küll kuskil mingisuguses elevandiluust tornis või kuskil klaaskupli all, et nad, et nad ei saa aru, et mis nagu ühiskonnas toimub ja sinna hulka seal ei ole üldse ainult mitte ettevõtluse arendamise sihtasutus, vaid ka Eesti Energia nõukogu ja ja, ja noh, minu meelest kas või sadama nõukogu ja Eesti Panga nõukogu ja, ja nii edasi, et, et palgad mis on siis nagu töö ja töötulemuse väljendus peaksite ikkagi nagu kajastama ja peegeldama mingisugust reaalsust inimese oskustest ja vastutusest ja töökoormusest. Ja kui nad seda absoluutselt ei tee, siis on ikka mingi mingi asi, on ikka liigestest ikka väga-väga lahti. No ega see ju ei piirdu ainult selliste, selliste näidetega, noh ma tea, Estonian Air, Eesti energia või nüüd see ettevõtluse sihtasutus, aga see ju see ju algab kõik, millest algab meie sellest parlamendist ja valitsusest. Kui palju on räägitud sellest, et parlamendiliikmete, need kuluhüvitised, need on ikka röögatud ja kui inimesed neid loevad, eks ole, siis see on ju, noh, ma ei tea, kümnekordne kuluhüvitis võib-olla kümnekordselt suurema, eks ole, aga mõni mõne inimese keskmine sissetulek, punkt üks punkt kaks, kui me rääkisime sellest, et natukene nagu selline elevandiluu torni kõnet et siis tegelikult ju kogu meie poliitiline eliit on järjest, mida aasta edasi kapseldumas sellisesse elevandiluust torni, sest sest ei valitsuse liikmed ega nüüd ka parlamendiliikmed ega tegelikult täpselt ei tea, mismoodi rahvas elab. Muidugi jah, parlamendi liikmed käivad valijatega kohtumas, ma ei, ma ei tea, kas need kohtumised on reaalsed või lihtsalt öeldakse, et käiakse. Aga need mõningad avaldused, mis ikka meie riigijuhtide suust tulevad, see on ikka need on ikka piinlik kuulata, kui nad arvavad, et inimene tavaline inimene elab täpselt samamoodi ja saab endale täpselt samu asju lubada ja võimaldada, kui ütleme, minister või parlamendiliige ei saa ju. Ei ole need asjad ju niimoodi. Hullem väidab, asi pole nagu palganumbris, isegi kui on ikka väärt töö ja, ja see noh siis ta, see, see, kasvõi see riigifirmajuhti võib teenida seal rohkem kui kui peaminister. Sest et ega siin ei ole ju mingit sellist aamen kirikus suhtumist, et et üks juht on nagu kõrgemal või, kuid või teine kuigi loomulikult selles on karjuv karjuv vastuolu. Et, et Eesti panga president teenib kaks ja enam natukene korda rohkem kui, kui peaminister. No vaatame seda vastutuse määra ikkagi, ükskõik kes on see peaminister. Kas Ansip meeldib või ei meeldi või, või kes on järgmine peaminister, aga vabandust nüüd euro ajal, Eesti panga president teenib üle 8000 euro kuus, peaminister saab 4000. Ettevõtluse arendamise sihtasutuse juht kuus ja pool 1000. No hea Eesti õhust ma ei hakka üldse rääkima, see on absurd. No ma tahaks selle palga osas siiski natukene võib-olla, võib-olla kui mitte vaielda, siis natukene esitada teistsugust seisukohta, et mitte, mitte, et ma tahaksin nüüd nii väga rääkida sellest, et, et kas see palk on piisavalt suur või mitte. Aga selles mõttes on tõesti ju ju see liigestest lahti jutt on õige, et me oleme ikkagi päris palju selle Euroopaga integreerunud ja see mõjutab kindlasti ka nii-öelda noh, seda, seda nii-öelda juhtida turgu, eks ju, küll, aga küll, aga, ja ma võtan, ma seda ei taha hinnata, aga küll, aga minu meelest on küll Eestis näiteks niuksed tähtsaid riigiameteid, kus nii-öelda seadusest tulenev palk tegelikult, et minu, mina arvan seda, et ei, ei võimalda leida sinna sellist sellist juhti, kes, kes, kes, kes võiks olla seal väga efektiivne ja edukas. Et selles mõttes selles mõttes, et asjad on nagu kuidagi kuidagi mingisugused käärid on kogu selles kogu selles asjas, midagi on kuskil nagu, nagu valesti. Nojaa, aga siin on nagu see küsimus, et see on, noh, see on sul õige seisukohta, eks ole, et väga vastutusrikka ja juhtiva töö peale peab maksma kõrget palka, sellepärast et me võrdleme ennast juba Euroopale, et me oleme Euroopas. Mitte ainult ei võrdle vaid, vaid me tahaksime saada sellel tasemel. Ja aga siin tuleb nüüd mängu see asi, et kui me oleme Euroopasse integreeritud siis võrdlevad ennast teistega ka tavalised inimesed, just nimelt hakkavad võrdlema oma 400 kolmesajaeurost palka, eks ole, mingisuguse teise Euroopa Liidu 10 korda suurema palgaga, eks ole, ja see tekitab frustratsiooni, et miks minul ei ole siis võrdsed võimalused teiste Euroopa inimestega, kui juhtidel on. Vaata, see ongi nüüd täpselt see, et me oleme nüüd selle 20 aastaga sinna sinna sinna mäe otsa roninud, nüüd me näeme, et meil on vaja veel veel minna, eks me oleme tegelikult sellises seisus noh, sarnases seisus, kus, kus inimesed nii-öelda võrreldasid, tooname üldse ei näinud, kus me oleme, nüüd me oleme võib-olla mõne umbes sarnase redeli peale oli, kokkuvõttes me näeme, kus need ülemised jalad Nojah, ja, ja vastutust ei ole, eks ole, hea küll. Kui me jätame nüüd nagu poliitikud, ministrid ja peaministri kõrvale, no siis tähendab nendel nendel riigifirmadel nende juhtidel peab olema vastutus. Oli kunagi üks jutuajamine majandusministriga ja ma olin siis püha püha viha täis, et noh, Tero Taskila eksämma 33 tuhandese palgaga. Ja küsisin ministri käest, aga mis siis, kui, kui ta noh, kui ta ei tee midagi, kui, kui, kui ja ta ei suuda midagi teha, ta ei oska midagi teha. Et kas ta siis maksab oma palga tagasi vä? Okei, antakse aeg antakse kaks aastat, ma ei tea, kolm aastat, palju on vaja, et need näidata. Noh, läks vähem õnneks aega vaja, et, et, et, et see vend siit minema kupatada. Nüüd annab riik Eesti õhule laenu miljoneid ja juba kümned miljonid eurod selle selle jaoks, et vana juhi vigu ära parandada tema valesid otsuseid väärata, lennukit maha müüa, uued osta või liisida. Ja vastutust ei ole. Tero Taskila itsitab pihku ja kõndis minema ja oligi kõik ja ei ole ka poliitilist vastutust ministri poolt, kes, kes tegelikult nii-öelda lõplikult lõplikku allkirja andis, et et, et see vend saaks siia tulla oma oma tööd tegema. Teadupse, vastutama. Kui, kui, kui nõukogu, kes ta ametisse pani pani, pani ametisse sellise inimese, kelle, kelle, kelle äriplaan noh, tähendab ühesõnaga talle ei antud ikka üldse mitte mingit aega tegeleda. Pea nõukogul oli samasugune kompetents lennunduses nagu, nagu praktiliselt igal teisel tollane nõukogu esimees Helenius on ju kadunud jälle kuhugi ja ei mingeid kommentaare, ei jaga. Selle muidugi käsi laiutada täiesti. No ongi noh ja, ja mida siis edasi teeme, hea küll. Lennundus on ülimalt spetsiifiline asi aga sa ei saa teha, sa ei saa teha, panna kogu kogu panust ühele suhteliselt tundmatule mehele, kes on midagi kuskil ära teinud maksta talle hiigelpalka, siis rahulikult kuldse käepigistusega veel minema lasta ja, ja siis taguda miljoneid veel selleks, et tema vigu parandada. Põhimõtteliselt reaalses elus on nii, et, et, et kui sa, kui sa paned sellise vale panuse, siis sa ikkagi maksad selle eest ise päris karmi hinna. Tegelikult väiksemate asjade puhul see igal juhul, nii on tavainimese elus. No eksmajandusministri pea kohal on need Süsa ju kogunenud päris palju, tegelikult. Nojah, aga see on niisugune väga kallis, Süsas on puhas kuld. Ja see pole siiski ainult ka majandusministri küsimus, et see on ikkagi ka ikkagi ka selles mõttes kogu valitsuse küsimus. Ei, loomulikult loomulikult, aga, aga kahju on tehtud ja kahju on suur ja kahju heastada ei ole enam võimalik, raha on juba läinud. Ja mis siis saab, kui Eesti õhk läheb pankrotti? Lõpuks ei anna ikka mingit tulemusse. Minimeerimine ja laiba laiba elustamine, eks ole, mis siis saab raha kadunud? Jah, ja kui lennujaama juht Erik Sakkov kirjutas, et tegelikult nii-öelda noh, paljud, kes jälgisid seda, seda olukorda siin ta on, nimetas siin, kui ma nüüd õigesti mäletan kuut firmat, kes, kes tühistasid oma plaanid Tallinna suhtes seoses sellega, et see Taskila nii-öelda see kasvustrateegia läbi kukkus, mis olid juba tegelikult justkui nagu kindlat, siis, siis jälle on mingid inimesed teinud tühja tööd, tegelikult see kahju on ikka veel märkimisväärselt suurem, kui me seda siin siin näeme. Kaudne kahju, muidugi kaudne kahju. Kaudne kasu on siiski ka olnud, selles mõttes on nii-öelda see turismisektor on, on tal ikkagi on kasulik, kui meil on oma oma siit Tallinnast lähtuvad lennud, mis on võrdlemisi kindlad, mingi võrgustikuga see, seda, seda ma usun ka täiesti. Nonii suusatamisest pidime rääkima küll kahjuks negatiivse poole pealt taaskord selles mõttes, et Aivar Rehemaa on tore poiss. Sähvatust oli õigel ajal õiges kohas. Seitsmes koht Eesti suusatamise praeguse seisu juures on, on super aga rohkem kõikide meie meeli muidugi hoiab kinni see see otsus, mis tuli siis Lausanne'ist ehk siis otsus, mida ei tulnud otsus, mida ei tulnud tegelikult noh, otsus, mis ikkagi tuli, et otseselt edasi lükata. Otsus seegi ja see agoonia siis, mis nüüd siis veerpalu juhtumi ümber edasi kestab. Ja mille mille lõppu me tegelikult ei näe, isegi siis, kui siin 25. märtsi paiku mingisugune otsus peaks tulema siis on juba praegu vist küll täiesti selge, et et see otsus ei ole mustvalge ja see võimaldab igasuguseid tõlgendamise ja see tõlgendamised on, on sageli märksa valusamad ja märksa isegi kaugeleulatuvama mat kui, kui niisugune puhas otsus oleks. Lõpuks kanaliseerub ikka kõik sellesse, et kas usun või ei usu, osad usuvad ja osad ei usu. Aga üldiselt on see, üldiselt on see päris halb küll selles teatrisaalis istuda kus jälle tullakse ja öeldakse, et täna jääb etendus ära. Lava on täiesti tühi, midagi, midagi ei ole, mingid vanad dekoratsioonid seisavad, seal on ja, ja siis siis on, on, on ajakirjandus, kes siis jälle kommenteerib seda sama tühja seisu ja mõned inimesed selle taga, kellest, kellest tegelikult inimlikult on kahju. Tahaks nagu selle asja ära lõpetada. Sellest arbitraaži kõhklemisest võib ju aru saada, põhjendus tuli nüüd alles äsja, värskelt, et 31. jaanuarini võisid laekuda ja laekusid lisakirjalikud seisukohavõtud mõlemalt poolt rahvusvaheliselt suusaliidult kui ka siis veerpalu kaitsetiimilt ja kõik see võtab aega, see võis olla ka otsitud põhjus. Aga tegelikult võib neist tegelikult aru saada, et et asi on ju väga kriitiline. Kuna kuna Meie poolne tiim on, on kahtluse alla pannud kogu selle dopingu avastamise mõõtmise süsteemi tervikuna ja kuidas neid ühtäkki siis tuled välja mingisuguse väga, väga selge seisukohaga, et et kõik see, mis seni on nüüd aastate vältel toimunud ja mille järgi ka kuni viimase hetkeni ja ka praegu määratakse karistusi See kõik see, kõik, see on jama, see kõik, kõik seal, kõik see on niivõrd auklik või, või, või, või teaduslikult valesti või mis iganes. Ja, ja nad nad on väga-väga kehvas seisus, nii et mitte ainult mitte ainult vada ei ole. Ei ole siis kehvas seisus, vaid ka see arbitraaž, kus on ju ennegi olnud samasuguseid juhtumeid. No selge on see, et kui nüüd oleks see mustvalge asi ja Veerpalu oleks tõepoolest keelatud ainet tarvitanud, siis otsus oleks ammu ära tulnud. Et siin on ju tegelikult tegemist Taaveti ja Koljati võitlusega, eks ole, veerpalu kaitsemeeskond kaitsetiim nimetame seda siis niimoodi, eks ole, on ju vastu vastu läinud väga suurtele organisatsioonidele, kes on aastakümneid harjunud ennast pidama ilmeksimatult. Ja nüüd järsku tuleb mingisugune Eesti mingi kuskilt sealt mingisuguste arstide ja advokaatidega, eks ole, ütleb see kõik, oli jama. Et, et kui oleks nii vada kui ka arbitraaž ennast kindlalt tundnud, siis oleks otsust tulnud igal juhul ära, et veerpalu on süüdi ja kõik. Aga järelikult seal ei ole kõik asjad korras, ei ole kõik asjad puhtad, et Eesti-sugusel riigil on võimalik need asjad kahtluse alla seada. Magnoosik see, seda küsimust on ju tegelikult tõstatanud mitte ainult Eesti sedasama kasvuhormooni. Matemaatika meiega keegi ei ole läinud sellega nii kaugele. Aga selge on, see loob, loob nüüd suure pretsedendi, kui ikkagi, kui ikkagi selgubki, et, et see test ei ole selle konkreetse asja määramiseks nii-öelda kohane, siis, siis on, siis on nii, et on paljude asjadega nii-öelda hambad. Aga see testikohasus on üks asi, teine on ikkagi nii-öelda protseduurireeglite rikkumine, vot see oleks nüüd kõige kõige tobedam kui, kui nüüdse arbitraaž tunnistab, et jah, proovide võtmisel edaspidisel käitlemisel, transport testimisel, mis iganes on rikutud protseduurireegleid seal see meenutab mõningaid viimaseid eesti kohtuprotsesse, selliseid jaagu sisulises arutelus sisulist asja nagu ei arutata, kus see inimese süü on tõestatud. Aga inimest süüdi mõista ei saa, sellepärast et on eksitud protseduurireeglite vastu. Ja, ja see mis, mis vaat seda, ma ei oska nüüd öelda, kas, kas see oleks nüüd siis Andrusele kõige kõige parem lahendus. Sest kõige vastikum on ju see, kui kahtlus jääb õhku. Ja kui siin kurjategija puhul, kes võib irvitada kohtunikule näkku, et näed ära tegin, sa ei saa mind vangi panna siis siis selle juhtumi puhul ju kahekordsele, olümpiavõitjale ja maailmameistrile jääb igavesti kahtlus peale. Kõige tobedam. Tahaks ikkagi ühte asja, et siis kui see veerpalu juhtum üldse päevavalgele tuli, siis minu meelest oli ikka väga suur osa Eesti ühiskonnast ja minu meelest peaaegu terve ajakirjandus, kes lõi veerpalu otsekohe risti et Veerpalu ristil rippunud juba tükk aega tegelikult, et ei saa sealt Lozannistega ega vadast olla enam uudist, mis, nagu seda seda ületaks. Noh, risti no ma ei ütleks ikkagi selles mõttes, et et kuule vada respekt, tabel, organisatsioon, eks ole millesse millessegi peab ju uskuma ajaga olema, kahtleb igas asjas ei, mõlemad proovid positiivsed. Vabandust, aga kui siin mõni meile ebasümpaatne sportlane risti lüüakse, selle sama asja pärast Sizmirvitame, eks ole, näed selle või teise riigi sportlane jäi vahele, eks ole. Me, ega me muud ei arvanudki, kulla, et need, need või teised tarvitavad midagi. Oota, kui oma poiss, kes on pealegi veel nagu inimesena sümpaatne, mis loeb praegu väga palju kogu see usub, ei usu, jutt on ju ju ümber ju Veerpalu sümpaatse küsimuse tagasihoidlik, töökas, hea pereisa, kõik asjad mängivad ja kuidas hinnakolaasi otsa paned, siis? WADA otsuse? No kuulge, see on ju norralaste käes, see on ju nagunii manipuleeritud kuidagi. Ja nii, nii see hakkab kerima. FISi FISi juhtiv saralevis on ka öelnud seda, et suusatamine tunnistanud seda suusatamine tegelikult on selline dopingualdis spordiala ja, ja kui, kui rääkida siin kahtluse varjudest, siis sel nädalal ju oli see, kui kass oli Rootsi televisioon, kes näitas ühte filmi, ma kahjuks ise seda näinud ei ole, aga mis heitis varju selliste suurkujude nagu Vegord, Ulvang, pöörinud hääli? Seda näitas ka Soome ja Peeter nägisid. Ma Jostaarnelega rääkisin, mina juhtusin nägema Soome televisioonist sõda, see oli vist kas eile üleeile näitas seda ja see oli üks väga, see oli üks väga huvitav film. Sest noh, siiamaani on meil nagu tulnud ainult need ümber nelja, nelja kanali või ümber nelja allika jutustused, mis seal filmis oli, seal filmis oli siis see, et et üks Rootsi ajakirjanik oli saanud enda käsutusse suusatajat, et vere hemoglobiininäitajad 90.-te teisel poolel. Ja need näitajad olid kõikide võistluste ajal väga kõrged osal kõrgemat osal, mitte seal mingi 17 oli see piir, mis seal alati oli ja siis see ajakirjanik käis nagu ringi sisse püüdis neid inimesi kätte saada, need suusatajad valdavalt siis norrakad, kellele see näit oli väga kõrge. Ja mitte ühelgi puhul tegelikult filmi ei tõestanud seda, et nad on veredopingut tarvitanud, ainult olid need numbrid ja kõik sportlased niimoodi mina ei tea, milles asi, kõrgemad, mingid keelatud ained ma ei ole tarvitanud. Mainin kõrgmäestikulaagris seal tulise taseme tõus, eks ole, ja need sportlased tegelikult olid seni see nimekiri olid kõik peaaegu kõik võistlejad, kellel oli kõrgem olemata riigist, aga seal oli siis mõned markantsamad, oled siis välja toodud ja lõppkokkuvõttes see filmi tõestanud seda ära, et kas need norrakad siis tarvitasid veredopingut või mitte. Ja seal oli ka väga kõnekas see, kui ta püüdis ka FISi esindajate käest teada saada, et mis värk käis siis FISi esindajad absoluutselt vaikisid veel rohkem, kui, kui need sportlased ei, kõik on korras, mingeid probleeme ei ole. See oli lihtsalt selline, selline huvitav ringkäik teema ümber, millest lõpuni mingisugust sotti ei saanud. Mõtlen, kuhu me läheme ajas tagasi, eks ju, me läheme 90.-te aastate suusatamise tagasi. Nii et see, see asi tõotab. Need olid muuseas need ajad, kus norrakad tegid väga võimsalt puhta töö ja pärast seda filmima hakkasin vaatama praegused MM, mis, mis toimuvad suusatamise MM Val di Fiemmes, eks ole siis need kaadrid, mis selles dokfilmis näidati norrakate edust 90.-te teisel poolel, meenutavad mulle kangesti neid kaadreid, mis praegu me näeme valdi bemmest, kus norrakad on ka sisuliselt teinud puhta töö. Jah, aga, aga see on jällegi niisugune varju heitmine, millel ei ole nagu tõestust, eks ole, esialgu. Aga kui me tuleme nagu veerpalu juhtumi juurde tagasi, siis see nii-öelda nii rööpanimi, ässa otsus ei liha ega kala otsus võib, võib tegelikult kõige kõige hullem olla. Sest ärgem ikkagi unustagem sa siin meenutasite veedeegoljatit ja taavetit, et et WADA on ja siis on, on väga, väga-väga mõjukad organisatsioonid ja, ja siin ma ei avastanud mingisugust saladust ega ega ei avalda seda, aga, aga mõned siin tõeliselt kursis asjaga olevad inimesed on öelnud, et aga kujutage ette, mis siis saab, kui kui Veerpalu nii-öelda jääb õigeks tunnistatakse midagi, et see protseduur noh, kas ei ole päris õige ei ole, ei ole põhjendatud, on auklik või leitakse mingisuguseid protseduuri rikkumisi, mis siis saab, kui kui avatakse proovid, mis on alles istuvad külmkapis. Nendest aastatest, kui Veerpalu oma olümpiakullad võitis. Ja kui seal kah on samad asjad ja, ja kui need tunnistatakse ka positiivseks? No sõbrad, seda, seda olukorda ma tahaks näha, mis siis hakkab Eestis Eestis toimuma? Aga siis tuleks nõuda ka kõikide teiste olümpiavõitjate proovide avamist täpselt sama metoodikaga, ega see madal ka lihtne otsus ei ole, kuigi tõepoolest, nagu sa ütlesid, on võimas organisatsioonides. Aeg-ajalt tekib selline võrdlus, et nad nagu vabamüürlaste looks on vada, et ega sa sealt mingisugust infot kätte ei saa, nagu siin selles eesti arstide kirjaski, mis, mis välja tuli, et ega vadast ei saa, ei saa kätte seda, et mis need metoodikaga seda asja siis tegid, ei anta välja infot absoluutselt. Seda seda, seda nii seal ei olnud mingit uut juttu ja pealegi suured pealkirjad olid, need teadlased ütlesid pärast selgus, et väikele lisa, tegelikult oli see veerpalu kaitseseisukohta, kas see oli see üks ühele veerpalu kaitseseisukoht ja, ja, ja seal ei olnud tegelikult mittemidagi muidugi võttes abiks nüüd lausa piibli, peab ütlema, et taas Taavetist, Koljatistet koljat teatavasti oli suur ja kole kelle vastuametil ei olnud nagu suurt lootustki. Aga peale selle, et ta oli suur ja kole, oli ta ka üsna rumal ja väike ja sitke Taavet võttis lingukivietapis, korjati. Nii, et elus võib, elus võib juhtuda iga igasuguseid igasuguseid asju ja, ja asjad asjad võivad minna. Noh selles selles suunas, et et, et meie mees saab, saab ka päriselt puhtaks, kui ta on puhas. Ja see oleks nüüd asjade muidugi parim käik. Kui ta ei ole puhas ja ta kuidagi sussavussa Riga saab nii-öelda taagast lahti, siis. Ma kardan, et need asjad lähevad lihtsalt edasi. Ja, ja neid asju ei unustata loomulikult ja, ja ükskord tuleb jälle aeg, kus, kus mõni meie sõbralik kolleeg suusaradadel mõnest teisest rahvusest kellele see pinnuks silmas teeb samasuguse filmi, nagu tegid rootslased, norralased ja ja, ja, ja see, see, see asi kerib ikka edasi ja edasi. Aga seda peab küll ütlema, et veerpalu kaitsetiim edastasin, et advokaat pilvega on ikka teinud ikka selles mõttes ikka hämmastavat tööd, et ma mäletan nende endi ütlusi siis kui nad selle asja üles võtsid, et me läheme nüüd selle asjaga, siis küsiti, et mis šansid on, et kuidas te hindate neid võimalusi, et noh, mingisugune positiivne otsus või et seda üldse nagu hakatakse võtma tõsiselt. Siis minu meelest nad ise ütlesid, et see, et see võimalus on õhkõrn, kui mitte olematu, siis miks peaks, tänaseks päevaks on, oleme jõudnud olukorda, kus tegelikult on seis ju fifty-fifty. Loodame, et kõik läheb hästi, kui ka varsti on ikkagi kevad. Ja õige pea saab Lasnamäe goiste mängida. Kui kõigepealt olete täna Moskva pargis Moskva pargis, saad golfi mängida üheksal üheksal rajal, kuul puuritakse veel auke sisse. Et kui sa enne enne oled oma jala ja auto ära lõhkunud tänavaaugus, siis oled elusalt jõudnud golfiväljakule siis mõne löögi sa jõuad ikka teha ka murtud jalaga. Ma siiralt kiidan oma Meie kolleeg TV3-st, kes eile tegid väga-väga ilusa loo. Kes ei ole veel näinud, siis vaadake seda järelevaatamisest. TV3ga. Rudolf hügil golfimängijatel heliseb kõrvus vene kirikukellade ja muusika. Aga jah, et see, see saab olema tore. Aga me teame täna ära lõpetada. Alguses alguses on teeaugud systena platsi sisse augud ja siis tulevad eelarvamused. Siis tulevad eelarveaugud juba on. Tee ja eelarveaugud juba on, aga nüüd puurime veel mõned augud. Neeme Korv, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios. Päike paistab väljas, kuigi on väga külm, nii et nautige. Kevad on kohe-kohe käes.