Järgnevad Virumaa maakondlikud lastekoorid. Eesotsas Punalite. Aseri mittetäielik keskkool Rakvere õpetajate seminari harjutuskool Siis Illuka täielik keskkool, kes on parimaid koori Virumaal Keda juhatab õpetaja vast sammuga koori ees-Virumaad on iidsest ajast hüütud laulikute maas. Seda nime oskamata ärikad kanda Virumaalapsed, kes vaimustusega hulgaliselt lauljana odavatavad üldlaulupeost. Vanad Viru laulikud. Liilutajad on alati laulnud ja Liilutanud lugusid. Meie praegusaegne rahvapärimuslikke pommiti elusa ja eluta ja Muia Veetamm aga jutustab Saanud kauge kõmin kätte tulnud ennustused õigeks läinud origanud isandaksi, astud aega, oma aega, sammud, aega, suuri aega, kalevite kanged aega. Lastekooride viimase kolonnina sammuvad Võru linna ja Võru maakondlikud lastekoorid. Võru linna koolide kooridele järgnevad Võru maakondlikud lastekoorid. Seltsimees aia järele sammub Lasva mittetäieliku keskkooli kool, kes läinudaastasel vabariiklikul olümpiaadil tuli esikohale. Kirevad rahvariided, lipud, lilled, paanikud ja tuhanded sädelevad laste silmad mööduvat. Meenub muinaslugu Vanemuises, kelle maa peale tulekul puhkesid lilled, kes laulis, veed voolama puud, kohisema, linnud laulma ja nii edasi. Nõukogude Eesti lastelaulu võib Vanemuise lauludega võrrelda, sest meil on, millest laulda vabadusest, võidust, kangelastest, kes pole pärit muinasajast kodumaast, kus varitseb vendlus, sõprus ja õiglus. Nad laulavad meie nõukogude inimeste töö rõõmsat kilis laulu. No. Nii meeletult jälle laulusaia süüa. Mere kõrgel Lasnamäe. Meil käes on. Me lähme. Mis hõlmab endas heleval? Tartu linna meie kauaaegne vaimse elu keskel Emajõe Ateena Vanemuise sünniga linn, kus arenes, kasvas ja sai teoks üldlaulupidude korraldamise mõte. Esimesest viiest olukorrast teatavasti neli peedi tartust. Linn, kus Carl Robert Jakobson pidas oma kuulsat kolm isamaa kõnet osutades ennustuslikult tulevikku, aga pimedus ei kesta igavesti ja Koit hommiku poolt puulutab heledat valgust. Säilitades minevikku parimaid traditsioone, tulevad nüüd tartlased laulupeole uue elurõõmuga uute suurte ülesannetega tõotame täita 1947 plaani suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni 30.-ks aastapäevaks on tartlaste tänane hüüdlause ja lubadus. Tartu linna kultuurimaja orkestri järel rivistub auväärseid Vanemuise segakoor oma ajaloolise lipu all. Kõik laulupeod on seal ikka kaasa teinud 12-st kord sammuvatena Vanemuise aset üldlaulupeole sama tambi pärjatud Vanemuise kandlega mille omaaegne valge sifoon On luitunud aegade raskusest. Puit, mille Rõõmus lihvimine ennustab tulevaste laulupidude kauakestvate rida. Rõõmsavärvilistes rahvarõivastes naisVanemuise laste seas siin on mustjala punaseid vihikuid, Lihula rohelisi Jarapla, siniseid seelikuid ja nii edasi. Esireas siin 75 aastane Alide Jüris osa võtnud kõigist talu, pidades alates 1809. Samu poriabiesimees Gustav hull on eesrindlane Tartu kammivabrikus üle oma käitise piiride tuntud leiutaja ratsionaliseerijad. Vanemuise kollektiivile järgneb meie nõukoguliku noorte paremik. Üliõpilased. Nõukogude korras on akadeemiliselt kooritud kujunenud suure arvulisteks ja elujõuliseks. Mitu tublit kooli noorit lõbus laulu noorus mis täna siin suurearvuliselt väljas tõendab, et aluliselt järele kasvust pole neil puudus. Meenutagem, kui kuuendale üldlaulupeole kogunes 6061 lauljat siis kirjutati imestades, et niisugust suurt lauljate arvu pole suutnud korraga välja panna suured rahvad. Selle arvu ületas iga järgmine laulupidu ja Nõukogude võimu kehtestamisel lõplikult vabanenud rahvas annab täna uue rekordi osavõtjate arvust. Laulu noorus tõotab meile uusi rekordeid osavõtjate arvust järgmistel laulupidudel. Aga kui kaugele on juba jõudnud siit ligi pool tundi defileerunud rongkäik. Kuidas toimub tema lik ilmelt Tallinna tänavail? Selle vaatlemiseks lülitame mikrofoni hetkeks Kreutzwaldi tänava ja Narva maantee nurgale. Tänavanurgal lamp lõigub ja mõõdud neid mõned minut tagasi. Praegu lähenevad Harjumaa lastekoorid. Tulime siia koos rongkäiguga. Värvid seal indina liikus rongkäik vanal talina. Jäätvaatajate murust alistatud tänavatel kõikjal lippe, embleeme loosungeid. Pidulikult marssalid ei vaibunud hetkekski. Köster mängu lõpetanud, alustab teine. Justkui lingist müüdis. Paistis võidu väljakult ikka uusi kolonni Tallinna tänavaile. Aga ei maksa veel lõppu oodata. Müüduvad veel alles lastekolonni maakonnad, kõik on veel tulemata. Talinud jalgelt tänavaid, pidujatesse köigepealt võidu väljak ise. Tema ääres olevad hooned on kaunistatud meie riigijuhtide Potredega ja loosungitega sisaldavat nõukogulik juhtmeteik näitavad. Väljaku ääres on palistatud Punalikudega. Marsruudi kohaselt pöördus rongkäik võidu väljakult, tulles merekooli juures Pärnu maanteele suundus Pärnu maanteed mööda Narva maanteele. Kogudi üle tänava riputatud Punalikud. Möödusime ehitamisel olevat Estonia teatrimajas. Selles majas. Estonia ehitamise algus on seotud laulupeoga 1000 90. aastal. See on halb mälestus sest teatavasti tol ajal tsaarivõim keelas teatrimaja piduliku nurgakivi paneku. Nüüdseks laulupeoks aga võivad Estonia ehitajad raporteerida. Samal ajal asub majja tööle ka teater isast kontsert saalile, mis valmis möödunud aastal. Estonia teatrihoone tõuseb uuesti üldendisena butiigi kaunimana ja suuremana kui varem. Turuplats siis nüüd juba endisest urbasid möödudes meenus tallinlaste saavutus oma kodulinna taastamisel. Ennenähtamatu tempoga ehitasid tallinlased omale uue moodsa turuplatsi, mis on võimeline rahuldama areneva Nõukogude kaubanduse nõudeid. Viru väljak linna tulevane osad juba praegune süda oli tulvil Ronketi jälgivad Tallinnagi. Kes mõnda aega pole Tallinnas käinud, ei taha enam Tallinnat äragi tunda. Sõjahaavad hakkavad Tallinnast kaduma. Veel aasta ja paar tagasi olnud hoonete rusude asemele kerkivad uued hooned. Üle Pärnu maantee riputatud Mikule Riga jätkub Narva maanteel ja inimesi. Istan võinud Tallinkil niisuguse inimeste hulga elanikel. Pole vist keegi Tallinnas koju jäänud? Ei noor ega vana. Aga jälgige Edagi, kuidas toimub röntgenit defineerimine võidu väljakul. Mõnitame mikrofoni võidu väljakule. Vahepeal möödusid tribüünist. No maakonna laulukoorid. Pärnulased on laulust alati lugu pidanud. Seal asutas laulu pidada isa Jansen juba 1860. aasta paiku laulukoori ja veel enne esimest üldlaulupidu. 1865. aastal peeti Pärnus kihelkonna laulupidu, millest osa võttis 250 lauljat. Sealt kirjutas juba noorelt oma laul eesti rahvale Lydia Koidula. Lydia koidule, keda Kreutzwaldi sõnade järgi muine ise oma käskis, oli kiigutanud. Pärnus ilmus ka Eesti esimene ajaleht Perno Postimees. Ja kui Karzai mõndagi progressiivsele mõttele võlga jäi, siis korvas seda Carl Robert Jakobsoni tegevust, kelle algatusel asutati 1878. aastal Endlas. Äsja möödusid ka Kohtla-Järve poorid. Kohtla-Järve kaevurid, töölised, teenistujad ja insenertehniline personal oli valinud oma pidupäeva loosungiks. Viis aastat, kui tuletorn tähiseks eel. Ja tõepoolest erinevalt kuskil mujal juhib meie tõusva tööstusrajooni teed viisaastaku tuletorn. Kohtla-Järve koorid olid kaasa võtnud oma uhiuue käesolevat laulupeoks valminud Kohtla-Järve segakoori lipu elektrijaamani Kiisleriga Kohtla järvetööstusi kulutama õlivabriku tardiga keskel. Teine küll punaseni. Nõukogude Liidu hümni sõnum kannab tänase loosungina oma ees Harjumaa talurahvas ja töötajaskond. Õrgel nõukoguga kvaliteeti, põidurkmeid võidule juhtida. Sajandite jooksul. Meie rahvas võidelnud oma vabaduse ja õnne eest. Ja nüüd nõukogude rahva lipu all on saavutanud eelne vabadusele, õnnele oma, otsustavad võidud nõukogude rahva liikuvad ehitama oma Nõukogude vabandust kõiki üles seesuguse kiirusega ja seesugustes mõõdetes, milleni varem ei jõudnud oma mõtetes. Julgemad unistajad. Üleosti mere sest nõnda Hiiumaal Läänemerd on tulnud pealinnaosa võtma üldrahvalikud pidugevat hiidlased. Hiidlased, nagu nad ise laulavad, kes on vaprad oma töös, ei hooli tuultest, tormidest ja surreski, ei oma julgust murra. Pille osti mere on kaasa toonud, viidates loosungi. Laul, rahvaid ühenda ja võimsaks saag. Laulu viljalimises ei ole hiidlased mandrieestlased maha jäänud. Oma esimest laulupäeva mäletavad hiidlased paar aastat enne esimest üldlaulupidu. Kärdlas Käinas Reigiski Hanipud. Nende keskuste laulukoorid sammuvad siit praegu püüda olid laulukoorid juba 1860. aastal. Hiidlaste rivi oma rahvarõivaste selgelt erineb mõnel määral mandri omas. Hiiu naised, ärge rikkais Käina ja Pühalepa rahvarõivas tänavat pikki niinimetatud Küüte. Nende rõivas ehivad iseloomulikult rõhud, ei tähendab rüüd puusadele. Langevate keelega. Viisaastakuvõitu meil kindel nuusk ütlevad järvamaalased oma punakankalised loosungeid. Järvamaa talupojad on juba saavutanud esimesi tulemusi oma vilja ka loova tööga, meie põllumajanduse üleseid. Ja esimesele laulupeole taas vabas Nõukogude Eestis tulevad nad rõõmupeole viisaastaku esimeste võitude tähistamiseks. Järvamaa kolonni eesotsas on maakondliku kultuurimaja segakoor erikunstnik Mare Jaansoni juhatuselt, kes Paide linnas toob tänasele peole kolm laulukooli. Lisaks mis oli üldse esimene, tegutseb laulukoor Järvamaad pärast fašistliku okupatsiooni. Ühtlases Lihula rõivas, valgete pluuside, siniste listikute ja maani ulatuvate roheliste vilditud säilikutega. Linlane osa võtnud kõikidest laulupidudest ja laulupäevadest 1910.-st aastast alates oma ees kannavate ürilased oma vastset rohelist valget koorinitanud Türilast õuele lipule, mis teeb kaasa esimest laulupidu, kõik need sinine roheline, valge trikoloor tikandiga Ambla 1869. Selle lipuga võeti samblameeskoor osa esimesest ja kõigist järgnevatest laulupidudest. Jambla laulukooride praeguse juhi, vana lauluveteranijaam sarvendiga eesotsas eye praegused Ambla lauljad, midagi võlgu oma traditsiooni pikale minevik. Vägeda sega tauni inimeste mida laulis hälli ääres eesti ema Ärge unustage taudi seda laulu vilinat mida laulsid meie isa esik külvira. Ärge unustage Tauli seda laulu lõkkele, mida lauldi noorte kevadhaldjas. Nagu oleks täna Tallinnas liikumine ühesuunaline eesmärgiks lauluväljak kus juba varsti hakkab helisema tõelise vabaduse laulupeo võimas laul. Juba kümmekond minutit tagasi teatati meie lauluväljaku vaatluspunktis et rongkäik on jõudnud sinna. Vaatleme, kuidas saabusid lauljad peo väljakule, selleks lülitame mikrofoni lauluväljakule. Asume oma mikrofoniga praegu lauluväljakul. Juba üks, 10 minutit. Võib-olla ka pisut rohkem aega tagasi saabus lauljate piduliku rongkäigu esimene osa laululava juurde. Vaatame, kuidas rongkäik. Kõigepealt tuldi mööda Narva Ma Narva maantee juures Russalka ausamba lähedal, kus hargneb Pirita tee on üles seatud Suur Polale Pallo ääristatud sinisega, millel on üles asendatud laulupeo märk ja selle puldadeks. Nüüd rõõmulaul oh Elysee ja ülevaade enka. Rongkäik pöördus sealt ära Pirita teele ja mööda Pirita teed kuli näituseväljakule, mis on lauluväljakuga ühendatud. Tere ei olnud Maristatud lippudega. Nimelt umbes kümnemeetrilise vahemaaga on tee Paristatu valgete, punaste ja siniste lippudega. Jõudis laululava juurde, nats suunduvad verepoolses tiivas sisse mööduvat laululava ees ja siirduvad Narva Paalne kuldse liiva, et minna uuesti tagasi näituseväljakul mis on reserveeritud ainult Laulupeotegelastele. Laululava. Laululava mõlemal pool külje peal on asetatud orkestri terepoolses küljes ja Narva maantee poolsest küljest Tartusse. Kes on sidunud lippudega, asetavad oma lipud laululava Või Narva maantee poolsesse külge? Lauljate rongkäik üha kogu aeg kesta. Vaatame korraks, mismoodi näeb välja laululava. Laululava on saanud lõpp väga kaunis ja ilusa välimusega. Laululava sõõria osa on asetatud üles loosungid ja nimelt kannab pealkirja panna, nii seisavad su kodul rannasuu lainetavat laiadovi. Loosungi kohad on asetatud üles kaheksa väikest punalipu. Riis tuleb seltsimees Stalini ja Lenini auhind välja töötab tootja bareljeefiga ja sealt edasi jälle loosung. Saad kõrgel leninliku lipu kanna Suur Stalin temast suurt tõusuteel ja selle nuuseumi tahan jälle. Kaheksa punalipu. Laululava ise praegu no siin lauljad meil siia kogunenud oi õige peatselt koguneb. Lauljas pere tervelt siia, et laulus väljendada oma suurt rõõmu, ustavus, hoia tahet. Seltsimees Stalinile meie võitma tee. Muidugi rongkäiku oli jälgemat suur hulk publikut ju Narva maantee suunas, aga kui neil praegu heidame Narva maantee poole pilguga siis me näeme, et publikut üha enam ja enam saabub itta jälgima kontserdi algust. Suursündmuse alguseks, mida asuti pingelised ja ennastsalgavalt ette valmistama kaks aastat tagasi. Me käisime veel, otsustavad heitlused suure isamaasõja lahingu Talvreid. Siis, kui suuremat osa meie mees lauljast alles tikkisin võiduga koju kuulati Antsidentsi, ENSV rahvakomissaride nõu kogu ja Eestimaa kommunistliku bolševike partei keskkomitee mäel, see laulupidudel korraldamise kohta Eestis üks kord iga kolme aasta kohta ja 12. üldlaulupeopidamise kohta. 1947. aasta soojend. Aga kus või, ja täna võib eesti rahvas laulda mitte üksnes täitevennasrahvaste ennastsalgava abiga võidetud võidust, igipõlise vaenlase kes pidevalt ähvardas meie olemasolu. Ta suutis ülesehitustöö töövõitudest, millega tulla toime praegu algavad laulupeo ettevalmistamise ajal. Avardasid täiendasid ka läbi selle meie muusika ja kogu kultuurielutähtsaks saava sündmuse. Sellega lõpetame praegu ülekandelauluväljakul laulupeo avakontserti, palun jälgige kell täitsa. Tähelepanu siin Tallinna saatja lainel 410 meetrit Tartu saatja lainel 578 meetrit ja Tallinna lühilainesaatja lainel 21,29 meetrit. Peatselt algab Tallinna Kadrioru lauluväljakul Nõukogude Eesti rahva kauaoodatud suursündmuse. 12. üldlaulupeo avakontsert. Lülime oma mikrofonid peoplatsile Tallinna lauluväljakule. Meie mikrofonid pallina Kadrioru lauluväljak kätte on jõudmas pidulik silmapilgud. Kogu meie rahva kauaoodatud suure pidupäeva, 12. üldlaulupeo alguslaulupeol on eestlastele selle traditsiooni tekkimisest peale 78 aastat tagasi olla talatis viimaks tervet rahvast kaasahaaravaid sündmusi. 1860. üheksandast aastast alates tulid parimad esindajad lühemate või pikemate vaheaegade järel perioodiliselt kokku, et tühise laulukaupu oli ainukene võimalus tollal oma mõtteid vabamalt väljendada, sisendada rahvasse viha, mõisnike ja tsaarivõimu, vasaku neid kasvatada rahvuslikku eneseteadvust ja ühtekuuluvuse tunne. Hiljem, kui kodanliku korra ajal leia rahva kõrge tasemega koorilaulukultuuri, püüti niita, sihiks omaette teha teda laulmiseks laulmise enese pärast. Väljendasid oma traditsiooniks saanud pidupäevadele kogunenud lauljate massid omleti helides kõike seda, milles patsutas hing iha vabaduse ja paremate päevadega, Kareli viha põlisvaenlaste, saksa parunite ja nende järeltulijate kodanlike valitsejate vastu, kes takistasid eesti töötava rahva püüdlusi vabaduse ja tõelise iseseisvuse järele. Kõigil neil võitluslaulupidudel on meie laulev rahvas olnud teotahteline, optimistlik ja võidukindel, kuid kunagi varem pole laulupeole kogunetud nii ülevas meeleolus, niisuguses vaimustuses ja võidurõõmus tänavu 12. üldlaulupeole esimesele laulupeole Nõukogude Eestis. Nüüd hakatakse laulma võidust, võitjatest, uutest tööülesannetest ja õnnelikust elust vabal kodumaal. Pärast pikki võitlus vaid on nüüd saabunud võidulaulupidu. Sellest rõõmust rõkkab vana Tallinn juba mitu päeva alates pealinlaste kibedasti ettevalmistustöödest kallite külaliste vastuvõtuks ja peoliste saabumisest igast meie kodumaanurgast. Seda vaimustust kiirgas lauljas pere ja külaliste piduliku rongkäik peoplatsile. Seda on kõige rohkem aga siin lauluväljakul üldse Lasnamäe paekalda rünnakul mererannas. Aru ma senisest avaramad ja kaunlaululava, millele laseb meie laulupidudel seni lahutamatu. Elan, kui kahekesi 10000 liikmeline võimas laulja. Ei ole elukutsetega tööala esindaja oleks tulnud siia ühiselt laulma rahvale saabunud õnnest ja tööst. Meie sotsialistliku kodumaa vanade veteranide kõrval seisavad noored esmakordselt suur selles kaasa tegevad lauljad, ootusärevad ilmed. Laululava esiosa on võtnud enda alla lastekoorid, kus võrus väärilile reserv eesti rahva kuulsusrikaste laulutraditsioonide kandjaid. Üha enam ja enam täituvad viimase peoeelsel minuteil laulupeo kuulajaile vaatajaile määratud lugematu valged pinkide read. Kõik, mida suudab haarata siin laulupeoväljakul, viibija silm ja kõrv räägib selget keelt sellest, missuguse innu ja armastusega on ette valmistatud algavateks küll rahvalikeks pidupäev. Uus laululava viimse võimaluseni täidetud sõnul seletamatult kaunis kirebays värvides rõivais on saanud kauni välimuse ümberehituse teel tunduvalt avardatud ja kõla pinnalt paremaks muudetud. Laulupeo kontsertide asupaiga kumer tagasein on värvitud taevasse. Seda toetab 18 saledat heledatoonilise sammast. Tagaseina ülaserva, mis on kaunistatud kuut teistkümmet. Nõukogude liiduvabariike sümboliseerivad punalippudega. Vaatab lauluväljaku poole kõigi nõukogude rahvaste palavalt armastatud juhtide Lenini ja Stalini kaunis parim. Mõlemal pool bareljeef Lääne-Eesti NSV hümni sõnu. Kui kants, nii seisavad su kodurannad Sueizmaid lainetavat laiali. Jürgen leninliku lipu kannad suurstaabini juhtimas, Su tõusuteed. Laululava vasakul ja paremal len kivides otsa tornidele olla puu palagi laululavad juures asetatud madalad urnid milles laulupeo alates. Erilise pidulikkuse annavad laululavale suunavad sellele algava peo, kes selle paigade laulupeo südamele kogu pealtvaatajaskonna üldise tähelepanu kaks tot 25 meetri kõrgust lipuvarras kahel pool lava, kuhu suursündmuse algusmomendil kerkivat laulupeol. 12. üldlaulupeo. Esimese päevakava. Peaks kujunema järgmiseks. Kõigepealt kalatalitus, avasõna aitab 12. üldlaulupeo peakomisjoni esimees seltsimees. Järgneb Nõukogude sotsialistlike vabariikide liidu küll, mida laulavad kõik puurid. Selle järgi esineb peokõnega Eestimaa kommunistliku bolševike partei keskkomitee sekretär seltsimees Nikolai Karotamm. Järgneb Eesti NSV hümni, mida laulavad kõik koolid. Ja siis järgnevad juba ühendatud uuride old sarvi. Kõigepealt esineb sega, huum, segakoorid esimeseks lauluks on Muradiili raud tahkel. Staling juhtis meid mida laulavad kaasa ka mees- ja naiskoori. Edasi Karl August Hermanni laule, hõiska siis Eugen Kapi Nõukogude Eestile Riho Pätsi Ühte laulu tahaks laulda Tuudur vetiku laul, helised ja Gustav Ernesaksa Mu isamaa on minu ühendatud segakoori juhatab Tuudur peitma. Pärast segakooride esinemist. Järgneb lastekooride ettekandes Hugo Lepnurme laul, noorusjõud Mart Saare Tihase mäng, Riho Pätsi külvajate laul ja Karl August Hermanni kevade marss. On saabunud oodatud silmapilk laululava esiservale keskele laulupeo üldjuhtide dirigeerimis puldi ette ilmub 16 Falfaristi ühtlases valgetes pruunides ja mustades pükstes. Nad on praegu rivistunud, pöördusid publiku poole näoga. Veel väikesed kohendumised konforistide rivistamise juures. Ja nüüd mehed astusid tagasi, kerkivad hõbedased fantaarid punast. Ava fanfaari kõlas. Eesti XII üldlaulupidu algab tasub praegu 12. üldlaulupeo peakomisjoni esimees seltsimees Eduard Päll keda võimas lauljas tervitab tugeva aplausiga. Seltsimees pall. Seltsimehed lugupeetud lauljad ja külalised. Lugu bee, tood, laulupeost osavõtjad. Pärast pikemaajalist edukad ettevalmistavat nüüd ja möödunud aastal toimunud vabariikliku laulupäeva võime täna alustada Eesti NSV 12. üldlaulupeoga. Üle kogu maa on kohale sõitnud 800 laulukoori üldosavõtjate arvu ka 25000 inimest nende hulgas 7000 last. Niisugust suurt ja hulga arvulist osavõttu pole veel seni olnud. Ühelgi eelmisel laulupeol. Arengus on toimunud põhiline murrang paremuse poole. Selle murrangut muu viis läbi Eesti töötav rahvas 1940. aastal, kui ta, kuidas kodanliku kliki korra ja kehtestas nõukogude võimu Eestis. See suur võit lõi kindla alusmüüri eesti rahva ja tema elu arengule. Sotsialismi õilsate põhimõtete alusel kaotati inimese kurnamine teise poolt. Rahvas muutus ise oma elu ja töö korraldajaks. Saksa fašistlik okupatsioon katkestas ajutiselt meie rahva sotsialistliku ülesehitustöö. Pärast suure isamaasõja võidukat lõppu asus uppumisohust vabanenud eesti rahvas taastama oma laastatud majandust tuurielu selles suures jäinas algavas töös mis praegu kulgeb stalinliku viisaastaku poolt ette nähtud raamides saavutanud suuri võite. Meie tööstus, mis saksa okupatsioonist väljus, varemeis on jõudnud tootmismahult sõjaeelsele tasemele ja sellest juba üle põllumajandusKanadas, samuti rängalt fašistlike röövvallutajate raudse Konsal. Kuid juba nüüd võime märkida, et Eesti NSV põllumajandus on saanud üle sõjapurustuste eest. Meie põllud on täis mendatud ja kannavad rohket saaki. Käib kaasas ka kultuurielu hoogus, areng. Käesolev 12. üldlaulupidu annabki selget tunnistust eesti rahvakultuuri hoogsas tõusus. Sotsialistliku ühiskonna soodsas õhkkonnas. Rahvahulkade kultuuris ning ei ole nõukogude korra juures enam üksikute progressiivsete tegelaste südamemureks vaid see on muutunud kogu rahva ja riigi ülesandeks. Kaheteistkümnenda üldlaulupeo ettevalmistamine näitab ilmekalt, kui palju on vabanenud rahvas loovjõudu ja energiat. Võib ütelda täie õigusega, et käesoleva laulupeo ettevalmistamisest võttis osa kogu kogu Eesti rahvas. Veelgi enam, käesolev üldlaulupidu on muutunud ürituseks, mille tähtsus ulatub kaugele üle meie vabariigi piiride. Kõik Nõukogude varbad tunnevad elavat huvi eestlaste üldlaulupeo vastu. Nad on saatnud meie laulupeole oma rohkearvulised esindajad. Nõukogude valitsus on käesoleva laulupeo heaks kordaminekuks kõigiti kaasa aidanud. See näitab, missugust hoolt ja armastust väljendab nõukogude ühiskond iga rahva omapärase kultuuri arengule. Missuguseid soodsaid tingimusi peitub Nõukogude ühiskonnas rahvuskultuuride täielikuks väljakujunemiseks? Sotsialistlik oma sisult ja rahvuslik vormilt. Niisugune on iga rahvuse tõeline kultus sotsialistlikus ühiskonnas. Meie sotsialistliku riigijuhid, soojad Lenin ja Stalin on alati suurt tähelepanu pööranud iga omapärase kultuuri täieliku väljaarendamise vajadusele sest ainult niisuguse arengu alusel võib välja kujuneda ja puhkeda õitsingule täisvereline ja progressiivne inimkonna ühine kultuur. Kodanlik ühiskond oma kapitalistlike vahekordadega on vigastanud moonutanud mitte üksnes inimeste elu ja vahekordi vaid no üldinimliku kultuuri arengut moonutades seda kodanliku klassi mandunud maitsete ja seisukohtade külgepookimise ka ainult uues sotsialistlikus ühiskonnas, kus otatud inimese kurdamisele rajatud vahekorrad ja ühiskondlikud tavad võib ka inimese suur vabaneda moonutavatest mõjudest. Sotsialistliku ühiskonna kunst. Kirjandus. Helilooming on saanud puhtaks kodanliku ühiskonna poolt sinna toodud saastast. Nad on muutunud vaba ja tööd armastav ka inimese tundeelu puhtaimaks väljenduseks mille suur, progressiivne ja edasiviiv mõju ühiskonnale on saanud selle tõttu eriti tugevaks käes, see on eesti rahvalaulupidu on selle asjaolu selgemaks tõenduseks. Kui kogu meie suure sotsialismimaa rahvad ja sealhulgas ka Eesti rahvas on rakendunud stalinliku viie aasta plaani edukale teostamisele siis mängib selles hiiglaslikus öös kunst silmapaistvad osa kui rahvahulkade innustaja, töörõõmu looja, inimeste tahtejõusuunaja. Algaval üldrahvalikult laulupeol kõlab eesti rahvalaul kui võidulaul saavutatud suurvõitude puhul kuid ühtlasi ka kui meie rahva edasise sotsialistliku ülesehitustöö võimas laulud. Eesti rahva töö ja rõõmulaulu võimsamad helid kõlavad algaval laulupeol. Meie nõukogude võimu bolševike partei ja meie suure sõbra ja juhi seltsimees Stalini auks selle inimese auks, kelle vankumatult juhtimisel sammume kommunismi säravate kõrguste pooleni. Õnnitlen kõiki lauljaid, külalisi ja laulupeost osavõtjaid meie rahva suurpäevade 12. üldlaulupeopäevade puhul. Ja soovin kõigile parimat laulurõõmu. Laulupeo peakomisjoni nimel. Ava on Eesti Nõukogude Sotsialistliku vabariigi Kaheteistkümnenda üldlaulupeo. Maailmavabadust armastavad rahva eesotsas Nõukogude Liiduga, purustasid hitlerliku, Saksamaa purustasid imperialistliku, Jaapani ja nõukogude liit asub maailma demokraatlike raamatu eesotsas, võitlevad. Teinud hiilgavalt läbi kõige rängemalt katsumused. Oli bolševike partei, nõukogude võim ja olime ju ja õpetaja, seltsimees Stalin, kes Nõukogude rahvaid pikki aastaid kasvatas nõukogude patriotismi vaimus keemila truuduse ja ustavuse vaimus oma totalistlikule kodumaale. Ja see partei, see valitsuse, see seltsimees Stalini töö, kandid, hiilgavat vilja, Nõukogude Liit päädis kogu maailma rahvat fašistlikust, reaktsioonist ja barbaarsus. Eesti rahva elus on nende aastate jooksul, mis on möödunud 11.-st laulupeos toimunut ajaloolise tähtsusega sündmus. Aastaiks 1000 939940 jooksis kodanlik kliki võim Eestis nii poliitiliselt, majanduslikult kui ka kultuuriliselt täiesti ummikusse. Kodanlik Eesti asus täiel määral fašistliku Saksamaa Leedu vete oma välispoliitikas ja asus lepitama Nõukogude Liidu vaenlaseid provokatsioone. See eesti rahva poolt teatud eesti rahva kõige laiemate hulkade poolt. Teatud võim muutus rahvale talumatuks ja 1940. aastal. Tekkis Nõukogude Eesti vastavalt eesti rahva tahtele. Aja eesti rahvas võitles. Eesti rahvuskorpuse näol.