Georg Ots Kerde Morris on eelkõige partner kõigepealt Wayodeeris siis Maritses ooperipallis ja hea kolleeg ja sõber, meediakanaleid poleks üks minu noorepõlve naise ideaal mäletama põlvpükstes poisike teda esimest korda nägin. Siis võib ütelda, et armusin temasse ja ma ei võinud siis veel aimatagi, et kunagi tulevikus me mängime laval armastajaid. Nii et see on niisugune nooruse unistusi pikkade aastate jooksul partner. Paljudes operettides näiteks rahutu õnn, lõbus lesk, rosmariin, naaritsat, nii palju mänginud kuust pärast kolme musketäri, see oli üks esimesi mide remargi, esimene osa venelasega operetist kolm musketär Silvia Urb on eelkõige partneri lõbusas leses. Hanna klaveri on vaja teeriskaja. Me oleme temaga koos vil paljudes ooperites ka mänginud, aga need olid nii lähemalt kokkupuutumist. Mulle tundub, et igalühel laval on iga artistina individuaalsuse, igalühel on omad head küljed, omad halvad küljed, igaüks hiilgab millegagi, mis ainult temale omane meta Kodanipork näiteks. Nii nagu me räägime, ehtne operetiprimadonna isiksus, suur isiksus kauni häälega ja võluva välimuse ja lavalise rikuga meede kordadel purk on täiesti omaette isiks. Meie lava ajaloos on Kerda murre samuti tema kohta täpselt samad sõnad. Ainuke vahe selles, et minul oli võimalus kirde murega juba tema hilisemas hiilgjas kokku puutuda tema esimesed hiilgeosad Estonias, neid nägin lava tagant. Aga kodaniburgiga me tegime neid osi koos. Aga Silvia Urb on hoopis päris nimi, minuaegne kolleeg selle tõttu oma temasse nagu ei saa niuksed distantsiga suhtuda teda kõrgele troonile panna vaatajale saalist on tema suur isiksus ja primadonna, aga mina võtan teda lihtsalt hea seltsimehena. Operetiprimadonnat käib nagu Viini operetiga Kalmaniga le Harryga käib ühes. Ja see on niisugune näitlejatar, kes suuteline laulma kõiki nõudlikke soprani partiisid ja ühtlasi olema küllalt veetlevat mängida. Võimalik noort neiut. Mina üldse lapsena tahtsin saada rütmiseadjaks. Mõtlesin äkki maal, see on ikka üks õilis amet, et kujutage ette, mina juhin. Inimesed lähevad paremale või paremale, seal, kus ma leian, et parem on minna. On ka nii juhtunud, et mõnikord on kiiremat tempot, mõnikord aeglasemat tempot, nii et jalad ei puutu maha, kuna teinekord on nii, et ei tea, akustaks taktid ülevalt jalg alla tuua. On ükskord kirja pandud, et operett on nagu võlujook, mis uimastab, aga ei toida hakata armastama. Siiski igasugused statistilised andmed on näidanud, et opereti käib siiski kõige rohkem inimesi. Nähtavasti siiski on vaja kõige töö ja, ja, ja oma elumurede ja kõige kõrval kõike tõsise ilusa kunsti kõrval on aega natuke kergemat. Ega te ei taha öelda, et operett on kerge? Sööma käivad kunsti tavaliste loetakse, et ta on kõige kergem, kui opereti võtta niikui tööna, siis operett on väga raske, sellepärast seal on ju kokku koondunud kõik alad selle vastu. Ma arvan, et see, et see säraga ja see ilu ja, ja, ja see rõõm ja, ja, ja kõik hea tuju, mis sinna on kokku viidud või mõtlete teet näitlejale endale, on ta seda ka seda ka. Ja opereti kallal on hea tööd teha. Ja, ja raske. Ta kisub ka primadonna, nagu te ütlesite, peab olema sära, aga see, mis ta annab, siis ta laulab seda põlema kõrgendatud. Kui ma tunnen, et see laul on niisugune kergem nagu operetilaulud, nad on ikka natukene kergemad valsitaktid ja nisukesed siis Ma tunnen, et ma lähen sellega ka. See tõmbab, on ka niisukesi primadonna osi, mida näiteks mina ei armastanud näiteks Kornevili kellades, seal oli väga ilus muusika ja kõik noaga, ta käis ringi justkui kogu see aeg käsi, nii otsay siin sedamoodi toetadesse ohtis. See oli üks niisugune uhkaja ja et mina seda osa ei armastanud. Aga teised on nii rohkem elulised, nendes tantsu, nendes on laulu, neid on nii palju, et nad on kõik omamoodi. Kas või nahkhiire. Seal sama summardsotist hõng on nendes üks on ikka suur daam, teinu tõusitliku seltskonnadaam, aga näiteks hektari maad. Teate mis ma pean ütlema, et kui ma kunagi tegin esimest korda, tegin oodetarmooni ma ei armasta. Ma ei tea, nähtavasti Macisi mõistnud teda või olin ma liiga noor selleks. Nüüd, teist korda, kui ma tegin, siis ma väga armastataks, mis võlus terviklikult, see osa võlus, on ikka väga sügava hingega, ta ei olegi nii Kerge ja nii kergemeelne, nagu inimesed ütlevad operetliku. Ma tuleksin tagasi nüüd selle esimese lause juurde, millest me nagu oma vestlust alustasime selle lause lõpupoole. Ooperit tehtavaid joovastada, aga ta ei toida. Ma ei tea, ma vast mina kui opereti näitleja ise olen selle koha peal natukene solvunud, kui nii öeldakse, sellepärast et inimesed teevad tohutu töö ära ja on teinud ja ekstäika midagi midagi annab, nähtavasti mõeldakse seda, et ta toidab näiteks ooperit vaatama, nad elavad üle, hing on nii nii tulvil kõigest sellest lähegi, nutab veel kodus peatäie ja ja ikka mõtleb, sellega on see toit ja aga eks operett toidab sel määral, et ta on sulle hea meeleolu andnud. Ta on siin natukene kurvastanud, aga need pisarad on jälle läinud pärast, siis on neid leevendatud, on ta hästi lõppenud ja ja eks ta toidab Amar kvoodiga. Minu silm ei ole juhtunud meie ajakirjanduses lugu operetist, kus ei oleks kirjas olnud see, et operett on siiski midagi teisejärgulist. Kirjatükk hakkas isegi niimoodi, et mis operett, muud anneta, käändubki ju nagu sõnakott, tühi kaitse kukub pikale ja nii edasi ja nii edasi. Oletame nüüd, et teie selja taga on olnud üks väga hästi läinud etendus täissaalile aplausidele ja tal on, lähete koju, võtate päevased lehed ja hakkate lugema lugu, mis algab vot just nimelt. Nii et mul on kahju inimesed, kes kõigepealt ei mõista seda, et inimestel on vaja seda peale päevatööd, nad tahavad naerda ja olla, olla natukene lõbusad. Ja on kahju endast, et sa oled kõigest südamest seda tööd teinud. Sa oled sellepärast pisaraid valanud, sa oled sellepärast murepäevinäinud, sa oled nii palju tööd teinud. Ja, ja korraga lisatakse niisugune niisugune kivi näkku, et see ei ole mitte midagi. Siiski aga armastan ooperit maitsega, armastan lava. Ja, ja ma olen kogu hingega seal, kui ma midagi teen, kas ma teen hästi või halvasti või, aga ma püüan teha ja, ja, ja kuna ma ei ole selle õige peale sattunud või kuidagi nii, aga madin kogu hingest, tema elan kõigest hingest kaasa. Kui opereti inimesed tulevad kokku, siis nad räägivad, räägivad, räägivad ja kui te siis kuulete, siis mõtlete ka maailmas teist kunsti ei olegi niisugust Colopereti. Tempinatudki kolm musketäri, millised kõige rohkem esile tõstaksite lõbus lesk. Muidugi oleneb hästi palju ka partnerist, kuidas mõni operit sulle ei meeldi, mehed testima hakkab. Kui nii võtta, siis iga asi, mis sul parajasti käes on kõikide tapvad idutäie hoole ja, ja peale selle, et te olete mänginud väga paljudes klassikalistes operitides, olete te mänginud juba Nõukogude operitides ja kõige meeldivam neist on olnud hiljutine rahutum. Seal on ju ka need kolm etappi nagu seal klassikalitski operetis, aga ta on väga sisu tihe ja teda oli väga meeldib mängida ja me mängisime tõesti lõputuid kordi ja poleks meil üks osatäitja lahkunud tähendab surnud, siis võib-olla oleks teda praegu mängitud. Olid ju inimesed, kes pidasid seda vana klassikalist operetti naftaliini lõhnaliseks, kus esinevat vürstinna, krahvinna, et kus sisu on alati taoline, esimene vaatus. Kohtumine, teine vaatus, aru saamatusena, kolmas matus, taasleidmine ja muidugi siis silmapaistvad. Eredad tualetid, kuhjatud dekoratsioonid, kargusk, kergus, sära primadonna-le, mõni tualett hakkab endale ka nii meeldima, et ta võiks seda oma lemmikTõariteks nimetada. Jahtub Mul on neid päris mitu olnud. Selliseid, mis mulle nii väga meelepärased olnud. Aga üks kuidagi eriti see oli Silva esimese vaatuse tualettkostüümi joonistas metalli. Mei kui ta mulle neid joonistusi näitas, siis ma nii paikselt ahetasin, ta küsib kohe, kas ei meeldi? Meeldib küll, aga see oli hästi sügava väljalõikega lehvide jaa, jaa. Mina isiklikult olen väga selle vana klassikalise opereti poolt. Kerge mile olurikas õhtu. Kas sa muidugi mingisuguseid õpetussõnu ja, ja rasket koormat endaga kaasa ei vii, aga lihtsalt meelelahutus peab siis alati midagi rasket ja, ja minust koormavad endaga kaasa viima. Kuid ka seda kerget, seda ei olegi nii kerge esitatud klassikalist Superitisenjukal partiid väga ulatuslikud ja väga nõudlikud, kusjuures neid tuleb esitada ka kive liikumise juures. Tants, vokaal vaheldub sõnaga dirigenti peatsele lõpmatuseni jälgima, tema taktikepi otsas rippuma, nagu, nagu öeldakse, operite teha on ju see sammune, mis sa teed seal, kas ooperit või, või mingisugust rasket draamat ja muidugi, kui sa loed, see, mida sa oled täiest südamest ja hingest pakkunud ja ma kõige paremat tahtma anda. Kui see halba vastukaja leiab, see pisut võib-olla solvab, aga pärast mitte vaadata seda, mis kunagi varem on olnud ja. Täiesti tavalise vaataja pilguga, mida ma alul ei saanud, sest. Ja hea meelega vaatan, Kirki tuli siin asju, kes on teie jaoks primadonna, no kui meil oleks inimesi sarnaselt Milmilaidile. Ma mõtlen, et see on niisugune primadonna, tee eeskuju, meie laval, mina olen küll sageli mõtelnud, kuidas ma üht ja teist asja võiksin teha ja siis olen mõtelnud, et kuidas milline ehitada oleks teinud, kellele ei, kõik, kõik see olemas minu arvates primadonna olema peaks väga sarmikas. Valitseb laulu, valitseb kehapartneritega heas kontaktis. Üks kindlamaid operetiprimadonna Sid ja teistega seda ei kahetse muidugi, aga et ma selleks olen olnud üldse võimeline, see on mul endalgi pisut üllatusena. Ooperit on nagu jook, mis uimastab, aga ei toida. Ja ei ole, sest kui need klassikalised rätid, mida mängida, tema ise ju väga vähe mängida, ainult lõbus leske paja, teeria, tsirkusprintsess, ooperiball, temana, Kressaadisalvernad, teenijanna. Raamatuga mägesid, nii jämedalt jalakeemia ja ongi Leica seal midagi niisugust nagu muusikat siis on võimalik välja mängida seal ükskõik keda modemaal kontserdil üks tükid, kus sa saad pärasteks lihtsa oled ja kõik niimoodi juba tüüp juba hetke loodudega sa, kas sa nüüd lõpuks leht lihtsalt aja tervisalasem nahkhiireks? Kes on siis teie jaoks primadonna, mida te mõtlete selle sõna all? Kellede May suhtus halvustavalt, sest see on omal ajal välja kujunenud sõnad primadonna. Jaa, hüsteerikas minestamist ja kiirabi ja migreeni ja nõnda edasi. Aga see on muidugi minu arvates vale, kui sa oled oma tööliinil niivõrd tugev, kas siis ooperis või operetis, et sa oled lavalaudade nael või üldse keskne kuju ja sa oled vikati vastuvõetav kõikidele ja sa kannad seda ooperit või operetti, siis sa võid vabastada primadonna nimegandas. Kas ei ole olemas sellist võimalust, et primadonna üksi köhib terve selle etenduse? Kahtlemata seda on alati olnud ja seda on ka edasi. Kui üks primadonna subjektipaar on väga hea ja saavad seal laval väga hästi, siis nad annavad oma joone, aga kui teine osa kollektiivist ütleme, koor ja kõik muu seal ka aitab kaasa, siis ta tuleb ikka tervikuna. Väga hea on teatud lavastused, kus nõuab staarnäitlejad, sellele terve lavastus baseerub ja nende pärast tullakse, nemad mängivad kõik terve selle seltskonna surnuks. Te ütlesite, et on õiget joosta pakaid, seos, laenudki momente, muusika ja ilusa muusika võlumomendile võiksid hiilguse sära natsi niisugune võib-olla vaated ei alustad rohkem kui, kui, kui, kui, kui, kui lavalolijat. Ma oletan, sest et ega ma ei ütleks, et ta nüüd lavale annaks. Bigangeski ülendab see see ilus seal olla ja grillida, jäätsid, ümbringsarid koogutavad ja, ja mehed seal spades käivad seal väga paljudel juhtudel joonika. Tähendab tühjaks ikka pärast ega seal midagi enda hingel. Kellija vajadus on tekkinud, mingisugune. Klassin opereti kangesti sügav, elav, segage pärast rohkem küljega hea väänad, mõtelda selle järgi midagi. Kui ta mõnd draamateost vaatate, siis selgete pärast mõtled ja ja, ja, ja mõtiskleda selle üle ja sisust ja kõigist, aga mis seal operetis, momendi sära, hiilgus ja lavaline efekt. Teie igal ajal igal hetkel elustaksite ja millise partneriga. Ausaltöelda vanu osi nagu ei tahaks kirjutada, siis need on kõik nagu ajast üle läinud ja ise oled muutunud teiseks ja ja, ja neid ei saa kunagi niimoodi elustada enam, sest kui mingid osa tehtud oma nooruse värskusega rohkem, siis nii nagu oleksid hääbigi teha, niimoodi ei tahakski teha. Sest ma leian teid, oleks õigem ikka mõelda uut ja sobivat. Vastad oma eale ja, ja ajalehe ja mõtlemisviis on muutunud ja kõik aeg läheb edasi. Muidugi, kõige menukam oli meil 100 kirjeldus Leningradis. Seal oli tohutu menu ja muidugi tänu muidugi Georg Otsale Georg Otsa nimele ja tema austaskonnale, aga seal sain ka. Ma isiklikult väga palju kiita ja, ja skandeeriti samuti minu nime. Nii et nemad olid sellest etendusest vaimustatud, kui veel eesti keeles. See oli võib-olla tõesti niimoodi üle tunne, et nüüd eestikeelse operetiga saime Leningradis sellise suure menu osaliseks pärast seda meile liigunesid deklaratsioonid läbi, neid enam ei uuendatud. Lahkumisetendus oli veel kallis Lenin ja kui ma ise vaatan operetti, ma vaatan muidugi võib-olla professionaalsem Himma käppadel, kuidas seda on tehtud ja mis mõttes on liikumine seatud ja võib-olla mismoodi see selline esineja. Aga tegelikult Ma ei oska öelda, siis need inimesed, kes saalis istuvad, sinna tulevad, nad ikka võtavad väga vahetult elavatelt kaasa ja ja eriti tore on jälgida ringreisidel, mõnikord, kui on võimalus kusagilt ukseprao vahelt saali vaadata, siis täiesti vaadet nii kivis vada, nii hardunud nägudega ja ja kohe elavad tõesti kaasa ja see on nii tore vaadata, et mõnikord ma mäletan, eriti suur elamus mulle Kihnu saarel vaadata. Kui me käisime siis korda just kandideerida. Täiesti tore, sest siis oli prints kõndis valge turban peas, siis need vahendid tõstmi kohkunud nägudega siis esimene operetietendus, mis saared üldse oli vist viidud Kihnu saarele. Ja siis tehti nii huvides ja keldrid, inimesi, kes ootasid meid tundide kaupa, hilinesime, torm oli merel ja, ja me hakkasime peale etendusega ja kõik nii rahulikke kudusid joodest. Tore omaette elama selle meile, sest et inimesed sind Ardatud oodanud ja tahavad ja ükskõik mis pingutusi. Me elasime väiksemad kaasal tundidega, Boothi sihtisid ja samuti mulle meeldib istuda saalis, jälgida etendusi. Ükskõik millise peas, kuidas just vaadata, kuidas inimesed reageerivad, nii tore vaadata. Ei ole kuulnud, et et mind on sõimatud rahva seas, see oli just tuled kodusadamas, kus ma mängisin, negatiivsed tüdrukud, seal. Võrgutasin poissi ja siis mäletan orgistreeniksitestaga, kui Sahles kätt teha, siis oleks esimeses reas, on Nagano madalana, annaksin ka inimestele nii kaasa. Ja siis ükskord oli küll jah, Kohtla-Järvel tulid, aga tahaks raames kaasama labasse kontsist, ansasmad esmalt talitatakse mustjani vale tüdruk, see valge on ikka õige see nii tore elada, sest mina ei sealsamas siis juuresse, vahtis mind vihaseks ja siis sealt, kus, kus sul asja, juhuslikkuse, meremees. Festile, petetud.