Tere, viite mikseri, sõbrad, on tore, et leidsite aega meid kuulama küll. Veelgi toredam, saite mahti meile kirjutada. Ja jaak, huumorivõistlus on ju käimas. Ning täna saate kuulda juba Mare Krolli. Juta Metsmaa. Mihkli kaastöid on, et minu kõrval on jälle rõõmsameelne, jagub niisiis tere tulemast taas viite Mikseri stuudiosse. Jaagub aitäh. Nüüd aga saate juurde. Kõigepealt saab sõna TRÜ tudeng ja reporter, Klubi liige, Allani arma. Ühtlasi on see tema esimene kaasta meile ja palun, Allan, ole hea. Õpetaja küsib kombi, lehmi on rohkem, kas musta-valgekirju tõugu või pruune. Loomulikult pruune, vastab Voldemar enesekindlalt. Aga miks huvitab koolmeister? Suvel päevitavad kõik kirjud lehmad end pruuniks? Mida annab lehm inimestele? Küsib õpetaja loodusõpetuse tunnis. Väike mari mõtleb viivu ja hüüatab lehmakommi. Ats, kes teeb mummu meie rikkis raadio? Lehmahaiguse tõttu ja omanik ja neljanädalane lehm vasikas näha saab kohapeal. Kõiki, kes teavad midagi lehma X, 952 asukohast, palutakse sellest teatada Rapla rajooni Padavere kolhoosi juhatusele või helistada telefonil null kaks. Viimati nähti teda Hiiumaa rajooni Emmaste kolhoosi käkimäe suurfarmi noorkarjapullide kõbusklemas. Peale seda kadus kahe aastasega teadmata suunas. Rubriik, mis juhtus, kaks lehma kõndisid ohtu aimamata raudteel, kui samal ajal lähenes loomadele selja tagant rong. Otsasõidu tulemusena sai rong vigastada ja oli sunnitud edasisõidu katkestama. Sarvekandjad pääsesid küll ehmatusega, kuid ega karistuski tulemata jäänud. Endise kolme korra asemel lüpstakse asjaosalisi nüüd kuus korda päevas. Ka tänaval ei näita meie piimaandjad, ent kõige paremast küljest eile ületas hooletu lehv punik Viru hotelli juures teed valgusfoori punase tule ajal. Trahviks nõudis autoinspektsioon ämbri piima. Ja lõpetuseks. Tähelepanu lapsed. Alates homsest linastub meie kinodes värviline seiklusfilm lehm libedal jääl. Filmi jutustab vallatust vasikapoisist, mustist, kes talve eel lahkus omavoliliselt kodust, et minna maailma uudistama, kuid kogenematu reisija sattus jääga kaetud Peipsi järvele ja jäisel hätta. Õnneks tulid appi kohalikud kalurid, kes päästsid hädasolija ja kõik lõppes eaga. Kuid sellegipoolest on film väga õpetlik, sest näitab, millega võib lõppeda keelust üle. Niisuguseid elulisi ülestähendusi on teinud, siis all on ja ta lubas neid teha veelgi. Maailm on ju nii mitmekesine. Jääme ootama. Nüüd aga teie kirjad. Kõigepealt kõlab. Oi, mis see siis on? Tee rebaul. Kuidas sina siia sattusid, seda, millest on ka, et kuidas ma siia sattusin. Hakkasin minema maale ja järsku mingi jõud ajas mind taga, ma ei tea, mis asi see oli. Räägitakse, kuna kunagi oli niisugune keravälk olnud, mis viis ühe mehe niimoodi niimoodi ruttu-ruttu kaevu poole ja mees hüppasele kaevu ja siis jõudiski järsku stuudiosse. Ma ei tea, võib-olla mina hüppasin ka niimoodi mingil juhul siia sinu juurde stuudios on see on minu jaoks täielik üllatus, ma ei tea, kuidas ma siia sattusin. Aga mis tunne? Sul oli lendutõusmise tunne või või niisugune tunne, et keegi tirib sind kuhugi käest või või hõlmast või. Ei, ma olen niisugune tunne, et keegi viste hõlmastika sikutab nendega niimoodi julmalt, et on vaja siia tulla ja kui sellepärast, et ma pidin praegu maale minema, mul on vaja maale minna, tead, kui palju on maal praegu sügisel tohib teha, praegu on, kartulid on võetud, aga mis kõige tähtsam, mille pärast isa ema mind koju ootavad, mul on vaja Metvurritada. Noh, see oli mikser, kes muu, kes siia. Miks see nii juhtus, siis? Ole hea, Paul, räägi, mis tähendab Metvurritada. Kuule, aga nüüd siis kuulevad kõik Mikseri kuulajad pealt vä? Oi Advurritamine, see mee worritamine tähendab seda, et on suur nõu, mida nimetataksegi vurriks ja sinna pannakse meekärjed sisse. Nii, aga need meekered peavad olema enne natukene kuumutatud või natukene soojendatud, et, et mesi muutuks seal sees vedelamaks, sellepärast et mesilased on terve suve läbi teinud niisugust head ööd sinna kaanetanud, näed need topsikud niimoodi kinni, et et seal see mees ja mitte välja ei tuleks siis natukene kuumutataksegi või soojendataksegi seda meelt ja, ja siis võetakse ühes petsiaalse kammiga, võetakse nii Nendel kaaned pealt ära ja siis hakatakse vurritava, pannakse kaas ilusti sellele võrrile peale ja siis hakatakse vurritamine, nii et mesi hakkab välja tilkuma sealt nendest kõikidest. Nii, ja kui üks pool on Äravuritatud, sellepärast et see kahe poolega, eks ole, kahe poolega on see kärg ja siis üks pool on Raworritatud, siis võetakse Enn keeratakse teist pidi, pannakse teine pool samamoodi sellepärast vuritatakseid neid vanumburritatud kärgi saab uuesti tarusse tagasi panna, need on mesilastele kõige maitsvamad. Nagu jutust nüüd igaüks on aru saanud, sa oled ehtne maalaps, Paul ja küllap kõik aastaajad seostuvad sul alati teatritöö kõrval kindlasti ka maatööga. Ja eks maal ole see sügis muidugi ka hoopis teistsugune, kui linnas. Jah, ikka, kui ma ikka maale lähen, tähendab, puhkan muidugi ükstapuha, missugune see aasta ka ei oleks ja ja kevadel omad lõhnad ja õunapuu õitsemise ja suvel on oma aeg ja õietolmud ja sügisel sügisel on jõhvikaaeg, tähendab nüüd ma käisingi jõhvika seal ja ja siis pohlad ja seened, aga siis soo peal tunned seda metsa lõhna nagu sügise lõhna kõige enam, kui juba sul on niimoodi, et lauka peal vesi kõigub ja, ja mättad, mättad, vajuvad, tunned kuidasmoodi tuuled vinguvad sulle edasi-tagasi ja ja soo peal, et just niisugust ehtsat sügist. Meil on täitsa maakodu admini soo serva peal, siis siis ongi hästi palju tegemist just nende jõhvikatega olnud ja nüüd, kui ma käisin tänavu aasta just korjamas jõhvikaid, siis neid oli jube palju ja, ja väga ilus oli neid korjata. Jah, aga me ei tohi selle jutu keskel unustada, et tegelikult on siin ju ka näitleja, Eesti NSV riikliku noorsooteatri näitleja Paul Laasik, mida toob sulle sinu teatrisügis? Teatrisügis algas Ringreisijaga, kahe avaetendused on olnud väikeses saalis juba ja aga kahjuks mikserit sellega üllatada või, või öelda Mikserile. Tulge need lasteetendust vaatama, sellepärast et lasteetendust meil praegu ei ole peale Lumivalgekese ja lumivalgeke, seal on neid juba teine koosseis, kus mina olen vanemaks saanud ja selles nooremast koosseisust välja puksitud. Esimeses variandis ma tegin jah, kaasa mängisin. Aevastajad mängisin aevastajal, et ja, ja see oli päris tore koosmäng, kindlasti on paljud lapsed näinud neid pöialpoiss, eks ole, suurte maskidega hüppavad ja tantsivad seal. Ja kõige naljakam oli alguses see, kui sinna maske alla'l läksime, panime endale selle suure maski pähe, hakkasin hirmsalt seal maski all nägusid tegema, niimoodi ikka suu siiapoole ja sinnapoole, aga tegelikult ju näha ei ole, mitte. Tegid. No näed, see, see niisugune näitlejaharjumused, sa pead kõike läbi elama. Jäi nagu endasse sisse seda, seda nagu nagu välja näidata ja, ja siis noh, vanem kolleeg nagu Kaarel Kilvet ütles, et ära nii palju nägusid nüüd seal sees teed, aga vehi rohkem käte ja jalgadega, siis on seal palju uhkem ja vahvam lastele näha, kui, kui tegelikult see seesmine nägude tegemine. Aga sul on olnud ka teisi toredaid lasterolle, kus sa pole sugugi pidanud ainult Jalgadega vehkimine vaid ka nägusid tegema ja Karlsson katuselt ten kraan mängis Karlssoni ja väga huvitavalt tegi siis meie just tulime tre koolist tulime, siis lülitati mind kohe sisse, röövleid mängima. Maalin Phille rulle oli Ants Vain, kas sa ütlesid, et tulla üks rant? Ja ta sai öeldud, aga siis mängisime imeilusad näitemängus jaapani muinasjutt Liina pihlaku kujundusi, Ingo Normeti lavastus ja see oli tore ja vahva töö ja esimest korda pidin ma seal pea peal käima ja käte peal ennast ennast üles Vedima ja igatepidi möllama ja hullama, siis mängisime edutandia, Franzimor. Mängisime. Peeter Volkonski lavastas ja, ja palju tehnikat ja tsirkust oli seal, käisime spetsiaalselt õppimas Enn loo juures, tsirkusenippe ja neer viskamas ja. No jääme siis lootma uusi ja toredaid etendusi meie nooremale teatripublikule. Kõige armsam ja ilusam publik ongi laste publik. Kuule haldja, aga nüüd on mul kiire, ma pean ju minema Metvuritama ehk mikser, nüüd tuleb sulle appi, ma usun, et nüüd aitab mind kiiruga memmesid ruttu-ruttu bussijaamani, et ma jõuaksin. Aeg on ainult viis minutit. Head aega, head aega ja teed aitäh. Ja paistab, et meie mikser on seoses uue sügisega päristarmukaks muutunud, aga no peaasi, et Paul õigeks ajaks bussile jõuab. Ja nüüd siis lõpuks teie lubatud kirjad mikser tasa, tasa. Kõigepealt kuulata, mida on meile kirjutanud Evemihkle, palun. Jaagup. Tere. Kirjutan teile esimest korda. Õpilased teevad klassis kontrolltööd. Kui õpetaja Loeb lause ette, siis ütleb äkki Meelis, ma olen seda lauset kuskil kuulnud või lugenud. Õpetaja ütleb selle peale, tõsi või? See oli seal tänaseks õppida. Aitäh, Eve ja loodetavasti ei jää sugugi sinu ainsaks kirjaks, aga nüüd edasi edasi väike valik Juta Metsmaakirjast, kas teil sooja teed on? Ei, ainult külm tee kriitikaga. Masinatehase meni, rehvid revisega signaal siirupis, teljed tomatis, jagaja jõhvikatega. Siis tuleb hinne kaks, kui suust enam sooja õhku ka ei tule. Ja väike valik Mare Krolli kirjast. Tütarlaps kas te teate, mis kella. Siis ma ütlen teile, kell on 18 ja 30. Täitlejeedid läheb emaga, sõime eel, hõikab samavanune, neile. Tekita tuleb edit solvunult. Minu ei ole tita, minu needid. Võistlus kestab ja ootame muutkui uusi kirju. Meie aadress on Tallinn 201 100, Lomonossovi 21. Eesti raadioviited. Sõnajärg on loomulikult madis mustri käes. Kaua ta ikka oodata jaksab? Lugupeetud kaaskannatajad vaimse ja füüsilise küpsemise raskel teekonnal. Sedakorda sisustagu meie kohtumishetki mõtisklused pedagoogilistele teemadel. Juba kooliaasta alguses otsustasin, et mina muster madis Ferdinandi poeg, võtan endale seekord seniolematu pioneeri üles sate ja hakat tähejuhiks. Raudsele otsusele järgnesid veelgi raudsemat teod. Ja ma töötasin kõigepealt põhjalikult läbi Packarn kop Pedagoogilise poeemi, seejärel terve rea erinevatel aastatel välja antud pedagoogika ja psühholoogia aluseid mõnevõrra Kuugava pea, et selle võrra suurem agarusega. Asusin lõpetuseks oktoobrilaste reeglite juurde, et needki vääriliselt haritud inimesena lahti mõtestada. Enne kui ma kolmanda A-klassi endaga kohtuma siirdun. Kokkulepitud kellaajal avasin pidulikult klassi ukse, kus mind võttis vastu 34 itsitavad tolevust, tehes näo, et see mind vähimalgi määral ei morjenda. Laususin sõnu hoolikalt artikuleerides. Tere päevast. Minu nimi on Madis muster. Itsitamine paisus miskipärast suuremaks, see sundis mind koolikuube kaetava ja näppu sattus mingi paberitükk, mis oli nööpnõelaga kuue külge kinnitatud. Paberi tükilt jõllitas vastu siilisoenguga kriipsujuku, ühe kaenla all pedagoogiline poeem ja teise all oktoobrilaste reeglid. Noni. Kiitsin siis tublisid väikesi kunstnikke ja lubasin, et joonistama hoolima ja kastanimunadest segu hobuseid ja lehmi hakkame kindlasti tegema, seekord aga meie kohtumise piduliku alguse puhul on mul kavas pikem loeng teemal. Oleme kõike teokad, lapsed, sest et me oktoobrilapsed. Et teatavasti otse mõtteterake järjekorras esimene oktoobrilaste reeglite pikas sõjas neli tuumakat loengut ülejäänud reeglite kohta ootavad veel ees püüdsin ma väikesi sõpru rõõmustada. Laste näod millegipärast erilist rõõmu ei väljendanud ja kuskilt tagantpoolt pinkidest hakkas kostma vaikset undamisele sarnanevat häälitsust. Aga küllap nad sel moel keskendusid. Alustasin, tegin põhjaliku sissejuhatuse nende ealistest iseärasustest ja asusin just põhiteema juurde, kui märkasin tooli, millele olin äsja istuda kavatsenud midagi helkimas Knaka, mis klopkaa? Kõrvaldasin selle hetkel mitte tarviliku eseme ja jätkasin ettekannet. Kui korraga. Esimestest pinkidest tõusis mitu last ja ümbritses mind meelitatuna niisugusest tähelepanutõusust. Otsustasin ka teist reeglit. Oleme kõik vaprad lapsed, sest et me oktoobrilapsed lahti mõtestama hakata. Kui kuulsin selja taga tahvli juures mingit naginad. Klassitäis õrnu ja armsaid lapsukesi sõna otseses mõttes möiratas naerma ja tahvlil seisid järgmised read. Mustri madis mul nimeks. Ärge pange, palun jääks. Olen teokas vapper kraps, tark ja parasjagu paks. Ajas kohutavalt vihale ja veelgi hullemini naerma. Ja see viimane sai esimesest võitu kümnekonna minuti pärast lastega võidu kooliaias tammepuude all ringi tuhnides. Mõtlesin, kui värskendav oleks teilgi kallid eakaaslased teiste tõsiste toimingute seas ka natuke tõrudest loomi meisterdada. Nüüd on viite, miks ris esinemise järg te isegi Noorte reporterite Klubi liikme käes. Egge Kulbok, palun. Nahkhiired väljendavad end ja suhtlevad omavahel inimkõrvale kuulmatuks jäävate signaalide abil. Inimestele on antud võimalus suhelda pilkude, žestide ja sõnade keeles ning väljendada end kõige erinevamates tegevustega ka muusika ja tantsuga. Need helid kostavad vanalinna südames asuvast Jaan Kreuksi nimelises kultuuripalees olevast keldriruumist, mis praeguseks kohandatud noorte diskoõhtuteks. Tavalisest võlvkaartega keldriruumist on saanud salapärane valguse ja varjurikkast diskosaal, millest ka nimetus nahkhiired diskokelder. Tere, Teie Allan Roosileht, tulete üle vabariigi populaarne diskor, kas suur diskobuum hakkab langema? Seda on minult nii palju küsitud ja ma vastan täpselt samamoodi, nii nagu ma olen sellele ikka vastanud, et et diskovorm võib muutuda ükskõik milliseks tahes. Suhtlemisvorm, mingisugune ja kogunemisvorm ja kõik muud asjad peavad jääma nii, et kas jääb disko või jääb, jääb ansambli pidu, aga pidu kui selline ilmselt igav. Aitäh teile, jõudu. Tere õhtust. Kuidas teie nimi on? Raul, te tulete nahkhiiredisko keldrisse, mida te ootate? Head diskolood on. Kas teil on kavatsus kohe esimesest loost peale tantsima hakata? Ei ole pärastpoole siis kui lood paremaks löövad, algul nagu hoogu sisse, kohe aitäh. Tere õhtust. Nurmelt, te olete nüüd natuke eri päraliselt riideks? Ma arvan, et igaüks, kes väga erinevaid riides käia, mille järgi te valite oma tütarlapse tantsule, kuidas ta riides käib välimuse, kuidas ta käitub, enamasti ka selle järgi. Tere õhtust, tütarlapsed, saame tuttavaks. Helen. Ilona, mida te tänasel Disgalt mingit üllatust muidugi, üllatus. Üllatusteks olema. Et kõik rahvas läks alguses kohe tants ajas? Ei tea mingit sümpaatset noormees. Ja öelge, missugune peab olema tänapäeval üks sümpaatne noormees? Sümpaatse jutuga Ginast, kes oskab hästi nalja teha ja igati sümpaatne. No loodame, Teie üllatuse, soovid täituvad tänasel diskol, kõik tüdrukud rääkisid, et ootavad üllatust, kas poistel ei ole nii, eks üllatusrikka ootama, võib-olla juhtum, mida teile meeldib seal ja kõik on juba nagu omad inimesed ja sa teasin käia tantsimas tuttavatega vestlemas. Kas ei, kao ära, selline uudsuse moment? Ei, no ma arvan, et iga peo tuleb ikka uuemat rahvast ka juurde. Rahvas vahetada, tere õhtust, teie olete selle maja administraator, Tiiu Paas, mis võimalused siin veel on, millega tegeleda? Nüüd oktoobrikuust esimesest oktoobrist kuni kaheksanda oktoobrini toimuma lahtiste uste päevad ja see on selle mõttega tehtud, et siis tutvustada meie palee ringe ja need vanemad v noored, kes siis soovivad meie pale ringides osaleda, siis võivad tulla selle nädala aja jooksul siia, vaatan, mis neid huvitab ja millistesse ringidesse tahaksid tulla. Väga kangekaelselt tõmbas, miks rihm läinud nädalal Niguliste tänavale laste loomingu maja poole. Haldi läks siis mikseriga kaasa ja Aino Johanson arvas külaskäigu kohta nii. No meil poleks selle vastu, kui kohe niimoodi kord kuus ikka meeldib Küla soldaks, sest ikka igas kuus on meil jälle midagi nii uudist, et seda tingimata tahaks kõigile öelda ja seekord on meil uudis natukene kaugemalt, see on siis Võru linnast, kus juba palju aastaid. On üks õpetaja, õpetaja Asta Määrits teinud väga toredat tööd kunstiringidega teinud kujutavat ja tarbekunsti sellisel tasemel, et praegu väljas olev näitus pakub rahuldust nii väikestele kui suurtele. Need saalid, mis me siin läbi käisime näitasid hästi niisugust toredat oma perestiilitunnet ja kõik tööd sobivad kenasti omavahel kokku, seal võis näha nii linoollõikeid kui akvarell. Praegu me oleme teiega nahkehistöö saalis. See on vist üks teie lemmiksaale. Seda küll see ruum ise on tore ruum ise nagu nõuabki seda, et siin eksponeeritakse seda, mis meil on kõige vähem väärtuslikum ja sel korral tõesti on siin väga toredat nahkehistööd. Esemed ei ole mahuliselt suured, esemed on väikesed, aga sealjuures teostatud nõnda suureoskuse ja armastusega, et neid lausa lausa tahad jälle ja jälle vaadata. Mitte ainult nahk, vaid nahk koos keraamikaga, nahkraamis, keraamikast, esemel, keraamilised esemed, no siin on peeglid ja toosid ja ja tõepoolest teostatud nõnda, et esimesel hetkel nagu ei arvaski, et lapsed seda on teinud, aga noh, kui meie siin kindlasti teame, et tõesti lapsed ja mõned neist lastest on ise juba vahepeal jõudnud kunstnikuks saada, siis me ikka peame seda uskuma. Jah, laste loomingu maja eesruumist võis lugeda seina pealt kui palju ja mida on saanud Võru pioneeride maja kunstiringi kasvandikest ja päris päris mitmed on läinud ikka kunstialal edasi ja see on tore. Kas või nüüd nende endi töid. Aastat hakka vaadata, seda küll, no selle näituse avamisel oli kohal ka üsna mitmed vilistlased, kes praegu Tallinnas tegevkunstnikuna juba töötavad, kes Arsis, kes moemajas, kes arhitektina ja muidugi tore oli siis ka nendel väikestel võrulastel, kes avamiseks siia olid tulnud, näha, et vaat niisugused suured onud ja tädid on juba sellest ringist läbi käinud, teinud ja töötavad juba sellel valitud erialal. Veel sellel aastal tuleb meile detsembrikuust külla Narva Pioneeride Maja. Tulevaks aastaks on planeeritud Harju rajooni pioneeride maja jäika, nõnda edasi. Soovime meie näituse külastajatele siis teesi ja laste Loomingu majja ikka hästi lühike oleks eriti näitusepäevadel ja ka alati kindlasti meile tulla võib alati. See näitus sai septembrikuuga siis otsaga palju huvitavaid väljapanekuid on veel ees. Ise kuulsite, eks. Ja meie tänane kohtumisaeg hakkab ümber saama. Saate tegemisel olid abiks Allani Aarma, Ege Kulbok, Tõnu Oja, Jaagup Kreem, Virve Pulveria. Toimetas Kaidi Normet. Kohtumiseni kahe nädala pärast.