Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kuuenda märtsi sündmustest. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Omavalitsusreformist tuleks regionaalminister Siim Valmar Kiisleri sõnul aluseks võtta tõmbekeskuste mudel, mille tulemusel tekiks 30 kuni 50 omavalitsust. Balti riikide. Soome ja Poola majandusministrid kohtusid Brüsselis Euroopa komisjoni energeetikavoliniku Günther Oettinger iga et jõuda lähemale kokkuleppele regionaalse veeldatud maagaasi ehk LNG terminali asukoha küsimuses. Kokkulepet täna ei sündinud, aga eesmärgiks seati otsuse langetamine enne mais toimuvat ülemkogu. Venezuelas on president Hugo Chavezi surma järel välja kuulutatud seitsme päevane lein. Uus riigipea valitakse kuu aja pärast ja võitu ennustatakse praegusele asepresidendile Nicolas Madurole. Egiptuse halduskohus teatas, et aprilliks välja kuulutatud valimised tuleb edasi lükata, sest parlament pole esitanud põhiseadus kohtule lõplikuks kontrolliks valimisseaduse muudatusi. Tartu uues teatris esietendub täna teatri uuslavastus autori surm, mis on pühendatud Raimond Valgre 100.-le sünniaastale päevale. Täna selguvad jalgpalli meistrite liigas taas kaks veerandfinalisti, kui vastakuti lähevad Pariisi Sanšarmaan ja Valencia ning Torino Juventus ja Glasgow Saldik. Öösel on vähese pilvisusega sajuta ilm. Õhutemperatuur on miinus viis kuni miinus 10, kohati miinus 13 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib vähest lund sadada ning õhutemperatuur on null kuni miinus neli kraadi. Omavalitsusreformist tuleks regionaalminister Siim Valmar Kiisleri sõnul aluseks võtta tõmbekeskuste mudel ning reform võiks sisuliselt lõppeda 2000 seitsmeteistkümnendal aastal. Tõmbekeskuste mudelit aluseks võttes tekiks 30 kuni 50 omavalitsust, jätkab Mall Mälberg. Suur osa tänaseid omavalitsusi ei ole oma väiksuse tõttu võimelised tegelema ettevõtluskeskkonna, transpordi, hariduse ja elukeskkonnaga, nii et toimepiirkonda, kus inimesed on valmis elama ja töötama, tekkis uusi tasuvaid töökohti ja inimesed koliksid sinna, mitte ära. Omavalitsusreform, mille aluseks saab tõmbekeskuste mudel praegust olukorda muutma. Regionaalminister Siim Valmar Kiisler selgitab, kuidas see toimib eelkõige maakonnad ise valivad välja need tõmbekeskused, need kohad, asulad, mis on inimestele tööl, käigukohaks, kus nad tahavad tarbida oma teenuseid ja määratakse ära need keskused ja siis antakse kõikidele väikestele valdadele võimalus ise valida, millise tõmbekeskusega nad oma maakonnas võib-olla ka üle maakonna piiri ühineda tahaksid. Kui omavalitsusele on mitu tugevat keskust ja sellega tihedalt seotud ja hästi ühendatud tagama, siis muutuks olukord paremaks, arvab Värska volikogu esimees Vello Saar. Sotsiaalvaldkond küll suure tõenäosusega võrgustik peab alles jääma ja, ja seal nüüd väga palju selliseid tõmbekeskustesse kokkutoomise teemasid ei saa olla ka muudes küsimustes sõnnik, küll parem kompetents Põlva maakonna puhul minu arvates toimuks nagu mõistlik liikumine just läbi selle kahe tõmbekeskuse ja kahe sellise piirkonna. Tartu ülikooli regionaalplaneeringu dotsent Garri Raagmaa ei pea tõmbekeskuste mudelit sugugi parimaks. Mis on nüüd probleem ikkagi jätkuvalt, ka selle mudeli puhul on see, et ikkagi need omavalitsused saavad olema väga erinevad, mis on minu minu arust kõige selline kriitilisem on see, et Eesti ajaloos on selline turg olnud, mis kestis mitte rohkem kui 10 aastat sellises 50.-te jooksul 60.-te keskpaigaks ma ei ole nagu väga veendunud, et see vägagi heterogeenne jätkuvalt struktuur oleks väga püsiv. Seda ennegi. Sel põhjusel, et 50 aastat tagasi kuus aastat tagasi oli maal ikkagi märksa rohkem inimesena. Täna on need sellised väikekeskused, mis on praegu kõige kiiremini kahanenud, üldse kaotanud, väga palju elanikke on, seal ei ole sellist kriitilist massi selleks, et luua seal uut ettevõtlust, uusi töökohti ja kui nüüd jätkuvalt hoiame nii-öelda maakonnakeskused, mis siin teatud kohtades on juba ka väga nõrgaks muutunud jätkavaltimisi väikestena, siis tegelikult see ei anna tulemust. Tõmbekeskuste valik peaks nüüd algama ja tuleva aasta septembris peaksid omavalitsused juba otsustanud olema, kellega ühineda. Ja nagu regionaalminister Siim Valmar Kiisler täna ütles, peaks omavalitsusreform lõpule viidud olema 2000 seitsmeteistkümnendal aastal. Tähtaeg on Värska volikogu juhi Vello saare merest liiga kaugel. See asi jääb venima ja see asi ei olla kindel. Vahepeal toimuvad riigikogu valimised, mis juhtub siis minu nägemuse järgi võiks ja peaks toimumas kiirema ajagraafiku järgi. Sellise ajagraafiku puhul ma olen ikkagi päris skeptiline. Balti riikide, Soome ja Poola majandusministrid kohtusid Brüsselis Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Günther Oettinger iga et jõuda lähemale kokkuleppele regionaalse veeldatud maagaasi ehk LNG terminali asukoha küsimuses. Kokkulepet täna ei sündinud, aga eesmärgiks seati otsuse langetamine enne mais toimuvat ülemkogu. Brüsselist jätkab Johannes Tralla. Viie riigi ministrid ja Euroopa Komisjoni energeetikavolinik pidasid Brüsselis täna töise lõuna, mille tulemusena usuvad endiselt nii Eesti kui Soome majandusminister, et kõige õigem koht LNG terminali rajamiseks on nende pool lahte. Majandusminister Juhan Parts. Eesti projektide majanduslik tasuvus ja ka arendajate valmisolek investeerida oma raha on suurem kui Soomes, aga me peame arvestama, et need mõlemad või nii Soome kui Eesti projekti kindlasti on teatud arengufaasis, kus ta võib edasi areneda lähiajal. Majanduslikult tundub Eesti projekt olevat praegu maksumaksjale, noh, ma mõtlen Euroopa maksumaksjale lihtsam. Soome majandusministri Jan vabavoori sõnul varustaks kogu regiooni kõige tõhusamalt just Soome rajatud terminal. Otsuse peab nüüd langetama objektiivsete kriteeriumite alusel. Seejuures on projekti hind mõlemal pool lahte võrdne, usub vaba voori. Me käsitleme seda nii, et terminali ehitamine maksab just sama palju, sõltumata sellest, kas rajada Soome või Eestisse tänased hinnaerinevused peituvad suuruses ja kui selles kokku lepitakse, siis on väljaminekud samad nagu ka ajagraafik, millega see oleks võimalik valmis ehitada, ütleb vabavoary. Siiski kinnitavad mõlemad ministrid, et oluliselt tähtsam sellest, kumb riik 300 kuni 500 miljoni eurose investeeringu endale meelitada suudab, on projektiga kiiremas korras edasi minna, et kindlustada tarbijatele tulevikus gaasi ostmisel suuremad valikud ja loodetavasti ka soodsam hind. Majandusminister Juhan Parts. Ma arvan, et me kõik võidame sellest kui tarbijatena ja me võidame tõenäoliselt ka oma energeetika pikaajaliste valikute tegemisel, kui meil on usaldusväärne, alternatiivne, gaasi, hallikas ja majanduslikult võib olla parem kui ta, kui ta seni on, on ju nii, et siin on mängus noh, riigile või rahvamajandusele tervikuna rohkem, kui ainult see üks investeering, mis nüüd edasi saab, on põhiline, tuleb nüüd jätkata seda tööd diskussiooni kolmnurgas siis komisjon Eesti-Soome mitte, unustades Läti ja Leedu huve. Sest ega lõpuks kõik peavad aktsepteerima seda lahendust. Üks On võimalus on, kui kõik läheb nagu hästi ja on mingisugune kokkulepe võimalik, siis miks mitte May ülemkogul, kui kohtuvad valitsus juhitsest May ülemkogu, osaliselt on pühendatud energeetikale. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Johannes Tralla, Brüssel, Kai Vare jätkab välisuudiste kokkuvõttega. Venezuelas lennatakse president Hugo Chavez siit. Tuhanded inimesed on tänavatele kogunenud. Relvajõud tulistasid 21 aupauku. Armee teatel lastakse kahurist igal täistunnil kuni presidendi matusteni, mis toimuvad reedel. Presidendi surnukeha viiakse aurongkäigu saatel karakase sõjaväeakadeemiasse. Riigis on välja kuulutatud seitsmepäevane lein. Hugo Chavezi oli vähk, teda raviti rohkem kui aasta. Eile teatas asepresident Nicolás Maduro riigipea surmast. CVs oli vastuoluline tegelane nii Venezuela kui kogu maailma poliitikas Ameerika Ühendriikidega eriti hästi läbi saanud Ladina-Ameerikas kogusega tänu temale jõudu vasakpoolne liikumine nüüd olla riigipea kohuseid täidab esialgu asepresident, kuni 30 päeva pärast valitakse uus riigipea. Valitsev partei teatas, et Maduro on ka nende presidendikandidaat. Opositsioon ei ole oma kandidaati veel teatavaks teinud, aga tõenäoliselt saab selleks Henry keegaapryljes, kes oktoobrikuistel valimistel Chavassile olla jäit. Vaatlejate arvates võidab Maduro, aga küsitav on, kuidas ta suudab pärast karismaatilist Hugo Chavez Citvenetsuelat juhtida. Egiptuse kohus teatas, et aprilliks kavandatud valimised tuleb edasi lükata. Kohus tõi põhjenduseks, et parlamendi ülemkoda ei ole esitanud põhiseadus kohtule valimisseaduse muudatusi, et saaks kontrollida nende vastavust põhiseadusele. President Mohammed Morsi on valimised välja kuulutanud alates 22.-st aprillist. Peamine opositsioonipartei kavatseb valimisi boikoteerida, sest valimisseadus soosib nende hinnangul Murcislamistlike toetajaid ning ausaid ja vabasid valimisi pole loota. Egiptus on tugevalt lõhenenud islamistide ning liberaalide ja nende ilmalike toetajate vahel. Kohus on teinud korduvalt otsuseid, mis president Mursi ja tema moslemi vennaskonna soovidega kokku ei lähe ning see on Egiptuse poliitilist kriisi veelgi süvendanud. ÜRO Julgeolekunõukogu tühistas üheks aastaks Somaalia relvaembargo. Valitsusel lubatakse osta kergrelvastust, et julgeolekujõud saaksid võidelda Al-Qaedaga seotud islamiäärmuslastega. 15 liikmeline julgeolekunõukogu kiitis resolutsiooni üksmeelselt heaks. Endiselt on keelatud näiteks suurtükkide ja kahurite, maa-õhk tüüpi rakettide ning öö sihikute müümine. Somaaliale. Suurbritannia kavatseb saata Süüria opositsioonile soomukeid ja kuulivestevälisminister. William Heigi sõnul on eesmärk aidata elusid säästa. Kavas on toimetada Süüriasse mitme miljoni naela väärtuses mitte lahingulist varustust, muu hulgas kommunikatsiooni ning otsimise päästevahendeid. Mõne parlamendisaadiku sõnul pelgavad nad siiski, et see võib viia sõjalise sekkumiseni. William Hei keeldus sellist võimalust välistamast, aga ütles parlamendis esinedes, et ükski lääneriikide valitsus ei toeta praegu lääne sekkumist. Süüria konflikti arutelu käib selle üle, missuguses ulatuses opositsiooni aidata, rõhutas Briti välisminister. Ja tagasi Eestisse keskkonnaministeerium on asunud ette valmistama uut põlevkivi kasutamise arengukava. Riigikantselei rahandusministeerium aga leiavad, et kuna koostamisel on uus energiamajanduse arengukava, mis käsitleb ka põlevkivi, siis puudub otsene vajadus koostada eraldi põlevkivi kasutamise arengukava, kirjutas Postimehes. Jätkab Uku Toom. Keskkonnaministeeriumis on alustatud uue põlevkivi arengukava koostamist, esimesed uuringud on valmimas. Tänane ajaleht Postimees seab selle dokumendi valmimise küll mõnevõrra kahtluse alla. Aga võib-olla on intrigeeriv, on küsimus, mis ka esile kerkib. Kui palju me siis tulevikus põlevkivi kaevandame? Elektrijaama jaoks valmib uus energiaplokk. Õlitehased laiendavad tootmismahtu, kui kõik vajadused kokku liita. Ta tuleb 30 miljoni tonni ligi. Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus nendib, et põlevkivi on Eesti jaoks kahtlemata koormav maavara. Meie jäätmetest näiteks ligi 80 protsenti, tihti tuleb otseselt põlevkivienergeetikast ja samamoodi põlevkivi energeetikaga põlevkivielektri tootmisega on seotud omamoodi ligi 80 protsenti meie kogu veekasutusest, et suhteliselt selline veevarude mõttes raiskav tootmisviis ja eks küsimus sellest samast kaevandamismahust taandubki sellele, et kui palju me siis oleme valmis oma looduskeskkonda ja Ida-Virumaal ka otseselt elukeskkonda ohverdama ja noh, mõne puhul ikkagi noh, jäävalt rikkuda laskma, praegu on see piir tõmmatud siis 20 miljoni tonnini aastas ja mina keskkonna poole pealt vaadates kindlasti mingisugust sellist veel veel intensiivsemalt või ütleme, veel laiemat kaevandamist põlevkivi puhul mõistlikuks ei pea. Viru Keemia grupi juhatuse esimees Priit Rohumaa juhib aga tähelepanu sellele, et valitsuse käitumine eeldab kaevandamise laiendamist. Lihtsalt avaliku info põhjal võib küll väita, et 20 miljonit tonni olla realistlik number Eestis et eelkõige seda numbrit paneb kahtluse alla siis viimati tehtavad suured investeeringud energia plokkidesse. Et kui ennemalt oli enam-vähem selline seisukoht, Õlitööstuseid arendatakse välja ja seal on iga ettevõte oma kontseptsiooni siis välja töötanud ja mahud ja tehased juba valmis projekteerinud või ka ehitanud, et siis elektripoole peal need viimaste uudiste järgi ikkagi ju riik ootab väga selgelt energiajulgeoleku pärast põlevkivielektri edaspidist tootmist ja aritmeetika järgi lihtsalt läheb 120 miljonit tonni lõhki. Keskkonnaminister omakorda leiab, et elektri tootmiseks peaks minema põlevkivi üha vähem. Põlevkivi lihtsalt ahjus ära põletades. Me väärindame teda kõige vähem, nii et see liikumine, et järjest vähem kasutataksegi põlevkivielektri tootmiseks ja järjest rohkem mõnel muul mõistlikumal moel, ma arvan, et see on üsna selline mõistlik ja, ja heas mõttes paratamatu suund. Samas leiab Pentus-Rosimannused õlitehaste tootmisvõimsuste väljaarendamisel peaks kaevandamispiire silmas pidama. Rohumaa omakorda leiab, et kaevandamine praegu ja kaevandamine aastatuhande algul on kaks erinevat asja. Täna ikkagi, kui sa vaatad maarset põlevkivi kaevandamise ümbertöötlemise mõju, siis tänu nendele tohututele, keskkonnainvesteeringutele ja tehnoloogia arengule, siis kogu mõju on vähenenud. Pentus-Rosimannus jääb omale kindlaks Ma arvan, et 20 miljonit tonni, ausalt öeldes on ise juba väga-väga mahukas ja tõesti ka keskkonna jaoks väga koormav maht, et sellest veel rohkem kaevandada. Arvan, et Eesti loodus ei ole sellist käitumist ära teeninud. Tartu uues teatris esietendub täna teatri uuslavastus autori surm, mis on pühendatud Raimond Valgre 100.-le sünniaastapäevale. Tartust jätkab Hedvig Lätt. Suurepärase andeka muusiku ja helilooja sünnist möödub tänavu seitsmendal oktoobril 100 aastat. Etenduses kõlab küll Raimond Valgre muusika, aga lavastaja Ivar Põllu sõnul räägib lavastus erinevatest valikutest juhustest ja sellest, millisena meie teda ette kujutame. Ühel päeval ma nägin, et ajalehes ilmus kuskil, et Raimond Valgre tuleb juubel, see aasta 100 aastat, siis ma mõtlesin natuke Raimond Valgre üle, sain aru, et see lavastus rääkima Raimond Valgrest mitte sellest Raimond Valgrest, kes on legendaarne või see ikooniline Raimond Valgre, vaid sellest Raimond Valgrest, keda me oleme ise oma peas loonud. Kord Viljandis aelutasin õhtul jääl veel udu hõljus kõbedaselbee. Äkki meenus mul vana tuttav viis hallist paadimehest, kes seal ootab. Mis Raimond Valgrest oleks võinud saada, kui ta oleks pääsenud Ameerikasse, millist elu elas Raimond Valgre ise, mis kõik oleks võinud veel juhtuda. Need ja paljud teised küsimused otsivad lavastuses vastuseid. Need küsimused ja võimalused. Me heidame kõhke, näitame neid võimalikke stsenaariume, kuidas siis oleks olnud see autori elu ja tema surm kas siis oleks tegelikult midagi muutunud või kas see oleks saanud parem? Vaatajate ees on mitu eri saatusega Raimundit, keda mängivad Ardo Ran Varres, helgur Rosenthal ja Mart Aas. Milline on helkur Rosenthal tegelaskuju? Mina sõnastaksin võib-olla enda Raymondi selliselt, et mis on võib-olla meil niimoodi ära jagatud, mis minule kõige lähedasem Raimond on see, kes on maailmakuulus, kuulsam veel kui Freedaste äär ise ja Raimond Valgre kui elegantse geniaalse liikujana. Etenduses teeb kaasa ka näitleja Ardo Ran Varres. Mina siis võib-olla rohkem, olen selle kuulsaks helilooja Raimond Valgre see fantaasia, mis eesti rahva peas on kuulsam kui köshim, aga seal on ka veel teisi fantaasia, Valgreid näiteks, mis oleks saanud, kui Hitler oleks võitnud sõja ja me elaksime saksakeelses kultuuriruumis, milline see Valgre elu siis siis oleks, tulge vaatama ja te näete seda kõike ära rääkida, kui publik ootab põimikut Raimond Valgre lauludest, siis ta ei tule. Pigem uurime seda legendi või seda vatis, mis oleks võinud olla, et see on meile huvitavam tundunud, et jah, me laulame, jah. Me kuuleme lindi pealt, Valgre lugusid, jällegi kutsun üles vaatama tulla. Tartu uus teater mängib lavastust autori surm ruumi spetsiifilisust tõttu ainult Tartus lai tänav 37 maja saalis. Pärnus viiakse sellel nädalal läbi Järvi akadeemia talvine dirigentide meistrikursus. Osalejaid on 12, soovijaid oli aga palju rohkem teada Pärnust. Ester Vilgats. Dirigentide meistrikursus käib nii, et iga osaleja saab teatud orkestrit juhatada. Leonid Green kuulab tähelepanelikult, aga ei katkesta nõu annab ta dirigentidelt hiljem, kui esitus üksipulgi läbi arutatakse. Leiaid on mitmest Euroopa riigist, aga ka näiteks Austraaliast. Mikeeldingaan on Lõuna-Aafrika Vabariigist. Olen otsinud kohta, kuhu minna üle maailma ja õnneks osutus võimalikuks osaleda sellel prestiižile ettevõtmisel, kus õpetatakse parimaid dirigente. See on fantastiline sõbid, nii palju. See on meeskonna ühine jõupingutus, siin pole negatiivset energiat, kõik on heas tujus, kõik on sõbrad, mis pole sellistel ettevõtmistel kaugeltki tavaline. Dirigent Leonid Green Ameerika ühendriikidest on Pärnus noori dirigente õpetanud koos Neeme Järviga aga ka üksi meistrikursustel kaugeltki igaüks, kes soovi avaldab. Sel aastal oli eelnevate aastatega võrreldes palju rohkem neid, kes soovisid meistrikursusel osaleda ja see rõõmustab meid väga ja näitab meie populaarsust. Lastele andis avalduse 32 noort dirigenti, me võtsime vastu 12. Geograafia on väga lai Lõuna-Aafrikast, Brasiilia ja Austraaliani, rääkimata eurooplastest ja ameeriklastest osalejatest on mõni vähem, mõni rohkem arenenud. Aga siin õpivad nad väga kiiresti. On väga eredaid noori, kes jõuavad professionaalses maailma edukalt. Teistel on vaja veel palju õppida. Meistrikursuse paremad saavad võimaluse dirigeerida reedeõhtusel kontserdil, kus naistepäeva puhul lubatakse naistele üllatust. Jätkame spordiuudistega ülevaate teeb Alvar Tiisler. Jalgpalli meistrite liiga kaheksandikfinaali korduskohtumises alistas Madriidi Real võõrsil Manchester Unitedi kaks. Üks ja pääses kahe mängu kokkuvõttes tulemusega kolm. Kaks järgmisesse ringi. Reali kõrval pääses edasi ka Dortmundi Borussia, olles kahe mängu kokkuvõttes viis. Kaks üle Donetskis Saaristab. Täna selguvad aga järjekordsed kaks veerandfinalisti Valtryk. Pihl jätkab. Õhtu põnevam kaheksandikfinaal korduskohtumine mängitakse Pariisis, kus kohalik säänse näen, võõrustab hispaanlaste Valentsijat Sandžermaanon enne tänast kindel favoriit, sest avakohtumine Hispaanias lõppes Prantsusmaa klubi kaks. Üks võiduga. Jalgpalliringkondades köidab mängu eel aga suurimat tähelepanu küsimus, kas üle mitme aasta taas Euroopas ja meistrite liigas mängiv David Beckham alustab täna õhtul PSG poolelt algkoosseisus või mitte. Peatreener Carlo Ancelotti sõnas mängueelsel pressikonverentsil. Senises kahes PSG särgis peetud kohtumises on Beckham näidanud head mängu. Ta on tõestanud oma kvaliteeti, tugevat iseloomu ja ta meeskonnas sama tähtis kui kõik teised. PSG poolkaitsja Marco Verrati peab mängu vahele jätma ning Ancelotti ütles, et võib-olla alustab Hekam algkoosseisust tema asemel. Võib-olla aitäh. Tänase õhtu teises kaheksandikfinaali kordusmängus kohtub Torino Juventus koduväljakul Glasgow Selticuga. Avamäng Šotimaal lõppes Juventuse kolm. Null võiduga. Hollandi jalgpallikoondise peatreener Louis van haal avaldas MM-valikmängudeks Eesti ja Rumeenia vastu esialgse koosseisu. Koondises on oodatult mitmed maailma tippnimed eesotsas Robin van Persie, Arjen Robbeni rahvalvanderwardi Dircoutija, Wesley Sneijder iga. Küll aga jääb mängudest eemale ääreründaja Tšermanud Lens. Holland võõrustab Eestit 22. märtsil Amsterdam Arenal. Sergei Pareiko nendib, et Krakowi Wisla palgaprobleemid on jätkuvalt aktuaalsed ning selle valguses ei ole kindel ka tema jätkamine klubis. Eesti koondise ja Poola kõrgliiga klubi esiväravavaht avaldas Eesti rahvusringhäälingu spordiportaalile, et klubi palgavõlg mängijate ees on jooksvalt viie-kuue kuu pikkune ning see periood pole vähenenud. Kogenud belgia kõrgushüppaja Tiia-Helle pauk teatas täna tippspordist loobumisest oma sõnul seekord lõplikult. Olümpialinnast Antwerpeni pärit sportlase kaalukaim saavutus on kindlasti Pekingi olümpiakuld, millele lisandub 2006. aasta Euroopa meistrivõistluste tiitel. Lisaks on ta korra tulnud esikohale nii talvisel MM kui ka EM-il isiklikuks rekordiks hele paudil kaks, null viis. Ilmast räägib nüüd sünoptik Ülle Jõemaa. Täna päeval pilvisus hõreneb ja õhutemperatuur tõusis pärastlõunal ühes kahest soojakraadist meretuulega rannikul viie kuni kuue soojapügala, nii Lõuna-Eestis. Seegoli ilm jälle kevadine, kuid läks tuulisemaks ning edelast loodesse pöörduv tuul avab uuesti meil tee külmale õhule. Ööl vastu homset on Eestis selge või vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti 14 kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus viie kuni miinus 10, kohati miinus 13 kraadini. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm ja kohati võib vähest lund tulla ja tõenäosus on suurem põhjarannikul. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 11, saartel rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur tõuseb nullist miinus nelja kraadini. Aitäh, sünoptik Ülle Jõemaa, te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.