Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saatejuhid Arko Olesk ja Madis Aesma alustavad. Raadio kahes on taas alanud saade puust ja punaseks, tere ütlevad sulle Arko Olesk ning Madis Aesma siit tänases saates, nii nagu ikka, üks pikem populaarteaduslik teema, mille puhul meil on stuudios ka tark külaline ja katsume vastatega mõningatele küsimustele, mille meile on läkitanud, saate kuulajad, mine tea, võib-olla saab täna just sinu küsimustest. Aga uudistenädal on taas olnud põnev ja sündmusterohke. Kõige põnevam uudis mulle ikkagi tundub, on see, mida andsid teada meile vene teadlased. Kui te mäletate, siis mõni aeg tagasi käis meil siin stuudios külas Enn Kaup, kellega me rääkisime Antarktikast ja põgusalt oli jutuks ka see, et otsitakse jääalustest sarvedest võimalikke eluvorme ja nüüd ongi venelased teada andnud, et Rostocki järvest saadud veeproovist on nemad leidnud midagi põnevat. Tasub siinkohal ära märkida Rostocki järvevesi, no ikkagi miljoneid aastaid vana ja, ja ta on umbes nelja kilomeetri sügavusel jää all. Nii et sinna oli tohutu puurimine. Kulus mitu aastat, et see puurida ja siis et just kindlaks teha, et mitte midagi ei saasta puurimise käigus seda iidset bet. No ega me sellest bakterist nüüd väga palju uudistest teada ei saa, venelased ei ole veel väga põhjalikult kirjeldanud, Nad ütlevad vaid, et on leidnud midagi, mille DNA on päris erinev sellest, mida me kõigest sellest, mida me senimaani oleme kusagilt üldse leidnud. Mingisugune monster, no iga iga organism on tegelikult mingil määral monster, et noh, arvestades, et ta on ikkagi seal nii kaua eraldatult elanud, siis taimsete evolutsioon on käinud teistpidi need kahtlemata on tegu uue ja huvitava organismiga, aga tõesti hetkel me väga palju veel ei tea, kes, kes ta on niimoodi, et ootame põnevusega täpsemat informatsiooni. Selle nädala huvitav uudis, mis mulle silma ja sulle ka, nagu ma kuulsin, on siis see, et leiti üks väga iidne navigeerimisvahend, mille olemasolu peeti siiamaani vaated müütiliseks, nimelt siis viikingid oma laevadel kasutasid sellist asja nagu päikesekivi mille abil siis leiti pilves ilmaga päike üles. Just me ju teame, et viikingid olid väga agarad meresõitjad, Nad jõudsid Islandile, avastasid Gröönimaa isegi Ameerikasse välja, siis loomulikult tekib küsimus, et kuidas nad suutsid navigeerida, kui kom passi tegelikult nemad veel ei kasutanud ja vanadest sellistest saagadest käib tihti läbi sõna päikesekivi ja selle üle on palju spekuleeritud ja, ja nüüd siis teadlased lõpuks kinnitasid, et üks, üks kivimi elatist paar aastat tagasi ühelt vanalt viikingivrakilt Inglismaalt kaldalt ongi tegemist kaltsiidiga, ehk siis arvatava päikesekiviga kuidasmoodi see siis töötas, kaltsiit on, eks ole, kaltsiumi ühend mingisugune, jah, see on selline noh tõesti nagu läbipaistev kristall, mille sees valgus murdub. Ja, ja see trikk ongi selles, et kui valgustasine peale langeb, siis see kiirläheb kaheks niimoodi sa näed tegelikult nagu kõike topelt. Ja, ja siis selle järgi on võimalik suhteliselt täpselt paika panna kustpoolt päike, tegelikult paistab nii et ja, ja nagu sa ütlesid täiesti seda ka pilves ilmaga ja isegi mõni aeg pärast seda, kui päike on loojunud. Et selline maagiline kristall aitas viikingite alati teada kustpoolt päike paistab ja siis selle abil navigeerida. Kaltsiumi teema muidugi on selles mõttes ka tähelepanu väärne, sel nädalal oli ikkagi Mendelejevi tabeli sünnipäev. No ja kus kaltsium on üsna algusest ikkagi sees, mis, mis ta see number olla võiks ja küsimus, kas ta on järsku 20, kontrollime. Vana mälumängur, mis numbriga vaiksem, arvad, et loomulikult ei pea osalema, see on number 20, ütleb kiirevik. Lipeedia otsing, palun väga suurepärane. Me läheme siin kohe edasi oma tänase põhiteemaga ja see võib tunduda alguses natukene üldine. Kuid tegelikult Ma ütleksin, niimoodi, on asi ikkagi keerulisem. Kui tundub, et tegemist on teemaga, mis eestlastele on läbi aegade olnud väga südamelähedane. Oleme me ju ennast nimetanud lausa metsarahvaks. Saade puust ja punaseks on endale seekord taas võtnud ühe väga suure tüki lahti harutada nii suure, et see katab tervenisti poole Eesti pindalast ja kolmandiku kogu maailma maismaast nimel. Täna me räägime metsast ja oleme omale külla kutsunud Eesti maaülikooli metsakasvatuse osakonna juhataja professor Hardi Tulluse. Tere. Tere. Tervist. Mets on see, mis eestlastele on igiammu olnud väga ligilähedane või vähemalt nii me arvame, nagu ma ütlesin, pool Eesti pinnast on kaetud metsaga, kas, kas see on alati nii olnud, et Eesti on olnud üks metsamaa? Ta on kindlasti alati olnud oluline, aga praegu on meil näiteks ikkagi metsa tunduvalt rohkem kui pool sajandit või sajand tagasi. Millal oli siis miinimumperiood. Aga selge see, et kui Eestimaapind sai vabaks jää alt pärast jää puu, siis olid ikkagi puud need, kes tasapisi tulid ja kogu selle maismaa selle mineraalpinnase niimoodi katsid. Et seda metsa on olnud võib-olla 80 90 protsenti maismaa pinnast, pindalalt on teda praegu vähem, aga samas kindlasti piisavalt, et hoida tasakaalu põllumaa ja, ja metsamaa vahel, sest selge see, et eestlane või eestimaal elav inimene on rikas selles mõttes, et meil on inimese kohta niivõrd palju maad ja me saadame seda siis poolenisti hoida metsa all ja ja samas toita oma rahvast oma pinnal kasvatatud toiduga. Aga see miinimum sajand tagasi, kui vähe või palju meil siis mets oli ja kas kas see kuidagi avaldas ka mingisugust muud laadi mõju? No eelmise sajandi alguses või 18. lõpuks oli metsa järgi jäänud umbes 20 protsenti Eestimaapinnast ja eks see sõltub ka metsa definitsioonist, sest teatavasti oli meil ju selline ajalooline maakasutusviis nagu puisniidud ka mõiste karjamaa, metsad ja sellised nii-öelda ühesõnaga heinamaad karjamaad, kus kasvasid puud ja nüüd edasi sõltub siis ametlikult, millise definitsiooni järgi metsa fikseerida. Nii et võib-olla pindala päris kahekordseks praegu kasvanud ei ole, võrreldes selle miinimumiga võib-olla poolteist korda rohkem. Aga kui me räägime metsa tagavarast, kui palju kuupmeetreid meil puit on, siis ma usun, et meil on praegu kuskil kolm korda rohkem puitu metsades, kui 20. sajandi alguses. Aga kuidasmoodi siis metsa üldse praegusel hetkel defineerida, mis hetkest on tegu metsaga, mis hetkest see ei ole lihtsalt enam. Rühmake puit koos, eks see sõltubki sellest, kes defineerib nüüd kindlasti ei ole mets lihtsalt rühm puid, sest mets on ikkagi süsteem, ökosüsteem, kus omavahel on suhetes taimed, loomad, väga oluline on see kõik, mis toimub mullas. Mikroorganismid seened, putukad, et mets toimib siis süsteemina ökosüsteemina ja niide taga. Ökoloog defineerib. Kui püüda anda selliseid arvulisi näitajaid, siis mõnikord öeldakse, et selline metsatukk peab olema vähemalt sellise raadiusega, kui kõrged on need puud siis defineeritakse kui näiteks mets kasvama hakkab, kui kõrgeks need puud peavad olema pagasvanud kas meetri kõrguseks 1,3 meetri kõrguseks, mida metsamees nimetab Riinas kõrguseks. Ja kui me vaatame maailmas, kus mets läheb üle nüüd noh, näiteks kastundraks võistepiks ja sa teeks siis seal on definitsiooniga võetud, et mets on selline ala, kus produtseeritakse vähemalt üks kuupmeeter puitu aastas, et siis on meil mets. Nüüd see on nagu ökoloogi jaoks edasi. Kui tavakodanik sõidab, vaatab autoaknast välja ja küsida, kas Therese on mets või, või midagi muud, siis siis võsa noort metsa ei taheta metsaks pidada, tavakodanik ka oma suvila ümber puhkealadel ütleb umbes nii, et kui ikkepuud on viiekümneaastased, siis on päris mets, nii et tihti põhjustab ka ühiskonnas probleeme. Teeme lageraienaaber. Maa-ala omanik ütleb, et mets on kadunud. Saiaks metsamees ütleb, et ei ole juba järgmine aasta kasvavad seal väikesed puud. Nii et ühiskonnaliikme jaoks on ka metsa definitsioon. Teine. Edasi, kui me võtame maakasutusviisina, teeb tegelikult otsuse maakorraldaja, kui ta fikseerib, et nüüd on meil tegemist metsamaaga ja seal kasvab siis mets teatud kõrgusega vanusega tagavaraga kuupmeetreid hektaril ja nii edasi. Edasi on oluline metsa definitsioon metsaseaduses. Metsaseadus ütleb seda ja fikseerib, mille kohta seadus kehtib ja seal on näiteks kirjas, et selline metsalahusti väike metsatukk, mille ümber on põld või see on väiksem kui pool hektarit, siis seaduse jaoks ei ole mets, tähendab, omanik võib seal väga vabalt toimetada või see lahustik on juba suurem kui pool hektarit, siis hakkavad kehtima kõik metsaseaduses fikseeritud piirangud. Kui nüüd tulla selle metsahulga juurde või metsa pindala juurde Eestisse tagasi, siis mulle endale kusagilt kõrvu jäänud selline lause ma ei tea, kas see vastab tõele või vastu, et praegusel hetkel Eestis on metsa umbes sama palju, kui oli siis, kui toimus Jüriöö ülestõus ehk siis 14. sajandil. Kas see on umbes niimoodi suurusjärgud. Samas võib-olla see on nii seda täpselt ju hinnata oskaga näiteks esimene inimese tegu, mis hakkas metsade pindala vähendama siin, kus me elame, see oli ikkagi alepõllundus. Nii et me praegu ütleme nii, et kolm-neli 1000 või neli isegi 5000 aastat tagasi algas intensiivne metsa põlluks põletamine, mis viiska metsa keskmise vanuse alla, sest seda seda hale tegemist korrati ka sellise lühikese noh, tänapäeva mõistes raieringina. Ja, ja siis hakkas oluliselt metsa pindala vähenema. Nii et valdav osa Eestimaapinnast on ka inimese poolt põlluks korduvalt üle põletatud, eriti mineraalmaad, mis olid põlluna kasutatavad ja kui palju teda just selle Jüriöö ülestõusu ajal oli raske öelda. Aga nagu ma enne ütlesin, ma usun, et võib olla nii-öelda metsa koondatud puidutagavarana kuupmeetrites ei ole, meil võib olla metsa isegi kunagi nii palju olnud, sest kui nüüd inimest üldse ei oleks, siis aeg-ajalt metsad põleksid looduslike metsatulekahjude tõttu. Ja noh, üldiselt arvame nii, et kuskil saja-kahesaja aasta tagant põleksid kõik metsad keskmiselt korra ajaloo jooksul maha. Nii et ega seda ilma inimeseta ei saa ka metsa tohutult nii-öelda koondada, ressurssi tekitada, on ka omad looduslikud tegurid, mis teda, mis teda aeg-ajalt vähendavad. Kui nüüd Euroopas ringi sõita ja vaadata seda, mis toimub tõepoolest noh, erinevatest suurriikidest Saksamaal, Prantsusmaal, kas siis bussi või siis rongiakna taga, siis seal nii palju metsa ei näe, kui ütleme, siis Eestis, eks ole, kuigi Eestis muidugi vahemaade väiksemaid, kas selle pindala ja metsa pindala suhtarvu seal võib öelda, et me oleme üks kõige selliseid metsarikkamaid maid üldse. Euroopas me oleme kolmandal-neljandal kohale meist põhja poole jäävad maade riikide taustal, nii et me oleme tõesti inimese kohta arvutatuna väga metsarikas maa. Nüüd maailmas on loomulikult pindala protsentides, võttes metsarikkamaid, kas või Kanada tuntud metsamaa ja seal, kus on vihmametsad. Nüüd, kui Euroopat vaadata, siis põllumajandusvähendas kõigis maades metsapinda oluliselt aga eri aegadel erinevad riigid hakkasid omale metsa juurde nii-öelda rajama ja taastama ja Saksamaa oli esimeste hulgas, seetõttu Saksamaal on ka praegu tunduvalt rohkem metsa, kui saada saab, ütleme 150 aastat tagasi. Inglismaa alustas metsade juurdetegemist hiljem ja Inglismaal on on kuskil 12 15 protsenti metsa. Aga on näiteks maid, mis on muidugi äärmuslikud nagu Island, kus võib-olla kaks kolmandikku oli enne inimese sinna jõudmist metsad ja kus alles nüüd, viimasel paarikümnel aastal on neid taas nii-öelda inimeste poolt rajama hakatud ja nähakse väga suurt vaeva ja tehakse suuri kulutusi. Et Islandil taas hakkaksid metsad kasvama, sest seal on ka kliima karm ja mullatingimused rasked. Aga tervikuna ei ole Euroopas ühtegi maad, kus viimasel 50-l aastal oleks metsade pindala kasvanud. Nii et metsade pindala kasvab Euroopas ka Põhja-Ameerikas. Aasias on riikide kaupa olukord väga erinev, muuseas suurim metsade juurderaja ja nii nagu paljudes teistes eluvaldkondades on Hiina tegelikult ja metsade pindalale läheneb seal, kus on vihmametsad, nii et see on see maailma murekoht, on vihmametsade pindala vähenemine. Aga tuleb öelda, et õnneks see vähenemine on järjest aeglustunud, nii et Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika vihmametsade pindala väheneb, aga õnneks järjest aeglasemalt. Hiinahhanist kõrbestamise peatamiseks väga palju puid istutatud, jääd liivatorme peatada, aga, aga kui nüüd küsida, et kuidas seltsiks metsa rajamine käib, ilmselt ei piisa sellest, et me võtame. Võtame kümneid sadu puuistikuid ja siis istutame nad kuidagi maha. Mille alusel tehakse valikuid, mida istutatakse. Kuidas siis selle eest tuleb edasi hoolt kanda. Nii see on, sest ega nüüd ükski ükski maatükki jää ilma puudeta, kui inimene ei sekku. Mets tuleb uuesti igale lageraielangile ja ta tuleb ka põllumajanduslikus kasutuses olnud maale tagasi kui inimene. Kui aga küsimus on selle metsakvaliteedis selles, millisena me metsa näha tahame ja meil on selleks omad metsanduslikus, teadmised, kogemused, metsateadusregulatsiooniaktid ja Me saame valida nüüd puuliiki, põhjamaades pole see valid küll väga suur, aga ikkagi kasvuokaspuud või lehtpuud kasvama panna kas okaspuudest, kuuske või mändi. Ja selle valiku esimeseks aluseks on metsamehe keeles metsa kasvukoha tüüp. See on siis täpsemalt küll määrab selle ära mullaliik, et me teame, millistel muldadel, millised puuliigid paremini kasvavad. Ja nii on meil isegi. Metsaseaduse põhjal on kehtestatud meil metsa majandamise eeskirja, seal on kirjas, millisel metsa kasvukohatüübil puuliiki tuleks kasvatada näiteks viljakatel, kasvukohtadel, kuuske ja, ja arukaske, aga vähe viljakatel liivadel niisketel aladel hoopis mändi. Milline üldse on Eesti metsade kõige sellisem põhilisem puu, kas kuusk või mänd, kumb neist? Kõige rohkem on pindala järgi mändi, niiet männimetsad on meil esikohal ütleme hästi, ümmarguselt 40 protsenti ja siis paarkümmend protsenti on on kuusemetsa ja paarkümmend protsenti kasemetsa. Loomulikult on segametsi, kus on mitu puuliiki koos ja teisi puuliike nagu haaba, sanglepp Halli lepa, neid on juba vähem ja siis on sellised kõva lehtpuuliigid, mida on suhteliselt väga vähe, nagu tamme saart künnab puud, jalakad on natuke ka pärnametsa, vahtrad kasvavad looduslikud, aga aga need on siis juba vähem tähtsad. Ja kui nüüd öelda, kuidas inimene on sekkunud, siis kui ma enne rääkisin alepõllunduse eest, siis see vana eestlane õppis kõigepealt selle kogemuslikult ära, et tamm kasvab viljakatel maadel, see tähendab, et seal, kus tamm kasvas need alad Disis raiele või täpsemalt halepõllundusega metsad likvideeriti. Ja me teame tänapäeval, kuidas on olnud puuliikide proportsioonid aega erinevatel aegadel, nimelt turba sees saab määrata kihtide kaupa, kuidas seal puuliikide õietolm on esindatud siis kuskil neli, 5000 aastat tagasi oli meil tammikuid näiteks tunduvalt rohkem neljandik, võib-olla kolmandik Eestimaa metsadest ja siis oli ka küll üks selline soojem kliimaperiood. Aga näiteks tamme on meil nüüd allapoole protsendi Eesti metsadest järgi jäänud. Me austame, hoiame tamme või sellist vähe esinevat puuliiki. Ja ometi oleme me tegelikult ise 30 protsenti kogu Eestimaa metsadest leksid endast ehk siis kõik need tammed lihtsalt ära põletanud endale toidulaua. Noh, see on inimkonna arengu jooksul selline paratamatu, mõistetav, et kõigepealt tuleb kõht täis saada ja ja siis saab mõelda ka looduse hoidmisele. Sest ma ütleks ka nii, et nüüd, miks meil tänapäeval siis on rohkem metsa kui mõni aeg tagasi pool sajandit või sajand tagasi, siis küsimus ei ole mitte selles, kas metsamees tahab vähem või rohkem raiuda või kas looduskaitse tahab rohkem või vähem metsi kaitse alla võtta. Ta tegelikult on asi nii, et kuna põllumajandus suudab meid ära toita väiksemalt pinnalt või piltlikult öeldes viljapeas on rohkem teri ja need terad on suuremad ja põllumehel on kaasaegne, agrotehnikaväetised, herbitsiidid, pestitsiidid ja kogu see agrotehnika võimaldab väiksemalt pinnalt toota meile rohkem toitu ja seetõttu on põllumaad taas ülejäänud. Ja metsamehel on teadmised, kuidas sellel maal head ja kvaliteetset metsa kasvatada. Kus kohas üldse see pool protsenti Eesti metsadest, ehk siis need tammikut, kus kohas need hommikud üldse asuvad. Ma tean, Rakvere külje all on üks tammik, eks ole, aga, aga kus kohas need ülejäänud tammemetsad on, mis meil veel siin üldse järgi on? No neid on tegelikult suhteliselt ühtlaselt ja kuulsamad on tõesti hommikud, millel on lausa nimi antud aja jooksul ja need tammikud on kõik kaitse all. Aga selliseks suureks võimsaks daamikuks kaasab ta nagu ikka puuliigid vilja saartel kasvukohtadel aga tamme on päris palju ka Lääne-Eestis ja meie saartel näiteks Saaremaal kasvab tamm hoopis väga hästi Männiga koos segametsa koosseisus. Need tammikuid leidub üksikute puistutena ja küllalt eri ilmelisena eri eri piirkondades suhteliselt ühtlaselt ja muuseas tamme leidub ka Lõuna-Soomes, aga sealt Lõuna-Soomest lähebki tamme levikul tema areaali looduslik piir. Nii et kui tahta näha väga ilusaid tammikuid, siis tuleb minna hoopis Kesk-Euroopas, näiteks Doonau jõe lammialadel kasvavad need tammikud, mis on siis kuulsad oma kvaliteetse puidu poolest. Nii et ega ma ei usu, et Eestimaa daamikutest kunagi oluline puiduressurss saab, aga ta on meie loodusrikkus meiega pärandkultuuri ja on terve rida organisme, kes tammega sümbioosis elavad, nii et tammi võiks juurde istutada, juurde rajada metsad oleksid liigirikkamad. Puust ja punaseks. Kaks saates puust ja punaseks, räägime metsadest. Meil on külas Eesti maaülikooli professor Hardi Tullus. No mega, mainisime natukene juba inimese tegevust metsades. Ma kujutan ette, et paljudel inimestel on arusaam, et mets tegelikult tulekski rahule jätta, et puud kasvavad ise, loomad liiguvad ringi, taimed kasvavad suurepäraselt ka ilma inimese sekkumiseta. Aga nagu ma aru saan, siis selleks, et asi toimiks nagu hästi on ikkagi mingil määral inimese sekkumist tarvis metsa kasvamisse. No nii see on, et ega mets kasvaks ilma inimeseta ka ja ta on kasvanud miljoneid aastaid. Aga Meil on omad kogemused ja tarkused, kuidas seda metsa saab pisut kujundada selles suunas, et saada rohkem neid väärtusi, neid hüvesid, mida me metsast saada tahame. Nüüd edasi, meie teadmised on sellised, et tegelikult me oskame samaaegselt samast metsast saada väga erinevaid väärtusi ei pea vastandama puidu saamist ja keskkonnakaitset või parkmetsa või metsa, kuhu me lähme puhkama, loodust nautima ja me ütleme, et meil on väga hea metsanduslik, ava need kogemused, kuidas ühildada just puidu saamist ja tagada ja hoida ka kogu seda liigirikkust meie metsades, mis seal on. Ja isegi näiteks kui enne oli juttu, et meil on metsa poole rohkem, kui seda kunagi oli ka sellel karmimal ajal, kui metsa pindala oli väiksem, säilisid kõik need liigid, kes meie metsades on olnud, see tähendab, et me oskame oma metsades toimetada nii et metsale liiga ei tee. Muidugi aeg-ajalt tuleb ka ka piiranguid rakendada ja, ja on perioode, kus võib-olla mõnes kohas või mõni maaomanik raiub rohkem kui mõistlik. Aga meie teadmised võimaldavad metsast üheaegselt saada erinevaid hüvesid. Aga ma mõistan ka ühiskonna tavaliiget, kes on mures, et võib-olla raiutakse liiga palju raiutakse just tema suvila või elamu lähedusest, siis tuleb lihtsalt selgitada, et väike puu on sama armas kui, kui 100 aastane puu ja, ja meil on teadmised, kuidas Eesti metsades puitu kasvatada. Sest jällegi, kui me teeme küsitluse, siis tavavastus ongi, niiet kodanik tahab küll elada hoones, mille siseviimistlus on puidust, miks mitte ka palkidest tehtud majas, aga raie on loomulikult selline suhteliselt julm vahelesegamine loodusele. Aga meie ülesanne metsameestel just ongi selgitada, et et me suudame metsini majandada, et erinevad hüved oleksid samaaegselt tagatud. Hiljuti pidevalt muretsetakse, et kas me ikkagi ei raiu liiga palju metsasid selleks, et saada sissetulekut ja võib-olla eksportida puitu, kasutada meie majandust. Kas, kas nendele muredele on alust või me siiski seda metsa jätkub nii palju, et me võime niimoodi julgelt ikka maha võtta, seda aeg-ajalt? Võin siiralt ja julgelt öelda, et metsa jätkub, seda näitab kasvõi see, et metsade pindala on pidevalt kasvanud. Ma tahan juba nii suur, et ega ta väga palju kasvada saagi edasi, ega see raiumine nii vaba ei ole. Meil on tegelikult riiklikult fikseeritud metsanduse arenguga, kus on kirjas, kui palju aastas raiuda tohib. Aga tegelikkus on selline, et pidevalt raiume vähem, kui me võiksime raiuda ja seetõttu on meil puidu, kes väga palju selliseid metsi, mis on nii-öelda üleseisnud, kus puit kaotab oma väärtuse. Kui puuliike vaadata, siis on meil peaaegu täiesti majandamata metsadeks hall-lepikud. Kui vaadata erametsi, siis Need erametsaomanikud, kellel on suhteliselt vähe metsa, kes elavad linnas, saavad oma sissetuleku nii-öelda põhitöökohalt. Neil ka tihti puudub huvi oma metsi majandada, raiuda nii et me tegelikult võimaldab meie metsaressurss palju suuremat raiet. Ja see ongi meie rikkus, et meil on inimese kohta nii palju metsa. Me saame seal puitu varuda ja kõiki neid muid, et sa hüvesid ka nautida ja hoida oma elurikkust. Meil metsa pindalalt rohkem tähendab ka seda, et meil on näiteks igasuguseid erinevaid metsloomi oluliselt rohkem kui meil neid oli näiteks siin 20. sajandi esimesel poolel. No kindlasti on mets elupaikadeks paljudele loomadele ja ta on endale nii-öelda toiduks ja, ja varjumise kohaks. Eks eestimaa loomastik on viimase sajandi jooksul muidugi väga palju muutunud. 100 aastat tagasi oli väga vähe põtru, nüüd on neid juba aastakümneid päris palju või me suudame neid optimaalses arvukuses hoida. Enne teist maailmasõda jõudis meile tagasi siga. Meil on nii-öelda võõrliike, mis algul tundusid võib-olla isegi mitte väga pahad, siis kui karusnahad olid Hiinas näiteks kährikkoer, keda me nagu ei tahaks üldse oma looduses nii palju näha, kes ilmselt on suur vaenlane nendele lindudele, kes maas pesitsevad, sest näiteks Teetriga metsiseid on meie metsades jällegi väheks jäänud. Aga neid oli palju siis, kui kährikkoera ei olnud, kui metssiga polnud tagasi jõudnud. Ja kui karust loomad olid väga hinnas, noh näiteks kolmekümnendatel aastatel eelmisel sajandil elas Eesti metsades alla 100 nugise. Praegu on meil nugiseid nii palju, et ma ei oska neid isegi 10 tuhandese täpsusega öelda. Nii et loomade liigiline esindatus on Eesti metsades tunduvalt muutunud ja metsloomad kindlasti omavad mõjuga metsale sedamööda mida nad siis ära söövad ja mis alles jääb. Kuskil seitsmekümnendatel, kaheksakümnendatel aastatel, seal olid väga tugevad põdrakahjustused, eriti kuusikutes, mida põder koorib ja männikutes, mille oksi põder noores eas sööb. Mõned aastad tagasi oli meil väga palju metskitsi, enne seda kahte viimast karmi talve ja siis erametsaomanikud eriti just kurtsid Need, väikesed kuused kärbitakse ära. Väga tihti räägitakse metsa puhul võib-olla tõesti ainult sellest puidust, mida sealt saab, või nendest metsloomadest. Aga samal ajal nagu ma kujutan ette, kui metsa ökosüsteem, siis ta ikkagi mõjutab meid ka mitmel teisel moel, et kui hästi me tegelikult teame neid mõjusid, mis näiteks kusagilt metsa maha võtmisega nagu kaudselt kaasneda võivad ja kas me suudame neid kontrollida ja mõjutada. Metsa mahamatmine on kindlasti ühelt poolt nüüd selle loodusliku süsteemi järsk muudatus selle selle koha peal, aga ta jääb inimesele silma, vaatab ta seda autoaknast. Või on see metsaraie tema elamu tema suvila läheduses ja selge see, et need hinnangud on nüüd sellised esteetilised ja emotsionaalsed, aga tervikuna metsad alati taastuvad, et inimene aitab kaasa, loodus annab omalt poolt looduslikku uuendust ja lihtsalt tuleb mõista seda, et et me ei saa tahta, et kõik metsad oleksid sajaaastased, niisamuti nagu ka me ei saa linnas sellist olukorda puht matemaatiliselt soovida, et kõik pargid oleksid 100 aastased või igas pargis, kõik puud oleksid 100 aastased. Kui me tahame täna, et meil oleks 100 aasta pärast saja-aastast metsalinnas või pargis või puistutena, siis need puud tuleb täna kasvama panna ja noor puu on sama väärtuslik ja, ja ma usun nii nagu me ütleme, noored loomad on armsad, on ka metsapuu armas ja tuleb seda mõista, selge see, et me austame vana metsa ja, ja suhtume aukartusega vanasse metsas ja seal on teine liigirikkus kui noores metsas. Aga nagu ma ütlesin, kui me raiume vähem, kui on juurde, kas siis on meil tabatud selline pidev ühtlane ka vana metsa olemasolu, aga me ei saa sellist ideaal olukorda tekitada, et kõik metsad oleksid ainult vanad metsad. Nii et metsa võib selles suhtes võrrelda inimesega, et keel on samamoodi oma eluiga, on noorus, täiskasvanu iga vanuriga ja ühel ühel hetkel saab see selline loomulik elu seal otsa või loomulik olemine. Eks see nii ongi ja ja tihti unustatakse ka metsakaitse alla võttes ära, et metsa ei saa konserveerida iga mets on kunagi ja iga kuu on kunagi kasvama hakanud ta loonud ühtemoodi omadused tuvad aja jooksul ka metsaelupaigana ühele või teisele liigile on mingil ajal vähem sobilik, hiljem sobilikum, siis tuleb ta uuendada. Liigid saavad liikuda kas seemned või eoste abil või ise lennata. Ja me oleme pinud metsi kaitse alla võtma. Meil on 10 protsenti metsadest range kaitse all, kus üldse mingit majandamist ei toimu, sellele lisaks veel paarkümmend protsenti, kus on täiendavad piirangud ja metsaseadus, kehtestab piirangud kõigile Eestimaa metsadele. Nii et metsade majandamise mõttes metsale liiga tegemist on tugevalt piiratud ja pigem ma isegi väidaks neid piiranguid, kas või arvulisi on liiga palju. Ma usun, et ikkagi metsa majandaja riigimetsatöö täna omab teadmise oma kutse-eetika ja, ja mõtleb sellele, et et säiluks ja metsa majandamine oleks jätkusuutlik. Muuseas, esimene metsaseadus võeti vastu aastal 1934 ja seal olid kõigest mõned arvulised piirangud. Kui me vaatame meie tänapäeva regulatsiooniakte, siis need on numbritega lausa ülekoormatud. Loodusõpikust kusagilt algklassidest tulevad mulle meelde igasugused metsatüüpide kirjeldused, Palumets, Salumets, eks ole laanemets ja nii edasi lodumets. Kas need tüübid on praegusel hetkel aastal 2013 ka täpselt samamoodi defineeritavad või on mingisuguseid muutusi ka olnud, ütleme, võrreldes 15 16 aasta taguse ajaga? Metsad jaotatakse tõesti tüüpidesse ehk täpsemalt metsa kasvukohatüüpides ja, ja selles kajastub, ütleme meie pikaajaline talupojamõistus, aga ka väga hea metsateaduslik lähenemine tänapäeva statistiliste meetoditega, kuidas siis metsi rühmitada. Ja see ei ole mitte ainult metsamõistmine, vaid nende tüüpide alusel, me määrame ka teatud piirangud ja soovitused, mida erinevates metsades teha. Nii et tõesti, meil on palumetsad ja salumetsad ja rabad. Ma ei hakkaks siin kõiki neid üles lugema, aga nad on ka metsaharidust omavale inimesele küllaltki mõistetavad. Me teame, mis on raba. Meil on ettekujutus sellisest ilusast mustika, pohla kasuva tüübi seenemetsast. Me teame, kus on looalad, kus paekivi on. On pinnale lähedal, kus siis kasvavad loometsad ja nii on nad mõistetavate nimedega, aga mullateadusele ja ja taimestiku teadmistele tuginevalt on tõesti metsad rühmadesse tüüpidesse jagatud. Kas Eestis on mõni mets veel alles, mida me võime tõesti nimetada põlismetsaks, et kus tõesti aastasadade või isegi tuhandete vältel ei ole nagu inimese mõju seda metsa kuidagi puudutanud, et see on täiesti selline ürgne kusagilt kaugetest aegadest pärit kooslus. No on metsi, mida me vähemalt nimetame põlismetsaks või ürgmetsaks kasvõi näiteks esimene metsa kaitseala, mis asub Järvseljal, mis võeti kaitse alla eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel. Ja nagu ma enne ütlesin, on meil 10 protsenti metsades praegu sellise täieliku kaitse all, kus me siis tahame neid hoida ka võimaliku sooduslikena. Samas tuleb endale aru anda, et ega nüüd päris inimmõjuta metsa meil olla ei saagi, esiteks seesama, et me oleme aastatuhandeid alepõllundus viljelenud ja enamus mineraal Taal maast on korduvalt olnud põllu all. Edasi on ju sellised mõjud kasvõi sellesama jahinduse kaudu, et inimene reguleerib metsloomade arvukust ja metsloom metsas midagi, sööd ära, midagi jätab alles, nii et me võime rääkida selle aja jooksul majandamata metsadest ja meil on kaitsealad, aga kasvõi näiteks meie atmosfääri koostise muutused, on need siis nimetatud saasteaineteks või, või kliimamuutustega seondatavad kasvuhoonegaasid. Need mõjutavad metsade kasvu. Nii et tervikuna ma ütleks, et valdaval on Eestimaa metsad poollooduslikud, nad on küllaltki ise kasvavad, inimene suunab neid vähem või rohkem, on puistusid, mis on siis koosnevad teatud osas inimese poolt istutatud puudest, kuhu loodus on lisanud teisi puid ja puuliike. Ja on kaitsealad, kus me siis püüame võimalikult looduslikuna hoida, aga, aga kaudselt on vähem või rohkem inimese mõju ikka. Kas soov niimoodi üheselt öelda ka seda, et kus kohas asub Eesti kõige suurem metsa, kui suur see mets on? No see on nüüd keeruline vastata, me oleme rääkinud suurest metsaalast, aastakümneid on Alutaguse metsad. Kindlasti on Pärnumaal, kus on sood ja metsad kõrvuti aga on ka piirkondi, kus siis metsad on rohkem nii-öelda fragmenteeritud, kus on põllud ja, ja metsatukad läbisegi. Ja ma usun, et, et väärtused on nii suurtel kui väikestel metsadel suurtes metsades saavad elada need liigid, kes vajavadki suurt territooriumi oma liikumiseks ja, ja elupaigaks, aga väikesed metsatukad annavad juurde seda niinimetatud servaefekti, kus erinevad looduse kuuldused kokku puutuvad mis annab jällegi omamoodi võimalusi rikkust teatud teatud liikide elamiseks. Nii et me ei saa kuidagi Eestimaal niimoodi väga suure metsaalaga aladeks ja põllumajandusega aladeks vast jaotadagi ja see ongi hea, et meil on maastikus nii-öelda metsad ja, ja põllud kõrvu. Ja ka elanik, kes maal elab või seal suvilat omab, saab oma oma ümbruse maastikus nautida mõlemat. Väga tore, tänases saates puust ja punaseks, rääkisime pikemalt metsadest. Meil oli selle juures abiks Eesti maaülikooli metsakasvatuse osakonna juhataja professor Hardi Tullus. Suur tänu. Tänan kuulamast. Kuulaja küsib? Tänast kuulari küsimuste rubriiki võib vist alustada pisikese täpsustusega, meile on saabunud üks selline eksperdi sõnadega. Tõnis kirjutas meile teemal, millest rääkisime eelmises saates ja meil oli seal siis kõne all poldi ja kruvi erinevus ja Tõnis kirjutab siis niimoodi. Kuna ta ise on kogenud autoremondimees, et poldi kruvi puhul ei sõltu peast mitte midagi. Erinevus, siis lihtsam näide on siis näiteks katusepleki kinnitamiseks kasutatavad kruvid, mis on poldipeaga ja keeratakse kaheksa millimeetrise mutrivõtmega ja samas Nemad. Nii kirjutab Tõnis, kui kuuemillimeetrised poldid enamasti just kruvipeadega keeratakse kruvikeerajaga, aga otsa käib mutter kaebja poldi otsa alati käima mutter näiteks plokikaane klapikambri kaane poldid, mis keeratakse keermestatud aukudesse, sealt mutrit ei ole. Ja on olemas tohutu hulk ka igasuguseid tähikuid Nuuteni sise kui väliseid, millega vaata nii polte kui kruve. Kruvisid põhierinevus on siiski selles, nii kirjutab Tõnis Poldil tihedama sammuga keere ja üldjuhul keeratakse ta valmis keermestatud avasse või kasutatakse mutrit, on muidugi ka selliseid poltimis, lõikavad ise endale keerme, kasutatakse alumiinium plastiku puhul aga sobiva diameetriga auk peab igal juhul olema ette puuritud, ühesõnaga ette puuritus sisse poldi. Põhiline omandus. Poldi otsa ei ole kunagi terav, kooniline võib olla kruvisid, saab kasutada ainult pehme või elastse materjali puhul, kuid pole õige öelda, et kruvi lõikab või pressib endale alati ise. Tee. Plastiku puhul võidakse mõnel puhul kruvid keerata varem keermestatud aukudesse. Kruvid pole ka alati koonilised ega terava otsaga. Liisis jääb üks põhierinevus, kuidas neid väliselt ära tunda ja see on keerme samm. Vaat kui põnev, ainuke üksainuke asi on ikkagi keerme samm. Ja miks ei saa Poldil olla nii hõredat, keermesammu kui kruvil. Nii kirjutab Tõnis sellepärast, et sisse tuleb lihtsalt ise lahti ja kruvi tihedat ei saa olla siis seepärast, et me pehme materjali puhul, kuhu kruvi keerame, seal jääb siis tihe keerme, samm lihtsalt nõrgaks ja me keerame selle maha. Ühesõnaga üks asi, ainult keerme samm. Ja muidugi kodustes tingimustes seda mõõta on. Ma ei kujuta ette, kuidas seda teha. Nii et, et siin tuleb tugineda ikkagi ekspertide hinnangule, kuidas on asi sildistatud. Kuulaja küsib? Kuulaja küsimustest on järgmisena saates puust ja punaseks sõelale jäänud Maarika oma ja Marika on tahtnud teada sellist asja, et kas Ameerika suurlinna Ameerika Ühendriikide Surline Baltimore'i ja meie balti mere vahel on mingi seos. Küsimus on tegelikult õigustatud ses mõttes, et vene keeles ju balti meri ongi Baltiiski mooria, ütleme, et inglise keeles on ka Baltics'i ikkagi balti sõna on seal sees, nii et aga nagu ma aru saan, uurisid teemat ja avastasin midagi. Ütlesin, et seost ei ole siiski sellepärast et see USA idarannikul asuv linn on saanud oma nime krahvide parunite järgi, kes sinna kanti kunagi Iirimaalt tulid 18. sajandil ja natukene varemgi ja nemad omakorda need iiri parunid ja krahvid kelle perekonnanimeks või siis sugupuu nimeks Baltimore. Nemad said oma nime piss normannidelt, kes aastal 1066 tulid Inglismaale, Prantsusmaalt ja olid omakorda siis otsapidi kusagilt kaugelt Põhja-Skandinaaviast pärit. Nii et tegelikult see normanni nimi, millel balti merega mingisugust seost ei ole ja see normanni keeles tähendas see Baltimore siis lihtsalt inimest, kes kaupleb lehmadega lehmadega ja loomakaupleja või siis loomapidaja midagi taolist. Nii et üks müüt jälle purustatud, aga võib-olla on kuulajatele huvitav teada, et et Balti meri ei ole ainus balti nimeline piirkond maailmas, nii et näiteks ka Pakistanis India piiri ääres on üks piirkond nimega balti. Ja see on ka näiteks põhjus, miks Inglismaal ringi sõites võib näha arvukalt restorane, mille nimes on sõna Balti niimoodi, et näiteks nii mõnigi eestlane on sattunud vaimustusse nähes-Inglismaal restorani nimega pall, king. Ja siis ma ütlen, et läheb, siis saab seal kama, eks ole, esimese asjana tegelikult on ikkagi Tikkamasale või midagi taolist just et ka Eesti selliseid sandaale ega suvekingi seal ei pakuta, vaid ikkagi Pakistani ja Kashmiri toitu. Aga Baltimore'is jah, ikkagi päritolult jõudnud Ameerikasse läbi Iirimaa normannidelt ja tähendab ikkagi tegelast, kes tegeleb kariloomadega veistega. Kuulaja küsib? Ja järgmine, kuule, küsimus tuleb meil foorumist, Ahti postitas selle sinna ja küsis, miks vanad eestlased suitsutares vingumürgitust ei saanud ja kõige õigem inimene sellele vastama on Ülikooli arheoloog Viire Paiuste, kes ise eelmisel aastal just tegeles muinasmaja ehitamisega. Nii et Viire Paiuste, milline on teie kogemus? No minu kogemus on selline ette üks põhjustest kohe miks selle vingumürgitusse ära surra ei saa, on see, et suitsutares suits tõuseb umbes meetri kõrgusele, tekib niisugune ilus suitsu piiri allpool suitsu piiriäärses, selline enam-vähem puhas õhk. Teine põhjus on see, et enne magamaminekut ikkagi lasti see suits välja ja sellega koos läheb välja ka vingugaas. Nii et see jälle vähendab seda ohtu saada vingumürgitust. Kolmas põhjus, miks vingumürgitusse ära surra ei saa, on see, et ega need majad ei olnud nii umbselt, nagu nad tänapäeval on. Tänapäeval ehitatakse aknad õhku, mitte läbi. Kui oleks, tähendab aknavahed ja kõik seinad on ka hästi õhukindlad või tuulekindlad siis vana palkmaja. Kas seda ohtu ei olnud sellepärast et sealt ikka kuskilt vahepealt immitses midagi mingid praod olid, nii et seda ohtu ei ole. Ja tegelikult see kõige suurem vingugaasioht tekib siis, kui pannakse fiiber kinni, enne kui kõik ei ole veel sööks põlenud, siis jääb see väikeseks sinna püsti ja sealt hakkab see vinguga tekkima. Aga suitsutare puhul seisab nurgas ju ainult lahtine kerisahi, kus siis igalt poolt tuleb see suits tuppa, et sa seda vingugaasi tegelikult noh, nagu väga ei saagi tekkida. Ja see suitsutulemise ajal siis inimesed lihtsalt ei ole toas ja siis nad mingil hetkel õhutavad ära ja siis lähevad tuppa tagasi. Nii et põhimõtteliselt on niimoodi, et nii on väljas väga külm siis päris selle kütmise alguses on tare maast laeni suitsu täis ja mina ise arvan niimoodi ja sellest on kirjutanud Gustav ränk, et lapsed saadeti, saaks lauta ära ja siis peksmis leiti väljaspool majapidaja seda eluhoolet leiti endale mingit tegevust. Kas siis talitati loomi sellel ajal või asjatati mingisuguseid asju väljas teha ja siis, kui see suitsupiir juba tekib, siis saab juba tuppa ära minna ja siis tulebki seal allpoolset suitsu piiri toimetada. Selge pilt piire Pajuste suur tänu. Puust ja punaseks. Seesugune saigi tänane saade puust ja punaseks, Arko ja Madis tänavad, et kuulasid ja kohtume siin raadio kahes juba nädala pärast. Tuletame muidugi meelde, et loomulikult on jätkuvalt avatud kõikvõimalikud infokanalid, mille kaudu saab meile läkitada kuulaja. Ja need ei ole endiselt muutunud. Meie saate foorum aadressil R2. Oleme esindatud Facebookis ergaks puust ja punaseks ning võtame vastu ka e-postikirju aadressile puust ja punaseks ÄRA. Kõike head ja kohtume järgmisel nädalal. Kohtumiseni.