Tere hea vikerraadio kuulaja, rahva teenrid eetris üheksandal märtsil ja täna oleme täies koosseisus Külli-Riin Tigasson Eesti päevalehest, Sulev Vedler Eesti ekspressist ja Lauri Hussar vikerraadiost ja lõppeval nädalal toonud meile uudiseid tõmbekeskuste Eestist. On räägitud sund tähistamisest Peipsi ääres. Räägitud on nii välja kui sisserändest. Aga eilne naistepäev, panimaid arutlema meeste ja naiste palgalõhe üle jaga naiste töötuse üle. Kuna see eilne päev koos ilusate soovidega naistel on meil kõigil veel jätkuvalt meeles, siis alustamegi sellesama naiste palgalõhe teemaga, millest on viimastel aastatel väga palju räägitud ja, ja mille osas me jätkuvalt oleme silmitsi statistikaga, et et see palgalõhe on jätkuvalt Eestis üle 20 protsendi, vist isegi 30 protsendi juures 27,7 protsenti vist viimaste andmete kohaselt, et on see palgalõhe ja kui Euroopa komisjon iga-aastaselt tähistab seda võrdse palga päeva mis tähistab seda palgalõhet siis, kui Euroopas on see 28. veebruaril, siis Eestis on, on see veel, on see veel kaugel ees? Ma ei oskagi öelda, kas tuleb meil nüüd alles aprillikuus. Ma ka seda kahjuks niimoodi peast ei tea, aga sinna on veel aega. Aga sinna on veel aega, et käisin eile ühel seminaril Euroopa Parlamendi Eesti esinduses, seal siis jagati ka osalejatele kingiks niisugusi rinnamärke, mis olid eesti naise EUR, kus siis oli üks, 30 protsenti puudu, et selline, mis peaksid sümboliseerima seda, et Eesti Eesti meeste ja naiste palgalõhe on, on euro ka on Euroopa suurim maid, kui mitte kõige suurem. Mina käisin Eurostati koduküljel just enne saadet, see näitab testi. Palgalõhe on kõige suurem Euroopa linnas. Jah, aga huvitav on see, et, et nüüd enne naistepäeva korraldati eurobaromeetri uuring kõikides Euroopa Liidu liikmesmaades 27. riigis, kus siis küsiti. Et millised küsiti, et, et milline on kõige suurem soolise võrdõiguslikkuse probleem erinevates liikmesmaades ja tuli välja, et et ehkki Eestis on tõesti Euroopa Liidu suurim palgalõhe, ei pea eestlased seda probleemi ise nagu kuigivõrd suureks võrreldes teiste mitmete teiste Euroopa liidu maadega, kus reaalselt see palgalõhe on palju väiksem, et Eestis leiab, et see on suur probleem, 41 protsenti inimesi aga seevastu näiteks Prantsusmaal ja Austrias üle poole, ehkki seal on on palgalõhe väiksem kui Eestis. Noh, aga kas meie tööturul on ka täiesti erinevad? Me maades on erinevad tingimused. Jällegi vaatan Eurostati, näiteks kui me võtame põhikooli isegi algkooli õpetajad siis Eestis on ikkagi valdav osa nendest õpetajatest 93 protsenti naised. Ja ainus riik, kes selles tabelis on, mis on mille number hakkab viiega 52 on Türgi enamuses ongi niimoodi 90 80 protsenti naised on näiteks õpetajate seas, aga kui me läheme nüüd mänedžeride juurde, siis seal seal on pilt hoopis teistsugune. Naisi on ikkagi suht vähe, aga see jällegi riigiti kõigub. Mõnedes riikides on neid rohkem, mõnes vähem. Ja aga lisaks sellele eilsele Euroopa Parlamendi seminarile oli mul võimalus veeta sel nädalal ka kaks päeva Brüsselist samal teemalisel seminaril, kus siis osalesid erinevad erinevad Euroopa Parlamendi liikmed erinevatest maadest ja sotsioloogid. Ja seal räägiti küllaltki huvitavat asja, millele võib-olla Eestis on liiga vähe tähelepanu pööratud. Ehk siis nimelt see, et see majanduskriis ei ole tegelikult nagu siiani veel otsas, ehkki selline mulje võib jääda Eestis kui vaadata seda, et meil on majanduskasv olnud päris korralik ja ka kriisi alguses oli paljude euroop vabariikide reaktsioon sellele, et tuldi välja niisuguste majandus stimuleerivat pakettidega et suurendati riiklikke investeeringuid ja nii edasi ja kriisi alguses kaotasid tööda mehed, paljad, kes olid töötanud ehituses, olid töötanud autotööstuses ja nii edasi. Aga nüüd Eestis muidugi selliseid kriisi, majanduse, majandust toetavaid pakette toona ei, ei tehtud, erinevalt teistest Euroopa maadest, aga nüüd on kätte jõudnud nagu see faas, millega Eesti alustas tegelikult kohe ehk siis Euroopa riigid kärbivad. Ja nagu seal sellel ajakirjanike seminaril räägiti, et siis need kärped ei ole tegelikult sooneutraalsed. Et kärbetest kannatavad põhiliselt naised, et kui vähendatakse avalikke teenuseid, näiteks pikenevad lasteaiajärjekorrad, väheneb lasteaiakohtade kättesaadavus. Et noh, me võime ju öelda, mehed ja naised peaksid võrdselt laste hoidmise eest vastutama, aga reaalsus on see, et see on paraku naiste naiste õlul tihtipeale rohkem. Ja et, et kui sellised avalikud teenused, nende kättesaadavus väheneb või ka laste huvikoolide kättesaadavus väheneb, et selle tulemusel kannatavad naised rohkem, kellest paljud on ka ei saa salata, on, on, on eksika, üksikvanemad ja. Kui, kui ma ei eksi, siis meie valitsuse koalitsioonileppes peaks olema ka mingisugune nägemus sellest, et see sooline palgalõhe võiks väheneda, aga millegipärast ma neid samme väga ei ole näinud. Ja kui üks Külli-Riin juhtisin tähelepanu sellele, et väga oluline on see, et naised pärast sünnitamist saaksid tööjõuturule tagasi tulla, siis Eestis me neid meetmeid väga palju, mis seda toetaksid, ei näe, et emapalk on, on küll väga efektiivne meede, mis hoiab poolteist aastat ema ema tõesti selle lapse juures või siis või siis kui ema tahab vahepeal tööl ära käia, siis hakka isa seda lapsepuhkust kasutada ja, ja see kõik toimib, aga mis juhtub nüüd, pärast seda, kui laps on pooleteiseaastaseks saanud? Alates kolmandast eluaastast saab, saab laps tõenäoliselt lasteaia koha, kuigi sellega võib-olla ka probleeme. Aga, aga see poolteist aastat, et on, on väga keeruline perioode ja see võib ühel hetkel tekitanud olukorra, kus ema ei saa tööturule tagasi tulla lihtsalt põhjusel, et tal ei ole seda last kuhugi panna või kui ta isegi selle lapse kuhugi paneb, siis see võib osutuda nii kalliks, et ühel hetkel see tööl käimine Ja siin ongi suur probleem, et me räägime kogu aeg, et eesti rahvas läheb välismaale tööle. Samal ajal toimub ka riigi sees ikkagi päris suur rahvaliikumine. Inimesed kogunevad just nendesse nii-öelda põllupealsete põllupealsetele elamistesse siis suurte linnade ümbrusesse, sealsed vallad paisuvad muudkui aga et nende vallajuhid väga arvestaksid, näiteks lasteaiakohtade juurde loomisega. Seda me väga palju ei näe, nendes ongi põhiliselt probleemidest tekkinud. No ka Tallinna linnas elades on siiski šansid saada pooleteise aastasele lapsele lasteaiakohta küllaltki piiratud. Et ma arvan küll, et see on, on teema, millega peaksid poliitikud nagu väga-väga tõsiselt Muuseas, tegele rahvastiku rände juurde, me veel jõuame, aga jääks ikkagi veel selle naiste sissetuleku juurde. Mis, mis on, mis on tõsine probleem, kui see vahe on 27 protsenti, siis, siis tõenäoliselt ühiskond peaks väga tõsiselt selle selle küsimusega tegelema, sellepärast et, et praegu me oleme selle olukorraga veel suhteliselt rahul, kui vaadata, et ainult 41 protsenti peab seda olukorda ebanormaalseks, aga, aga, aga tõenäoliselt, et kui sellega kaasneb veel ka naiste tööpuuduse temaatika ja nii edasi, siis rahulolematus kindlasti ka selle küsimusega kasvab oluliselt. Et noh, Eestis on siiski, pigem on kriisi ajal olid ka tabas töökohtade kaotus rohkem mehi kui naisi, naised olid rohkem ütleme, avalikus sektoris õpetajad ja nii edasi mehed, ehitajad olid need, kes olid põhiliselt löögi all. Aga ma arvan, et see palgalõhe on väga oluline ka ka selles mõttes. Et noh, päris palju on räägitud Eestis ju ka perevägivallast ja, ja kui naiste palka peaaegu kolmandiku võrra väiksem kui, kui meestel, siis see vähendab ka noh, nende võimalusi ise oma elu üle otsustada ja kujutame ette nüüd mõnda naist, kes on, on nagu meedias on kirjeldatud päris koledaid lugusid, et kes on vägivaldses suhtes, soovib sooviks võib-olla ära kolida, olla iseseisev. Aga kui sa saad väikest Tolkas, oled Sa oled ka majanduslikud, on, on käed seotud ja ma arvan, et see palgalõhe mõjutab No see mõjutab nii-öelda seda Eesti perevägivallataset, ma arvan, see mõjutab ka lastelaste elukvaliteeti, paljud üksikvanemad on üksikvanemad, on ju ka peamiselt naised. Ma just kirjutasin siia endale paberi, et see on just see võimendamise küsimus on, et et kui naised saavad vähem palka, samal ajal aga ise üksikkasvatajad üksikvanemad, seal see võimaldab tõesti? Teine asi on see, et kui naisel on lapsehoolduspuhkusel siis sellel ajal nad on tööturult väljas. Nad jäävad sellest palgatõusust ilma, mida saab samal ajal näiteks mehed või nende kolleegid tagasi tulles neile pakutakse sageli seda palka, mis enne, said ju, mitte ei tõsteta automaatselt, nii nagu ülejäänud kolleegidel on. Ja nad jäävad jälle, see nagu suurendab ainult seda palgalõhet. Ja, ja kui sellel samal seminaril, millele ma enne osutasin, räägiti sellest, et need kärped ei ole uinutsiooneutraalsed, aga nad peaksid seda olema siis sooneutraalsus ja oma nagu sooliselt mõjud on ka maksupoliitikal. Et ühes selles samas Euroopa Parlamendi dokumendis väideti et kuna suurem osa inimesi, kes saab väga kõrgeid sissetulekuid ehk siis võtab kasvõi ka tulu välja dividendidena ja nii edasi, et nendest paljud on, on Nendest suuremas on mehed ja madalapalgaliste seas on jällegi väga palju naisi ja kui me nüüd mõtleme sellele, et OECD on Eestile osutanud, et meil on, on just väikesed sissetulekud on, on väga kõrgelt maksustatud ja samal ajal nagu suuremate sissetulekute saajad on jällegi Euroopa kontekstis noh, natuke vähem maksustatud, siis ka Eesti maksupoliitikale on, on teatud mõju sellele, et et et kes, kellel, kui palju sissetulek sissetulekut on, ilmselt naistele ei ole nii soodne, see. Et see, et see jutt, need ei oleks nii negatiivne, siis ma just enne saadet nägin ühte Financial Times'i tabelit mis räägib sellest, milline on keskastme tulude osakaal soolises lõikes ja siin selle tabeli põhjal Eesti nüüd väga halvasti ka välja ei paista, et et meil on istungil balti riikidega kokku pandud ja on välja toodud, et keskastme juhtidest 40 protsenti on naised ja, ja mitmed arenenud Euroopa riigid jäävad meist märkimisväärselt maha vähemalt vähemalt ühe näitaja poolest, me oleme siiski päris kõrgel kohal, kuigi me võime siis tõesti öelda, et 60 protsenti tee on keskastme juhtidest mehed, aga aga ainukene riik, kus keskastme juhte on naiste seas rohkem kui mehi on, on siis Hiina, kes on selles tabelis esikohal, on üle 50 protsendi, ei anna keskastme juhtidest naised. Ka Eurostati ütleb siis naisjuhtide kohta on tabel selline, Eestis on 36 protsenti juhtidest on naised. Näiteks Rootsis. Mida me teame selliseid võrdõiguslikkuse tagajana? Tagajana on selline 35 protsenti ehk Eestist läheb. See on minu jaoks täiesti üllatav. Jah, ja kui tahta positiivselt jätkata, siis ehkki mees pool rääkisime, lasteaiakohtade kättesaadavus on vilets, et et tegelikult on see Eestis ikkagi suht hea see lasteaedade süsteem võrreldes kasvõi Saksamaaga, kus kus eriti just Lääne-Saksamaal, kus sealsed tuttavad on rääkinud, kuidas nad saavad hoida last lasteaias ainult hommikul kaheksast 12-ni, laps lasteaiast süüa ei taha ja nii edasi. Mis puudutab Saksamaal, ma tean ainult ühe väikese väikese märke siia juurde ja siis me võiks teemadega edasi liikuda, aga aga ma kuulsin, mis puudutab nüüd Saksamaa Saksamaa lasteaia koolisüsteemi, siis kuulsin sellel nädalal lugu ühest saksa perest, kes kolis Saksamaalt ära Eestisse. Põhjusel et selles koolis, kus lapsed Berliinis õppisid oli nii suur hulk immigrante ja seetõttu juba räägiti keeles vähem saksa keelt, et kui näiteks türgi keelt. Sellepärast otsustas pere ühel hetkel, et nad kolivad ära Eestisse ja lapsed õpivad siin eesti keelt. Peale selle Kõik sellega kaasnev ka nii et ühel hetkel, et tegu oli lihtsalt migratsioonist tingitud põhjustega, mistõttu inimene Saksamaalt lahkus aga rahvastik rände teemal me peaks sellel sellel teemal ka rohkem päris põhjalikult tänases saates rääkima, sellepärast et sellel nädalal on rahvastiku rändest väga palju räägitud. Külli-Riin on siin teinud koostööd mitmete teadlastega, on ilmunud põhjalikult Mihkel Raul Eamets, Tiit Tammaru, Allan puuris olevast Eesti Päevalehes mis ütleb, et olukord väljale Nendega Eestis ei ole nii lootusetu, kui, kui me siin mitmete kirjutiste põhjal oleme näinud, et olukord ei ole kindlasti roosiline, aga aga jutud sellest, et Eesti rahvas sureb välja või, või rändab välismaale, siis ka see ei, ei pea päris paika. Et see Eesti Päevalehe artikkel oli, oli väga-väga põhjalik, et olgu siis lisatud, et ka vikerraadios oli, oli päris põhjalik. Reporteritund Raul Eamets ja Tiit Tammaruga. Ja aga jah, et seal artiklis tõesti siis Raul Eamets ja Tiit Tamm Varro kirjutasid sellest, kuidas neid suuremaid väljarändelained on olnud Eestis varemgi. Et väga huvitav oli just see ajalooline osa, ehk siis see, kuidas 19. sajandil tekkis mingil hetkel olukord, kus inimeste eluiga pikenes, laste suremus vähenes, kuna hügieenitingimused olid paranenud, majandusolukord oli paranenud. Ja siis tekkis ülerahvastatus maal, et ei olnud enam enam võimalust nendele täiskasvanud lastele jätta jätta maatüki, mida harida linnas ka ei pruukinud väga kergesti tööd leida ja siis läksid väga paljud inimesed Eestist Eestist ära. Ja see oli päris huvitav nagu ajalooline võrdlus. Küll, aga ma kui rääkida sellest praegusest Eestist lahkuda kumisest, siis noh, siis me muidugi tähelepanu juhtima sellele, et tegelikult me neid päris päris õigeid arve ei tea ju keegi. Et teadlased saavad tugineda rahvastikuregistri andmetele, mida siis statistikaamet kuidagi korrigeerib. Aga me teame, et et eestlased sugugi mitte kõik ei registreeri iga oma oma liikumist ja välismaale kolimist registrisse. No nüüd me saame siiski, meil on siiski veel üks teine võimalus rahvaloenduse täpselt samuti annavad mingisuguse pildi ja viimane rahvaloendus näitas, et Eesti rahvaarv vähenes kuus protsenti. Ja, ja samal ajal, kui me siia toome juurde, et Läti rahvaarv on samal perioodil vähenenud 13 ja Leedu 12 protsenti, et siis me võime, võime tõenäoliselt arvata leedulased ja lätlased ei ole hakanud rohkem surema, vaid et seal on see väljarändeprotsent veel oluliselt suurem, kui on Eestist. Ja kui ma palusin Raul Eametsal pisut prognoosida seda, seda numbrit, mis võiks siis tegelik väljaränne olla, siis Raul Eamets tõi välja numbri, et tema hinnangul see tegelik väljaränne võiks olla 45000 inimest, kes on siis viimase 10 11 aasta jooksul Eestist välja rännanud. Et see on, see on hinnanguline, aga, aga ta arvas, et see, see võib paika pidada, mis huvitav on veel selle selle uurimuse ja, ja põhjalikuma käsitluse juures on see, et Raul Eamets ja Tiit Tammaru ja Allan puur on välja toonud ka selle, et kõige suurem tagasirändajate protsent Euroopa liidus on just Eestis, ehk siis, et Eestist on küll palju mindud, aga tullakse ka väga palju tagasi. Ja, ja sellele on püütud põhjuseid leida ja, ja kõige kõige tõenäolisem on see, et see Soome lähedus, mis, mis sisuliselt tähendab meile ju ka pendelrännet, et et Soome kui üks tõmbekeskuse tõmbekeskustest me täna räägime, et Soome võimaldab seda, seda väga kiirete mobiilset naasmist, see on üks põhjus, mis, mis on välja toodud ja, ja, ja võib-olla on siin ka mõneti ikkagi selline rahvuse alalhoiu instinkt ja meie rahvuskaaslaste mina ja meie-tunne, mis, mis kutsub neid inimesi siia Eestisse tagasi. Ja väga huvitav oli, oli see, et Tiit Tammaru ja Raul Eamets ja Allan puur asetasid ka oma oma artiklis sellele, et, et üheski teises Euroopa Liidu liikmesriigis ei ole nende inimeste osakaal, kes on mõnes teises välisriigis töötanud ehk siis välismaal töötanud nii suur kui Eestis, et see oli ka väga, väga üllatav ja, ja mõtlemapanev. Aga kui nüüd rääkida sellest tagasirändest, siis mulle meenub, et ma vestlesin kunagi ühe ühe euroametnikuga, kes oli pärit Portugalist ja ta mainis huvitavat asja. Ta ütles, et noh, ta teab neid paljudest erinevatest rahvustest kolleege, kes seal Brüsselis elavad ja töötavad ja tema väitel on eestlased ja soomlased, need, kes kõige rohkem räägivad, et nad tahaksid koju tagasi ja nii suur igatsus on kodumaa järgi, et see on päris mõtlemapanev. Me istusime siin peaaegu sama seltskonnaga ka aastalõpusaates vaidlesime selle üle, et mina rääkisin kogu aeg seda juttu, et väljaränne on päris kasulik ja ma olen jätkuvalt sama meelt, sama meelt, et väljarändel Rääkis Postimehe arvamusliidrite päeval ka pisut sarnast Et väljaränne annab paljudele tööd ka Raul Eamets aktuaalses kaameras, ütles, et näete, tänu väljarändele saab Tallinna bussijuht saab näiteks Soomes tööd ja Ida-Viru bussijuht saab omakorda Tallinnas tööd ja Ida-Virukaevur saab tööd omakorda, eks siis Ida-Virumaal bussijuhina töötades. Et selle väljarände puhul on veel üks tore asi eestlastest, kui me mõtleme, kes eestlased välismaal on, siis aga on ju tegelikult väga hea eestlane on siin kõva tööinimene sest ma mõtlen mõne teise rahvuse peale, siis siis nende imago, kes on siis sisserännanud natuke teistsugune, et me me ju ei tea väga palju eestlasi, kes läheksid välismaale lihtsalt sotsiaalabi saama. Pigem nad lähevad ikkagi kõvasti tööd tegema või siis puhkama, aga mitte selle peale, et ma lähen sinna lihtsalt töötu abiraha saama. Nojah, kui sa siin veel selle väljarände positiivsetest külgedest räägid, siis siis näiteks selle Soome pendelrände puhul ju kulutatakse märkimisväärne osa sellest rahast, mis soomlast teenitakse ikkagi Eestis. Ehk siis Eestis suureneb tarbimine ja, ja seetõttu luuakse majandusliku hüvega just siia ja seetõttu ka perede majanduslik heaolu paraneb ja, ja noh, loomulikult see välismaal töötamine, eriti Soomes töötamine annab nendele inimestele ikkagi täiesti uue pildiga töökultuurist ja, ja see, mida nad seal õpivad, sellest võib ühel hetkel ka kodumaal kasu tulla, ehk siis kasu tõusta, sellepärast et paraneb ka töökultuur. Ja ei noh, need negatiivsed mõjud on ka muidugi väga selgelt, eks ole, et ühelt poolt ajude ja tööga, et äravool, maksumaksjate vähenemine, tööjõupuudus kindlasti mingites valdkondades, võimalik, et ka kedagi võib tabada, tabada pere perekriis ehk siis sotsiaalsed probleemid nagu lõhkiläinud perede ja nii edasi, et seda ei saa ka eitada, see on, see on täiesti selgelt selle väljarändega kaasneb. Aga mis puudutab Brüsselit siis, siis kui nüüd. Ma olen viimase aja arvutusi näinud, kui suur on Eesti diasporaa Brüsselis, siis on mainitud, et see võiks olla kuskil 3000 inimest kes töötavad tänasel päeval Brüsselisse või Euroopa Liidu struktuurides. Ja, ja need on inimesed, kes on väga tihedalt Eestiga seotud, kellest märkimisväärne osa loovad igapäevaselt ka Eestile lisaväärtuste seisavad Eesti, Eesti ühel või teisel moel. Ja on tõenäoline, et nendest tuleb ka väga suur hulk Eestisse tagasi. Ja kui me nüüd võtame aluseks selle numbri 45000, mida Raul Eamets välja ütles, siis see 3000 inimest on kuskil kuus, seitse protsenti väljarändajatest ehk siis Brüssel on toiminud meie jaoks. Soome kõrval teise emigratsiooni pumbanud. Et ma arvan ka, et me nii-öelda euroametnikuks minejad ei ole nagu klassikalised väljarändajad, et paljud nendest ikkagi on tõesti väga tihedalt Eestiga seotud või siis lausa lausa esindavad Eestit tõlgivad eesti keelde ja nii edasi. Aga ma ütleksin ühe väikse repliigi selle kohta, mida Sulev enne osutus, ehk siis need väljaränne on, on võib-olla positiivne ja hea. Et ma olen seda meelt, et et välismaal õppimise või töötamise kogemus tuleb noh, tuleb tõenäoliselt igale inimesele kasuks. Aga ma arvan, et riigi ja ühiskonna tasemel ei ole see ikkagi hea, kui inimesed massiliselt lahkuvad, et üks Kanada Kanada inimgeograaf marjopol läise on sellel teemal kirjutanud, et et kui inimesed koonduvad ühte linna ja sinna lisandub uusi töötajaid, siis selle tulemusena seal linnas mitte palgad ei lange ja töötus ei suurene, vaid vastupidi. Et see hoopis stimuleerib uut kasvaja, stimuleerib palgatõusu ja uute töökohtade loomist ja samamoodi sealt, kus minnakse seal noh loogiliselt võttes klassikalise nõudluse-pakkumise teooria järgi peaks siis, kui tööjõu, kui tööjõu pakkumine väheneb, peaks siis justkui palgad tõusma. Aga tegelikult on vastupidi, et kui minnakse, siis pigem see soodustab seda, et palgad langevad seal piirkonnas, kus lahkutakse ja ka töökohtade arv langeb. Ehk siis see, et need kohad, kuhu koondub palju inimesi ja see stimuleerib majanduskasvu, arengut, jõukust aga see, kust minnakse, see noh, see see koht, Ta võib langeda üha sügavamale perifeeria staatusesse. Kohe sinna professor Eamets on väga palju tsiteeritud, et siis ma kasutaks siinkohal veel veel juhustaja tsiteeriks teda meie neljapäevasest Reporteritunnist, kus ta, kus ta soovitas tungivalt lapsel laste vanemad, ütleme, et ärge pange oma oma lapsi gümnaasiumi EAS, välismaa kooli ehk siis ülikoolis ja ja ka kraadiõppes on oluliselt suurem tõenäosus, et tullakse kodumaale tagasi, aga kui minnakse niivõrd noores eas, kus kus see kultuuriline sideme ei pruugi veel väga tihe olla, siis ühel hetkel tekib välismaal see sotsiaalne võrgustik. Ja inimene tunneb ennast seal juba palju mugavamalt ja paremini ja pärast seda on, on tõenäosus, et ta võib Eestisse tagasi tulla oluliselt väiksem, nii et ülikool kindlasti paar aastat välismaal õppimine annab midagi juurde, kraadiõpe kindlasti, aga, aga, aga kooli eas võib see osutuda probleemiks. Sellel nädalal ilmus veel üks väga asjalik artikkel, mille kirjutas rahvateenrite ühinenud Mikk Salum. Tema kirjutas selle Postimees võrdles seal Eestit ja Ungarit, et ka Ungaris meie sugulasrahval on siis selline probleem, et neilt massiliselt inimesed lähevad minema ja ta võrdles selles poliitikat, meie ju ütleme, et meil on seal liberaalne poliitika. Et see on kõige selle häda häda põhjus, et võib-olla peaksime rohkem olema sotsiaaldemokraatlikumad. Ungaris jällegi on võimul olnud pikalt sotsiaaldemokraat sotsiaaldemokraadid ja nemad leiavad retsepti, et võiks nagu rohkem liberaalid olla. Fakt on see, et ei sõltu poliitikast, con vaba. Kui piirid on vabad ja inimesed tahavad kuhugi minna, siis nad lähevad. Ja see on alati olnud läbi ajaloo, niimoodi juba suur rahvaste ränne seal sajandit tagasi näitas seda, kui inimesed tahavad minna, siis nad lähevad. Aga miks nad tahavad, ja see, mis nad tahavad, on ikkagi teatud mõttes sõltuv nagu ühiskondlikest raamtingimustest, et me ei saa öelda ka, et, et, et Eesti poliitikute võimu siis ei ole mitte midagi teha, et inimestel oleks siin hea elada ja nad tahaksid siia jääda. Oi, see sein on sul õigus, et see on seotud väga palju majanduse käekäiguga. CT uuring ka, millest Eesti Päevaleht paar nädalat tagasi kirjutas ja tõi väga hästi välja, et näiteks siin buumi ajal oli väljaränne rännata soovijate hulk 26 protsenti, täna on see 37 protsenti ja Tiit Tammaru tõi nende numbrite kõrvale veel aasta 2000 numbrid kui Eesti majandus oli samuti kriisis ja siis oli väljarändajate soov 50 protsendi juures isegi vist 51 protsenti, nii et, et see on kindlasti selle majandusliku käekäiguga väga tihedalt seotud. Seal on tööd lihtsalt, see ongi põhjus. Ja aga, aga see, miks Eestis oli ka see langus nii suur ja kriis, nii suur see oli ka mingis mõttes ikkagi. Aga mis see sinu soovitus oleme, oleme kodus töötut. Eestile heideti ette, et meie majandus ja eelarvepoliitika ei olnud nii-öelda vastutsükliline, ehk siis see, et kui oli suur puu maitse tehtud midagi, et seda nagu pidurdada ja kui oli suur langus, siis seda ka nagu pidurdada. Kui sa hoiad seda nii-öelda taset, arengut nagu stabiilsem, ära siis ei teki, võib olla selliseid kiireid laineid, et ma ei ole kindel poliitikute tegemisest mitte midagi ja siis lülitavad, kas inimesed tunnevad ennast hästi või. Aitäh poliitika, tegemist sõltub kindlasti, aga fakt on see, et kui inimesed tahavad kuhugi minna, siis nad lähevad ja aga miks nad tahavad? Võtame näiteks õppimise. Miks, miks Eesti noored ei tungi Tartu ülikool ja tahavad ka välismaale õppima minna? See on väga mõistetav ja, aga ma arvan, et see on, see on ühte tüüpi ränne, on see, et minna välismaale piima. Aga teist tüüpi ränne on see, kui keegi inimene on, mõtleb, et noh, ma ei leia siin oma kodukandis tööd. Ma ei jõua end elamise eest maksma, tegelikult tahaksin elada Eestis, aga mul ei ole nagu varianti ära elada ja ma Tallinnas. Ja nagu osutas, ma ei mäleta, kas kuidas keegi ühes päris huvitavas artiklis ka sel eelmisel nädalal osutas sellele, et kui inimene ei leia tööd oma oma kodumaakonnas ja kaalub juba oma kodumaakonnast lahkumist, siis ei ole niimoodi. Ta mõtleb, et loogiline, teine valik on Tallinn vaid sel juhul ta kaalub juba ka välismaale lahkumist. Jah, aga meil ongi vabaeurooplane, see ongi see Euroopa liit, kuhu me tahtsime minna. Jah, meil on vaba eruta tõesti. Nii aga vabast Euroopast võiks olla pisut edasi rääkida, nimelt. Ränne tõenäoliselt suureneb ka siis, kui Läti võtab kasutusele euro. See võib piiriülest töölkäimist soodustada. Ja, ja sellel nädalal on Läti esitanud siis Euroopa komisjonile avalduse hinnata nende eurovalmidust ja praegu kõik märgid kinnitavad, et Lätil võib minna nii nagu Eesti ilm ei tea küll veel kõiki siseriiklikke protseduure, on üsna tõenäoline, et aastal 2014 tabletti siis euro kasutusele, et siin kindlasti sellel on piiri üle piiri Ülasele majandusele positiivne mõju, aga kindlasti võib tekkida väga palju huvitavaid huvitavaid arenguid seoses näiteks hindadega. Ei, mind ei huvita, minu meelest nagu ei teki seal väga suurt huvi lätlastel Eestisse tööle tulla või eestlase Lätisse minna, sellepärast et meie ikkagi palgaerinevus on niivõrd väike eestlane tahab ikka minna sinna tööle, kus ta saab rohkem palka või seal suuremad võimalused. Aga miks sa arvad, et lätlane ei taha Eestisse tulla, Lätis on palk väiksem. Keelebarjäärid on päris suured, ta peab oskama ikkagi eesti keelt sellel juhul et kuhu eestlane läheb tööle, ta läheb Soome tööle, läheb rootsi tööle, tähendab Venemaale tööle Norraga natukene raskem, aga seal osatakse inglise keelt. Lätis. Muuga võiks minna lättidele. Tegelikult Lätis käib päris vähe inimesi, no võtsin lahti, selle on rahvaloenduse andmed, siis need ütlevad, et Lätis käib tööl 234 inimest. Suhteliselt vähe vähem kui näiteks Saksamaa. Jah, täna veel ei tõmba, aga kui kui võimalused paranevad, siis kindlasti ka need, kes Lätti tööle lähevad, neid, neid võib juurde tulla ja mind siiski selle Läti puhul huvitab, huvitab üks nüanss, et kui nad eurole üle lähevad, et mida teevad siis hinnad Lätis? Sellepärast et Eesti puhul me nägime seda, et kindlasti odavamate kaupade puhul hinnatõus oli paljude kaupade puhul oli see märkimisväärne, aga Läti puhul me oleme nüüd silmitsi olukorraga, kus hinnad on juba praegu kõrgemad kui Eestis. Ja kui nüüd tuleb kasutusele euro, mis kursi mõttes on, on, on kallim Graha, kui euro, siis hinnad hakkavad pärast eurole üleminekut, numbriliselt suuremad olema, mis võib tähendada siis ka seda, et see, see hinnatõusu surve Lätis kindlasti ei, ei pruugi olla selline, nagu me seda nägime. Eesti puhul. Seal tekib see ümardamise küsimuse, et kassa ümardad siis 10 latti 15-ks euroks või mittesõltuvad seal kursis, noh ta võib-olla kuskil viis, kuus protsenti hinnatõusu. Et kui ikkagi kaupmees näed võimalust, et ta saab hinda tõsta ja tarbija ei hakka selle vastu protestima siis ta teeb selle ära. Seda lihtsalt näitab ajalugu, ka Eestis on juhtus see, et meie hinda ei tõsta, aga tegelikult ikka tõsteti. Aga meil oli väga keeruline arvutada, meil oli 15 koma mis iganes, aga kui lätlasel on ees lati hind ja ühel hetkel tuleb euro hind, me tegime siin arutluse 10 euro pealt, et et või vabandust 10 lati pealt, et kui 10 latina hind nüüd ümardada eurodesse sisse teeks 14 30. Ja, ja kui nüüd seda hinda hakata kuhugi poole jumaldama, kui minna 15 peale, siis, siis müüja riskib sellega, et ühel hetkel ostja pöörab poest lihtsalt seljale teise poodi. Jah, aga see see on psühholoogiliselt väga keeruline, aga siiski ettevõtja tahab tahab saada seda hinnatõusu. Ta lihtsalt on nii. Oleme seda Eestis näinud kõikjal mujal ka näinud. No see on konkurentsi küsimus, sest ma ei usu, et see optiline efekt ehk siis see on yks ja siis on teine raha, et see iseenesest nagu tähendab toob kaasa mingi hinnatõusu või languse saab tuua. Siis ta tõi kaasa, meil on päris tugev konkurents võrreldes välismaaga, meil on päris palju, näiteks toidukaubanduses, kaubanduskette. Ja aga aga asjad, eks Eesti konkurents ei ole, see on just nagu üksikute suurte kettide omavaheline konkurents, meil on vähem niisugust noh, niisugune siin väiksemaid poode ja ärisid tänavapildis kui paljudes Euroopa riikides, mis ka rikastavad seda nii-öelda konkurentsi. Küll, aga suured ketid on need, kes määravad hinda sellepärast, et nad on suured, nemad saavad mastaabiefektiga hindu alla lüüa. Et meil küll teoreetiliselt on konkurents olemas, ka praktiliselt on olemas, aga hinnatõus oli sellegi sellegipoolest, eks, et me näeme, et üks ettevõte, kes seda nagu kõvasti alla surub, on prisma eks ju, kes kes ütleb, tõmba, tõmba mind allapoole, aga, aga võimalusel, kus saaks hinda tõsta, Eestis kahjuks hinda tõstetakse. Nii aga tuleme nüüd Lätist Eestisse tagasi ja, ja kuna sinna oli juttu natukene juba ka tõmbekeskustest maapiirkondadest siis kindlasti regionaalminister Kiisleri uus haldus reformikava, mida nad ise küll nimetavad omavalitsusreformikavaks, väärib kindlasti analüüsi, sellepärast et kui varasemad plaanid ei ole läbi läinud, siis nüüd on Siim Kiisler küsitlenud nii maavalitsuse maavalitsuste esindajaid, omavalitsusjuhte kui ka eksperte ja on välja tulnud uue haldusreformiplaaniga, mis keskenduks siis tõmbekeskustele ja ütleb, et vallad peavad kujunema tõmbekeskuste ümber. Eestis võiks selle reformi tulemusena alles jääda 30 kuni 50 valda ja, ja see oleks siis teostatav järgneva nelja aasta jooksul ja siis 2000 seitsmeteistkümnenda aasta valimised võiksid toimuda nendes uutes omavalitsustes, mis on joonistunud ümber tõmbekeskuste. Et ühelt poolt see on ju väga loogiline plaan, sellepärast et see, mis praegu toimub, on ju see elu koondub nii või teisiti tõmbekeskuste ümber, et see, see on toimunud oma selliste isevoolu teed. Küsimus on lihtsalt selles, et kas, kas meie maakonnakeskused või, või ka siin maakonna linnad ühel hetkel toimivad enam tõmbekeskustena või mitte, kas neil on seda võimekust olla, olla tõmbekeskuse või mitte? Üks nutikas inimene ütles sellel nädalal meedias kahjuks ma ei, ei tea tema nimekiri, et Eestis on kolm tõmbekeskust, Tallinn, Tartu ja välismaa. Ja tegelikult nii ta ongi, väiksemas mastaabis nüüd tõmbekeskus, hea on. See on ju loogiline, et me koondame vallakeskuse sinnapoole kokku, nagu rahvas tungib, mitte ei tee sellist asja nagu näiteks brasiillased tegid oma pealinna Brasiilia lihtsalt suvaliselt džunglisse nad seal, see on täiesti loogiline asjade käik. Aga see, kas reform läbi läheb või ei lähe, see sõltub ikkagi väga palju meie poliitikutest ja sõltub ka kohalikust rahvast, kas nad tahavad seda teha või ei taha. Aga poliitiline vastuseis on tavaliselt see, mis ütleb, et ei. No me võime siiski arvata, et kohalikud inimesed pigem võiksid võiksid toetada seda, kui, kui piirkondlikult tekiksid loogilisemad tõmbekeskused ja kogu see kogu see elu oleksin natukene loogilisemalt korraldatud kui praeguse 227 valla puhul, kus kus üsna tihti inimene küsib, mis teenust ta ikkagi kohalikult omavalitsuselt saab ja kas ta, kas ta seda saab, mida ta, mida ta võiks saada. Jah, aga seal on ka selliseid vastuseisjaid arvestama näiteks nende nende inimestega, kes siis praegusel vallavalitsustes töötavad, kellel terendab ees perspektiiv kaotada oma töökoht. Näiteks. Siin on väga lihtne lahendus, siin on väga lihtne lahendus, kui sellist reformi kavandada, siis ega, ega lihtsalt ilusate sõnade eest sellist reformi läbi ei viida. Selleks on järelikult vaja leida vahendid ja nendele endistele vallajuhtidele, kes, kes töö kaotavad, nendele tuleb leida langevarjud või rakendus selles uues vallas mingi perioodi jooksul pärast mida siis toimub veel kord üks selline restruktureerimine, mis siis viib selle omavalitsuslikku korralduse uuele tasemele, aga, aga see langevarjude teema, see on oluline, sellepärast et vastasel juhul Nende vallajuhtidega ei ole võimalik kokku leppida haldusreformi küsimuses, et kõik varasemad haldusreformiplaanid on rakendanud omavalitsusjuhtide väga tugevale vastuseisule ja seda põhjusel, et nad ei tea, mis nendest tulevikus saab, sellepärast et kui tekib üks suur vald, siis väikese omavalitsuse juhil on väga väike tõenäosused, et ta osutub valituks selliselt, et ta leiab ka selles suures vallas võib-olla täpselt samaväärse töö. Nojaa, aga ma arvan, et, et väga oluline on ikkagi see, et seda surutakse niimoodi ülevalt alla jõuvõtetega peale, et hea küll, et nende vallajuhtidega võib olla raske läbi rääkida, aga see, millised on ikkagi kohalik inimeste ootused ja huvid, et see on, on nagu kõige olulisem, kui nad tõesti tunnevad tunnevad seda, et nad näevad, et vald on, on nõrk, et ühinedes või kuuludes suurde valda oleks avalikud teenused paremad, et et siis see peaks olema nagu nende nende otsus. Sa ütled, et see peab olema kõik vabatahtlikud. Küll ei, täiesti vabatahtlikult, ei tule siin ka välja, seda peab natuke nagu peale suruma, sest vabatahtlikult saavad vallad juba praegu liituda. No seda võib, võivad olla täiendavad mingisugused motivatsiooni meetmed. Aga ma arvan küll, et ikkagi kohalikud inimesed peavad olema need, kes, kes otsast. Aga kui ma nüüd küll ei viinud seda sinu lähenemist edasi arendama ja siis ühel hetkel me oleme silmitsi olukorraga, kus, kus vallavanem lahkub, kustutab tule, et et ühel hetkel, kui ikkagi on, on väga väikese rahvaarvuga vald ja, ja seal on näha, et inimesi inimesi ka juurde ei tule ja see vald on ise ka võimeta, seda, seda olukorda lahendama siis ainsaks sissetuleku allikaks ühel hetkel, kui annab selle valla jaoks omavalitsuse tasandusfondist tulev raha ja, ja see on siis küll sihtotstarbeline raha, kasutatakse see asi ära võib-olla mingi mõnede maksutulu on veel tulemas, aga põhimõtteliselt korralduslikus mõttes seal enam mitte midagi ei juhtu, sellepärast et seal ei ole millegi eest enam seda valla elukorraldus. Jaa, aga sel juhul kohalikud inimesed näevad seda ja peavad leidma ise lahenduse siis on liiga hilja. No. Ma arvan ikkagi, et see dialoog on väga oluline ja mitte ülevalt alla teha asju. No ma olen kuulnud sellel nädalal ka hinnanguid, et et haldusreformiga on, on lootusetult hiljaks jäädud juba praegu ette, et see, see küsimus, mis puudutab tõmbekeskuste tugevamaks muutmist, selleks et et nii või teisiti maal inimesed ka teevad pendelrännet, käivad suurematesse keskustesse tööle ja nii edasi, et, et oleks pidanud see haldusreform oluliselt varem ära tehtud saama ja siis siis me ei oleks silmitsi nende probleemidega, millega me oleme silmitsi praegu. See jutt on küll puhas jamps et ei ole kunagi sa selleks hilja alla oma riiki korda teha. Parem parem teha seda hilja kui mitte kunagi. Praegune olukord on ikkagi selline, et me vist mitte keegi Eestis ei arva, et nad kõik peaks jääma täpselt samamoodi nagu praegu. Et kui me siin eelnevalt rääkisime, et eestlased rändavad välja, et elanike tihedus eri riigikohtades muutub siis noh, on selge, et see praegune jaotus enam ei vasta reaalsele elule. Ja me ei suuda seda üleval pidada. Täitsa selge, see on nagu üle jõu elamine, midagi tuleb muuta, küsimus on, kuidas seda muuta ja mis on see präänik, mis paneksid muutused käima. Minu meelest. Kuna seda juhib Sulev Valner, kes meie seltskonnast varem oli, siis tal on päris kõva ülesanne ees, ma tahan täitsa näha, kuidas ta sellega hakkama saab. Soovib talle siis jõudu. Ma eriti muud präänikut peale raha ei näe. Et kui omavalitsustele anda, anda võimaluse juurde tegutsemiseks, siis see võib-olla ainukene präänik, mis, mis seda, seda olukorda võiks muuta, aga no raha, muud präänikut ma küll siinkohal. Raha saab ju kokku hoida kas või nendesamade juhtide juhtideks ju. Koondamisi. See jutt küll ei vasta tõele ja nii palju, kui mina olen neid arvutusi näinud. Nüüd tunnistavad kõik, et, et see ükskõik milline see haldusreform on, raha ta kokku ei hoia. Maksusüsteemi saab Eestis muuta tugevdades selle kaudu näiteks kohalik omavalitsus. See tähendab raha juurde anda ka raha, raha kokku ei hoia. No ütleme, et me saame siis ütleme, tulubaasi muuta, nii on võib-olla jah, õigem öelda tegelikult on võimalik teha ka kohalikke omavalitsusi tugevamaks. Need variandid on kõik olemas. Nii räägime siis ühest vallast ka, ei tea, milline on, on selle valla soovi ise jätkata, aga aga Lohusuu vald Peipsi ääres sellel nädalal jälle kuulsaks saanud. Põhjus selles, et seal on värvikad poliitikud kes on siis oma oma tegude ja poliitiliste mahinatsioonidega jõudnud avalikkuse ette läbi ETV pealtnägija ja teiega on siis sundparteistamise juhtumisi juhtumiga, milles siis IRL-i Jõgeva piirkonna juhatuse liige ja IRL-i volikogu liige Paul kärberg on väidetavalt oma töötajaid sundinud astuma Isamaa ja Res Publica liitu ja räägiti selles loos siis ka sellest sõidutati neid töötajaid IRL-i suurkogule, kus neil tuli hääletada Jõgevamaalt valitud riigikogu liikme Aivar koka poolt, et Aivar Kokk kindlasti ka IRL-i juhtorganisse saaks, et no väga konkreetne lugu sundparteistamise, st ja, ja, ja, ja siin on inimene, kes oma häälega räägib sellest, kuidas teda sunniti erakonda astuma. Tal ei olnud mitte mingisuguseid maailmavaatelisi ambitsioone, vaid seda ajendas vaid hirm kaotada oma töö. Ja et see on ka lugu inimeste valikute piiratusest. Et kui sul ei ole kutselise kalurina tegutsemiseks praegustes tingimustes nagu väga suurt valikut, millise tööandja juures seda teha siis satud võib-olla ka teisi teisi töökohti sealkandis. Kuigi palju ei, ei ole, et kuidas siis inimene satub niisuguse väljapressimise ja manipuleerimise ohvriks? Ma arvan, et see, ma loodan, et IRL teeb sellest juhtumist nagu väga tõsised järeldused, et et see on lugu, kus eiratakse kaasaegse demokraatia kõige olulisemaid alus põhimõtteid ehk siis ka vahetegemist selle vahel, et ühel pool on inimene oma oma tööalase elu, oma eraeluliste ambitsioonidega ja teisel pool peaks olema siis nagu inimene ja tema poliitilised vaated avalikke elu. Ja see ei peaks olema niimoodi, et, et selleks, et inimesel säiliks töö et teda sunnitakse kuuluma organisatsiooni, mis esindab ühtesid või teisi vaatajaid. Mina kirjutasin koos oma kolleegidega eelmisel aastal loo kriminaalides, kes oskasid ka IRL-i ridadesse ja vähemalt seal jäi mulje, et nemmad seid seal soovitusi sealt loost jooksis läbi kärbergi nimega. Kui me seda lugu tegime. Et IRL tookord arutas, mida teha, ega siis väga palju õppust ei võetud, see lugu tegelikult nüüd jätkus sellel nädalal ja Paul kärbergi puhul. Eelmisel aastal lõpetati üks kriminaalasi, kus teda kahtlustati, süüdistati kohalike omavalitsuste viimasel valim valimistel hääletanud hääletajate mõjutamises. Tema ja siis üks mees veel mõõtsin ühte naiste ühte meest, et te peate hääle andma sellele sellele inimesele ja see, see asi lõpetati, sellepärast et sellist mõjutamist ei olnud. Selle sellepärast, et mõlemad süüdistatavad olid varem kriminaalkorras karistamata, nende süü ei olnud suur ja süüd raskendav asjaolusid ei tuvastatud. Ehk tegelikult ei öeldud seda, et seda kõike ei olnud. Sellest hoolimata sai kärberg rahulikult partei liinis edasi tegutseda. Minu meelest see näitab väga hästi, missugune see IRL-i suhtumine välja näeb. Et midagi õpitud. Jah, ja kui me meenutame, et kui paljud inimesed vahepeal lahkusid ja kas IRL-i juhid sellest oma järeldused tegid, siis seda ma ei ole ka näinud, sellepärast et, et need, kes IRL-ist lahkusid, viitasid täpselt samadele asjaoludele, millest nüüd on ka Pealtnägija rääkinud ja ometigi IRL-i juhtkond eesotsas esimehega ei ole midagi teinud. Et kui ma vaatasin ka, kes kõige esimesena reageeris sellele loole IRL-i tippjuhtkonnas, siis ei olnud, et IRL-i esimees, IRL-i aseesimees Margus Tsahkna, kes esimesena ütles, et suid parteis teatel ei ole erakonnas kohta tõsi, Urmas Reinsalu reageeris siis ka sellele loole, aga, aga antud juhul võib-olla IRL-i esimees peaks, peaks oluliselt jõulisemalt veel seda, seda teemat uurima ja, ja tegema sellest olulised järeldused, sellepärast et kui sellised lood jõuavad avalikkuse ette, siis Eesti poliitikal ei olegi lootust paremaks mainet saada, sest nii kaua, nii kaua, kui on kärbergid oma oma kõikvõimalike kombinatsioonidega avalikkuse huviorbiidis just just sellisel moel, nagu me seda nägime, siis mul ei ole küll suurt usku, et, et see asi paraneb. Näiteks kõik kogu see tegevus toimus Jõgevamaal. Tugevamaks on niisugune, ütleme, Aivar Koka valimine, et ta oli varem selline rahvaliidu kants. Järsku sai temast IRL-i selline suur, seal sinna tekkis palju IRL-i toetajad, et tegelikult see on täiesti selline uurimisväärt asi, et kuidas see juhtus, nii et see ühe piirkonna elanikud järsku muutsid oma eelistusi ja väga tugevalt mõtlesin, et seal on, ma arvan, päris palju. Kahtled tasub märkida, et mees on 3800 häälemees, et see 3800 häält Riigikogu valimistel on ikkagi väga hea tulemus. Ja huvitav on ka see, et siis kõne kõnealune kärberg siis kes kes nii-öelda kelle nii-öelda alluvat ja siis liitusid IRL-iga, et nagu sellest samast loost tuli välja pealtnägija, see tema motivatsioon on, on see, et et. Peipsi järve kalapüügivõimalused siis oleksid veel rohkem nagu tsentraliseeritud ühe inimese kätte, mis nagu sedasama lugu vaadates ei ole kuidagi nende kohalike kalurite huvides, siis väheneks nende võimalused, mis on niigi ahtad. Seda, kelle heaks töötada, need väheneksid veelgi, ehk siis inimesed põhimõtteliselt nagu sunniti, sunniti osalema skeemis, mis tegelikult töötab nende huvidele täielikult. Kui inimestega saab niimoodi manipuleerida, miks sa arvad, et nad vabatahtlikult otsustaksid, et võiks oma valla liita mõne mõnda suuremasse valda, et ma tulen selle eelmise teema juurde tagasi, et ma, ma räägin oma kogumuse kogemusest lohusu vallaga ka, et et see loosu, vald on väga kuulus igasuguste poliitiliste nominatsioonide poolest, seal elab alla 700 inimese. Ja, ja ma olen korduvalt lugenud lugusid, kus kirjutatakse, et just enne valimisi kirjutatakse sinna väga palju inimesi sisse. Ja muuseas, noore reporterina aastal 2020 kohalikke valimisi ma käisin ka ise Lohusuus uurimas ühte lugu, kus siis ühte korterisse oli sisse kirjutatud lühikese aja jooksul üle 40 inimese. Et noh, me võime siis ka öelda, et sedasama skeemi, et kui valija niisama ei teki, siis tuleb ta tekitada, et seda on, seda on siis see kasutad ka tegelikult IRL-i erakonnasiseses demokraatias, et põhimõtteliselt seesama skeem on toiminud ka IRL-i puhul, toome toome siis erakonda inimesed sisse, kes valivad seda konkreetse piirkonna tähtkandidaati. Ja aga ma arvan, et selle taga miks ikkagi need inimesed seal IRL-iga ju liitusid, sellest loost oli väga selgelt välja öelnud, et nad oleks olnud kuidagi rumalad, vaid ikkagi see, et neile oli väga piiratud valikud. Et neil ei ole seal väga palju valida, et kus ja kelle heaks nad töötavad ja, ja kui inimestel on piiratud ressursid, on, on tema vabadus alati väiksem. Ega see pole ainus lugu su probleeme ja me oleme näinud ka mujal Eestis, kus on samamoodi enne valimisi sisse kirjutatud näiteks Paldiskis, seal selliseid juhtumeid veel. Ja see kõik näitab erakondade eetilist palet. Et kui juriidiliselt võib seal tõesti kõik korras olla. Aga. Kui Paldiskis oli tegu valitsusliiduga? Aga aga kui seepärast välja tuleb, siis peaks lihtsalt midagi ette võtma ning kõrvaldama enda ridadesse. Valimisliidu puhul ei ole võimalik kedagigi isegi kõrvaldada, et järelikult on ikkagi meil probleem selles, et need omavalitsused on nii väikesed, et seal on võimalik nii manipuleerides saavutada endale vajalik tulemus. No see, kui inimest sunnitakse töö ja elatise kaotamise hirmus teatud eraettevõtte poolt kuuluma mingisse parteisse see on, see on täielik selline nõukogude aegne mentaliteet, et astud parteisse siis nad siis ta töö, aga isegi Nõukogude liidus ma arvan, ei sunnitud inimeste läksita töötada kalurina, astuma kommunistlikku parteisse. Räägime ühest teisest poliitikust ka keskerakondlik abilinnapea Mihhail Kõlvart ei saanud sellel nädalal kohtus õigust ja mäletatavasti nõudis ta siis teda puudutavate väidete andmete eemaldamist kapo aastaraamatust. Meenutame siis, et õigust ei saanud ka selles küsimuses Yana Toom, aga aga nad on kaevanud selle selle loo edasi, aga, aga, aga mõneti on, on see tekitanud jälle sellesama sama küsimuse ja loo keskmes on ikkagi venekeelne kooliharidus, eestikeelses, mitte venekeelne kooliharidus vene gümnaasiumis venekeelsetes gümnaasiumides, kus siis peaks järk-järgult üle minema ikkagi eestikeelsele õppele. Et. Noh, siin siin me oleme rääkinud sellisest sund venestamisest, mida tundsid eestlased nõukogude ajal, eks praegusest tunnevad samamoodi venelased seal sellist sundeestistamist, et see on nagu üks teema, teine teema siin jällegi. Et seda üleminekut eestikeelsele õppele on ikka väga pikalt ette planeeritud, see ei tulnud üleöö. See on ka täitsa selge, kolmas asi on see, et mida sa siis kaitsepolitsei tegi, ta kirjutas tõtt, tegelikult kaitsepolitsei selline asutus külges, võib oma oma aastaraamatus välja öelda seda, mida ta õigeks peab ja seal ei ole midagi valesti kirjutatud. Mina lugesin sealt välja pigem seda, et kui Mihhail Kõlvart on avalikkuses püüdnud esineda eraisikuna, siis siis kaitsepolitsei on temast rääkinud, kui ametiisikust kohtulahend on pigem siis kinnitanud seda, et tegu on tegu, on ikkagi hariduse eest vastutava Tallinna abilinnapeaga, kelle, kelle haldusalasse kuulub ka see, see eesti keele küsimus vene gümnaasiumides ja ja, ja mu hinnangul küll on kohus öelnud, et kaitsepolitseil on õigus ja kohustus juhtida aastaraamatus tähelepanu kellegi tegevusele seoses tema ametialasest tegevusest tuleneda võivate ohtudega ühiskonnale. Et siinkohal tasub kindlasti seda silmas pidada. Küsimus on muidugi selles kaitsepolitsei aastaraamatus kui žanris, et kas, kas ta peaks sellisel kujul olema või mitte, aga seda diskussiooni me oleme siin väga pikalt pidanud. Ei no ma tahaksin avaldada lootust, et kaitsepolitsei sellest kõnealusest kohtulahendist siiski ei saa nii-öelda innustust, et samasugust praktikat veel rohkem rakendada tulevikus. Siinkohal paneme tänasele saatele punkti ja tänavaid rahvateenrite stuudios Külli-Riin Tigasson, Sulev Veller ja Lauri Hussar. Soovime teile ilusa ja päikeselise päeva jätku.