Tere kõigile oleme selles sarjas vast piisavalt kogenud, et see veel üks maailma, olgu ta siis kuitahes teistsugune, võib väga hästi eksisteerida ka siinsamas, meie kõrval, mitte ainult seitsme ja mere taga. Ka tänane saade kinnitab seda tõsiasja ehk Jutuks tuleb moslemite elu-olu Eestis. Mis võiks olla selle elu-olu omapära võrreldes muu maailmaga ja kuivõrd seda omapära üldse on. Kui palju on Allahi kummardajaid Eestis ja kuivõrd me neid igapäevaselt üldse hakkame? Sellest kõigest räägib meile järgnevalt bioloogiadoktor, Ringo ringvee ja mina olen vändi Normet-Saarna. Ringo, kuivõrd me siis märkame moslemeid enda kõrval, noh näiteks võrreldes Krišna Kidega nad juba ise annavad endast aeg-ajalt üpris häälekalt märku. See on jah, hea küsimus, et kui palju me moslemeid Eestis nii-öelda igapäevaselt oma kõrval märkame? Sellepärast et kui me vaatame massimeediat, et siis see kuvand, mida meil moslemitest edastatakse, on üsna ma võiks öelda, et üsna üheplaaniline ja seda tüüpi nii-öelda äärmususklike meil Eestis nagu eriti ei ole. Ja islami kogukonna puhul noh, võibki öelda, et ega me neid eriti ei märka, nad on siin meie kõrval, nad on meie kõrval olnud, võiks öelda, et juba aastasadu. Aga kui palju me neid tähele paneme? Ega me tegelikult neid eriti tähele ei pane. No Eesti islami kogudusse kuulub tatarlasi Aserbaidžaan kasahh Usbeke. On nad siis kõik nii märkamatult? No mingis mõttes nad on nii märkamatult, sellepärast et isegi kui me näeme kasahh Usbeke või nendega kokku puutuma, siis tõenäoliselt meie esimene mõte ei ole see, et nad on islamiusulised, et nad esindavad suuruselt teist usutraditsiooni maailmas ja et nendega siis need haakuksid, kõik need pildid ja kuvandit, mis meil massimeediast pärit, on sageli võib-olla pigem nad seostuvad oma rahvuskultuuriseltside ja sellise nii-öelda rahvuslike eripäradega. Et et see on nagu see kontekst, mis meil, mis meil on, et me ei pruugi neid nii-öelda usupõhiselt tähele panna pea ega ka Priietuseltega millalgi muud taoliselt, et me võime öelda, et islami kogukond Eestis ja mis puudutab just eelkõige tatari kogukonda Eestis. Et nad on üsna nii-öelda sulandunud või lõimunud Eesti ühiskonda. Kuidas islam Eestisse üldse läbi ja jõudis omal ajal, see oli rohkem kui 1000 aastat tagasi. Jah, kui vaadata ajalugu, siis öeldakse, et Eesti esimesed kontaktid islamiga ulatuvad kusagile 10.-sse sajandisse. Kaubavahetus ja, ja islamimaadest pärit mündileiud annavad sellest tunnistust. Milline see kokkupuude tollal oli, ega me seda tegelikult ei tea. Ja kui me räägime islamikogukonnast Eestis, siis teine, selline oluline daatum on Liivi sõda siis Tsaari-Vene armee sõjaväe koosseisus olnud tatarlased, kes Eestisse jõudsid. Aga tegelikult sellisest kogukonnast me saame siiski rääkida alles põhjasõjajärgsest ajast ja 19. sajandi keskpaigast, kui siia tekkis nii-öelda nagu suurem selline tatari kogukond. Fo, olgu siis sõjaväest või tollasest siis sõjaväeteenistusest reservi läinud inimesed, kes jäid siia elama, kes Paadossid, kes oma peret rajasid. Ja alates 19. sajandi keskpaigas siis ka kaupmehed, kes Tatarimaalt Eestisse jõudsid, rändkaupmehed. Et see on selle kogukonna, võikski öelda nagu sünnilugu. Aga Eesti puhul ei maksa ära unustada sellist väikest romantilist kokkupuudet islamiga, mis siis ulatub ka 19.-sse sajandisse. Kui Eestis oli üks mõisa omanik, Alexander von üks küll üks Küllide suguvõsast, kes siis 19. sajandi alguses käis Egiptimaal ja, ja tõi sealt endale tütarlapse kaasa. Märjamaal, nad elasid Aimla mõisapargis, kõneletakse kuidas see on? Mitte just mošees taga sellisest palvemajast, mille siis Alexander von üks küll olevat oma abikaasale rajanud sinna abikaasa, tõsi küll, juba mõne aasta pärast tõesti võib-olla Eesti kliimast tulenevalt või muudel põhjustel suri, aga selline romantiline pildikene müstilisest idamaast on siis ka nagu eesti arhitektuuri jäänud, et seal Haimre mõisapargis papp sellist idamaist ehitist võib, võib kohata ja kui ma ei eksi, siis seda on kutsutud Muhamedi kabeliks ja kui ma ei eksi, siis ehitis on Haimra küla sümboliks tänase päevani. Kontaktid ei ole olnud mitte ainult sellised üldised, vaid sageli ka väga isiklikud. Nii et kes sinna Aimla külla satub, siis pöörake tähelepanu sellele. Jah, see tasub sealt mõisapargist üles otsida. No nagu teie raamatust Ringo usulised ühendused Eestis võib leida siis esimene islamikogudus registreeriti 1928. Narvas, aga Narva islamiusuliste kogukonna, eriti tatarlaste tegevuse keskuseks, sai tunduvalt varem, eks ole, kuskil 1800 kuuekümnendatel kas tatarlaste kaupmeeste tegevus elavnema ja nõnda edasi, aga niimoodi siis tol ajal see nende igapäevane elu-olu välja nägi ja kuivõrd nad siis pidasid oma riitustest ja kommetest kinni, no ilmselt ei tulnud kõne alla, et ei pea kinni, kuidas lihtsalt meil siin Eestimaal ja Narvas võis välja näha. Jah, tähendab Eesti puhul tõepoolest rääkida, et, et see selline tatari kogukonda baseerunud suures osas Põhja-Eestis tava on olnud üheks selliseks ajalooliseks punktiks ja teine siis Tallinn Loomulikult tollases kontekstis oma usutavadest ja traditsioonidest kinni peeti. Olgu see siis armas või olgu see siis Tallinnas, et kui me räägime Tatari kogukonnast või hiljem ka teistest nii-öelda islami territooriumitel, pärinevatest või traditsioonilistest islamikogukondadest, kes nendest piirkondadest pärit on et need uskuda saavad ka see on osa nii-öelda oma identiteedist, et olgu see siis poisslaste ümberlõikamine või teatud toidureeglid, millest kinni peetakse või palvetamised või paastud, et need on osa sellisest laiemast kultuuriidentiteedist, teeb seda, võib võrrelda sellega, kuidas eestlased näiteks jaanipäeva peavad, et see on osa sellest, kes me oleme. Ja kindlasti nii hästi Narvas kui Tallinnas. On teada seda, et kogukond oli üsna tugev ja üsna kokkuhoidev, et nad elasid ka teatud piirkondades. Võib-olla Narva puhul ma ei oska seda niimoodi öelda, aga Tallinna puhul seesama Tatari tänav on heaks näiteks, kuidas see on nii-öelda keeles edasi kandunud, et on olnud teatud piirkonnad mis on siis ühe ühe rahva jaoks olnud selleks põhielupaigaks. Ja mis Tallinna puhul tegelikult on kummaline, kui vaadata nagu ajalooliselt, et siis ka jõe tänava piirkond, kus tatari kogukond oli, et väga tihedalt käidi läbi juudi kogukonnaga. Et selles suhtes see on võib-olla tänases kontekstis veidi kummaline, et islami kogukond ja juudi kogukond on tihedalt läbi käinud, aga, aga Eesti kontekstis nõnda juhtus ja nii nagu ajalooürikud või arhiiviandmed on ka märkinud, et et sageli selliste oma ja nii-öelda kogukonnasiseste probleemidega pöörduti juudi kogukonna vaimulike poole sellepärast et ega islami ja juudi traditsioon nad on erinevad, aga seal on teatud sarnasusi. Ja ilmselt siis tatari kogukond leidis, et kõige paremaid lahendusi nende sisestele probleemidele ei paku mitte niivõrd riigivõim, kuivõrd analoogne või sarnane Freudi kogukond, kus siis nii-öelda usupõhimõtteid tõlgendanud. Aga mine tea, võib-olla leebelt, jahe Eesti kliima oli siin sillaks, aga väikese vahemärkusena veel nii palju, et, et kui kunagi sai käidud külas juudi perekonnal Jeruusalemma linnas, siis nad muuhulgas mainisid, et nemad saavad ka suurepäraselt läbi oma araablaste naabritega. Nii et lihtinimesed on üks asi ja riigi poliitika on teine asi. Esimene islamikogudus, nagu sai öeldud, registreeriti jah, 1928 Narvas ja korjanduste abil osteti maja, mis kujundati mošeeks, kuidas see võis välja näha ja täna ei ole seda kindlasti enam alles või. Täna seda ei ole enam alles ja et noh ütleme niimoodi, et ega mošeeks ei pea tingimata ehitama mingisugust maja, sest et täpselt samasugune olukord kujunes ka Tallinnas välja, see võib olla ka tuba, et see võib olla ka tuba ja Tallinnas. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis oli kuna ülemine korrus, mis, mis palvehooneks kujundeid et see on see koht, kus koos käiakse ja kus erinevaid folgu siis usulisi või siis kogukondlikke ettevõtmisi läbi viiakse. Et kindlasti sellise oma ruumi olemasolu on igale kogukonnale tähtis ja olgu see siis Narvas, Tallinnas või, või kus mujal Tallinnas siis oli see kogudus number kaks üle-eestiliselt ja seisis loodi 1939. Aga siin nende koguduste, kui rääkida nüüd, et millal üks või teine kogudus loodi, et see tähendab ka seda nii-öelda ametlikku registreerimist et Eesti kontekstis pahmiks esimene islamikogudus alles 1928 nii-öelda ametlikult. Et selle põhjus on ka väga proosaline, sest et 1925. võeti vastu usuühingute ja nende liitude seadus ja sellest tulenevalt siis ka see kogudus registreeriti, et kui vaadata nagu ajas tagasi siis islami kogukond või tatari kogukond oma usutalituste jaoks on alati ruumi rentinud siin ja seal ja neid on, neid tavasid on läbi viidud, et see ei tähenda seda, et enne 20 kaheksandat aastat ei oleks Eestis midagi olnud. No üks tähelepanuväärne asi, mida ka üsna usukauge inimene teab näiteks islamist ja moslemite eluolust, on kindlasti see, et nad ikka viis korda päevas palvetavad ja kuidas see siis siin Eestimaal välja näeb? Jah, ollakse üsna laiali pillutatud, aga teisest küljest peab kõige olulisemaks palveks on see reedel keskpäevane palvus, kus püütakse siiski nii-öelda Mohheisse kohale minna. Aga need probleemid, vett nii-öelda üleüldine, selline ühiskondlik, kui olukord ei soosi viis korda päevas palvetamist, see oli tõsiasi juba noh, võibki öelda, et 20. sajandi alguses kui tatari kogukond, kuna nad olid iseendale tööandjad, siis oli see loomulikult lihtsam, aga töötades mujal, siis tavaks sai need palvuse ajal nii-öelda ühildati. See palve toimus üks kord päevas või, või kaks korda päevas, mitte viis korda päevas lihtsalt nii-öelda tulenevast sellest reaalsusest, milles milles elad. Ja kindlasti ei oma usutavasid järgida sellises kultuuriruumis, kus need ei ole normiks. Ahan ilmselt alati veidikene keerulisem ja pingutust nõudvam ja, ja tõenäoliselt ka aja jooksul. Mõned tavad võib-olla ei ole enam nii olulised, et nad jäävad, jäävad tahaplaanile. Te mainisite enne, et moslemid Eestimaal on vast eestistunud. Kas nad on üldiselt sellised kergesti sulanduvad, ütleme muudesse ühiskondades, kuigi neil on äärmiselt ranged ja kindlaksmääratud kombed ja rituaalid. See on küsimus, millele tegelikult ühte lihtsat vastust ei ole anda, sellepärast et ka kui me vaatame kõige suuremat islamiusulist kogukonda Eestis tatarlasi, siis nad on Eestisse jõudnud mitme erineva lainega, et me võime rääkida nagu erinevad pest rühmades tatari kogukonna sees, et ühelt poolt me räägime sellest kogukonnast või nendest inimestest, kes on, kelle esivanemad on Eestisse jõudnud tõepoolest juba 19. sajandil või siis 20. sajandi alguses ja teiselt poolt siis on see osa kogukonnast, kelle esivanemad on Eestisse jõudnud peale teist maailmasõda ehk nõukogude perioodil, et seal on selliseid teatud erinevusi, et noh, me võime paralleeli tõmmata tegelikult tatarlaste ka Soomes. Et see on väga sarnane olukord selles mõttes, et nad on enam-vähem ühel ajal nii Eestisse kui Soomesse saabunud 19. sajandil peale vene revolutsiooni ja nad on tähendab lõimunud sellesse ühiskonda nagu väga-väga noh, kuidas öelda, väga hästi, väga edukalt. Aga samal ajal on nii-öelda hiljem Eestisse tulnuid, kelle puhul need probleemid on sageli täpselt samasugused nagu teistel rahvusrühmadel, kes on nõukogude perioodil Eestisse tulnud. Et öelda, et nad oleksid nüüd et üks või teine rahvusrühma nagu altim lõimuma kui teine, ma arvan, et ei ole, et, et seal on need ajaloolised põhjused paljuski ja selles suhtes see on kummaline vaadata, et, et Eesti ja Soome nii-öelda Tatari kogukonnal on väga palju sarnasusi, et nad on ajalooliselt enam-vähem ühest piirkonnast pärit. Mõlemas riigis on neid peetud nii-öelda ideaalseteks lõimujateks või et sellist, et selliseid probleeme, mida võib-olla teiste rahvusrühmade juures on, on tõdetud, noh nende juures ei ole, miks see nii on, selle kohta ma arvan, et ei ole keegi nagu mingisugust süvaanalüüsi teinud. Aga teisest küljest loomulikult ka see ütleme, sisseelamine või lõimumine ülejäänud ühiskonnaga on toonud kaasa ka seda, et näiteks üks Eesti islamikogukonna tatari kogukonna liidreid on aastaid tagasi ühes ajaleheintervjuus tunnistanud, et võib-olla saudiaraablaste jaoks Eesti islamiusulised ei olegi päris islamiusulised, on liiga palju mugandunud sellesse, ülejäänud valitsevast konteksti, et, et see on alati nagu selline. See pinge on kahepoolne, et ühelt poolt lõimuda, aga teiselt poolt ka siis säilitada see enda spetsiifiline identiteet. Et kuidas olla, seda öeldakse ka tänapäeval Euroopa kohta, et kuidas need noored islamiusulised Euroopas, kuidas nad suudaksid olla eurooplased, aga samal ajal siis säilitada oma islamiidentiteeti. Noh, eks me kõik teame, et kuivõrd olulised on need esivanemate kombed ja tavad. Et kui me vaatame kas või näiteks tänast Euroopat või tänast maailma, siis siin tulevad need kummalised asjad esile, et ühelt poolt noh näiteks islami traditsioonis on ju ka tavaks poiste ümberlõikamine. Et seda on Eestis praktiseeritud tsaariajal kahekümnendatel, kolmekümnendatel aastatel, Nõukogude perioodil seda praktiseeritakse täna aga alles nüüd on tekkinud nii-öelda nagu Euroopa kontekstis küsimuse, kas selliseid usutavasid võib nüüd kaasaegses maailmas enam järgida. Et, et siin on need vastastikused pinged enamus ühiskonna normide, uute normide, vanade tavade vahel, et, et see on selles suhtes selline selline keeruline valdkond? Nojah, siin on muidugi tegemist äärmiselt radikaalse tavaga ja nii-öelda looduse vastu minekuga, aga ja siis ütleme see osa islamikogukonnast ja ka islamikogudusest, kes on meie mõistes siis edukalt lõimunud, kas nemad siis selle võrra jättes nüüd selle radikaalse tava kõrvale, kas nemad siis selle võrra vähem austavad oma esivanemate tavasid ja kombeid nad ju ikka vist peavad neist kinni. Nad peavad neist kinni ja seesama, et need on sellised tavad, see puudutab täpselt samamoodi juudi kogukonda, et need on kogukonnasisesed tavad ja nendest kuidas nüüd öelda, avalikkuses me eriti palju ei räägi nendest noh nii nagu nii nagu paljudest muudest asjadest, mida ka võib-olla et eestlased omakeskis teevad, aga seda peetakse niivõrd iseenesestmõistetavaks, et sellest ei ei minda kõnelema, et see ümberlõikamine toidureeglitest kinnipidamine. Et need on sellised tavad, mida mida järgitakse, aga teisest küljest jällegi Noh, kui vaadata siinset islamiühiskonda või islami kogudust, siis näiteks rõivastuse puhul ega me ei näe eriti palju rättides naisi ega, ega midagi muud taolist, et paljud asjad, mille eripärad nagu kadunud ja teisest küljest jällegi, kui me vaatame islami kogudust Eestis, siis ka siin on viimaste aastate saate jooksul või ütleme siis viimase 15 aasta jooksul aset leidnud ja leidmas ka täna olulisi muutusi, et me ei räägi enam mitte ainult traditsioonilisest Tatari kogukonnast vaid Eesti islami sellises koguduses, kogukonnas me leiame neid, keda me nimetame neid uusimmigrantide, eks me leiame, pöördunud eestlasi, pöördunud venelasi, et need on sellised laiemad protsessid, mis kindlasti mõjutavad ka seda kogudust tervikuna. Räägime moslemite eluolust Eestis, stuudios on teoloogiadoktor Ringo ringvee. Kindlasti üks asi, mida tasub tähele panna, on ka see, et kui inimesed liituvad usutraditsiooniga ehk nii-öelda pöörduvad teatud usutraditsiooni et ka siis võetakse sageli palju radikaalsemalt omaks, olgu seis liitumistoitumise, kõik muud harjumused või tavad. Et kui sünnitakse sellesse traditsiooni, siis see suhtumine on ka ilmselt natukene natukene teistsugune, et seal seal on selliseid erinevusi. Sellised märksõnad nagu islaminõukogude periood Eestis Selles suhtes see oli kummaline aeg, et nõukogude võimu algusega Eestis keelustati ka islamiusuühingud, et alates sellest ajast peale, kuni siis 80.-te aastate lõpuni tegutsesid, noh, me võime öelda põranda alla, aga see on see, et usutavasid järgiti koduses ringis. Usupühasid tähistati koduses ringis, aga selliseid Suuri kogunemisi selles mõttes ei olnud, aga samas ei ole ka tuvastada seda, et oleks otseselt mingeid repressioone järgnenud usutavade järgimisel, et, et see ongi see, et kui on rahvahulk või ütleme siis rahvas, kes on pärit teatud piirkonnast, seda ütleme Nõukogude Liidu kontekstis liigub teise piirkonda, siis see on nii-öelda oma. Ah, rahvuslike traditsioonide säilitamine. Aga see on jah, kummaline tõugude perioodil, hoolimata sellest, et islamiusuliste inimeste arv tegelikult Eestis kasvas siis sellist usuelu mingil põhjusel ei lubatud alustada erinevalt näiteks juudi kogukonnast, et need on need sellised erinevused. No üks asi, mille poolest võib-olla islamikogudus on erinenud ja islamiusulised inimesed Eestis erinenud nii-öelda enamus ühiskonnast toitumisharjumused ja see on, kui vaadata ka ajaloolisi materjale, tähelepanuväärne, et üks liha, mis nüüd nendel päevadel Euroopas suurt tähelepanu pälvib, on hobuseliha tatari kogukond raadi hobuseliha söönud. Et kolmekümnendatel aastatel. Arhiiviallikad ütlevad, et kui kuskil Franz Krulli tehases hobune hukka sai, siis helistati Tatari kogukonnale, öeldi, et meil on siin üks hobune, annaksime ära. Joon tähendab teatud toitumisharjumused, näiteks. See on huvitav teema, et kuidas nad siis oma toitumisjumala, no nagu öeldakse, siin teenida saavad siin nagu hobuselihaga meil eriti kaubelda ja muud islami köögi eripärad, et kuidas nad siin hakkama saavad, ega siis kuskil selveris või prismas või Rinis on ikka tükk otsimist või kuidas see neil on välja kujunenud. Jah, see tähendab, see on kindlasti selline, kui me räägime toidureeglitest, mis inimeste elule teatud piiranguid seavad. Üleüldiselt tähendab, kui me räägime islami traditsioonist, siis on tuntud, see sealiha, ei sööda, võib lambaliha süüa, veiseliha süüa, hobuseliha süüa. Et sageli on see ost käinud nii-öelda väike põllupidajate käest, et see on olnud selline traditsioon, mille puhul me võime ka öelda, et see on olnud aegade algusest peale sellest ajast, kui kui islamikogudus või kogukond siia tekkis. Ja nii see suures osas on, et tuleb õigesti tappa, et loom on teadvusel, kui ta sureb ja loomulikult tänapäeval, kui me räägime looma tervisenõuetest ja kõigest muust, et see on muutunud palju keerukamaks. Teisest küljest on elu jällegi muutunud lihtsamaks, sellepärast et Eesti islami kogudus peab ka oma veebilehte. Islam punkt Briee ja seal leiab muuhulgas nõuandeid, kuskohast osta õigesti tapetud liha, kus on need söögikohad Eestis, kus saab nii-öelda muidugi kõlbulikku toitu ja nii edasi, et ühest küljest jah, seal on muutunud keerulisemaks tänu uutele nõuetele mis puudutavad loomapidamist ja looma tapmist, teisest küljest tänu internetile on vist jälle lihtsam, et saad teada, kust, kust õiget toitu saab. Ega vist neid söögikohti liiga palju ei ole? Ma arvan, et see on nagu kahe otsaga asi, et kas neid on liiga palju või ei ole, sest kui me vaatame, kui palju on viimastel aastatel just nimelt kebabi söögikohtasid tekkinud siis ta. Ma arvan, et see olukord on märgatavalt parem, kui võib-olla siin 10 15 aastat tagasi 20 aastat tagasi. Ja needsamad teised etnilise toidukohad, et kus ta on siis võimalik võimalik seda toitu saada. Aga tulles veel korraks hobuse juurde tagasi, kes on olnud jah, tõesti viimastel aegadel märksõna seoses skandaalidega siis ütleme, kui teiste jaoks tekib siin mingi eetiline pidur, et kuidas hobune on inimese sõber ja nii ja kuidas sa siis sõpra sööd, et siis ilmselt islamiusulistel on see asi kuidagi mingite teiste traditsioonide uskumustega seotud, et nad neid hobuseid just nimelt väga hea meelega söövad. Võib-olla oleks õige öelda seda, et meie toitumisharjumustest tulevad meie nii-öelda lapsepõlvest ja meie kultuuritaustast. Et Meie kultuuritaustast tundub imelik siia koerahautist või kutsika hautist, mis osades Aasia piirkondades on täiesti tavapärane. Teiste jaoks tundub imelik, et meie sööme sealiha, mis rahvaste jaoks on rõve toit. Et see sõltub väga palju tegelikult sellest, et millega ma harjunud saavad olema. Et liha on liha, ükskõik, kuidas ta kasvab. Tegelikult muidugi, ja kui nii võtta maalapsele võib-olla sõber ka vasikas ja nutsu ja lambatalleke, kes kes iganes, kellega ta ära harjunud ja kes paraku ühel hetkel pata rändab. Aga islamiusulisi on Eestis vähemaks jäänud, kui esimese maailmasõja alguses elas Eestis näiteks umbes 2000 tatarlased. Praegu kuulub islamikogudus vaid 1400 inimest, sealhulgas siis tatarlased, aserbaidžaanlased, kasahhid, usbekid, nagu eelpool oli öeldud ja selle juht on siis mufti, ilder Muhanedžin, et neid on vähemaks jäänud. Neid on vähemaks jäänud, neid on juurde tulnud, et. Kui palju on islamiusulisi Eestisse, on tegelikult üks selline, aga võib öelda, et igavikuline küsimus, et neid numbreid pakutud väga erinevaid see 1400, see arv tuleneb rahvaloendusest 2000. aasta rahvaloendusest, et nüüd aprilli lõpus, statistikaamet avaldab uued andmed nüüd viimase rahvaloenduse kohta, et siis me saame mingisuguse nii-öelda järgmise pildi, et kui palju tegelikult üle 15 aastasi vennast islami Osuliseks inimeseks pidavaid inimesi Eestis on ja mis on ka nende rahvuslik koosseis. Kui kõneleda koguduse esindajatega, siis üks number on olnud ka umbes 4000. Et võiks olla nagu islamiusulisi Eestis kokku. Selles mõttes nagu paljudes teistes usurühmades, kus peetakse nimekirjasid, et kes on meie liikmed ja kes ei ole seda islami koguduse idee, et see sõltub sellisest hinnangust sageli kas see number on nüüd tõusnud viimastel aastatel või mitte. Ma ütlen, et seda me näeme tegelikult aprilli lõpus, aga vaadates ka sellist rahvuslikku koostist Eestis Sis tatarlaste hulk Eestis on võrreldes 2000. aastaga märgatavalt vähenenud, et seal toimuvad needsamad protsessid elanikkonna võiv kogukonna vananemine ja muu et seda me peagi näeme, mis, mis see olukord nii-öelda statistikaamet tee perspektiivist on. Aga kindlasti, mis on muutunud aastate jooksul, on kasvav hulk eestlasi tähendab inimesi, kes ei pärine nii-öelda traditsioonilisest islamikogukonnast, kes on siis kogudusega liitunud sageli abielude kaudu sageli ka nii-öelda oma vaimsete otsingute tulemusena. Et, et need on olnud ühed sellised uued tendentsid ja seda võib öelda, et see on olnud üks viimase 10 aasta 10 aasta arengute tulemus. Nii-öelda rahvuslikus pildis siis islamikogukonnaga ja ka kogudusega, jah, liitujaid on olnud nii eestlasi kui venelasi või eestlasi. Venelasi, ja et et tähendab sellised muudatused, mis selles koguduses tegelikult nagu aset leiavad, et kui me räägime elanikkonna vananemisest, noh siis see ei puuduta mitte ainult midagi abstraktset, vaid sageli tegelikult väga konkreetseid asju ja needsamad asjad, mis muudes, näiteks erinevates rahvusseltsides aset leiavad põlvkonnavahetused. Et need inimesed, kes erinevaid rahvusseltse 80.-te aastate lõpus 90.-te aastate alguses vedama hakkasid, nad on teinud seda 20 aastat, need on jõudnud nii-öelda uus põlvkond hakkab peale tulema ja et kuidas need muudatused ka koguduse elus peegelduvad, millised need tulemused on, et, et see on need asjad, mida me tulevikus näeme. Mis on üks tähelepanu vääriv nii-öelda uus areng ja mis puudutab või mis on tulenenud tegelikult suures osas just seetõttu, et eestlased on islamikogudusega liitunud on eestikeelsete islamit puudutavate materjalide suur hulk sealsamas koguduse veebilehel. Et, et see on olnud üks selline tähelepanu, väärne tähelepanu, väärne muutus ta materjale täiskasvanutele lastele, et selline noh, võib-olla mingis mõttes misjonitegevus on vähemalt internetikogukonnas on nähtav. Nii et need on olnud siis inimesed, kes on olnud üle sellisest standard mõtlemisest, islamiusuliste kohta, kes muud ei tee, kui ainult lasevad midagi õhku, nad on jõudnud nende usu ja selle filosoofia tuumani, on soovinud siis ka sellega ühineda, see on neile nii omaseks saanud, et võib siis nii-öelda Nii vist võib öelda, jah, jaa. Räägime tegelikult islamikogukonnast, et kui jõuame mingis mõttes tagasi sinna, kust me alustasime et kui palju me neid näeme, et fenomic, islami kogukonda me tegelikult ei teadvusta enesele, et siin on olnud läbi aastate juttu sellest, kuidas üks või teine. Avalikkuses esineja ütleb, mis siis saab, kui Eestisse tuleb suur islami kogukond siis tasub alati mõelda sellele, et tegelikult meil on siin oma nii-öelda traditsiooniline islami kogukond olnud sajandeid. Ta on selline, kellele me tavaliselt üldse ei mõtle, et nad oleksid islamiusulised, ei pane neid tähele, sellepärast et meil on ettekujutus sellest, milline üks tõeline islamiusuline inimene olema peab. Aga üllatus-üllatus, väga sageli on ta täpselt samasugune nagu ükskõik kes meie kõrval, et me ei suuda nii-öelda välise visuaalse vaatluse teel tuvastada, kellega tegemist on. Et seegi ilmselt osutab sellele mingis mõttes võib-olla Eesti eripärale, et need erinevad usutraditsioonid suudavad kuidagi koos elada. Võib-olla tänu sellele, et kõik muutuvad natukene leigemaks. Ja eelmises saates, kus oli juttu haare Chrysnast Eestis, siis me seda tõdesime ka, et Eesti on tõepoolest üsna tolerantne ühiskond, aga me oleme siin rääkinud nii kogukonnast kui kogudusest, mis nagu kõiki teisi uske puudutab mõistagi ka islamit. Et selge on vist ka see, et islamikogudus Eestimaal on loomulikult väiksem kui kogukond tervikuna. Kogukonnas on inimesi, kes ei ole selle kogudusega liitunud, mitte. Jah, eks seda ka kindlasti ja mis veel puudutab, võib-olla kui sellisest kogudusest rääkida, siis kogudus ju nii-öelda füüsiliselt ja juriidiliselt asub Tallinnas. Aga teisest küljest on Narvas, viiakse läbi palgusi, Kohtla-Järvel viiakse läbi palgusid Tartus on alustanud tegevust täiesti uus rühm, kes koosnebki suures osas just nimelt eestlastest ja välistudengitest. On tähendab sellised protsessid, mis Eestis aset leiavad, et see ei ole, et islami usk ei, ei seostu tegelikult tänasel päeval enam mitte ainult selle traditsioonilise kogukonnaga Tatarlastega, Usbekidega või teistega, vaid see hõlmab tegelikult nagu palju laiemat. Noh, kuidas öelda elanikkonna hulka. Ja kui rääkida nagu eesti sellisest sallivusest siis tasub vaadata ka seda, et kellest Eesti islami kogudus koosneb. Eesti islami koguduse üks eripära on see, et sinna kuuluvad nii hästi sunniidid kui šiiidid mis on üsna selline ebatavaline olukord islamimaailmas ja koguduse esindajad on ka siin aastate jooksul öelnud, et et see mõnikord sellist välissuhtlust problemaatiliseks teinud väljapoolt või ütleme siis nii-öelda traditsioonilisest islami kontekstist inimestele seal veidikene arusaamad, kuidas sunniidid ja šiiidid koos on ühes koguduses, et see on samamoodi nagu ma ei tea, katoliiklased ja protestandid, õigeusklikud ja katoliiklased oleksid ühes koguduses koos. Kõlab veidikene nagu veidralt. Aga Eesti kontekstis see on siiamaani toiminud. Kuidas see edasi läheb, eks aeg näitab? Tohmas Eestimaaga selle kandi pealt. Seda kindlasti, aga sarnaselt juudi koolile ega nüüd islamiusulistel oma spetsiaalset kooli ei ole, nii et lapsed käivad erinevates koolides ja on seegi üks tegur, mis lõimumisele kõvasti kaasa aitab. Jah, tähendab tõepoolest, et kui me räägime juudi koolist või mida me oleme ka tegelikult nagu viimase paari aasta jooksul täheldanud, et erinevad kogudused rajavad oma koole siis tõenäoliselt ka islamikogudus vähemalt eeldan, et ilmselt lähemate aastate jooksul see tekib täpselt samasugune küsimus, et kas peaks Eestis olema nii-öelda oma islamikool, kus, kus lapsi õpetatakse tänaseni? Seda ei ole? Loomulikult seal tekivad just nimelt tänu toitumisele tähendab koolitoidule tekivad need küsimused, mida laps süüa või, või mida laps süüa ei või, aga jällegi tänases Eestis suhtuminega toime toitluses märgatavalt liberaalsem, kui ma ei tea, 25 aastat tagasi, et seda ei peeta enam monomaaliaks. Kui sealiha ei söö. Seda peetakse aktsepteeritavamaks. Selline oli tänane saade islami kogukonna elust Eestis. Stuudios olid Ringo ringvee ja Haldi Normet-Saarna. Helirežissöör oli Viivika Ludvig. Uus saade nädala pärast kuulmiseni.