Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus võtab nüüd kokku reede kaheksanda märtsi olulisemad sündmused. Mina olen Liisu Lass. Peipsi kalurite sundparteistamise olete sattunud ettevõtja Paul kärberg palus peatada oma kuuluvuse Isamaa ja Res Publica liidu juhtorganitesse kärbetega ja arvates aitab tema taandumine objektiivsemalt välja selgitada sündmuste asjaolusid. Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase sõnul langeb tavatarbija jaoks gaasi hind veeldatud gaasi kasutusele võtmise järgselt märkimis värskelt ja seda sõltumata sellest, kummale Soome lahe kaldale LNG terminal rajatakse. Üks kahest Narva elektrijaamade ametühingust on riiklikku lepitajat palgatõusu ettepanekuga nõus ning on valmis kollektiivleppele alla kirjutama. Energiaametiühing kujundab seisukoha tuleval nädalal. Energiaportaal energiaturg poee laiendab tegevust. Kui seni oli portaali kaudu võimalik võrrelda eri elektrimüüjate müügipakkumisi, siis nüüd saab portaalis sõlmida ka uusi lepinguid. Hiina rõhus rahus säilitamisele Korea poolsaarel, vastates nii Põhja-Koreale, mis tühistas Lõuna-Koreaga sõlmitud mittekallaletungi lepingu. Läänemaal said esimest korda kokku nelja ühinemisläbirääkimisi pidava vallavolikogud. Üksmeelselt otsustati saata ühinemislepingu avalikule arutelule ja korraldada aprillis rahvaküsitlus. Lavastaja Aarne Mikk, kes ütles täna Rahvusooper Estonia mujale pühendatud raamatut, mis käsitleb teatrimaja kümmet kõige raskemat aastat puruks pommitamisest lõpliku üles ehituseni spordist. Rahvusvaheline kergejõustikuliit teatas kuue sportlase nimed, kelle 2005. aasta Helsingi maailmameistrivõistlustele antud dopinguproovid osutusid võrdlusanalüüsi käigus positiivseks. Ilm on öösel ja homme päeval vähese ja vahelduva pilvisusega. Kohati võib sadada vähest lund. Päev on selge. Külma on öösel 10 kuni 16, päeval kolm kuni üheksa kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt. Kolmapäevane telesaade pealtnägija tõi avalikkuse ette kahtlustused, mille kohaselt sundis Peipsi kalaärimees Paul kärberg kalureid astuma IRL-i liikmeks, et nad hääletaksid Jõgevamaa endise maavanema Aivar Koka. Kärberg esitas täna erakonna juhatusele soovi peatada oma tegevuserakonna juhtorganites. Mirko ojakivi jätkab teemat. Paul kärberg kuulub Isamaa ja Res Publica Liidu volikokku ning on erakonna Jõgeva piirkonna juhatuse liige. Täna saatis kärbergaga erakonna juhatusele avalduse, milles väidab, et teleekraanile sattunud lugu on osa Peipsi ääres toimuvast ärilisest vaidlusest kalapüügiõiguste üle. Kärbergi avaldust tutvustab Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär Tiit Riisalo. Tõepoolest härra tarbeks sellise kirja on saatnud, kus ta soovib peatada oma kuulumise IRL-i volikokku ja Jõgeva piirkonna juhatusse ja ta siis ütleb, et kahetsusväärsel kombel on Peipsi kalapüügiõigusi puudutada äriline vaidlus muutunud poliitiliseks võitluseks. Kuuludes IRL-i volikokku ja Jõgevamaa piirkonna juhatusse, on minu tegevust ettevõtjana on väga lihtne pöörata poliitiliseks arvete klaarimiseks, et saates pealtnägija esitatud väidetel ei ole tõepõhja. Peipsi kalasõtta on pahatahtlikult tõmmatud. Aivar Kokk. Kinnitan, et Aivar Kokk ei ole kunagi palunud minult, et keegi minu ettevõtete töötajatest hääletaks valimistel tema poolt. Kärberg selgitas Isamaa ja Res Publica Liidu juhatusele saadetud avalduses, et tal on ametikohtadelt taandudes end lihtsam kaitsta. Kärbergi avaldusest hoolimata kavatseb erakonna eestseisus telesaates pealtnägija erakonna liikmetele esitatud sundparteistamise kahtlusi arutada esmaspäeval. Siis oodatakse selgitusi ka skandaali segatud Riigikogu liikmelt Aivar kokalt. Kokk ütles täna, et tema pole kunagi kedagi enda poolt hääletama kaubelnud. Küll on ta teinud valimiskampaaniat. Aivar Kokk. Ei ole kunagi kedagi kaubelnud, et minu poolt hääletatakse, kui tehakse valimiskampaaniat, siis loomulikult käiakse ringi ja räägitakse, suheldakse inimestega. Ja kui rääkida üldkogu, siis kui vaadata, kui palju rahvast tuli Jõgevamaalt ja kui palju ma sain hääli kokku, siis on selgelt näha, et mitte ainult minu piirkonna inimesed minu poolt oleks hääletanud, vaid need on kordades rohkem hääli ja kook ise poliitikast taanduda ei plaani. Kuna ma ei ole kindlasti mitte ühtegi inimest vägisi erakonda toonud ega palunud kedagi, et keegi minu poolt hääletaks, siis ma ei näe täna küll põhjust, miks peaks mina astuma mingisugusest organist tagasi. Ka koka hinnangul võib Pealtnägijas talle ja kärbergile esitatud kahtlustused paigutada Peipsi ääres käivad kalapüügiõiguste jagamise konteksti. On pikemat aega võitlus ja kaklus Peipsi järvel nii suurte kui väikeste võrguomanike vahel ja see võitlus on iga päev läinud teravamaks ja eks see võitlus on nüüd püütud ka viia erakondade tasemel, et küll ühe, teise või kolmanda erakonna erineva erakonna liikme kohta. Ta tehakse ühte, teist või kolmandat kaebust. Mirko Ojakivi, Tartu. Euroopa komisjon plaanib langetada Soome lahe kaldale rajatava LNG terminali asukoha valiku hiljemalt mai lõpuks. Tartus täna visiidil viibinud komisjoni asepresident Siim Kallas ütles, et endiselt on olemas võimalused. Terminal rajatakse Eestisse. Mirko ojakivi lugu. Kolmapäeval kohtusid Brüsselis balti riikide Soome ja Poola majandusministrid Euroopa Komisjoni energeetikavolinikuga. Kohtumise eesmärgiks oli jõuda lähemale kokkuleppele veeldatud maagaasi ehk LNG terminali rajamise asukohas. Kokkulepet ei sündinud, samas kõlavad üha enam väited, nagu oleks otsustajad kaldumas Soome ja Eesti vahel otsustades Soome kasuks. Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ütles, et ta ei oska kuidagi kommenteerida väiteid, et otsus võib tulla Soome kasuks. Siim Kallas. Selliseid kuuldusi liigub alati, aga veel kord ütlen, et loomulikult, kui Eesti saab enne LNG terminali siis ja ajab seda poliitikat nüüd nii kavalalt, et ta selle saab, siis on muidugi päris suur strateegiline edu teie isiklikul hinnangul võimalused kas Paldiskisse või Muugale on see olemas, ma arvan küll, et see on olemas, jah. Aga ma kindlasti ütle kummasse ja, aga noh, meie oleme oma, mina oma valdkonnas jälle näen ka seda, et see on üks laevakütus või seda laevakütust saab ka eestist tankida neid laevu siis see on juba ka suur eelis. Kallase sõnul on selge ka see, et sõltumatu terminali asukohast võidab gaasi hinnas tulevikus lõpptarbija. Ameerika Ühendriikides on Kallase sõnul gaasi hind viimase viie aastaga alanenud mitu korda. Maailma energeetikanõukogu volinik Einari Kisel ütles, et tehnilisest aspektist pole suurt vahet, kummale poole lahte terminal rajatakse. Ka majanduslikult ja poliitiliselt olevat lõpptarbija jaoks vahe väikene, et töökindluse ja mõndades teistes aspektides on kasulik, kui terminal rajatakse Eestisse. Einari Kisel. Nagu poliitilist varustuskindluse poole pealt on just see, et kui tõesti on see LNG terminal teisel pool Soome lahte, siis on võimalik ka toruga mõnevõrra võib-olla manipuleerida, aga see ei ole nagu väga suur risk tänases seisus tõesti kasum kesta Soovalt poolelt kavatseb ehitama hakata, on otsesem osanikuks on ka Gazprom, kuid noh, nii palju kui mina tean, on ka Soome riigi plaanis võrguettevõtte nõuda sealt gaasimüüjat väljaviimist. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts on öelnud, et Eesti LNG terminalide projektid on konkreetsemad faasis kui Soomel. Eesti kasuks peaks rääkima ka seed. Siinsetele investoritele on hetkel suurem investeerimise tahe kui Soomes Juhan Parts. Aga me peame arvestama, et need mõlemad või nii Soome kui Eesti projekti kindlasti on teatud arengufaasis, kus ta võib edasi areneda lähi lähiajal. Majanduslikult tundub eesti projekt olevat praegu maksumaksjale, noh, mõtlen Euroopa maksumaksjale lihtsam. Mirko Ojakivi, Tartu. Üks kahest Narva elektrijaamad ametiühingust on riikliku lepitaja palgatõusu ettepanekuga nõus ning on valmis kollektiivleppele alla kirjutama. Energiaametiühing kujundab seisukoha tuleval nädalal. Narvast jätkab Jüri Nikolajev. Riikliku lepitaja kompromissettepaneku järgi, mille energiafirma eile avalikustas, võiks Narva elektrijaamades töötasu tõusta 8,9 protsendi võrra. See on veidi kõrgem seni elektrijaamade juhtkonna pakutavast palgatõusust, kuid tunduvalt väiksem sellest, mida nõudis olekam kahest elektrijaamade ametiühingust. Narva Energia ametiühing, energiaametiühingu esimees Vladimir Aleksejev. Riikliku lepitaja ettepanek on kaks korda madalam ametiühingu konverentsi poolt kinnitatud 15 protsendilisest palgatõusu nõudest. Seaduse järgi on meil kolm päeva lepitaja ettepaneku kaalumiseks ning seisukoha võtmiseks. Kui me riikliku lepitaja ettepaneku tagasi lükkame, siis on lepitusprotsess sellega lõppenud ja konflikt areneb edasi. Aleksejevi sõnul kujundab ametiühing seisukoha tuleval nädalal. Energiaametiühingusse kuulub veidi alla poolte elektrijaamade töötajatest. Teine palgaläbirääkimistes osalev kaevurite ja energeetikute sõltumatu ametiühing, kuhu kuulub umbes kolmandik elektrijaamade töötajatest, on aga riikliku lepitaja ettepanekuga päri. Ametiühingu esimees Vladislav Ponjatovski. Tegime ametiühingu liikmete seas küsitluse ning saime nõusoleku kollektiivleppe allkirjastamiseks. Meid riikliku lepitaja ettepanek rahuldab. Täna kohtume tööandjaga ja võimalik, et tuleval nädalal kirjutame kollektiivlepingule alla. Ja Narva elektrijaamade juhi Tõnu aasa kommentaar. See pakkumine on lähedal sellele, mis ise pakkusime, nii et on jah, natukene kõrgem, aga ma usun, et siin on võimalusi kokkuleppeks. Ma leian, et see on noh, küllaltki lähedale sellele reaalsele elule ja on võimalusi siin kokku leppida. Läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimise üle on Narva elektrijaamades peetud alates eelmise aasta oktoobrist. Elektrijaamade andmeil oli jaamades töötavate ametiühingu liikmete keskmine kuupalk eelmisel aastal 1320 eurot. Uudistele Jüri Nikolajev Narva. Energiaportaal energiaturg poee tegi täna kokkuvõtteid kahest esimesest avatud elektriturukuust. Uku toom käis kohal. Portaal energiaturg on muutunud elektriostjate seas väga populaarseks. Portaali tegevjuht Moonika Kukke on rahul. No meie portaali on hinnavõrdluse eesmärgil kasutanud tänaseks viie kuu jooksul üle 400000, eriti aktiivne oli see loomulikult aasta lõpus, aga ka praegu 500 600 kuni 1000 tarbijat päevas käib meie lehel hindu võrdlemas. Monika Kuke peab arvukat kasutajate hulka tegelikult loomulikuks. Mis on kõige parem, on see, et kõik pakkumised on ühes kohas ja need on võrreldavad. Praegu on meil võrdluses näiteks 12 müüa paketid, et 12 veebilehte läbi käia. Et see on nagu aja suhtes mõistlik ja samuti siis saab ka hea ülevaate. Kuidas võtta siis kokku avatud elektrituru esimesed kaks kuud? Esimesed kaks kuud näitab seda, et börsihind on olnud siiamaani odavam kui fikseeritud hinnaga paketid, ehk et kui 80 protsenti lepingutest on fikseeritud hinnaga lepinguid, siis nemad kasvatavad kallimat elektrienergiat. Teine asi on üldteenuse hinna, ütleme, saime teada, palju son ja käärid on päris suured ja üldteenus on kallim kui börsihind. Samuti teeme seda palju, vahetas tarbijatest, ütlesime jätk, mis on üheksa protsenti. Ja praegu ei ole uusi müüjaid veel turule tulnud. Samas olemasolevad müüjad osa neist muudab päris tihti oma pakette. Ja selles vallas laiendab nüüd ka portaal oma tegevust. Tänasest on lisaks hinnapakettide võrdlemisele inimestel võimalik sõlmida elektrileping otseportaalis, milliseid aktiivsust Monika kuke selles vallas loodab? No kuna me just praegu tõstsime alles lepingu sõlmimise võimaluse, siis avaliku veebi ehk et tänasest olles avaneb ja praegu on kaks müüjat sõlminud koostöölepingud siis me oleme alles teekonna alguses, et saada kõik müüjad oma portaali ja tarbijatel oleks täielik valike vabadustele ühes kohas mugavalt kõik teenuselt ära. Küll, aga ma tahaks seda, et Euroopa Liidu keskmine 10 protsenti tarbijaid, kes üldse vahetab müüjat, oleks Eestis suurem. Ja Kuke sõnul on kõik väga lihtne. Kui logite meie veebisisse, siis te näete, mis on kõige odavam hind ja paar hiireklikki ja teil on leping olemas, et nii lihtne see ongi. Ning portaal on alustamas veel ühte kampaaniat pikalt avatud elektrituruga toimetanud riikides nagu Suurbritannia, Holland või Belgia on ennast tõestanud tarbijate elektrimüüja vahetus. Kampaaniat, kus tarbijad otsivad ühiselt parimat elektripakkumist tarbijad koonduvad, saavad elektrimüüjatelt hea pakkumise ja säästavad raha. Nüüd kutsub energiaturg tarbijaid üles tegema seda ka Eestis. Välisuudistest teeb ülevaate Kristi Sobak. Hiina rõhus rahu säilitamisele Korea poolsaarel, vastates nii Põhja-Koreale, mis tühistas Lõuna-Koreas aga sõlmitud mittekallaletungi lepingu. Põhja-Korea ainus suurem liitlane Hiina teatas, et kõik pooled peaksid jätkama läbirääkimisi ja hoiduma olukorra edasisest halvenemisest. Pyongyangi ärritas ÜRO Julgeolekunõukogu otsus pärast Põhja-Korea veebruarikuist tuumakatsetust karmistada sanktsioone riigi vastu. Muuhulgas seatakse lisapiiranguid Põhja-Korea rahaülekannetele ning karmistatakse tarbekaupade väljaveopiiranguid. Poliitikavaatlejate hinnangul ei avalda rahvusvahelised sanktsioonid Põhja-Koreas aga erilist mõju. Vaatlejad nendivad, et panganduses ja kaubavahetuses on Põhja-Korea põhipartner Peking ja kuni Hiina sanktsioone järgi pole neil ka mõju. Viimase resolutsiooni vastuvõtmisel Hiina siiski osales ja ühe analüütiku sõnul on nüüd huvitav jälgida, kas Peking ka tegelikult kokkulepet täidab. Allkiri resolutsioonile vaid formaalne. Egiptuse majandus on pikaks veninud rahutuste tõttu sattunud pankroti servale ja ootab rahvusvaheliselt valuutafondilt lähinädalatel päästvat laenu, kirjutab Dagens Nyheter. Töötan hinnanguliselt 25 kuni 30 protsenti tööealistest inimestest ning allpool vaesuspiiri elab kolmandik rahvast. Rikkust, egiptuse laenukõnelused valuutafondiga kestavad juba üle aasta. Egiptuses on praegu keeruline olukord Port Saidi linnas, kus lasti täna hommikul maha testija. Jalgpallirahutuste tõttu andsid võimud linna politsei peakorter. Ta oli sõjaväekaitse alla. Sõjavägi on Suessi kanaliäärses rahutus linnas tänavatel olnud alates jaanuari lõpust, kui seal puhkesid vägivaldsed protestid seoses 21 inimese surmamõistmisega jalgpallirahutustes osalemise eest. Homme avaldab kohus, mis julgeoleku kaalutlustel koguneb pealinnas Kairos ülejäänud 52 süüaluse kohtuotsused. Moskva politsei vahistas tosinkond aktivisti, kes nõudsid naistepäev päeval Venemaa vanglateenistuse peamaja ees punkansambli Pussy Riot Läti liikmete vabastamist. Umbes 50 meeleavaldajat seisis üksteisest lahus, et ei oleks vaja taotleda ametlikku luba, mis vene seaduste kohaselt on vajalik mis tahes protesti jaoks, kuhu koguneb enam kui üks inimene. Protestijate hulgas oli ka apellatsiooni alusel vabastatud bussirajati liige Jekaterina sammutsejevitš, kes kandis loosungit vabadus bussi rajatile. Ja tagasi Eestisse, Taebla, see oli teile kuus nelja ühineva vallavolikogud, kes otsustasid kindlalt liitumisega edasi minna. Ivar Soopan räägib lähemalt. Nõva, Oru Risti ja Taebla valdade volikogud tulid Tarblasse kokku, et läbi arutada ühinemislepingu rahvaküsitluse kord. Volikogud olid ühisel meelel ja otsustati, et ühinemisleping ja selle lisad pannakse avalikuks aruteluks, selgitab läbirääkimiste juhtkomisjoni esimees, Nõva vallavanem Aldo Tamm. Meelsus oli, kuidas öelda, selline tööaldis huvituv, üllatavalt meeldiv, rahulik, sõbralik õhkkond oli, ja meelsust näitas ka see, et kõik volikogud otsustasid ühe nii-öelda häälseltmeelselt, et ühinemisläbirääkimisi, et ka jätkata ja siis ühinemisleping koos lisadega suunata avalikule arutelule ja võeti ka vastu kõigi poolt määrus siis rahvaküsitluse korra kohta, millal see tuleb. Rahvaküsitlus tuleb viiendal kuni seitsmenda aprillini, et kõikidel viiakse läbi üheaegselt. Järgmisest nädalast algab siis ühinemislepingu ja sellega seotud materjalide avalikustamine pannakse üles valdade veebilehtedel ja, ja avalikes kohtades ja saadetakse ka postiga kõikidele valla elanikele need materjalid koju ja praegu koostatakse ka sellist ühinemisajale, aitäh. Ka see läheb nende materjalidega koos koju ja alates 18.-st algavad rahva koos. Igas vallas on vähemalt üks selline suurem rahvakoosolek, kuhu kogunevad ka teiste valdade esindajad, juhtkomisjoni liikmed või keegi veel, aga tõenäoliselt peetakse ka veel täiendavaid rahvakoosolekuid siin valdade siseselt asustatud punktides. Kas on juba ka jõutud konsensusele, et mis saab nimeks valla nimeks? Eile jäi ikkagi Põhja-Läänemaa, et hetkel nagu selles osas ei olnud täpsustusi, aga kolm nädalat on võimalik ka oma ettepanekuid veel esitada ja viimane tärmin on viies aprill. 12 päeval kui siis oma, kas ettepanekuid või vastuväiteid ametlikult esitada. Ivar Soopan, Haapsalu. Lavastaja Aarne Mikk on 60 aastat oma elust pühendanud Estoniale. Rahvusooper tähistab tänavu sügisel maja sajandat aastapäeva ning nii pühendas lavastaja ooperimajale ka raamatu. Estonia tõusmine tuhast räägib teatrimaja 10-st kõige raskemast aastast. Mari Rebane räägib lähemalt. Aarne Mikk meenutas raamatut esitledes, kuidas 2007. aasta aprillirahutuste ajal, kui Estonia aknad sisse loobiti ja üle tee asuv Sakala keskus oli uusehitis eel rusudeks lammutatud, said aru, mida võisid tunda taanlased 1944. aasta märtsipommitamise ajal ja järel. Estonia tõusmine tuhast räägibki neist 10-st kõige raskemast aastast, kui ma rusudes taas üles ehitati ja laval etendus anti esialgu vuhiseva tuule ja ajutiste ehituslahenduste kiuste. Raamat toetub arhiivimaterjalidele aga toonastest taanlaste mälestustele ning Arnemiku isiklikule kogemusele, kes ikka veel lõplikult vanimate majas 1952. aastal tööd alustas. Seda maja pärast pommitamist taheti väga kiiresti ehitada uuesti üles, et kaoks ära nisugune. Häbi, et me oleme puruks pommitanud, aga reaalne elu tekitas palju rohkem küsimusi ja seda maja ehitati viis aastat kauem. Taanis oli kuigi väliselt jäi mulje, et kõikunud okei, kõik on valmis. Aga, aga see oli üks suur protsess, kuidas maja lõpuks ikkagi käima läks? Raamatus on 118 fotot ja illustratsiooni, millest paljusid pole varem avaldatud. Teiste seas on Valli Lember Bogatkina 1950. aastal valge saali jaoks valminud pannoo, mida kunstnik Stalini surma järel ümber pidi tegema ja mis ligi 10 aastat tagasi ooperimaja remondi tõttu kunstimuuseumisse viidi. Kunstnik ütleb, et tema jaoks oli pannoo raamatust leidmine suur rõõm. Rääkimata sellest, et Estonia on Valli Lember Bogatkina elus alati väga suurt osa mänginud. Mina olen ooperi häll või kuidas seda õigesti öelda. Ma armastan klassikalist muusikat ja kõige rohkem armastan ooperimuusikat. Ja kõige toredam on see, kas te teate, kui ma seda Panootsin tegin, siis ei olnud siin seda eraldi saali, kus oleks meie näitlejaid. Lavale-laulan enda asemel. Ja spordisõna mõttes teeb nüüd ülevaate Juhan Kilumets. Rahvusvaheline kergejõustikuliit teatas kuue sportlase nimed, kelle 2005. aasta Helsingi maailmameistrivõistlustel antud dopinguproovid osutusid kordusanalüüsi käigus positiivseks. Nimekirjas on vasaraheites kulla ja hõbeda võitnud valgevenelased Ivan Tihhon ja Vadim Deviad. Dowski keelatud aineid leiti ka Valgevene kuulitõukaja Nadežda ostab Chucki Jaan treimis niivitši ning Venemaa vasaraheitja Olga Kuzenkova ja kaugushüppaja Tatjana ootava proovidest. Täna alanud ujumise Balti maavõistlusel parandas Ralph tribunud soov juunioride Eesti rekordit 100 meetri seliliujumises enam kui nelja kümnendikuga tribunud soovi. Kommentaar. Noh, jällegi suur üllatus natukese, et ma ei oska nii palju, tuleb parandust ja tundsin ennast päris hästi, et jõudsin seda viimast syydegendaks teistpoolt ujuda pärisesse muidugi lõppeli natuke raskelt esikoht läks, me oleme nüüd kaks võistlus täiesti alla võtnud ja selle pealt tulebki kiiruse alati natukese alla võtta ja enne seda me muidugi tegime natuke korralikult mahtu ja nüüd tulebki alla, tõstab kiirust, tahaks nagu ujuda lähemale aina selle olümpianormidele, et, et mida lähemale ja lõpuks tänaseks on super, et eks me sinnapoole püüdlen sellel pikal rajal normidele aina lähemale ja lähemale. Soomes Lahtis toimunud kahevõistluse maailmakarikaetapil oli Han Hendrik Piho parima eestlasena 37.. Võistluse võitis sakslane Erik Frenzel, kellele järgnesid jaapanlased Akitavad Dave ja Tai Heikaato. Han Hendrik Piho kaotas frentselile kahe minuti ja 50 sekundiga kail Piho lõpetas 42.-na. Hüppevõistluse järel 28. olnud Kristjan Ilves langes 44.-ks. Karl-August Tiirmaa murdmaarajale ei startinud. Autoralli maailmameistrivõistluste etapil Mehhikos juhib nelja kiiruskatse järel norralane Mads Sesteri, kes edestab 1,4 sekundiga prantslast Sebastien Nožeeri. Mikko Hirvonen jääb kolmandana maha 8,9 sekundiga. Maanteeinfokeskus hoiatab, et Põhja-Eestisse jõudnud tihe lumesadu on muutnud Harju ja Lääne-Viru maakonna sõiduolud kohati väga halvaks. Liiklejatel palutakse arvestada teedel sajust tingitud libedusega ning varuda sihtpunkti jõudmiseks lisaaega. Prognooside kohaselt levib sajupilv Põhja-Eestist edasi Kesk-Eestisse ilmast teab pikemalt rääkida aga sünoptik Eva-Maria Sula. Soome kohalt kagusse liikuv madalrõhulohk võistleb meilegi täna õhtul esimeses pooles siinsel veidi lund ning hoiab lääne ja loodetuule rannikul. Puhangulise peale taandub madalrõhulohk piiri taha ning meie kohale tugevneb taas kõrgrõhuhari. Taevas selgineb, tuul pöördub hommikuks põhja neli kuni 10 meetrit sekundis. Külma tuleb öösel 10 kuni 16, kohati kuni 20 kraadi. Homse päeva veedame kõrgrõhuharjas, ilm on suurema sajuta ja mitmel pool ka päikesepaisteline. Mõõdukas põhja- ja kirdetuul ning külma on kolm kuni üheksa kraadi. Kõrgrõhkkond hoiab sajupilved eemal ka pühapäeval ja uue nädala esimestel tundidel. Ilm on vaikne ja suurema sajuta, kuid termomeetri näit langeb öösiti siin-seal miinus 20-st kraadist madalamale ning jääb miinuspoolele ka päeval. Aitäh. Selline sai reedese naistepäeva Päevakaja, mina, Liisu Lass. Ilusat õhtut ja kuulmiseni.