Kunstimüsteerium. Tere tulemast kunstiministeeriumisse. Tere, te kuulate saadet Kunstiministeerium, mina olen saatejuht Indrek Grigor. Eelmise aasta detsembri esimeses kunstiministeeriumis kõnelesid seoses Läti maalikunstinäitusega Jaumps Läti kunstimaastikust kuraator Peeter Talvistu ja maalikunstnik Peeter Krossman. Toonases vestluses jäid kõlama kaks teesi. Kõigepealt, et Läti kunst on maalikunst ja teiseks Läti kunstiväli on väga Riia keskne. 15. veebruaril anti Riias Läti kunstimuuseumi arsenalile näitusesaalis avatud nominentide näitusel kolmandat korda välja Läti kõige prestiižemaks kunstiauhinnaks kujunenud Burvitis Price. Nii tänavune nominentide näitus, mida kõigil huvilistel on võimalik külastada veel 11. aprillini kui ka kõigi eelmiste aastate nominente koondav surejooneline kataloog ühtlasi kummutavad kui ka kinnitavad neid kaht teesi. Esiteks ilmneb, et maalikesksus on pigem müüt. Samas aga, et Riiakesksus on veel oluliselt suurem, kui võiks arvata. Kunstiministeerium palus nii neid kaht klišeeliku küsimust kui Burvitses Price'i enesega seotud üldisemaid probleeme kommenteerima. Riias elava kunstimänedžeri Kaisa kahu. Tere, Kaisa kahu. Tere, Indrek Grigor, Kunstiministeerium tuli Riiga täna vaadata Burvitses Proysi näitus ja ma tahaks väikest sellist reaalselt kommentaari ja sa oled lasteaias kõige esimene Riias elav ja avalt eesti keelt sädelev kunstiväljaga seotud inimene, kes mul pähe tuli, kellel kellel võiks olla piisavalt fooniat, natukene seda Riia kohapealsed situatsiooni nagu kommenteerida. Mõned kuud tagasi eelmise aasta lõpus Tartus oli näitus Jaanus Lätti värskemaal Peeter Talvistu kureeris, siis meil oli ka kunstiministeeriumis Väike-saade, Läti kunstist, Läti maalist. Ja üks asi, millega ka tõdemus, millega me lõpetasime, oli nagu see probleem, et Läti kunst on hästi Riia-keskne. Ma vaatan selle aasta Burwitzise auhinna nominente siis need näitused nomineeritud näitused on kõik Riias toimunud nii palju, kui ma siit sellest kavast nagu aru saan, et kas emotsioon vastab tõele. Esiteks jah, et tänane, sa niimoodi mina esimesena kohe meelde tuli kunstiga seotud inimene eesti keelt räägib ja kommentaare ja nii edasi, aga eks ta tõsi on näha, et kõik tegelikult need inimesed, kes olid sellele Burvitise pool nominent häiritud, et kõik need näitused on toimunud viias, aga mis on huvitav, mis ma just täna hommikul ka veel lugesin üle Andrese kleidis, kas võitja, et tema tegi oma maalid kuskil maakohas nagu, et nagu ei maali mingi õliga krüliga, aga ta kasutab nagu näiteks mingit sinist savi, mingit süsi ja tuhka ja kriiti mingeid siukseid asju. Et ta töötas ka maal nagu kuskil oma maagaas hoopis, et, et noh, ma ei tea, näitus oli, seal oli Riias, aga aga see on nagu annab sellise nagu teise sellise mingi nüansi või ma ei oska öelda. Ehitis oli mul ka nagu niisugune favoriit oli, nagu niisugune tunne on see, kes võidab või peaks võitma, siis see on nagu eriline, et seal on nagu selline nagu metsik sihuke Bauer taga või ma ei oska öelda, et ta on niisugune suur mees maalähedane või, või et, et noh, et näitus on küll Riias ja hull, mingi see Burvitise auhinnatseremoonia, mingi punased vaibad ja mingid tohutud lilleseaded ja kõned ja mingid siuksed, et see kõik on Riia klemm selline, aga tegelikult noh, et õige inimene sai selle auhinna tegelikult noh, tööd isetehtud viiest eemal ja ehtsad ehedat maamaterjalile asjadega, ainult et see on päris põnev. Kui nagu kogu seda nominentide nimekirja vaadata või et noh, et kes näitusele nomineeritud on pärastpoole tulema selle juurde, kuidas nad sinna nomineeriti. Aga kui ei kliitilisest makseid, siis teisi nominente vaatasin, mul hakkas nagu silma selline võrdlemisi lai nagu diasporaa. Ühelt poolt ma nagu idaneb justkui ette, kõik oleks väga Riia-keskne. Aga samas mulle tegelikult nagu meeldib see Läti nii-öelda kaasaegse kunstiväli tundub palju laiem, et mulle tundub, et Eesti kaasaegse kunstiväli on väga julmalt selline. Ühe põlvkonna keskne Crichalmanis on vist enamvähem nagu ainus, kes seda sellise Eesti peavoolustandardite järgi kvalifitseeruks nagu et Hartley mida me hetkel nagu populaarsed teeme. Iseloomulik on muidugi see, et Kim valis järgmist Veneetsia biennaali projekti, siis Salmon on seal sees on ja Eesti poolt läheb Tenes parkas, kes töötab samamoodi sellise kontseptuaalse ruumiga ja teeb ka sinna väga konkreetselt sellise ruumipõhise töö. Et kas põrvitzis brike oma nagu nende nominentide valikut, kas see on nagu ka selline päde peegeldus sellest, mis siis ikkagi nagu kunstiväljal toimuvad. Kas selline laiahaardelisus on nagu kogu Läti kunstiväljale omane sellele tänapäevase kunsti peavoolule või suudab Burwitzis press siiski nagu selle noh, sellised põlvkondliku ühenduse või sellise ka mingi statistilise koondpildi nagu anda ja kuivõrd ta seda kannab, kuidas sulle tundub, kas purstis brois jätab midagi väga välja? Sellega minu arust täpselt ongi niimoodi, et koos selle näitusega nad andsid nad välja päris sellise mahuka kataloogi, kus on siis sees kõik need, kes on nominent leitud ja, ja võitnud ka ja nii edasi, et tegelikult seal on kõik enam-vähem läti kunstnikud, kes aktiivselt tegelevad, vähegi mingeid kontserteid kasutavad või midagi, et noh, kõik on nagu seal sees, et sul on jah, õigus, et, et see on päris huvitav, et sa seda nagu märkad, et siis mõtet, kui ma just siia nüüd tulin, istusin rehitamise stuudios Andre juustu, kui me tulime autoga, tulime siia, siis läti kriitik seal ta pudides tõi nagu just selle välja, et suhteliselt valik on nagu see, et tegelikult nagu Burvidis auhind nagu manifesteeru pärast seda, et need tööd ja kogu see värk on nagu noh, iga kahe aasta tagant antakse, et noh, et, et seal hea kunstniku ütleme kahe eelmise aasta selline aktiivne tegevus, aga tegelikult on vist reaalne olukord see, et need, kes välja valivad, et on ka näiteks kunstnikele tööd, on juba suhteliselt, mitte isegi kaks aastat tagasi. Nüüd ei olnud aga aga vist aastast 2002 lausa nomineeritakse ka selliseid asju ja foto ja tõesti installatsioon või mingid suured ja Fishersi maalida. Tegelikult see diasporaa nagu suhteliselt selline lai, et aga tegelikult ikkagi esindab kogu seda, mis toimub Läti kunstimaastikul, sest noh õnneks jah ei ole nagu seda, et, et see on väga nagu kitsas valdkonna ained, kes maalivad, et need on nomineeritud. Tule sellel käesoleval puritsi näitusel skulptuur üsna nagu domineeris ja ma saan aru, et see ei ole tingimata alati nii, aga kas hakkas sulle silma või mind rõõmustas, sest skulptuur väga huvitav ja Eestis on skulptuur traditsiooniliselt ka kogu aeg olnud kuidagi natukene nagu tahaplaanile, aga käesoleval täiesti traditsioonilist skulptuuri oli võrdlemisi palju modelleeritud töid oli palju. Ahsoo okei sulle ja niisugune asi nii-öelda, ma olen jälle nagu sihuke maali inimene on vaja seda üldse nagu ei näinud, et see on ilmselt ka nagu see kohaspetsiifiline asi, et kuidas see nagu näitust külastades välja näeb, sest tegelikult mul on tunne, et noh, need, kes olid nominent häiritud, et seal ei ole tegelikult, et skulptuur nii õudselt ei domineeri, aga, aga mis mulle jälle meeldib, et üldises kunstimaastikku sul seda kui omaettevorm on täitsa nagu olemas, kas sulle meeldib, et ei ole aineid maal, domineerib, et, et kas skulptuuri tehakse? Aga nüüd, tulles selle nomineerimissüsteemi juurde sisse, kus siis antakse välja üle aasta ja siis nende kahe nii-öelda nomineerimisaasta jooksul kehtestatud komisjon, kes külastab näituseid ja siis valib sealt siis nagu neid nominente siis kvartaalselt esitatakse pealkirjast aru saanud, kas mingi piiratud arv nominente või täpselt nii palju, kui komisjon leiab, et on vaja esitada ja ühelt poolt mulle nagu väga meeldib, sellepärast et ei ole nagu sellist pikka distantsi muidugi ise ütleme, esitades aasta lõpus käesoleva aasta misiganes preemiale mingeid nominente, siis hakkad mõtlema plaanide ette, et mis seal jaanuaris siis ikka nüüd nagu toimus. Et selles mõttes kvartaalne nomineerimine on, on minu meelest väga praktiline. Mulle meeldib see, et neil on suur komisjon, kellel on selline töö, sellega ongi nagu mingeid on gaseeritud komisjon ja selles nii-öelda lõpppuit ja valimisvoorus on kas nagu rahvusvaheline komisjoni liige, et rahvusvahel mõõda esindatud murrab nagu ka välja, et mul näiteks Eesti kontekstis Köhler Price meeldib just selle tõttu, et selle võidutöö valimise puhul on nagu rahvusvaheline komisjon, et selles mõttes mulle seal auhinna ülesehitus väga meeldib. Aga kui ma nagu viitasin sellele Riina-kesksusele, siis ühelt poolt. Ma olen ka siit ja sealt nagu kuulnud, kuidagi umbes ette heita ei komisjoni liikmetele tuvasta, kõiki näituseid ja nii ja naa, aga noh, see on ilmselt ka üks paratamatult külg, mis sealt käib nagu kogu selle protsessiga kaasa, aga et kui ma nüüd teen nagu etteheidet, et kõik on aga Riia keskne, mis ilmselt võib ka olla nagu pädev, siis kuidas sulle, kuivõrd sa oled ise ka galeriiga seotud, kuidas sulle tundub, kas nomineeritud pääsemine viitab ka nagu nende näituse toimumiskohtadel või noh, et kas see diasporaa nagu tundub sulle nagu pädev, et noh, et kui ma võtan natukenäitused, on toimunud nendes galeriides, et kas need on nagu Riia parimat galeriid või isegi mitte tingimata käesoleva aasta kontekstis, aga kuivõrd seal on mingit sellist poliitikat? See on jah, tegelikult hea küsimus, et ma lõpuni ei tea loomulikult seda vastust, aga, aga mul on ka, mis ma vaatasin näiteks, et kui on galerii alma näiteks, kellel on siis eelmisel aastal mingisugune kas kuuest seitsmest näitusest nelja kunstniku näitused siis nomineeritud või täiesti uskumatu, kuidas nagu mõnes galeriis dist tulevad rohkem kunstnikke mõnest siis nagu tuleb vähem, et näiteks saab Riia suurim galerii, mis on kõige vanem nagu liigas galerii, mis tegelikult ole niimoodi, ta ajuvabasid asju tee või talle jäi puudu mingi kontsert. Ma ei oska öelda, aga kas siin on nagu see küsimus, et mis on nagu kommertsvõi, mis on mingi kontsert või kas kontserdiga asjad on siis kommerts või vastupidi või ei ole, või see on jah, päris huvitav küsimus, aga, aga noh, see, mis sa välja tõid, Jaha, et kord kvartalis ka nagu otsivad ja hindavad ja neil on vist isegi selline aspekt, et kunstnikud, kes teevad nagu aktiivselt näituseid nagu välismaa, et nad ise nagu tuleks ja ütleks nagu nendele žüriiliikmetele, kas see on siis kuraatorist eimane või, või ma ei teagi kultuuriministrile päriselt ütleme, aga noh, tõesti kui kunstiga seotud nagu žüriiliikmetele või vastavale ringkonna. Kuulge näete, ma tegin seal seda, et noh, et kas siis inimesed näiteks lähevad ja reisivad ja vaatavad või midagi, et, et see on nagu selline ja liikumine ja sest noh, kui Eesti, kui hakata detsembris kokku tõmbama, et mis aasta käigus Alisson, päris raske selline ülesanne. Aga see galeriipõhine asi, et see ilmselt oleneb sellest, et mis konkreetsed kunstnikud nagu vastaval perioodil teevad, aga mingil määral minu arust koguse auhinna andmine ja kukkusesse Need on nagu näitab seda tegelikult, et kui väike see kõik on, sest noh, nii palju kui on aktiivseid kunstnikke ja kõik on nomineeritud varem või hiljem, okei, sa teed, mis sa teed halvasti või hästi, on varem või hiljem, sa oled üks nendest, ma tea, kaheksast 10-st või oled sa seisvas raamatus ja sellest räägitakse ja nii edasi, aga see on niisugune väike konnatiik või ma ei oska öelda, selles mõttes ma ka see on nagu sa ütlesid ka selle Köleri auhinna asjus, et see on väga nagu tervitatav tervislik, et tuuakse sisse ka mise ano, et kes on siis tegev nii Itaalias kui ka Venemaa, et, et seal on päris kõva sõna uraatorina, et tema on kaasatud ja päris mituteist imed, Burvidise auhinna üks pea justkui sponsoreid on ühe galerii omanik, kes siis on ise ka žüriis ja ei, ta nagu seda varianti, et tekib mingisugune, ma ei tea, mingi korruptsioon või mingid omad valivad omi või sest praegu on näiteks see on päris huvitav moment, et see aktsiaselts Alfor, kes tegeleb kasiinode mängusaalidega, siis tema juhtkonnas on inimene, kes siis kogub kunsti, kellele kuulub galerii ja see võidutöö eriti mitte seetõttu aga see võidutöö esimest korda näidati nagu tema galeriis ja tema ise nagu süüdis, et okei, et seal veel mingi kaheksa inimest veel žüriis, aga ei ole nagunii ekspert, aga noh, Lätis koguse sahkermahker on natuke niisugune nagu aktiivsem võib-olla, kui mingi Soomes või Eestis oleks, et ma täpselt ei tea, ekraan ja kuidas see kõik toimub, aga noh okei, et kui on tõesti väliseksperdid sees ja erinevad sõltumatud kuraatorid või loodetavasti see on nagu enam-vähem objektiivne pilt ja no mina ei oska, ma tunnen, tellides oli seekord see õige valik meile. Ma usun ka, et tähendab mingi selline suletuse väiksus on paratamatult see, see on ka nagu Eestis olemas ja mis kõige lihtsam ongi seda lihtsalt nagu tunnistada. Aga aitäh sulle, Kaisa, kaota. Te kuulasite Kunstiministeeriumi 15. veebruaril Läti kunstimuuseumi arsenalile näitusesaalis avatud puritis Price'i nominentide näitust kommenteeris Kaisa kahu. Küsimuse esitas Indrek Grigor. Kuulmiseni. Kunstiministeerium kuula, kordus ja neljapäeval kell.