Tänane keskne programm, riigita rahvas on taas indiaanlastest. Seekord tuleb juttu Mehhikos elavatest Sappoteekidest. Stuudios on Andrus Mölder ja Marje Lenk. Vihikus elavatest indiaanlastest oleme oma saates varemgi rääkinud. Jah, tõepoolest, me oleme kunagi oma saates rääkinud Mehhikos elavatest lauadest. See on siis see rahvas, keda kunagine tundsimasteekidena ja asteegid Sappoteegid, mis teegid, majad, need on siis need rahvad, kes on kunagi kõik omanud kõrgkultuur ja, ja kes siis on elanud ja elavad ka kaasajal Kesk-Ameerikas? Sappoteeki on küllaltki palju, räägitakse siis 800-st 1000-st kuni miljonist mõnel rahvastikuteadlased hindavad nende arvuga suuremaks kui üks miljon, aga jah, kusagil seal suurusjärgus see on. Ja see tähendab, et Mehhikos elab neid peaaegu 900000 ja USA-s on neid täna natukene enam kui 100000. Mehhikos elavad peamiselt kesk- ja lõunaosas, eeskätt Vaikse ookeaniäärsetel aladel, eriti HK osariigis ja, ja lisaks elavde neid siis üpris paljuga. Mehhiko pealinnas Mexicos, Mehhiko kogu elanikkond on enam kui 100 miljonit inimest ja ega nad seal Mehhikos selles mõttes välja ei paista. Aga selles Whaka osariigis. On Sappoteekid osatähtsus elanikkonnas suhteliselt kõrge. Sohaga osariik on üldse selline osariik, kus väga palju elab põlisrahvaid. Seal elab erinevaid indiaanirahvaid ja võib isegi öelda niimoodi, et üheski teises Mehhiko osariigis ei ole indiaanlasi täna nii suurel hulgal. Ma mõtlen protsentuaalselt nii suurel hulgal kui seda just nimelt seal ohaka osariigis. Sappoteetide loomulik iive Mehhikos on täna küllaltki kõrge, aga kokkuvõttes nende osatähtsus elanikkonnas siiski pidevalt väheneb. Ja põhjuseid on siin kaks. Esiteks Mehhiko mitte indiaanlastest elanikkonna loomulik iive on veel kõrgem kui seal Sappoteekidel. Mehhiko on täna ikkagi tõesti väga kõrge loomuliku iibe, ka maa. Ja ega see ei ole imekspandav. Ühest küljest on seal sündivus vägagi kõrge, see on katoliiklik maa, kus ei kasutata paljudes kohtades ka ei tunta eriti rasestumisvastaseid vahendeid. Aga teisest küljest, Mehhiko on täna siiski suhteliselt kõrgelt arenenud maa. Et mis siis, et tegemist on arengumaaga, on ta siiski suhteliselt heal järjel arengumaa. See aga tähendab, et suremus on mehikas suhteliselt madal. Ja see tingibki siis praegust tõesti loomulik iive Mehhikos on väga kõrge ja see tähendab, et Sappoteegid oma küllaltki kõrge loomuliku iibe, ka ei paista seal Mehhikos nii-öelda üldse silma ja nende osatähtsus väheneb. Millises USA osariigis Sappoteegid peamiselt elavad? USA-s elavad Sappoteegid peamiselt California osariigis kusjuures huvitav on see, et Californias elavad nad paljuski selle osariigi suuremates linnades. Nad elavad Los Angelesis, San Diegos ja San Franciscos. Nad on läinud Ameerikasse paremat elu otsima ja kusjuures USA-s ümberasumine see protsess toimub ka praegusele rajal. Pidevalt suureneb siis jah, USA-s, eeskätt Californias. Sappoteekide hulk, kust pärineb selle indiaani rahva nimi, Sappoteeki rahvusvaheliselt tuntud nimi pärineb vaatli keelest, pärineb siis just nimelt sellesama laua rahva keelest, kellest me oleme oma saates kunagi rääkinud. Ehk siis selle muistse nimega asteekide keelest ja see nimi tähendab Boote ala elanikud. Sapottedeks nimetatakse teatud sorti pehmeid söödavaid puuvilju ja, ja vot selles Whaga osariigis sedasorti puuvilju on küllaltki palju ja seetõttu siis jah, lauad nimetavad Sappoteeke nimega, mida saab tõlkida, kui saab poolte ala elanikud ja sellest tulenebki siis nimi, Sappoteegid. Aeg-ajalt arvatakse, et Sappoteekide nimi tähendab pilveinimesi või või taevast pärit inimesi. See on aga paraku ekslik arvamus. Tõepoolest Sappoteekide seas on rühm inimesi, kes ennast ise nimetavad niimoodi pilveinimesed aga Sappoteekida rahvusvaheliselt tuntud nimi ei ole sellega mitte kuidagi kooskõlas ega, ega mitte kuidagi lähedane. Zapateegid ise nimetavad ennast enamasti peena. Ma ei oska seda sõna õigesti hääldada, selle näiliselt lihtsa sõna hääldus on suhteliselt keeruline aga see näitab, et safateegid, omakeelne nimi erineb sellest rahvusvaheliselt tuntud nimest väga ja see Sappoteekid omakeelne nimi tähendab siis tõlkes inimesi. Sappoteegid elavad katoliiklikus Mehhikos ja kaasapoteegid ise on täna peamiselt katoliiklased aga nii nagu paljud teised indiaanirahvad niiga Sappoteegid ei ole täiel määral ära unustanud oma kunagisi uskumusi, oma kunagisi traditsioone. Ja, ja seetõttu on Sappoteekide seas küllalt palju selliseid inimesi, kes lisaks katoliitlikele traditsioonidele järgivad ka oma esivanemate uskumusi ja järgitakse ka siis erinevaid kombeid. Kusjuures üheks selliseks küllaltki laialt jälgitavaks kombeks on surnud põletamine koos väärisesemetega ja, ja see komme ei ole tänaseks päevaks tegelikult üldse mitte ära kadunud. See komme on osade Sappoteegile seas täna täiesti au sees. Kui nüüd rääkida Sappoteekide religioonist ammusel ajal siis nende kõige tähtsamaks jumaluseks oli vihma ja äikesejumal chio ja selle jumaluse nimi tähendaski Sappoteegi keeles välku, vihmasajud olid põllumajanduse seisukohast Sappoteekide jaoks väga olulised. Ja pole siis tõepoolest üldse imekspandav, et just nimelt see vihma ja äikesejumal Sappoteekide jaoks kõige tähtsam oli. Kusjuures Sapportekid uskumuse kohaselt oli ka chioga maailma looja, temal õis, nimelt päikese kuu tähed, maa, jõed, loomad, taimed, päeva ja aastaajad. Kusjuures müütide kohaselt toimus maailma loomine niiviisi, et Kaczyo lihtsalt hingas kogu selle maailma justkui siis iseendast välja. Ja Kotšio on ammustel aegadel Sappoteekide jaoks tõepoolest olnud väga tähtis seda jumalust kujutatud vägagi erinevates kohtades ja näiteks Sappoteekide kunagisel keraamika on see chia Justiks peamisi jumalusi, mida seal väga sageli kujutatakse kellegi käest. Sappoteekide peredes võim oli naiste või meeste käes. Enne hispaanlaste tulekut Sappoteekide jaoks mehed ja naised olid väga selgelt võrdsel positsioonil kuigi nad tegid erinevaid töid, kuigi need olid erinevad ülesanded. Aga Sappoteekide jaoks mehed ei olnud kindlasti mitte kuidagi naistest ei kõrgemal positsioonil ega nii-öelda rohkem hinnatud. Hispaania kolonistide tulemine tõi kaasa selle olukorra olulise muutumise. Katoliiklike hispaanlastel, kes sajandeid tagasi tänapäeva Mehhiko aladele saabusid, olid mehed siiski naistest oluliselt rohkem hinnatud. Nadolid oluliselt tähtsamad. Väga valdav enamus kõrgetest ametikohtadest oli täidetud ainult meeste poolt. Ja, ja see tõi sellise teatava muudatuse kaasaga Sappoteekide elukorraldusse. Ja, ja seetõttu siis tõesti mitmete sajandite jooksul. On ka Sappoteekide seas mehed olnud tähtsamal kohal, kui naised. Mehi on nagu rohkem hinnatud on leitud, et mehed on need, kes toovad perele elatise. Naiste roll on olnud justkui teisejärgulisem, kuigi loomulikult tegelikkuses kuidagi teisejärgulisem ei ole. Aga õnneks siin päris viimasel ajal on toimumas küllaltki järsk pööre Sappoteekile, naised on oma positsioone parandamas ja põhjus selleks on väga lihtne. Kui tõesti viimaste sajandite jooksul on eksisteerinud olukord, kus Sappoteekida mehed on käinud tööl teeninud dist ja naiste tööd-tegemised on olnud kodused, naised on kasvatanud lapsi, naised on hoolitsenud kodu eest siis viimastel aegadel on järjest enam Sappoteegi naisi ka tööle asunud ja tööle asunud siis ka nimelt palgatöölistena ja eeskätt siis kaasajal Sappoteegi naised töötavad õmblustööstuses ja, ja kuna ka õmblustööstuses naised teenivad raha ja lisaks õmblustööstusele naised on siis viimasel ajal järjest enam tegevad ka teenindussfääris siis see väga aidanud kaasa Sappoteekide naiste positsioonide paranemisele. Aga üldiselt on jätkuvalt niimoodi. Tüdrukuid hoitakse Sapporteekide seas mõnevõrra teistmoodi kui poisse, poisid saavad natukene vabamalt elada, tüdrukute elu on natukene rohkem kommitsetud. No näiteks on isegi selline olukord, et mõnel pool mõnedes Sappoteegi kogukondades, siis ei lubata kümneaastasest vanemaid Sappoteegi tüdrukuid üksi tänavatele jalutama. Kardetakse, et tüdrukutega võib tänaval midagi juhtuda. Mehhiko on täna kahjuks küllaltki kõrge kuritegevusega maa, seal pannakse toime väga erinevaid kuritegusid kusjuures ka näiteks naiste vägistamine ja vägistamine täiesti avalikes kohtades on küllaltki tavaline. Ja seetõttu jah, ei ole väga imekspandav, et siis Sappoteegid püüavad oma tütarlapsi kaitsta, kaitsta sellega, et nad üksi tänavatel ei liiguks. Aga teisest küljest selline piirang vähendaks nende tüdrukute mitte ainult et liikumisvabadust, aga vähendab apteegitüdrukute võimalust Endale sobiv mees leida. Ja, ja seetõttu osa Sappoteegi naisi on viimasel ajal hakanud sellele kombele vastu, väidavad, et see komme tüdrukute liikumisvabadust piirata. Ta ei ole siiski õige. Sappoteeke on peaaegu üks miljon, aga kui palju on Sapotigi keele kõnelejaid? Sappoteegi keele kõnelejaid arvatakse olevat umbes 500000. Enamus nendest kõnelejatest elavad oksaga osariigi kesk- ja idaosas. Enamus nendest oskab ka hispaania keelt, kuigi Sappoteekide seas on ka selliseid, kes oskavad hispaania keelt halvasti. Samuti on selliseid, kes hispaania keelt üldse ei oska. Sappoteegi keel ei ole tegelikult päris üks keel. Zapateegi keel on väga lähedaste keelte ühisnimetaja. Mõned keeleteadlased nimetavad neid erinevaid keeli dialektid, eks alamdialektideks, mõned räägivad täiesti erinevatest keeltest. Aga nii või teisiti neid Sappoteegi keeli on täna Mehhikos ametlikult tunnustatud umbes 60. Nii et vägagi suur hulk erinevaid dialekte ja alamdialekte, kus kusjuures need erinevad keeled erinevad üksteisest kohati väga märkimisväärselt erineb sõnavara, erinev hääldus, erineb kirjapilt, erinevad isegi reeglid. Sappoteegi keelte seas on ka selliseid dialekte, mis erinevad üksteisest nii suurel määral. Tõepoolest nende dialektide kasutajad üksteisest üldse aru ei saa. Zapategi keeled, kuuluvadoto Mange keelte hulka ja, ja siis sealt edasi Sappoteegi keelte harusse. Ja kaasajal on ilmselgelt Sappoteegi keele tottomange keelte kõige tuntumad keeled üldse. Asjaolu, et need Sappoteegi keeli täna nii palju on, on kahtlemata väga tõsine probleem sest see tähendab seda, et üksikult võttes nende erinevate dialekte alamdialekte kasutajaid on vägagi vähe. Kõige enam kõneldav variant Sappoteegi keelest on keel, mida kutsutakse maa kitsuse Sappoteegi keeleks. Seda räägitakse Vaikse ookeani väärsel tasandikul, luuakse osariigi lõunaosas. Aga sellelgi keelevariandil on täna vähem kui 100000 kõnelejat. Aga Zapateegi keelte hulgas on ka selliseid keeli, kus kõnelejaid on alla 20. On isegi selliseid keeli, kus kõnelejad on alla 10. Paratamatult Sappoteegi keelte hulk lähiajal on ilmselgelt vähenemas sest eeskätt nende keelte puhul, kus kõnelejaid on hästi vähe nende keelte puhul, siis need mõned on väga valdavalt väga vanad inimesed ja kui need inimesed eest ära surevad, siis lihtsalt ei ole Noori sama keele kõnelejaid peale tulemas. Seetõttu jah, Mehhikos arvatakse, et lähematel aastakümnetel võib-olla isegi pooled Sapporteegi keeled, pooled siis nendest 60-st keelest ilmselt hääbuvad. Täna ei ole tegelikult Sappoteegi keeltel välja töötatud ka sellist ühtset kirjakeelt kuigi mitmed nendest keeltest on olemas. Täna tähestik, on olemas oma ametlik kirjakeel, aga sellist ühtset Sappoteegi kirjakeelt kaasajaks loodud ei ole. Erinevate keelte kasutajad lihtsalt ei suuda kokku leppida, millisele keelele see ühtne kirjakeel peaks siis kõige enam sarnanema. Sappoteegi keeles on viis täishäälikut a i e o ja U ja 24 kaashäälikut. Meile tuntud tähtedest ei ole neil kasutusel näiteks F L tähte aga samas on nende tähestikus mitmeid selliseid tähti, mida eesti keeles ei ole nüüd sõnade järjekord nende lauses on üldjuhul öeldis alus sihitis. Küll aga on siis mõningaid lausetüüp leppe, mille puhul see sõnade järjekord on erinev. Esimesed märkmed Sappoteegi keelte kohta tehti Francis Khani ja dominikaani munkade poolt juba 16. sajandil. Samast tõsisemate uurimusteni Sappoteegi keelte osas jõuti alles 20. sajandil. Näiteks maa kitsuse Sappoteegi keeles kasutatav tähestik loodi alles 1900 viiekümnendatel aastatel. Kuidas hispaaniakeelne elanikkond suhtub Sapotigi keele kõnelejatesse? Mehhiko erinevates osades suhtutakse Sapportegi keelekasutamisse täna vägagi erinevalt sellesse samasse maa kitsasse Sappotei keelde ja selle kasutajatesse suhtuda ollakse suhteliselt rahulikult, sest et selles piirkonnas, kus seda keelt kõige enam kasutatakse Sappoteekid osatähtsust tõepoolest väga kõrge aga mõnel pool mujal, kus tegi keelekasutajaid, on väga vähe seal, siis hispaaniakeelsed mehitlased suhtuvad halvustavalt sellesse. Kui Sappoteegid siis oma keelt kasutavad. Nii ei saagi siis väita, tegid oleks oma emakeele kasutamisest negatiivsest suhtumisest vaba. Kuigi ametivõimude tasandil täna Mehhikos suhtutakse põlisrahvaste keelte Tomisse igati positiivselt seda püütakse lausa soosida soosida seadusandlikul tasemel ja väikese rahalise toega siis jah, tavainimeste seas paraku selline halvustav suhtumine indiaani keeltesse ei ole Mehhikost kahjuks veel mitte kusagile kadunud. Ega see ei ole ka imekspandav, sest Mehhiko on olnud riik, kus tegelikult väga pikka aega on põliselanikesse suhtutud halvustavat ja mitte ainult halvustavat, vaid indiaanlase on tegelikult püütud kas siis mehhiklaste sekka sulandada ja kusjuures neid on püütud sulandada hispaaniakeelsete mehhiklaste sekka. Ja väga pika aja vältel. Mehhiko koolides toimus õpe üksnes hispaania keeles. Põlisrahvaste keelte kasutamine sealsetes koolides oli rangelt keelatud. Loomulikult ei räägitud põlisrahvaste lastele ka midagi nende emakeelest ega kultuurist. Tõsisem pööre Mehhiko võimude poolt toimus 1900 üheksakümnendatel aastatel mil lausa muudeti oma suhtumist indiaanlastest ja neile hakatiga õigusi järk-järgult juurde on. 1900 üheksakümnendatel aastatel jõuti siis sellise olukorrani, kus saadi aru Tegelikuses. Mehhiko rahvaste paljusus on Mehhikos väga suur väärtus. See on väärtus, mida tuleb igati hoida, see on väärtus, mida tuleb igati soosida. Ja noh, lisaks sellele, et sisemaiselt ühest küljest saadi aru sellest väärtusest tas indiaani keelte olukorra paranemisele kaasa ka mõningane rahvusvaheline surve. Sest üldiselt, et on viimastel aastakümnetel ju kogu maailmas võetud suund sellele, et põliseid vähemusrahvaste keeli kaitsta, keeli edendada, selles vallas on vastu võetud mitmeid rahvusvahelisi revolutsioone. Põlisrahvaste õiguste kaitse vallas tegutsevad maailmas mitmesugused organisatsioonid. Ja ka Mehhikos on alates 1990.-test aastatest loodud riigi kaasabil mitmeid organisatsioone mille olulisteks ülesanneteks on põliselanike keele ja kultuuri kaitse ja isegi edendamine. 2003. aastal võeti Mehhikos vastu seadus, mis kaitseb põlisrahvaste keeli ja annab nendele keeltele teatavaid õigusi. Ja just selle seaduse alusel on siis kas Sappoteegi keel nüüd Mehhiko üks rahvuslik keel. Noh, nagu ma ütlesin, see keel ei ole tegelikult üks keel, see on paljude väga lähedaste keelte ühisnimetaja aga jah, siis selle nimetuse alla kuuluvad keeled on siis täna Mehhikos ka ametlikult rahvuslikud keeled. 2003. aastal vastuvõetud seadus annab Mehhikos põhimõtteliselt võimaluse luua kakskeelseid multikultuursed koole, kus osa õppetööst toimub hispaania keeles ja osa toimuks indiaani keeles. 10 aastat on seaduse vastuvõtmisest möödas. Mis on selle ajaga muutunud? Tegelikkuses kahjuks Mehhikos seni nende indiaanikeelsete koolide edendamisel väga kaugele jõutud ei ole ja kuigi seal üle miljoni lapse juba täna saab indiaanikeelset haridust, siis näiteks Sappoteegi keeltes hariduse andmine on täna siiski veel üsnagi tagasihoidlik. Põhimõtteliselt on võimalik Sappoteegi keeltena Mehhikos õppida, aga need mastaabid on täna kindlasti hoopis teistsugused, kui nad olema peaks. Samas viimaste aastate arengud näitavad, et see keeleõpe laieneb. Ja tahaks küll väga loota, et lähiaastatel jõutakse olukorrani, kus kõik Sappoteegi lapsed, kes tahavad oma esivanemate keelt õppida koolis seda ka saaksid teha. Zapateegi keelte puhul on viimastel aastatel välja antud ka erinevaid sõnastikke eeskätt siis hispaania ja inglise keele sõnastikke. On olemas mitmesuguseid õppematerjale paberkandjal ja, ja Sappoteegi keel täna olemas ka täiesti internetis. Mõnede dialektide kohta on ka internetis olemas õppematerjalid. Mõne dialekti kohta on olemas sõnastikud, sealhulgas Sappoteegi, hispaania, hispaania Sappoteegi keele sõnastikud. Ja internetist. Tundub, et Sappoteegi keelekasutus vaatamine järjest laieneb. Samas Vikipeediasse ei ole täna Sappoteegi keeled veel jõudnud, aga usun, et küll nad ka sinna lähiajal jõuavad. Sappoteegi keelt on võimalik täna õppida ka USA-s näiteks Kalifornias isegi tegutsevad täna. Ülikoolid pakuvad võimalust õppida Sappoteegi keelt suvistel kursustel kusjuures mitte mingitel sellistel lühiajalistel kursustel, aga vägagi pikkadele vägagi intensiivsematel kursustel ja öeldakse, et nende kursuste tase on tõepoolest vägagi kõrge. USA-s on täna organisatsioone, millel on huvi, et need USAsse rännanud Sappoteegid kes oma esivanemate keelt väga hästi ei oska et just nimelt need inimesed saaksid siis võimaluse oma esivanemate keel paremini selgeks õppida ja säilitada siis seeläbi nagu lihtsamini. Sappoteegi identiteet. Mehhikos on ka mitmeid Sappoteegi keesid raadioprogramme ja neid raadiosaateid tehakse erinevates dialektides. Regulaarsetel televisioonisaadete nii seni veel jõutud ei ole. Ja minu teada ei ole käesoleval ajal olemas ka Sapporteegikeelseid ajalehti ega ajakirju, kuigi omal ajal katseid on ka selles vallas tehtud. Aga üldiselt jah, on täna siis olukord selline, et mehhiko riik Sappoteegi keele kasutamist mitte kuidagi ei takista mitte kuidagi ei piira. Ja, ja seetõttu siis selle keele säilimine on tõesti Sappoteekide endi kätes. Muidugi natukene mõjutab olukorda asjaolu, et Sappoteekide haridustase Mehhikos on suhteliselt vilets ja, ja enamasti Sappoteekide majanduslik olukord vilets. Ja see, et haridustase on vilets, tähendab seda, et paljud Sappoteegid ei oska korralikult ka hispaania keelt ja sellises olukorras, kus hispaania keelt väga hästi osata. Loomulikult pööratakse peamist tähelepanu hispaania keele omandamisele ja paratamatult Sappoteegi keele selgeks saamine jääb tahaplaanile sest midagi ei ole teha. Mehhikos ei ole täna võimalik saada korralikku tööd, kui hispaania keelt ei oska. Sappoteekide ajaloo kohta võib kindlalt öelda, et neil on kuulsusrikas ajalugu. Me oleme oma saates rääkinud vägagi paljudest Indiaani rahvastest, kellel selline kuulsusrikas ajalugu puudub. Nüüd Sappoteegid on siinkohal küll täiesti erinev indiaani rahvas. Sappoteekide kunagine tsivilisatsioon kuulub Kesk-Ameerika kõrgkultuuride hulka. Sappoteekide ajalugu on vägagi värvikas. Üldiselt arvatakse, et esimesed Sappoteegid tulid oma nüüdsel asualale, jõuaks aga osariigi aladele siis umbes 3000 aastat tagasi põhja poolt kusjuures nad ei tõrjunud sellel uuel territooriumil siis varem elanud rahvaid välja. Nad asusid elama nende kõrvale, aga muutusid küllaltki kiiresti piirkonnas domineerivaks rahvaks. Sappoteekide tsivilisatsiooni kese oli oksaka orus. Seoksega org asub siis tänapäeva Mehhiko lõunaosas ja Sappoteekide kultuur on vähemasti 2500 aastat vana. Sappoteekide kultuuri kujunemises on ilmselgelt ka Holmeekidel olnud oma mõju. Olmeegid elasid suhteliselt Sappoteekide lähedal. Nad elasid Sappoteekidest põhja pool. Kui Sappoteegid elasid eeskätt Vaikse ookeaniäärsetel aladel, siis kolmeigid elasid põhja pool Atlandi ookeaniäärsetel aladel. Tolmeid Zapateegid olid ammustel aegadel teatavas läbikäimises, aga tänase päevani vaieldakse selle üle, milline see Holmeekide mõju siiski Sappoteekide kultuuri kujunemisele oli. Üldiselt on teada, et Solmeekide kultuur oli natukene varajasem kui Sappoteekide oma. See algas umbes 3500 aastat tagasi ja lõppes umbes 2400 aastat tagasi. See tähendab, tolmeegide kõrgkultuur lõppes üsna pea peale seda, kui Sappoteekide kõrgkultuur oli nii-öelda alanud. Nüüd Sappoteekide ajaloost üks tuntumaid linnu on mäetipus asetsenud Monte Albaan. Jah, loomulikult see linna nimi, monti Albaan ei ole Sappoteegi keelne. Selle nime on andnud linnale hispaaniakeelsed kolonistid. Ja see linn kannab sellist nime seetõttu, et linna kunagine ajalooline Sappoteegikeelne nimi on kahjuks teadmata. See Muntalbaan on tänaseni küllaltki hästi säilinud. Seal on vägagi palju väga erinevaid ehitisi, see on Mehhiko üks kõige tähtsamaid kultuurimälestisi üldse. Ja Monte Albaanias kuulub ka kaasajal siis Unesco maailmapärandi nimistusse. Monte Albany tähtsusele turismi jaoks aitab kaasa ka asjaolu, et see asub vägagi lähedal Vaksaka osariigikeskusele Vaksaka linnale. Monte Albaan oli kunagi põhiplaneeringult natukene suure y tähe moodi. Selle linna kunagine pindala võis olla isegi 2000 hektarit suur. Ja selle linna keskmes asus põhja-lõunasuunaline peaväljak, mille pikkus oli umbes 300 meetrit ja mille laius oli natukene enam kui 100 ja vähem kui 200 meetrit. Linna tähtsamad ehitised asusid selle linna peaväljaku ääres. Seal oli näiteks mitmeid astmikpüramiidikujulisi temp, pleid, mitmeid spordiväljakud, Sappoteegid nimelt olid kunagi tõsised pallimängu harrastajad, nii nagu ka mitmeid teised indiaanirahvad on olnud. Lisaks siis nendele templitele spordiväljakutele asus seal linnas ka observatoorium, ülikute lossid, tavainimeste elamud ja, ja palju palju muud. Kusjuures hoonete ehitamisel kasutati kive ja mürk selles linnas. Ühel pool säilinud linnamüür ja linnamüür oli vägagi tugev, väga suur, sest selle paksus oli kohati 20 meetrit ja selle kõrgus oli kohati üheksa meetrit. Molte Alboonis asunud hauakambrid olid kaunistatud tud seinamaalingutega. Nad olid kaetud suurte kiviplaatidega. Mõnda nendest hauakambritest on koguni võrreldud Egiptuse kõige rikkalike omate hauakambritega. Osa nendest kunagistest väärisesemetest asuvad siis täna erinevates muuseumites Mehhikos sele Monte Albany linna üks kõige tuntumaid objekte on ligikaudu 300 kivisse raiutud väänlevates poosides inimese kujutist. Kuna nad kujutavad tõesti väänlevaid inimesi, siis neid kujusid on hakatud nimetama tantsija, eks. Kuigi tegelikkuses tantsimisega nendel kujudel mingisugust pistmist ei ole, arvatakse hoopis, et seal kujutatakse siis surmaeelses agoonias sõjavange. Kusjuures võimalik, et neid sõjavange on siis eelnevalt piinatud ja seetõttu nad siis jah, valus seal nii-öelda vähendavad. Teise teooria kohaselt kujutavad need inimfiguurid aga Monte Albany enda sõdalasi, kes on hukkunud. Monte Albany linn oli kunagi Sappoteekida riigikeskus sellest linnast valitsejate piirkonda, mis hõlmas enamuse kaasaegse, jõuaks aga osa riigi territooriumist ja selle linna ajalugu on üpris pikk. See algas umbes 2400 või 2600 aastat tagasi ja kestis aastani 1521 välja. Enne Monte Albany linna rajamist olid Sappoteegis voksaga orus jaotunud kolme peamisesse gruppi. Need grupid elasid teineteisest natukene eraldi ja nende gruppide vahel asus eikellegimaa. Ja see eikellegimaa oli just nimelt see mägi, kus peal siis hiljem asusse Monte Albany linn. Nüüd täpsemalt teadmata põhjustel hakkasid umbes 2500 aastat tagasi inimesed Nendest kolmest piirkonnast lahkuma, mitte muidugi kõik, eeskätt hakati lahkuma siis nende piirkondade keskustest. Seal samal ajal hakkas aga järjest enam inimesi koonduma sellele eikellegimaale, mis asus nende kolme piirkonna keskel sellele mäealale. Ja sellise koondumisega pandi siis alus pilisemale Monte Albany asulale. Monte Albooni teatavaks probleemiks oli alguses vee puudus. Nimelt kuna ta asus mäe otsas sis seal ei olnud kergesti ligi pääsetavaid veekogusid ja see oli olnud ka ilmselgelt üks põhjus, miks siis varasemal ajal selle mäe otsas inimasustust ei olnud. Aga sedavõrd, kuidas Sappoteekide oskused täienesid sedavõrd siis oli võimalik ka seda mäepealset ala hakata veega varustama. Monte Albaan asub mäe platool merepinnast enam kui 1900 meetri kõrgusel. Aga teda ümbritseva oru põhjast asukse Monte Albaan ainult umbes 400 meetri kõrgusel. Nii et mitte siis väga kõrgel selle oru põhjast. Aga samas see mäeplatool on looduslike omaduste tõttu suhteliselt hästi kaitstav. Ja arvatakse, et tõenäoliselt selle piirkonna looduslikud olud oli oluline põhjus, miks inimesed sinna koonduma hakkasid, sest see võimaldas ennast võimaliku vaenlase eest paremini kaitsta. Ja lisaks looduslikule pinnamoele hakkasid Sappoteegid rajama sinnaga iseendi poolt erinevaid Astanguid ja nende Astangute rajamisega ja müüride rajamisega muudeti siis kindlustatus veelgi paremaks. Kui palju seal tol ajal inimesi elas. Umbes 2300 või 2200 aastat tagasi elas Montalbanist natukene üle 5000 inimese aga ühel hetkel hakkas selle linna elanikkond väga kiiresti kasvama. Ja paarisaja aastaga jõudis linna elanikkond enam kui 17000-ni. Mõnede teadlaste arvates võis aga linna elanikkond olla isegi 20000. Umbes 2000 aastat tagasi oli tegemist ühe kõige suurema linnaga üldse tollases Kesk-Ameerikas. Linna tippaegadel võis seal ajutiselt elada isegi 30000 inimest. Montalmani linna ümber koondunud Sappoteegi riik alustas oma laienemist umbes 2100 aastat tagasi. Ja selline suhteliselt kiire laienemine kestis enam kui 300 aastat. Laienemise käigus võeti enda valdusse muuhulgas ka alasid väljaspool voksaka orgu ja, ja see Sappoteekide riik muutus piirkonnas üheks kõige olulisemaks riigiks üldse. Montalbaan ise jäi piirkonna suurimaks linnaks ja seda kuni umbes aastani 700. Kõrvuti Monte Albaaniga oli Sappoteekidel teine vägagi oluline asula Mitla. Aga kui Monte Albaan oli selline sõjaline keskus, administratiivne keskus, siis mida oli rohkem selline religioosne keskus ja see asula oli ehitatud justkui nagu väravana inimeste maailmast, surnute maailm. Mikla oli asutatud juba ilmselt 2900 aastat tagasi. Kuni umbes 1000 aastat tagasi võtsid middle kontrollimisteegid, kui selle linna elanikkonna moodustasid jätkuvalt Sappoteegid. Mikla oli religioosne keskus ka siis, kui piirkonda jõudsid hispaanlastest kolonistid. Aga kuna see linn oli Sappoteekide jaoks religioosselt tähtis, siis kolonistid said aru, et selle linna säilitamine mõjub nende mõjuvõimu laienemisele halvasti ja seetõttu hispaanlastest kolonistid sisuliselt hävitasid selle linna praktiliselt maatasa. Ja osa siis selle linna ehitiste materjalidest kasutasid kolonistid hiljem oma ehitiste materjalina. Mikla linn iseenesest ei olnud väga suurlinna pindala oli umbes kaks ruutkilo meetrit ja ilmselt oli selle linna seega siis umbes 20 ruutkilomeetri suurune põllumajanduslik ala mille peamine eesmärk oli siis Mitla linna toiduainetega varustada. Sappoteekide riigi arengule aitas oluliselt kaasa asjaolu. Essovacsaka org oli vägagi hästi sobiv erineva põllumajandusliku tegevuse jaoks. Pinnas oli seal viljakas, seal ei esinenud omal ajal ka erosiooni, mis näiteks tänapäeval on seal piirkonnas küllaltki tõsine probleem. Kliima oli seal küllaltki hea ja näiteks väga hästi õnnestus seal maisi kasvatamine, kusjuures maisi oli võimalik kasvatada niiviisi, et aastast saadi mitu saaki. Ja kuna siis jah, see toiduga varustamine oli seal suhteliselt lihtne, siis pole ka ime, et Sappoteekida riik õitses, et selle Sappoteekide riigi elanikkond kasvas, kusjuures põllumajandusega tarbeks kasutati mitte ainult jõgede vett. Sappoteegid olid küllaltki osavad kanalite ehitajad ja põllumajanduse tarbeks kasutati haka siis kanalite süsteemi vett. Sappoteekide riigi puhul mängis olulist rolli ka asjaolu, et see oli suhteliselt tihedas läbikäimises asteekide riigiga. Tas teekide riik ei asunud Sappoteekidest üldse mitte väga kaugel Kesk-Mehhikos. Ja ju need erinevad rahvad siis nägid omavahelises läbikäimises kasu ja igal juhul on teada, et asteekide delegatsioonid käisid korduvalt Monte Albany linnas ja teisalt on teada asteekide pealinnas ehitustöödel kasutati jällegi muuhulgas ka Sappoteekide ehitusmeistreid. Arvatakse ka seda, et see asteekide Sappoteekid omavaheline läbikäimine tugevdas Sappoteekide positsioone voksaka orus. Kuna Steeke nähti siiski nii-öelda väga suure ja tugeva võimuga siis neid, kes olid asteekide poolel, kes said apteekidega hästi läbi nendesse, siis jah, teised rahvad suhtusid teatava sellise aukartusega. Nii nagu kõik riigid maailma ajaloos, mis ühel hetkel on läbi elanud oma tõusu elavad mingil hetkel läbi oma languse ja sama juhtus ka Sappoteekide kunagise riigiga. Alates kuuenda sajandi lõpust hakkas Sappoteekide mõjuvõim piirkonnas vähenema. Vallutatud piirkonnad muutusid algul järjest rohkem autonoomseteks, aga hiljem kujunesid neist välja omaette riigikesed, kusjuures need riigikesed omavahel konkureerisid ja sõdist pil. Umbes 1300 aastat tagasi hakkasid inimesed seni täpsemalt teadmata põhjustel Monte Albany linnast lahkuma ja asusid elama oksaka oru teistesse osadesse. Ühe võimaliku põhjusena on välja pakutud pikaajalist põuaperioodi, mis tegi selle seal asuva linna veega varustamise raskeks. 10.-ks sajandiks oli Monte Albaan valdavalt juba mahajäetud ning kunagine ühtne riik oli jagunenud paljudeks väikesteks, üksteisega konkureerivateks riigi kestaks. Kusjuures huvitav on see, et kuigi see Montalbaan jäeti maha, siis Sappoteegid seda linna ei hävi. Tänud selle maha jätmisega ei kaasnenud linna hävitamist. Zapapteekide tsivilisatsiooni allakäik käis aga üheskoos, mis teekide tsivilisatsiooni tugevnemisega, mis teegid, elasid samuti Sappoteekide lähedal. Ja võiks öelda isegi niimoodi, et mis teekide kõrgkultuur asendas mõnes mõttes Sappoteekide kõrgkultuuri. Enne Hispaania kolonistide kohale jõudmist kuulsid jõuaks AK oru mõned läänepoolsemad alad, kus elanikkonna põhiosa moodustasid Sappoteegid, mis teekide riigi koosseisu. Nii et jah, osa siis Sappoteekidest elas tol ajal, mis teekide võimu all, aga mis tekkida ja Sappoteekide vahel oliga vaenu. Ja kui asteegid asusid, mis teekidega konkureerima, mis teekide alasid vallutama siis Sappoteekidele sobis väga hästi. Aga taoline omavaheline mitmekülgne konkureerimine viis selleni, et Sappoteegid oli sunnitud sõdima ka apteekidega. Viimased lahingud Sappoteekide asteekide vahel toimusid ajavahemikus 1497 kuni 1502. Kuueteistkümnenda sajandi alguses saabusid piirkonda hispaanlastest kolonistid, kes siis 1523.-ks aastaks asteegid alistasid. Peale seda, kui Sappoteegid said teada, et kolonistid olid asteegid väga kiirelt alistanud andis Sappoteekide juht korralduse oma rahvale mitte astuda vastasseisu hispaanlastega. Ta lootis, et niiviisi õnnestub ehk sissetungijate ka kuidagi kokku leppida. Ja niiviisi ei pea siis jah, Sappoteegid alistuma sisse tungijatele. Kahjuks tema lootused jooksid tühja ja hispaanlased hakkasid Sappoteeke alistama ja aastaks 1527 ehk neli aastat peale asteekide alistamist olid siis hispaanlased väga valdavalt alistanud. Kas Sappoteegid? Vaatamata sellele, et Sappoteegid hispaanlastele kiiresti alla tõusid, Sappoteegid hispaanlaste vastu 16. sajandi teisel poolel siiski korduvalt üles ülestõusud, ei jõudnud paraku siiski mitte kusagile väiksemaid vastu ja oli ka hilisematel sajanditel, aga ka need suruti hispaanlaste poolt kõik jõuga maha. Peale hispaanlastest kolonistide saabumist vähenes Sappoteekide arv väga väikese ajaga väga ulatuslikult. Sajakonna aastaga vähenes Sappoteekide arv umbes kaheksa protsendini sellest, mis ta oli olnud. Nii et kui arvatakse, et Sappoteeke oli üle 400 või isegi üle 500000 siis jah, sajakonna aastaga oli Sappoteeke juba vähem kui 40000. Nii nagu paljude teiste indiaanirahvaste puhul oli ka Sappoteekida rahva arvukuse vähenemises mitmeid erinevaid põhjuseid. No ühest küljest hukkus Sappoteeke sõjategevuses aga sõjategevusest veelgi olulisem põhjus on erinevad haigused, eeskätt rõuged ja leetrid. 1810. aastal kuulutati esimest korda välja Mehhiko iseseisvus. Võitlus Hispaaniast lahkulöömisega kestis 1821. aastani, mil Hispaania tunnustas mähiku iseseisvust. Ja Sned sõjalised konfliktid seal Mehhikos mõjutasid vägagi tugevasti ka Sappoteekide elu. Sappoteegid üldiselt olid uue Mehhiko riigi poolt, mitte hispaanlaste poolt, sest hispaanlaste koloniaalvõim ei olnud neile mitte midagi positiivset andnud. Mehhiko ja Sappoteekida hilisem ajalugu 19. sajandil on seotud ilmselt kõige tuntuma Sappoteegiga. Ka ilmselt ajaloost võib olla ühe kõige duma Mehhiko riigi presidendiga. Sele mehe nimi on siis Benito haares. Ta elas aastatel 1806 kuni 1872 talijurist ja poliitik ning ajavahemikust 1858 kuni 1872 korduvalt Mehhiko president. Benito haares on ainus puhastverd indiaanlane, kes on kunagi olnud Mehhiko president. Ta on pärit Vaksaka orust. Tema mõlemad vanemad olid Sappoteegid ja üldiselt on see mees läinud ajalukku kui tõsiste demokraatlike uuenduste ellu viia. Teda peetakse Mehhiko ajaloo üheks kõige edumeelsemaks presidendiks üldse. Ta püüdis muuhulgas parandada ka Mehhiko indiaanlaste olukorda ja näiteks püüdis ka vähendada Mehhikos katoliku kiriku hõimu. Tänasel päeval on Benito haaresele Mehhikos püstitatud mitmeid ja mitmeid monumente. Öeldakse isegi niimoodi, et Benito haares on mehiklastele sama, mis oli Abraham Lincolni ameeriklastele. Ja see omaaegne suur mees oli siis rahvuselt Sappoteek. Nii et kunagine kõrgkultuurikandja, Sappoteegi rahvas on siis ka viimastel sajanditel suutnud ennast maailmas läbi üksikisikute näidata, milliseks võib kujuneda Sappoteekide tulevik? Mulle tundub, et Sappoteegid rahvana ilmselt lähiaastakümnetel jäävad püsima. Esiteks on Sappoteekid arv suhteliselt suur. Teiseks on Sappoteekide seas siiski küllalt palju neid, kes oskavad Sappoteegi keelt. Kolmandaks on positiivne see, et Mehhikos on võimalik Sappoteegi keelt, mida ma usun, et see Sappoteegi keeleõpe laieneb järjest? Jah, muidugi, Mehhikos on Sappoteegid küllaltki vähetähtis rahvas aga samas tuleb arvestada, et oma peamises piirkonnas oksaaga orus on nende osatähtsus siiski suhteliselt suur ja kui nad oma peamise piirkonna suudavad säilitada, siis loodetavasti nad ei sulandu ka täielikult sele, mitte indiaanlastest mehhiko elanikkonna sissekokkuvõttes. Võib öelda, et Sappoteekide tulevikule ei mõtle ma kindlasti mustades värvides. Mehhikos on palju teisi indiaanirahvaid, kelle saatus on tunduvalt rohkem kaalukausil kui Sappoteegida. Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas. Saate tegid Andrus Mölder ja Marje Lenk.