Tänane keskne programm, riigita rahvas on taas indiaanlastest. Seekord tuleb juttu USAs elavatest Chirac, kiidest. Saate tegid Andrus Mölder ja Marje Lenk. Tšilogiisid peetakse üheks USA suurimaks indiaanirahvaks ja vahelongatcherlogiisid nimetatud USA kõige suuremaks indiaanirahvaks. Kuidas siis tegelikult on? Sellele küsimusele on vastata üpris keeruline. Täna kolme ametlikult tunnustatud Sherlocki hõimu kuulub peaaegu 330000 inimest neist kesksesse suurimasse hõimupeaaegu 300000 idapoolses sõimu umbes 14000 või natukene enam. Ja Kiido ahi hõimu ka natukene üle 14000 inimese see 330000 tegelikult ei tähenda seda, et need kõik on chero giid. Nendest kolmest hõimust ühele hõimule on määratud see nii, et sinna hõimu võib kuuluda inimene, kes siis vereliini pidi vähemalt ühe neljandiku osas on okei ehk siis kelle üks vanavanematest vähemasti on olnud tseroki. Ühel nendest hõimudest on aga selline kvoot, et sinna võib kuuluda inimene, kellel vähemalt ühe kuueteistkümnendiku osas esivanematest on tserogiisid kolmandal hõimul sellel kõige suuremal hõimul Zerokinationil. Sellel ei ole üldse määratletud tegelikult täpselt seda, kes võib sinna hõimu kuuluda. Kusjuures mis on veel huvitav, USA-s on terve rida inimesi, terve rida inimgruppe, kes tahaksid keskvõim, tunnustaks neid ametlikku chero kiidena, aga need kolm tunnustatud hõimu ei taha seda mitt. Nad ütlevad, et need grupid, kes siis tahavad, et neid tunnustatakse, neil ei ole tegelikult serotiidega suurt midagi ühist. Et pigem nad tahavad saada siis mingisuguseid hüvesid, mida ametlik tunnustamine võib endaga kaasa tuua ja ka näiteks sellesama tserokineysseni sellest suurimaid Sherokkide hõimu juhtkond ütleb, et tänasel päeval see hõim ei koosne ainult mitte Cherokiidest vaid see on pigem selline ühiste huvidega inimeste grupp. Nii et kui me oleme oma saates rääkinud nahodest jätanud neid USA suurimaks indiaanirahvaks, siis ega me tegelikult väga eksinud ei ole. Nahode puhul on siiski suhteliselt suur hulk inimesi, kelle esivanematest valdav enamus ongi olnud Navahhod. Aga cherokeede puhul jah, see nii ei ole, nii et noh, puhtaks irokeesid on üldse suhteliselt vähe. Aga jah, kui me räägime ametlikult tunnustatud hõimudest, siis tõepoolest zero giid on suurim ametlikult tunnustatud indiaanirahvaste rühm USA-s. See indiaani rahvas täna elab kahes teineteisest üsna tublisti eraldatud alal. Nad elavad siis täna kahes osariigis peamiselt elavad Põhja-Carolina ja Oklahoma osariigis. Nende osariikide vahel on koguni mitu erinevat osariiki, aga täna niimoodi teineteisest eemal elavat, see on ajaloo vintsutuste tulemus. Oklahoma osariigis elab siis kaks hõimu, elab see suurimise põhihõim, elab Kiidovachi hõim aga siis idapoolne hõim elab Põhja-Carolina osariigis. Chero giid on rahvas, kellel Oklahomas ei ole klassikalises mõistes reservaati kuigi tserokinationi jurisdiktsiooni alla kuulub 14 maakonda. Need 14 maakonda ei moodusta klassikalises mõttes föderaalset indiaani reservaati. Me teame, et täna väga paljud USA-s ametlikult tunnustatud indiaanirahvad elavad föderaalsetes indiaani reservaatides aga chero giid on siin erandiks vähemasti Oklahoma osariigis. Neil jah, reservaati ei ole. See aga ei tähenda seda, et nendes maakondades ei oleks neil teatavaid eriõigusi. Omal ajal elas rahvas vägagi laialdasel alal tänapäeva mitmete erinevate osariikide territooriumil Põhja- ja Lõuna-Carolina territooriumil Tennessee osariigi territooriumil Georgia osariigi territooriumil. Nii et valgetega kokkupuutealguses kiin indiaanlaste asuala oli enam kui 100000 ruutkilomeetrit suur umbes kahe ja poole Eesti suurune. Nüüd seda, kui palju neid indiaanlasi täpselt oli, see ei ole teada. Selle arvu osas on väga erinevaid hinnanguid. Kusjuures tundub nii, et need, kes tahavad näidata valgete kolonistide metsikusi, mis cherokeede peal toime pandi, võimalikult väiksena. Need räägivad tserokkide kunagisest arvust võimalikult väikse numbrina ja need, kes siis tahavad, näidates valgete kolonistide kuritegusid üpris suurena. Need siis räägivad, täitsa irokeesid oli palju enam. Ja ja tõepoolest, meil siin saates ei ole põhjust välja öelda ühtegi kindlat numbrit, kui palju neid tseroc indiaanlasi valgetega kokkupuute hetkel siis olla võis, kui palju on tänapäeval chero kiigele kõnelejaid? Tseroki keele kõnelejaid on üpris vähe. Neid on vähem kui 20000 inimest. Kui me ütlesime, et umbes 330000 on kolme ametlikult tunnustatud hõimu liikmeid siis tõepoolest nendest hõimu liikmetest vaid üpris tühine osa. Täna kasutavad oma esivanemate keelt. Enamus chero kiisid on täna kristlased kuid on ka neid inimesi, kes järgivad oma traditsioonilisi uskumusi. Lisaks on siis kolmas grupp inimesi, kes ühest küljest on justkui kristlased aga teisest küljest järgivad jätkuvalt ka oma esivanemate traditsioonilisi uskumusi. Tseroki rahvad kuuluvad irokeesid rahvaste hulka, ülejäänud irokeesid rahvad elavad hoopis kaugel põhja pool suure järvistu piirkonnas. Ja täna üldiselt arvatakse, et Kaczerogiid elasid kunagi ammustel aegadel hoopis kaugemal põhjas, sealsamas suure järvistu piirkonnas. Aga rändasid siis jah, ühel hetkel hoopis kaugemale lõuna poole ja eraldusid sellega siis teistest rahvastest. Nii nagu mitmete teiste indiaanirahvaste juures ka chero kiidel olid naised mõnes mõttes tähtsamad kui mehed. Vara näiteks kuulus valdavalt naistele, pärimine toimus naisliini pidi. Kui lapsed sündisid, siis sündisid nad ema klanni, mitte isa klanni ja ka näiteks perekonnad elasid just nimelt naise sugulaste läheduses, mitte aga mehe sugulaste läheduses. Ja see naise sugulaste läheduses elamine tähendas siis muuhulgas ka seda, et vajadusel siis need naise sugulased aitasid seda perekonda, kusjuures noisse tähtsustamine on seda huvitavam, et tegelikult Lewis veel enne üheksateistkümnendat sajandit Sherokkide seas ka polügoon on ja kusjuures polügoon esines siis mõlemat pidi. Oli mehi, kellel oli mitmeid naisi, oli naisi, kellel oli mitmeid mehi. Kui nad Sherlockit pidasid tähtsamaks emaliini, siis pikka aega ei võetud neid lapsi, kelle isa oli Cheroki, aga ema ei olnud okei, näiteks oli valge kolonist, neid ei võetud Sherlocki ühiskonda omaks. Aga 1825. aastal võttis Cherokkide nõukogu vastu otsuse, mille kohaselt olid täieõiguslikud giid ka need, kelle emad ei olnud giid. Ja, ja kui me siin enne rääkisime, et viimastel aastatel on olnud probleeme siis nende segavereliste chero giide tunnustamisega siis selle tunnustamise pooldajad on muuhulgas rõhunud ka sellele 1825. aasta otsusele, mille kohaselt siis jah, see emaliin ja isaliin võrdsustati. Chirokkide ajalugu on olnud väga sündmusterohke ja. Sünge Cherokid on ajaloo käigus valgete kolonistide tegude all kannatanud saanud väga karmilt. Aga kõigele sellele negatiivsele vaatamata olid Sherokid üks esimesi indiaanirahvaid USA-s, kellele teatavatel tingimustel pakuti USA kodakondsust ja põhimõtteline võimalus teatud tingimustel USA kodakondsust saada. See tulenes juba aastast 1817 valdavalt USA-s, indiaanlastele anti kodakondsus 100 aastat hiljem isegi enam kui 100 aastat hiljem. Cherokeede varase ajaloo kohta ei ole teooriaid, mida erinevad ajaloolaste koolkonnad ühteviisi tunnustaks. Arvamusi on väga palju, erinevaid, mõnes mõttes lausa seinast seina ja isegi näiteks selles osas, kus kohas siis Chero kiidan omale saanud inglisekeelse nimekuju. Isegi selles osas ei ole kaasajal ühtset seisukohta. Küllalt laialt levinud teooria kohaselt, nagu ma siis ütlesin, elasid nad kunagi suure järvistu piirkonnas ja seda teooriad muuhulgas tõendavad siis ka chero giide seas laialt levinud suulised pärimused. No näiteks veel 19. sajandil vanade tserokiide käest kuuldud pärimustes räägiti siis sellest, kuidas tserokid ammusel ajal elasid hoopis kaugemal põhja pool. Samas on teooria, mis väidab, et chero giid on oma lõunapoolsel asualal elanud lausa mitmeid tuhandeid aastaid ja seda teooriat näivad kinnitavat mõned arheoloogilised leiud. No nii või teisiti, esimesed kokkupuuted eurooplastega politsei rokiindiaanlastel, seitsmeteistkümnenda sajandi viimastel aastatel ja see on ka aeg, mil chero giid hakkasid kauplema valgetega eeskätt siis inglastega. 18. sajandil kasutati Cherotiisid vägagi erinevates sõdades. Eeskätt siis kasutasid Zerokkisid ära inglased, kes püüdsid tserogiisid enda poole võita ja, ja kes vajasid, irokeesid selleks, et Sherlockit sõdiksid nende indiaanirahvastega, kes olid asunud prantslaste poolele. Me teame, et 18. sajandil inglased ja prantslased võtsid Põhja-Ameerikas üsna usinalt mõõtu ja osa rahvaid olid asunud inglaste poolele. Osa tegutsesid prantslaste poolel. Oli küllalt palju rahvaid, kes ei tahtnud tegelikult olla mitte kummagil poolel, aga kes olid sunnitud valima poole. Ja chero giid oli siis jah, indiaani rahvas, kes olid inglaste poolel ja kes 18. sajandil korduvalt ja korduvalt oli sunnitud osalema erinevates sõjalistes operatsioonides. Cherokeede ajaloos on selline huvitav moment. Osa tserogiisid viidi omal ajal inglastest kolonistide poolt Inglismaale inglise kuninga George kolmanda juurde. Nad tahtsid Cherokkide juhtidele, kes olid nõus Inglismaale minema. Nad tahtsid neile näidata Inglismaa võimsust, võimu, nad lootsid sellega sisserokkide juhte panna nii-öelda koostööle. Nad lootsid saavutada olukorda, kus tserokid näeksid, et see valgete elukorraldus on tunduvalt parem, tunduvalt õigem osa nendest tserokkides siis tõepoolest võttiski omaks selle lähenemise. Valged elavad igas mõttes paremini ja seetõttu ei ole üldse imekspandav, et hilisemalt Cherokid püüdsid valgetelt üle võtta küllaltki palju. Nii elukorralduslikus mõttes kui ka näiteks valgete seadusandlikus mõttes. 18. sajandi keskpaigast on väga oluline, et aastatel 1738 kuni 1739 olitserokiide seas väga ulatuslik rõugete epideemia. Mõned kaasaja chero giid on väitnud, et selle epideemia piiramiseks ei teinud inglased mitte midagi. Vastupidi, väidetavalt isegi aidati selle epideemia levikule kaasa, sest teati, et chero kiidel ei ole rõugete vastu mitte mingisugust immuunsust. Ja see oli siis põhjus, miks selle epideemia käigus väga oluline osa chero kiides suri. Osa Cherokkisid Surjaga epideemiaga seotud seetõttu, et nad tegid enesetapu, kui nad nägid, mis nende ümber toimus, kui nende sugulased tuttavad massiliselt ära surid. 1760. aastal algas esimene tõsisem sõda inglastest, kolonistide ja Cherokkide vahel. Sõda ei kestnud kuigi pikka aega. Aga juba 1776. aastal algas järjekordne uus sõda inglaste chero giide vahel ja selle sõja käigus muutusid inglased vägagi agressiivseteks. Selle sõja käigus hävitasid inglased umbes 50 rokkide suuremat asulat. Need asulat tehti sõna otseses mõttes maatasa ja 1777.-le aastal olid Sherlockit sunnitud kolonistidega alla kirjutama leping. Sellele lepingule vaatamata oli sõjalisi konflikte chero giide inglaste vahel korduvalt ka edaspidi. Ja 19. sajandi alguseks oli jõutud olukorrani, kus tseroc iidolid sunnitud kolonistide loovutama vägagi ulatuslikke alasid tänapäeva DNS-i osariigi territooriumil. Juba USA esimene president George Washington tahtis indiaanlasi nii-öelda tsiviliseerida ja tahtis neile jõuga peale suruda. Valgete elukombeid ja tema järglased olid valdavalt samadel seisukohtadel. Näiteks püüti tserokiidele peale suruda individuaalset maa omandust. Zero kiidel Saaremaa omadus olnud kollektiivne aga ametivõimud ja nõudsid, et chero giid sellest kollektiivsest maa omadusest loobuksid, kui neile üldse mingi maa kuulub sisse kuuluks neile individuaalselt. Püüti saavutada ka seda, et Cherokid muutuksid rohkem põllu harijateks põlluharimisele üle minemisele aitas muuhulgas kaasa ka asjaolu, et valgete tulekuga oli väga järsult vähenenud jahiloomade hulk. Ja nii siis chero giid, kes olid varasemalt olnud valdavalt just nimelt jahipidajad olidki sunnitud enda toitmiseks tasapisi hakkama kasvatama sigu ja veiseid. 19. sajandil hakati Cheroki lapsi viimaga internaatkoolidesse. Nendesse internaatkoolidesse koguti siis kokku erinevate indiaanirahvaste lapsi. Ja nendes koolides ei räägitud indiaani rahvastele mitte midagi nende keelest mitte midagi nende kultuurist. Nende koolide eesmärk oli indiaani lapsi võimalikult palju võõrutada oma esivanematest võõrutada oma rahvusest ja luua Sist valgetele kolonistidele selline kuulekas inimrühm üle 19. sajandi alguses on väga oluline, et 1809. aastal hakkasin ajaloo kõige tuntum Cheroki. See koja hakkas siis arendama tseroki kirja. Ta võttis selle kirja arendamise aluseks teataval määral ladina tähestikku aga lõi sinna juurde ka palju omanäolisi tähemärke. Kusjuures neid ladina tähestiku tähemärke ei kasutanud ta üldsegi mitte samade tähtede jaoks nagu ladina tähestikus. Sest tegelikult ega see koja Inglise keelt korralikult ei tundnud. Ja, ja see tema töö chero giide tähestiku loomisega kestis üpris pikka aega. Seda tööd tutvustas ta esmakordselt laiemale avalikkusele 1821. aastal. Aga kokku oli olukord selline, et alguses ei võetud Sherlocki tähestiku üldse omaks. Chero giid, eeskätt vanemad Cherokid pidasid seda tähestikku mõttetuks. Nad pidasid seda valgete inimeste elukorralduse kopeerimiseks. Kolonistid jälle väitsid. Kiidel ei ole mingisugust oma tähestikku vaja. Et esiteks neile piisab inglise keelest ja teiseks neile piisab ladina tähestikust. Ent õnneks suhtumine muutus üpris kiiresti. Tasapisi said zero giid aru, et see tähestik on teatav rahvust ühendav asi. Ja üsna peagi siis hakati Zeroki tähestikku mitte ainult et kasutama, aga õpetama ka Cherokkide lastele. 1825. aastal nimetasid zero giid endale pealinna. Esse linnas olid olemas näiteks kohtud. Selles linnas olid olemas politseijõud. Selles linnas tegutsesid juhtimisorganid, kusjuures nende juhtimisorganite rajamisel oli teatavat malli võetud USA võimudest. Ja selles linnas kasutati ametlikult sedasama sekvoia poolt loodud tseroki kirja. Nii et jah, selline nii-öelda suhteliselt tsiviliseeritud rahvas ja püüdis siis ka valgetel, kes küll sisulises mõttes olid ju Cherokkide vaenlased, püüdis siis oma vaenlastele üle võtta paremaid kombeid. 1227. aastal võeti vastu Zerokkide konstitutsioon kusjuures selle konstitutsiooni loomisel oli eeskujuks võetud USA konstitutsioon. Muuhulgas oli selles konstitutsioonis fikseeritud eraldi seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Aga 1828. aastal hakati koguni välja andma esimest ajalehte, kus osa artikleid olid Sherlocki keeles, osa olid inglise keeles, nii et hakkas ilmuma kahekeelne ajaleht. Ja, ja seda ajalehte peetakse Teed rajavaks kahes mõttes. Esiteks oli see esimene ajaleht, mida USA-s hakkasid välja andma põhis elanikud. Teiseks oli see esimene ajaleht, mis hakkas välja andma artikleid põliselanike keeles. Kusjuures vahemärkusena olgu öeldud, et kuigi see ajalehte esialgu ei saanud ilmuda väga pikalt, siis ajaleht sellest hoolimata ilmub jällegi ka kaasajal. Kaasajal ilmuks ajaleht internetis elektroonilisel kujul. Ja ka kaasajal on see ajaleht kakskeelne Salon artikleid Cheroki keeles Cheroki kirjast. Ja seal on artikleid inglise keeles koos valgete kolonistide liikumisega järjest lääne poole muutusid kiide, nagu ka teiste indiaanirahvaste olud järjest keerulisemaks. Valget küll lubasid järjest. Ta siis põliselanikele mingisuguseid territooriume, millele valged ei pretendeeri. Aga mida rohkem koloniste USAsse tuli, mida rohkem nad lääne poole liikusid, seda rohkem indiaanirahvaid lääne poole suruda. Ja seda keerulisemaks indiaanirahvaste elu muutus. Nii et need kõikvõimalikud lubadused, mida indiaanlastele olid antud, osutusid järjest ja järjest blufiks. Järgnevast ajast on väga oluline daatum 1830. Sel aastal võttis USA kongress vastu otsuse, mille kohaselt kõik USA idaosas elavad indiaanirahvad pidid loovutama oma maad ning ümber asuma kaugele lääne poole nii-öelda Indiaani territooriumile. Missis indiaanlastele eraldatakse. Selle otsuse alla. Käis ikka tserogiid, kes elasid tollase USA kaguosas. Zero giid püüdsid selle otsuse vastu astuda, kuna chero giid oli selline suhteliselt haritud rahvas. Cicero giide juhid püüdsid kasutada ka USA kohtuvõimu oma õiguste säilitamiseks. Mõtlen sellele, et USA ülemkohus isegi lahe Endast chero kiide protesti chero kiidele soodsalt keeldus. Tollane USA president Jackson seda aktsepteerimast ja chero giid kuulusid samuti ümberasumisele. Sunniviisilise ümberasumise saame me nimetada, aga ainult ühteviisi neid saame me nimetada küülitamiseks. Aastatel 1008 38 kuni 1008 39 võeti sisse chero giide küüditamine ette. Nad küüditati tõepoolest väga kaugele tänapäeva Oklahoma osariigi aladele kusjuures osadel tserokiidel tuli läbida umbes 1300 kilomeetri pikkune teekond. See teekond kestis neli kuud, nii et kogu seda metsikut küüditamise protsessi peavad väga paljud Cherok indiaanlased. Täna nende viimase paarisaja aasta ajaloo kõige olulisemaks sündmuseks üldse ja USA kaguosas elanud viie suure indiaani rahva küüditamist nimetatakse ühiselt pisaraterajaks pisarate teekonnaks. Ja seda teekonda läbiti siis enamasti jalgsi. Vägagi valdavalt jalgsi, sest vankreid oli väga vähe. Vankrites olid need inimesed, kes tõepoolest ei suutnud liikuda, kes ei jaksanud liikuda, aga küllalt tavaline oli ka see, et need, kes ei jaksanud teekonda jätkata Need lasti lihtsalt kohapeal valgete kolonistide poolt maha ja vankrite Sveti siis ka seda väga vähest vara, mida indiaanlastel lubati kaasa võtta. Nüüd teekonna tegi pikemaks ka asjaolu, et sellel teekonnal ei tohtinud indiaanlased siseneda mitte ühtegi linna ega teise valgete inimeste asundusse. Ametlikult oli selle põhjuseks asjaolu, et püüti takistada haiguste levikut aga kuna ametlikud teed USA-s tol ajal olid eeskätt ühest asulast teise sisse asulate vältimine tähendas seda, et tuli paljudes kohtades teha suuri ringe sisse ja see oligi asjaolu, miks see teekond tõepoolest nii pikaks kokkuvõttes kujunes. Selle teekonna tegi ju veel raskemaks, see tuli. Talv, kusjuures see oli selles piirkonnas vägagi külm talv, nii et suhteliselt suur osa tserogiisid lihtsalt külmus sellel teekonnal surnuks. Aga osa serogiisid surid nälja kätte, osakesi kiisid, suri haigustesse osa kurnatuse tagajärjel. Küüditamise käigus hukkunud cherokeede arv on vähemasti 4000 aga uuemal ajal on räägitud ka numbritest 8000 või veelgi enam. Kui mõnedel andmetel küüditatud kiisid oli tol ajal 15000 inimest, siis 8000 oleks tähendanud seda, et enam kui poole teekonda alustanud Zero kiidest teekonna käigus surid. Osa tserogiisid püüdis küüditamise eest põgeneda. Nad põgenesid mägedesse, aga kui nad mägedest kätte saadi, siis nad lihtsalt hukati. Osa tsüklogiisid püüdis põgeneda selle teekonna käigus, aga ka need Sharokid, kes teekonna käigus põgeneda püüdsid, lasti lihtsalt kohapeal maha. Samuti lasti koha peal maha need, kes siis näitasid välja liiga tugevasti oma vastumeelsust sellele küüditamisel, mis sai chero giide mahajäetud kodudest. Mahajäetud kodud põletati maha. Vara, mis valgeid huvitas, rööviti see vara, mis valgeid ei huvitanud, see vara hävitati. Eesmärk oli, et chero kiide ajaloolisele asualale ei jääks mitte mingisuguseid jälgi indiaanlastest. Endine Cherokkide maa anti valgetele kolonistidele kusjuures osa sellest maast anti kolonistidele. Loterii käigus korraldati siis isegi selliseid loterii viisid, kus võitjad said siis erinevaid tükikesi tserogiide kunagisest maast kaasajal onserokkide küüditamise kohta tehtud väga mitmesuguseid uurimusi selle kohta on kirjutatud lausa raamatuid. Ja seda sündmust ise on paljudes uurimustes nimetatud ühemõtteliselt genotsiidis tseroki rahva suhtes. 1987. aastal nimetati USA-s umbes 3500 kilomeetrit liikumisteid ametlikult tserokiide pisarate raja liikumisteedeks, paljudest nendest teedest tähistati, kusjuures need teekonnad läbivad üheksa osariigi territoorium. Hilisemast ajast 19. sajandi teisest poolest on oluline see, et väga paljud chero giid sõdisid USA kodusõjas konföderatsiooni ehk siis lõunaosariiklaste poolel. Ja ega see väga imekspandav ei ole see USA keskvõim, mis kodusõjas esindas põhjaosariike, see ei olnud ju Cherok indiaanlastele mitte midagi nii-öelda positiivset andnud. Ja, ja lisaks ole oluline seegi täitšerokid olid ikkagi elanud ja elasid USA lõunaosariikide territooriumil. Cherokeede hulgas oli ka orjapidajaid, rikad, Flantaatorit kasutasid istandustes mustanahalist tööjõudu. Cherokid ei võtnud üle mitte ainult positiivset valgete ja kogemustest ja valgete tegevustest. Võidad võtsid kahjuks üle jah, ka selliseid negatiivseid ilminguid, mis valgetel oli, kusjuures kui me rääkisime pisarate teekonnast, siis sellel pisarate teekonnal, need mustanahalised orjad olid chero kiidaga kaasas. Enamus nendest orjadest läbis samuti seda teekonda ja ka paljud nendest orjadest surid sellel orjapidamisele pani alles lõpu USA kodusõda. Peale kodusõja lõppu nõudis USA keskvõim. Cherokid kirjutaksid alla uutele lepingutele USA võimudega ja selle põhjuseks toodi just nimelt asjaolu, et, et see chero kiide asumine konföderatsiooni poolele oli siis justkui varasemad lepingud tühiseks muutnud. Ja loomulikult iga uus leping, mis Cherokkidele peale suruti, iga uus leping oli keerulisem, raskem, iga uus leping tähendas tserokkide poolset veelgi suuremat allaandmist. Nüüd rassilisest diskrimineerimist USA-s tundsid indiaanlased väga laialt ka veel 20. sajandil reaalselt hakas indiaanlaste, sealhulgas cherokeede olukord olulisel määral paranema alles 1900 kuuekümnendatel aastatel. Ja viimastel aastatel on siis tõepoolest sõlmitud USA võimude ja cherokee indiaanlaste vahel ka selliseid lepinguid, mis siis juba annavad chero kiidele teatavaid õigusi juurde, mitte ei võta neid õigusi järjest ära. 1976. aastal. Cherokiide suurim hõim Sherokination võttis vastu oma konstitutsiooni ja 2003. aastal kinnitati selle konstitutsiooni uus versioon. Nii et tserokkide hõimudel on jah täna täiesti olemas oma konstitutsioonis, mille järgi nad siis elavad. Tserokinationi hõimu jurisdiktsiooni alla kuulub Oklahoma osariigis 14 maakonda. Selle hõimu keskuseks on umbes 16000 elanikuga tale Guachi linn ja selle hõimul on siis olemas oma võimuorganid ja kusjuures need võimuorganid, näiteks hõimunõukogu, on valitav, valitakse neljaks aastaks, samuti hõimujuhid valitakse neljaks aastaks ja valijateks on siis kaheksateistaastased ja vanemad hõimu liikmed. Chero kiidel on olemas ka valitsus. Selles valitsuses on kaasajal 15 grupitöögrupid on olemas väga erinevates valdkondades, on olemas hariduse, tervishoiu, rahaliste vahendite, kogukonna poolt pakutavate teenuste, kaubanduse, juhtimisteenuste ja muude valdkondade töögrupid. Tserokination annab välja ka seda ajalooliselt tuntud Sherlockikeelset ajalehte. Sellele hõimule kuulub mitmesuguseid koole, kuulub haiglaid, kuulub rahvusmuuseum ja lisaks kuulub sellele hõimule ka siis terve rida erinevaid ettevõtteid. Muu hulgas kuulub sellele hõimule näiteks hotelle, restorane, peaaegu 10 kasiinot, kobuse kasvatusi, kaupluseid, golfiväljakuid, erinevaid turismiettevõtteid ja nii edasi. Kusjuures viimastel aastatel on Cherokinationi hõim hakanud suuremat tähelepanu pöörama taastuvenergiale ja, ja käesoleval ajal pooleli. Kaks projekti rajatakse siis nimelt hüdroelektrijaama ja rajatakse ka tuuleenergiapark. Nii et majanduslikus mõttes võime öelda. Tegemist on vägagi mitmekülgsete tegevustega indiaanirahvaga ja, ja mitte ainult mitmekülgsete tegevustega, ka indiaanirahvaga, kes vaatab tulevikku ja mõtleb ka siis loodusvarade hoiule mõtlev loodusvarude hoiule, sarnaselt nagu kunagistele ammustel aegadel. Väga paljud indiaani rahvas igapäevaselt mõtlesid. See suurim Cheroki hõimserogiination teeb viimastel aastatel järjest suuremat koostööd teiste tseroki ametlikult tunnustatud hõimudega. Käiakse koos, arutatakse probleeme, püütakse kooskõlastada oma teatavaid otsuseid ja nii edasi ja nii edasi. Teise maailmasõja ajal kasutas USA armee Cherogiisid koodi rääkijatena mis tähendab seda, et Sherlocki keel on väga keeruline keel. Kuna see keel oli väga raske, kuna seal oli vähe reeglipärast, siis täiesti selge, et lühikese ajaga ei ole võimalik vaenlastel seda keelt nii-öelda lahti kodeerida. Seetõttu siis jah, teate, Ulcherogiisid oli Teise maailmasõja ajal USA armee teenistuses koodirääkijad täna kusjuures nii nagu teistel koodi rääkijatel niigatsiorokkidel puudus peale teist maailmasõda õigus oma suurtest tegudest avalikkusele rääkida. Sest ei teatud, kui kaua seda koodi rääkimist USA-l on vaja kasutada. Aga ühel hetkel, kui USA läks salakeele puhul üle täielikult elektrooniliste variantidele siis jah, see koodi rääkimine kaotas oma tähtsuse ja need viimased Sherlocki koodirääkijad said oma elu viimastel aastatel ka tunda seda teatavat aupaistet. Nad kutsuti siis erinevatel üritustel ja rääkima oma sõjateest ja nad olid ka ametivõimude poolt siis välja teeninud tunnustuse. Rääkides tseroki keelest, tuleb tõdeda, et sellel keelel on täna suhteliselt vähe kasutajaid. Kõnelejaid on olla 20000. Kunagisest kolmest dialektist on täna alles jäänud kaks dialekti, ühte dialekti kasutab umbes 9000 inimest ja teist enam kui 7000 inimest. Ja enamus tseroki keele kõnelejatest on enam kui 45 aastat vanad. Cherokeel on kaasajal ainus lõunapoolsete Irokeisi keelte hulka kuuluv keel, millel on veel kõnelejaid. Omal ajal on neid lõunapoolseid irokeesid keeli olnud rohkem, aga täna jah, on, on nad ainus lõunapoolsete Irokeesi keelte hulka kuuluv keel. Võrreldes põhjapoolsemat Irokeesi keeltega on Sherlocki keelel suhteliselt palju erinevusi. Nende erinevate irokeesid keelte kõnelejad üksteisest korralikult aru ei saa. Aga noh, see ei ole ka imekspandavat Sherlocki keel on ju teistest irokeesid keeltest ikkagi eraldunud tõesti väga palju aega tagasi. Tsükloki keeles ei ole mitmeid tähti, mida meie oleme harjunud kasutama. Näiteks ei ole seal p ja p-tähte ühest ja letis ei ole ka näiteks M-tähte. Oluline on ka see, et Sherlocki keeles on ainult üks täishäälikuühend ja selleks täishäälikuühendiks on ai. Nii et jah, kui me teame, et eesti keeles on täishäälikuühendeid terve rida sisse rokikeeles on ainult üks täishäälikuühend. Tseroki keeles mängib kõnelemisel väga olulist rolli kõne tonaalsus. Osalauset antakse edasi tõusva hääletooniga osa langeva hääletooniga ja, ja hääletoonil on siis koguni kuus erinevat varianti olemas. See teeb aga tseroki keele kõnelemise Nende inimeste jaoks raskeks, kes rokikeelt hästi ei tunne. Sest see rocki kirjakeeles seda kõne erinevat tonaalsust mitte kuidagi tähistatud ei ole, nii nagu paljudes teistes indiaanikeeltes on ka Cheroki keeles väga pikki sõnu selliseid sõnu, millega antakse edasi terveid lauseid ja selliste pikkade sõnade moodustamine on suhteliselt lihtne üldse tserogii keeles on ka kaasajal uute sõnade moodustamine suhteliselt lihtne, selleks pannakse erinevaid sõnu lihtsalt kokku kokku ja, ja kusjuures huvitav on see, et näiteks erinevate ametite nimetusi saadakse niiviisi, et kirjeldatakse selles sõna sära, peamine tegevus, mida selles ametis tehakse. Sherlocki keeles on erinevalt eesti keelest võimalik moodustada ka selliseid lauseid, kus tegusõna üldse sees ei ole. Selleks siis kasutatakse nimisõnu niiviisi, et need nimisõnad moodustaksid mõtte. Kaasajal kasutavad Cherokid valdavalt see koja poolt loodud tähestiku. Selles tähestikus on vähemasti 85 tähemärki. Aga sellest tähestikust on olemas ka veelgi rohkemate tähemärkidega versioone. Mõned selle tähestiku tähemärgid meenutavad ladina tähestiku omi, kuid tegelikult on nendel siis hoopis teistsugune hääldus. Ja nüüd vähesel määral kasutavassiczerokid kaasajal oma keele edasiandmiseks ka ladina kirja. Aga täna siiski Cheroki keelt antakse valdavalt edasi oma Cheroki kirjas. Mõnel pool Oklahoma osariigis on teedel tseroki keelseid viitasid, mõnel pool on võimalik tseroki keelt õppida. Oklahoma osariigis on ka kõrgkool, kus õpetatakse tseroki keele õpetajaid. Sherlocki keeles on välja antud raamatuid. Esimesed Sherlockikeelseid raamatuid anti välja 19. sajandil, aga neid on välja antud ka 20. ja 21. sajandil. Tseroki keeles tehakse kaasajal vähesel määral raadiosaateid. Zero kiidel on olemas oma rahvuslik filmifestival ja tserockigeel on täna täiesti kasutusel ka internetis kusjuures internetis kasutusel oma keerulise tähemärgisüsteemiga ja seda võimaldavad mitmed väga positiivsed arengud, mida viimastel aastatel on siis elektroonilises meedias tehtud. Näiteks tseroki kirja toetab täna Google'i otsingusüsteem. Seda kirja toetab täna Google'i meilirakendus Gmail. Tänapäeval toetavat Sherlocki kirja mitmesugused tarkvarad, mis on loodud mobiiltelefonidele ja tänapäeval on siis olemas ka tarkvara, mis toetab tseroki keele kasutamist üldse internetti tekstides. Ja pole siis üldse imekspandav, et Sherlocki keeles on täna olemas ka täiesti oma Vikipeedia kusjuures Vikipeedia on kirjutatud see rokitähemärgisüsteemis. Jah, sellesse tserogii Vikipeedias on täna veel väga vähe artikleid. Neid on natukene enam kui 460. See arv siiski tasapisi suureneb. Ja, ja tundub, et just nimelt viimastel aastatel on see huvi Cheroki keele ja Zeroki keele kasutamise õpetamise vastu hoogsamalt laienemas. Ja seetõttu mulle tundub internetis tserokielsete materjalide hulk on lähiaastatel ilmselt kasvamas. No näiteks on täna internetis olemas ka tseroki keelseid portaale ja lisaks on näiteks olemas internetist rokikeelseid õppematerjale. Jällegi väga positiivne, sellepärast sa siiski suhteliselt väikese rahva puhul igasuguse trükitud õppematerjali tootmine on kulukas, aga internetis on võimalik need materjale levitada tunduvalt odavamalt. Neid inimesi, kes rokikeelt väga hästi oskavad, kes oskavad seda keelt oma nüanssides, kes tunnevad läbi ja lõhki selle keele nõutavat tonaalsust ja muud sellist, neid inimesi on eriti vähe ja vot neid inimesi on siis viimastel aastatel kasutatud selleks et nad loeksid erinevaid Sherlockikeelseid tekste linti ja neitsi rokikeelseid tekste, siis levitatakse ka internetis. Ja kahtlemata sellise õige ja mitmekülgse rikka tseroki keele esitamine internetis on väga oluline selleks tseroki keel, mida õpetatakse tulevastele põlvedele, säilitaks selle oma mitmekülgsuse. Nii et see on järjekordne indiaani rahvas, kus küllaltki vanad inimesed, kes oskavad hästi oma esivanemate keelt, on leidnud vägagi hea rakenduse. Ühest küljest nad saavad aidata oma rahvast aga teisest küljest neil on vanaduspõlves olemas tegevus, mis saab neid köita ja mis näitab neile ära nii-öelda nende tähtsuse, milliseks võib kujuneda Chero kiide tulerik. Mulle tundub, et see rahvas on täna piisavalt suur selleks, et säilida. Viimaste aastate arengud on täiesti piisavad ka selleks, et säiliks Sherlocki keel. Sherlocki keele kõnelejate hulk väga pikka aega kahanes üpris suure kiirusega aga viimastel aastatel on see hakanud kasvama. Ja seda siis põhjusele. Cherokee keelt on võimalik õpetada koolides. Selle keele on viimastel aastatel avastanud enda jaoks ka USA-s liikuvad turistid. Chero kiidel on erinevaid festivale, kus esitatakse tseroki keelseid laule, kus tantsitakse tserokkide tantse ja, ja need festivalid on muutumas järjest populaarsemaks ja populaarsemateks just nimelt seetõttu, et chero giid esitavad seal omaenda kultuuri omaenda keeles. Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas, saate tegid Andrus Mölder ja Marje Lenk.