Internetis ergaks punkt. Ee. Kurigorjas. Ärge lootke, sööge vete jookske, lööge rõõmus, lihale väsinud peege aksessuaare, kes hirmu ja värvitud üle, kui prink kuskil pargis keedeedia, rõngad jalas. Jääd sigareid tuli peened näpud, must kork. Rõvedad armeed, pudelikillu siine ilme, sädemeid villu saab mõista mu palu surmile elu. Eks see ole. Ega rõõmusta? Tikkus kurbus paanikailane tuppa, kooli tööle, isase telekas mõtte tuga tuulik, segane bakterid, haigused, isane emane vooluga labinna võtma püsikliendile soodsam varrukateta, nagu sõtta oleks minek veelgi võimsama, tahab ja nõuab oma õnnetunne otsa laast juurde saab tuua R-i koodi Eduka muusika kassaaparaadi noodi räägivad hümni, mis sõnadega algab minu oma, aastan ära sularaha. Tere, kaunist laupäeva hommikut. Tere hommikut, raadio kaks luulesaade kuri karja kurje karjas. Saatejuhid Olavi Ruitlane ja Kaur Kenderi asendab nüüd viimast korda Kasar jätkuvalt jätkuvalt. Jätkuvalt mõtlesime, kuidas kompenseerida siis heale raadiokuulajale seda, et sa kogu aeg asendage asendada, asendada ja leidsime mingi lahenduse. Mis lahendus on? Tutvustame raadiokuulajale, lugupeetud Kaur keldrit. Tere. Tere. Tere. Kaur. Tere. Tere. Sellega kõik kurvad. Sellega on kõik korra korvata. Tagasi ei ole tagasikülalisena külalisena ja ma olen teie saate tubli kuulaja olnud. Oleks. Ma olen suur luulesõber. Ahaa. Mule luule väga tähtis olnud elus ja surmas. Ma tõin teile kingituse, oi-oi-oi, mis sul on seal ma tõin teile katuseks Cheorani raamatud sündimise ebaõnnest. Seoran on selline Rumeeniast Prantsusmaale kunagi elama läinud ja siis Prantsusmaal ära surnud filosoof, kelle teose siis on tõlkinud meie saatus. Teie saate, vabandust. Teie saad hetkel küll. Olete sage külaline, kes on käinud korra Tõnu Õnnepalu. Ja, ja see on ilmunud sellises sarjas, nagu need on kõigile raamatut käes. Kui tähtis on ilmunud sellises sarjas nagu avatud Eesti raamat? Raamatu tunnete selle järgi ära raamatupoodi, sest nurga taga sinna kuhugi kirjutatud filosoofia ja filosoofia riiulis on selliseid raamatuid, mis on nagu nagu pühademunad, mida värvitakse sibulaga ja, ja need on sellised, need on värvitud siis rohelise, sellise sibulaga. Ja raamat on kõige parem eneseabi raamat, mida mina olen lugenud. Mu venna sõnad haiguste ja hädade kohta, mis vaevasid meie ema, vanadus on looduse, enesekriitika. Kusjuures see on ka tegelikult kolmas rumeenlane, keda ma tean, esimene oli krahv Dracula. Chevkuutsasse, ja kuna ma seal üldse on ja seal on ta on rohkem isegi rumeenlane, ta on filosoof ja ta kirjutas prantsuse keeles. See on selline eneseabi raamat, millest on õudselt kasu neile inimestele, kes tahavad ennast parajasti äratada. Ta annab kindlust väga ilusa reali. Olen kahtlusest otsinud ravimit ängistuse vastu. Aga ravimist sai peagi häda liitlane olla viljatu, nii paljude elamustega plakamatu, sõnadeta. Poeesia. Ma ei ainus võimalus oma üksindust kaitsta, kõiki solvata, alates neist, keda armastad. Sündides kaotasime sama palju, kui kaotame surres kõik. Raamat on edasilükatud enesetapp. Ma tunnen, et ma olen vaba. Aga ma tean, et ei ole. Seni, kuni üks rahvussäilitab usu oma üleolekus on ta julm ja teda austatakse. Niipea kui ta selle usu kaotab, muutub ta humaansemaks ja ei lähe enam kellelegi korda. Sügavam mõtiskelu eeldab teatavat kalduvust paigal tammuda. Mida nimelt? Muusika, mis puudutab, seda on raske öelda. Aga kindel on see, et ta jõuab välja kuhugi nii sügavale, kuhu isegi hullus tungida ei suudaks. Täpselt. Mu nägemus tulevikust on nii terav, et kui mul oleksid lapsed, kägistaksime sealsamas paigas. Nuuksuveitus ainus talutav eituse vorm. Natuke Rantida, et räägitakse, et ei osteta raamatuid, ostetakse kokaraamatuid ja ostetakse, ma ei tea, mis igasugust kokaraamat, põhiliselt kokakokk, kokaraamat mulle kokaiinivärk ei meeldi, mitte üks gramm. Tsiteerides klassikuid, mulle ka ei meeldigi. Grammi meeldi kunagi, jaa, jaa. Ja vot räägitakse, ostetakse selliseid raamatuid ja mõttetuid raamatuid, et noh, ma arvan, et oma süü, selles on raamatukirjastajatele ja oma süü on ka raamatupoodidel selles mõttes, et, et ranni raamatust mõned read suures tulikirjas raamatupoe peale kirjutada ja ma arvan, et inimesed, hulluksite tormaksid need kõiki ostma, et et ma käin, mina ütlesin, et jällegi oma lemmik pisikesest raamatupoest Rahva raamatust ja sinna jäi kolm tükki veel. Praeguseks võib-olla enam ei olegi just, aga noh, aga kõik kõik kappace sinna sellepärast et seal on mis tahes mõte, tuleneb, ahistab tundest. Parem Coloaagis kui pjedestaalil. See käib minu elu kohta väga hästi. Inimest lubadest sai loodus hakkama millegi palju enama kui lihtsalt arvutusveaga atentaadi ka iseenda vastu. Olemine võrdub piin. See võrrand näib mulle endastmõistetav. Ühele mu sõbrale mitte. Kuidas teda veenda? Ma ei saa talle laenata oma tajusid, aga ometi oleksid vaid need võimelised teda veenma, pakkuma talle piisavas koguses halba tunnet, mida ta nii ammu juba taga nõuab. Õigus kõrvaldada kõik, kes meile närvidele käivaks jaks ideaalse linna konstitutsioonis aukohal seisma. Teine raamat on särani sündimis ebaõnnest säranud, tegi kohe väga kalliks ja armsaks ja mõistetavaks mulle see, et ta armastab ka väga Bachi ja üks tema järgmine mõte. Fuugakunsti kontserdi kuulutavale afissile kiriku uksel on keegi suurte tähtedega sirgeldanud, jumal on surnud ja seda just selle muusiku nime juures, kelle looming tunnistab, et kui jumal peakski surnud olema, võib ta nimelt mõne kantaadi või fuuga kuulamise ajal kas jälle üles tõusta. Ma ei saa küll kiidelda, et olen täiesti ebaefektiivne aga vähemalt ma olen üritanud. Ma ei salga oma päritolu, sest lõpuks parem juba olla eimiski kui justkui miski. Ma pole tapnud ühtegi inimest, aga ma olen teinud hullemat. Ma olen tapnud võimaliku ja nagu Mcbedil oleks mul üle kõige vaja palvetada, aga nagu temagi ei oska ma öelda. Aamen. Sa ütlesid Mc Petra otseselt keegi kukkus kokku, praegu raadiomajas. Teosed surevad, fragmendid olemata elanud, ei saa ka surra. Kuule, see on tõesti väga hea kingitus. Kingitud hobuse suhu ei vaadata, aga kurat, syya tahaks küll vaadata, siis. Ei saa, ma olen juba raamatut kinni ja mul on kingitud raamatuid, näiteks sünnipäevaks. Olengi kätte saanud, tänanud, vaadanud, väga huvitav raamat, kindlasti loen, ei ole mitte kunagi lugenud. Ma kujutan ette, et selle ma loen täna õhtul läbi või võib-olla siin saates juba. Raadio kaks kuri karjas Jarek ja Olavi juhivad saadet külason Kaur Kender. Mida edasi, seda vähem läheb mulle korda kirglik sonimine. Mõtlejatest meeldivad mulle Velvaid jahtunud vulkaanid. Ega ma ei salga oma päritolu, sest lõpuks parem juba olla miski kui juskui, mis kihkules, selle saab lugejal olla veel lodele, kui saaksime ennast näha teiste inimeste silmadega, kaoksime korrapealt. Ideaalne olend huumorist laastatud ingel. Kuldreegel jätta endast ebatäielik pilt. Kuradi ja täiesti nagu värskendav. See on ikka nii hea, et sa meile saatesse tuli ja, ja meil on ikka saatekülalised on kinkinud üht-teist. Juku-Kalle kinkis ka oma luulekogu ja see oli ka väga hea. Aga, aga see on praegu. Ma ütlen veel ühe mõtte siia, avameelsuse Me andestame vaid lastele ja hulludele. Kui keegi teine peaks julgema neid järele teha, tuleb tal seda varem või hiljem kahetseda. Oi, kui palju seda, mina olen isiklikult kahetsenud avameelsust. Aga noh, ma olen lapse hull. Jälgisin laadatola etteastet kõiki tema grimasse häälitsusi, ponnistusi öeldes endale, et näe, tema seal täidab oma kohust, aga mina siin hiilin enda omast kõrvale. Me pühime oma muresid teistele vaid selleks, et talle haiget teha, et ainult süüdi tunneks. Kui tahaksime temast kiindumust äratada, jagaksime temaga vaid oma abstraktseid kannatusi, sest vaid neist ihkavad kuulda kõik, kes meid armastavad. Muidugi ei vääri miski mahalõhkumist, sest miski ei väärinud ülesehitamist. Nii öeldakse lahti kõigest nii algsest kui viimsest, nii tõusust kui langusest. Võime jäädagi seda tsiteerima, aga me võimegi jääda sedasi tsiteerima selles, mida meie viljatusperioodidega käib kaasas kriitikameele, teravnemine, hullus seevastu tuhmub. See paus on tingitud sellest lihtsalt loeme, olen, olen kahtlusest otsinud ravimit ängistuse vastu, aga ravimist sai peagi häda liitlane. Parim kirjandus on üldse see, et et vaikus, mehed loevad. Noh, sa pead kiirustama, inimesi, võib-olla mõtestatud vaikus seal, kus on väga tihe ja pingeline, kõik need vaimustunud vaimust vaevatud ja vaimuhaiged, keda ma olen imetleda nüüd peaaegu orgastiline kergendus mõttest, et enam ei vaimustuma ühestki suurest ideest. Pole hullemaid alatusi ja roppusi kui need, mis pannakse toime häbelikkusest ja sündimine on ahela sünonüüm näha ilmavalgust, näha, raudu. Oli kord aeg, kui kirjutamine näis mulle tähtsa asjana kõigist uskumustest ja eelarvamustest paistab see mulle kõige häbiväärsem ja arusaamatum. Meie luulesaadet väga hästi kokkuvõttev luuletus. Vestluse hajutav jõud. Arusaadav, miks nii mõttes kui ka tegevusse süvenemine vaikust nõuab? Progress on ebaõiglus, mida iga põlvkond paneb toime eelneva suhtes. Ja siin on jällegi Bachi kohta suurepärane rabavus ei ole kriteerium paganyinjon, üllatavam ja etteaimamatu kui Bach. Ja aga see ei ole kriteerium. Võimatu, mitte vihastada nende peale, kes meile liigutavaid kirju kirjutavad. Raadio kahe foori. Inimene lepib oma surmaga, aga mitte surmatunniga surra ükskõik millal, aga mitte siis, kui surra tuleb. Elada tähendab pinda kaotada. Paika kui sul on käinud, mäletan ma vaid siis, kui mul on olnud õnne seal kogeda mõnd iseäranis rusuvalt masendushoogu. Ka veel seedimata sündimise solvang. Kurnata ennast vestlusega samavõrd kui langetõbine hoogudega. Pühakuks saamise esimene tingimus on tüütute inimeste armastamine. Lugesin ma lugesin selle nädalaajale, et üks skeptik on teinud ettepaneku, et, et kui on Eesti hümni laulmine, siis kolmas sõlm, kus on jumalast juttu et sel ajal tuleb vaikida, et Iraan on ka selle jumala teema väga ilusti minu arust kokku võtnud, et jumal on see, mis elab üle ka tõsiasja, et miski ei vääri mõtlemist. Mart Juur kirjutas Facebookis väga-väga tabavalt, et ka onu Bella. Ma võtsin viina. Sellest räägitakse tüütute juttuda. Tüütud aga ma arvan, et paavst astus ka tagasi, sellepärast püütud inimesi armastada. Paastan jumala paneb käsi, et võib-olla ta jõudis midagi kohale. Failiga dif ei, vastupidi, võib-olla ta ei saanudki mingit. Valiti ja, ja ta ei saanud enam mingit infi ja ühel hetkel lihtsalt tundusid noh, et kui ma ei saa mind, keda ma petan. Võib-olla lihtsalt elan seal paavsti suvekodus edasi. Mida sa jumala parema käega. Ränne on väga hästi oma päritolu kohta veel öelnud, et kuidas end valitseda, kuidas olla iseenda peremees, kui oled pärit maanurgast, kus matustel kisendatakse. Kuidas rääkida kellegagi, kes on kaotanud kõik mida ebamäärasemalt, mida udusemalt, seda kindlam. Et see käib väga meie valik valitsuse kohta. Paradiis oli koht, kus teadki kõike, aga ei seletatud midagi. Maailm enne patu enne kommentaari. Inimene lõhnab eriliselt ainsana loomariigist laiba järele. Mõelda vaid, kellel kõigil on õnnestunud surra. Reklaamlauset. Oke kõgutavad saatejuhid lähevad nüüd väikesele muusika pausile. Oleme tagasi raadio kaks kuri karjas. Jarek ja Olavi juhivad saadet külason Kaur Kender. Ja loeme Cheuroni sõja ranni. Üks märgatav eelis, mille inimeste pikaajaline vihkamine annab, on see, et viimaks suudad sa neid taluda, sest liha saab lihtsalt otsa. Et kedagi saaks imetleda, peab olema vähemalt kolme neljandiku ulatuses vastutustundetu imetlusel pole midagi pistmist austusega. Elu pole miski. Surm on kõik. Ometi pole olemas seda miskit elust sõltumatut, mis oleks surm. Just nimelt see eraldi ja iseseisva olemise puudumine teebki surma universaalseks. Tal ei ole mingit omaenda ala, ta on kõikjal olev nagu kõik, millel puudub identsus, piirjooned, kuju, kõlvatu lõpmatus. Psühhiaatriaraamatutes köidavad mind vaid haigete ütlused, kriitika teostes vaid tsitaadid. Milleks lisada Ta ilustusi sellele, mis ei salli kommentaari seletatud tekst pole enam tekst. Ideega elatakse, mitte ei tegeleda tema tükeldamisega. Temaga võideldakse, mitte kirjeldata selle võitluse etappe. Filosoofia ajalugu on filosoofia, eitamise, ajalugu. Ettevaatust eufeismidega. Nad süvendavad õudust, mida nad varjama peaksid kasutada surnu asemel lahkunu või kadunu neid mulle veider või lausa arutu. Mis seal salata ei olnud. Saatekülalise kohta käib üks väga juba aastaid ilma kohvi alkoholi tubakata. Õnneks pole äng kuhugi kadunud ja asendab suurepäraselt ka kõige kangemaid erguteid. Teine teine, mis käib meie saatekülalise kohta, dispojad, kes on seda teadlikult ja seega on ka iseenda pealtvaataja asub kindlasti kõrgemal teadmise astmel kui mõni teine kindel teenekas, kõigiti terviklik vaim. Ja kolmas, mis käib meie saatekülalise kohta. Politseirežiimide kõige suuremaid süüsid on see, et nad sunnivad inimesi hävitama oma erakirju ja intiimpäevikuid kirjandust, mis on kõige vähem. SMS-id ja Skype'i pornot. Ja see iseloomustab kõiki meie saate siin praegu viibivaid. Võimatu on ette kujutada, alla käinud looma loomarämpsu kaur, millega oled tegelenud viimased kuu aega, Ma olen, ma olen Teedoksil olnud, ma olen, ma olen, ma olen, ma olen mitte lugenud luuledieedil, ma, jah, ma olen mitte kuulanud räppi kõigest sellest, mis on riimis ja kõigest sellest, mis on värsimõõdus, kõigest sellest olen eemale hoidnud ja kuulanud hästi palju rokki, mida ma ei ole aastaid kuulanud, kuulanud bluusi, kuulan džässi, luuletuse asendasid proosaga just selle sellise sama seoran. Siis ma olen lugenud ka Nassim, Talebi tuli uus raamat välja, anti Fratša, seda ma olen lugenud ja ja meeriks käivad, siis olen lugenud kõrgemat matti näiteks sellest hulgateooriast ja, ja rühmateooriast ja monstrist ja kõigist sellistest asjadest kõigest, sellest, mis ei ole luule ja et noh, mingid teised aju osad töötaksid. Ta luulega on selline asi, et nagu, nagu minu jaoks vähemalt, et nagu parfüümi ka, et kui sa lähed parfüümikoodis, kui sa nuusutad järjest üks, kaks, kolm parfüümi ära, siis enam noh, sa ei tunne enam, ei erista enam. Jah, sa saad aru, et, et on küll lõhnaga, et mis on need, selleks on vahepeal kohvi vaja, et luulekann. Mul vähemalt sama asi, et ta on mul endiselt väga tähtis, aga praegu on jube tähtis see, et oleks must eemal. Et ma saaksin jälle tagasi selle tunde või selle sellise tunnetuse, et mis on, mis ja mis mulle siis tegelikult tähtis on ja selles mõttes on see kuu aega olnud väga-väga-väga-väga vajalik. Seo ränne oli tõeline lehit selles mõttes, et, et see on noh, nii poeetiline kuldseks proosa olla võib, et mina nimetaks seda isegi isegi nagu roosaks, et see on, see on, see on ikkagi ikkagi ikkagi luule. No ta on hästi poeetiline keel ja Tõnu Õnnepalu on kirjutanud väga hea järelsõna jällegi sellele raamatule, nagu, nagu ta kõike kõikidele asjadele kirjutab, kus saab väga palju teada. Tserani kiideti väga selle eest, et kuidas ta prantsuse keelt kasutasid, prantsuse keelt kasutas väga uudselt väga poeetiliselt ja Tõnu Tõnu käest ma küsisin, et kuidas seda tõlkida, oli, ta ütles, et alguses oli väga raske. Et alguses tundus, et nagu selline Cheorani poeetilises või selline asi ei lähe nagu käima, siis ühel hetkel läks ja siis oli noh, suurepärane teha, et noh, nagu me siin ka ette loeme, noh ilmselt see Tõnu on aru saanud selles särani poeetilisusest, noh, ta on siinsele edasi pannud ja, ja kui seda loed, sa saad aru, et see ongi nagu poeesia Lülita, ülendatud loobumisteoreetikuks, tõmblev fanaatik, skeptik osas. Vapustav, kõik need luuletused, milles ei räägita muust kui luuletusest kogu see luule, mille ainsaks aineks on ta ise. Mida peaks arvama palvest, mille objektiks on joon? See käib väga paljude ja kusjuures rääkinud räpist, eks ole, see käib väga paljude räppi meeste räägivad põhiliselt ainult räppimisest ja mitte millestki muust. Loen siin praegu seda riimi. Mida te teete hommikust õhtuni? Tal endal? Vertikaalse loomana pidi inimene Harjumaa ettepoole vaatama mitte ainult ruumis, vaid ka ajas, mis närust päritolu on. Tulevik. Jumal on isegi kui teda pole. Väga õige budism nimetab viha meeleplekiks mani-surmapuujuureks. Ma tean, aga mis see teadmine mulle annab? Tohutult head ja tohutult halba on teinud mulle mu mõlgutused surnute seisundist. Mitte keegi pole elanud nii ligistikku oma luukerega, mina selle tulemuseks on lõputu dialoog ja mõned tõed, mida ma ei suuda ei omaks võtta ega tagasi lükata. Kui vaid oleks saanud sündida enne inimest. Vaieldamatult hea asi vananemise juures on võimalus lähedalt jälgida organite metoodilist allakäik. Kõik nad hakkavad üles ütlema ühed, silmatorkavalt teised märkamatult. Nad eralduvad kehast nagu keha eraldub meist. Ta väljub meie kontrolli alt, laseb jalga, ei kuula enam meile, reetur, keda me isegi üles anda ei saa, sest ta ei peatu mitte kuskil ega anna end mitte kellelegi teenistusse. Ennast tappa ei tasu, sest igal juhul on selleks juba hilja. Särace mingi sportlasest mingeid juttugi, kõik organid üles ütlevad. Ja see oli, ma ei mäleta sellest. Jalgpallurite sellega, ütleme, et ta nimi oli kas koon. Ajalehes oli oli teade, et tal kulus iga päev kaks liitrit džinni, 10 kuni 15 õlut, peotäis tablette, rahusteid ja üks teine sõber, jalgpallur avastas ta isegi süstimas kokaiini endale peldikus jalga ja ma tahaks öelda fui sellepärast et mulle ei meeldi, et tekiila kiile ja, ja peale selle, ma arvan, et seda sõber jalgpallur oli amatöör, et mina ei usu, et jalgpallur, kelle nime ma ei mäleta, ütleme Kasgoon süstis endale kokaiini, sellepärast et kokaiini üksinda istuda ei ole mingit mõtet. Mina arvan, et ta süstis kokaiini heroiini segu, selle nimi on spiit pool ja, ja see on seesama, mida Hitler süstis Ei telerile Hitler süstis amfetamiini. Aga siis on see näiteks pelushi ja River Phoenix, need on need, need on need tüübid, kes on selle asjaga üle üledoosi teinud, et see on väga julm ja väga-väga-väga tappev asi, selge oli see, et see tüüp oli ennast nagu tapmas. Noh, see on tragöödia, aga komöödia Aleksei eks ju, et kui oleks mingi endine tippjalg pallur üritanud leida oma kehalt kohta, mida ei ole süstitud, esioleks leidnud jalgratast see on täiesti ära. Aga sellised tragi spordides spordimaailmas sina kui maadleja tõstja, tõstja, okei, no aga kuidas sa suhtud sellesse, et maadlemine olümpial nüüd enam ei ole? Vaata, mina olen, et asja me ja miks, miks mulle meeldib tõstmine, kui ala tsiteerinud mitme mitmekümnekordset Eesti meistrit ja, ja, ja kes on ka mind treeninud sõidumeistersportlast ja ja, ja ühte kõigi aegade Eesti kõige tugevamad tõstjad Toivo kurge ütles, et tema proovis ka maadlust teha. Aga jäi ikkagi kangi juurde, sellepärast et maadlusel on ikkagi liiga palju inimesi korraga matile, et liiga suur sagimine. Et tõesti, on ikka parem, seal olid üksi kangiga. Mõttes mõtlesin mõttesse, üksi kangiga vehkida ei teha. Sihuke aus võitlus, et see ei ole nagu selline romaani konkurss, romaani konkursil on see, et mingid peerud saavad öelda, et enne kui romaan nagu ei olnud, seal pole kellegi asi, seal on kaks võimalust, kas kang on üleval või kang ei ole üleval. Vot see asi, et tõstad üles seda või tõsta pikali, parata niikuinii lõpuks selle maadlusega, see ei ole garanteeritud alati ei mulle maadlus isenesest spordina väga meeldib, mulle meeldib. Maardus meeldis vaadata olümpiamängudel ja MM-idel, kui oli selline maadleja nagu siberi karu, Kareelin ka reeglina oli selle poolest huvitav maadleja, ta võttis kasutusele maadlusvõtted, mida muidu tegid kergekaalu meheda, ta oli üli üliraskekaallane, siis ta lennutas neid vaenlasi ja teleülekanded neist olid väga huvitav tali ise hästi. Et ta oli mingi vist 128 kilo ja need mehed, kelle vastu ta maadles, need olid 160 kilo ja siis noh, kihvt oli vaadata, kuidas, nagu Kareerinud hakkasin neile lähenema ja kuidas nad hakkasid selle maadlusmati peal täiesti ära jooksma, pisarad jooksid mööda nägu. Kareli neid kätte ei saa, maadluses on see, et kui sa tükk aega eest ära jooksed, kohtunik peatab matsi ja siis paneb ta sind alandus poosi niimoodi käpuli maha. Ja siis see suur 160 kilone mees oli käpuli maas ja pisarad jooksid, teadis Kareelin, tuleb, tuli selja taha, murdis, murdis, lennutasid lõida vastu maad ja võitis, et need Kareerini matšid Youtube'is võite vaadata, et need on väga-väga vinged. Mulle mulle ka need hetked on meeldinud. Mees pannakse niimoodi neljakäpukil, eks ole, teine tuleb tagant niimoodi ja. Ta võtab nagu Raudesse haardesse, et need on nagu kõige ilusamad kohad absoluutselt. Ja kui seda teeb ka reelingu, sa tead, et sellele järgneb mingi selline heide, mida muidu suudavad teha ainult kergekaalu mehed, nagu sa näed, et see 160 kilo lendab sinna kuradi saali, lae alla sajab sealt maha Trindil. Nad võiks sumomaadlus asemele võtta tavaline maadluse kõlbanud neile kreeka-rooma maadluse istunud näide, siis. Nojaa, aga mina arvan, et ikkagi, et see on reformierakondlik vandenõu, kõik arvad vä? Sellepärast, et mina ei ole vist tänapäeval asjad ja mina ei ole leidnud ühtegi asja, mis ei oleks reformierakondlik, Mansoni, ma arvan. Sportlase Lang, Lang, sellepärast. Mina arvan, et siin on, siin on tõsisem asi, mina arvan, et see on Ansip ja Ligi. Sellepärast et nemad on kestvussportlased ja ma arvan, et neil on nagu selline mõjuvõim nagu, kui uskuda savisaart ja uskuda kõiki teisi maailma majanduskriisi esilekutsumine, see on naljaasi ja ma arvan, et nad varsti kõik alad, mis ei ole vastupidavusalad, kaotavad ära. Mina usun seda. See on A2. Kuri karjas. Härrased Olavi Kaur, te käisite Pärnus eelmine nädal luule luulesündmusel esinemas, oli ka vist see, mis ajendas sind naasma? Kaur, ei no minule. Mainikule siia saatesse ma tulin sellepärast, et mind niimoodi neli nädalat pikalt palusite, eks. Ja, ja no ma ei suuda, sind on väga raske saada saada kehalise võimatu vihata neid inimesi, kes saadavad sulle liigutava. Pärnu läks niimoodi, et, et kaur tuli, tuli, tuli nagu autojuhi mind ära viima, tegelikult autojuht, mis seal Pärnus toimus, seal toimus mingisugune esoteeriline. Maarja-Magdaleena gildis toimus kohalike loominguliste inimeste õhtu, millegipärast nad tegid selle vea, et kutsusid Olavi autojuht otseselt kalaautot, ei ole viga nagu eskaleerus tuli nagu tõeline, mis pidi olema väike vapustus, sellest tuli maa, liha võttis autojuhiks mind ja palusin kahureid, ole hea, püsi autos, ära tule üles, eks ole, ei suutnud selle raske, oli närviline ja tuli ikkagi ülesanne, niikuinii parkis valesti sinna kuhugi jälle ette, ta ei tahtnud autos oodata, terve see aeg, et noh, valesti parkinud, siis tulid ikka kaasa tulema, siluda ilusti park, palkus, plats, parkimisload ja nii ilusti viltu, Kristi parkimisplatsile, väga õige jah. Parkimisest võib ka pärast edasi või me peamegi rääkima, sellepärast et kõiki väga huvitab see ja meil on, meil on väga palju kirju tulnud sellel teemal ja et jah, see on, mina arvan, et linna linnavara väärtust arheoloogiaamet peaks andma mulle tasuta parkimisloa, sest viimane kord, kui ma nagu statistikat tegin, siis minu autot pildistatakse rohkem kui kolme õde igal juhul turistide poolt vanalinnas. Et miks mina pean üksinda seda õnnetust üleval pidama, see on osa meie ühisest kultuurifondist, mis mina sõida. Ta ütles, et autojuht, ma olen lihtsalt autot, ma olen samamoodi nagu see asi, kuidas ma olen nagu seesamamoodi, see valge peaga ajaloolane, kelle nimi mul meelde ei tule, tema oma ei ole vanalinn, milles ta jutustab. Ta lihtsalt nagu räägib. Aga sellest tuuleõhtustel rääkides, et mis seal, mis seal toimus, kes seal esinesid, kuidas need vastu võeti? Ma, mina isiklikult oma oma kogemustest mäletan, et Pärnus ei ole väga palju luulesõpru, vähemalt minu luulesõpru praktiliselt üldse. Kusjuures mul tuleb värvi, ma saan praegu aru sellest, et mis ma olen, ma olengi luuletajat, autojuht, sellepärast et kui sina käisid, viimane kord ma olin ka sinu autot ja seal ma sain kuidagi. Kuidagi napilt napilt napilt ma seal ei seganud, aga jah, sellel õhtul ma segasin esinejatele vahele ja kiirustasin neid takka, et nad ruttu valmis saaksid ja siis lugesin neid luuletusi ette, mis on tegelikult ka ikkagi Olavi Olavi kirjutatud, aga kuna nad on nii räiged ja kui mina neid loen, siis inimesed võtsid seda nagu isiklikult. No meil on vahel Olaviga sellised asjad, et me proovime kirjutada lauseid, mis nagu kutsuksid esile selle, et me muutuksime nagu noh, kõige põlatumatu, eks, või kõige vihasem tähtsamateks inimesteks, aga me tahame seda varjunime all juuri, ujuja, emsi, Medvedjev. Siis ma lugesin ette, need mõned mõned nimel ei ole muidugi mõtet, kui te ütlete, kellega on see ongi tead selline nagu hirmu ja edevuse vahel pendeldamine, et noh, et nagu ühest küljest nagu ma tahaks nagu, et ikkagi. Aga kas see ka ja teisest küljest jälle ei tahaks, et ma lugesin siis ette. Need, kaks lugu, mida on ka siin raadioeetris kõige sagedamini ette loetud ja mida ma igal üritusel loen ja millest, nagu mitte kunagi mööda ei saa. Aga see tuli sellist peale pooleteisttunnist malevalaulu ja peale pooleteisttunnist esoteerikat, esoteerikat ja siis ma istusin lavale ja sellega sega vahe vahel olid üsna vaimne vestlus. Kuidas vastu võeti. Lause oli kõva, inimesed on harjunud sellega, et kui tuleb aplaus ja ma pakkusin, et me võime tulla koolidesse esinema palju õpetajaid, kõik ütlesid, et ei tule, Te võite jah välja pakkuda selliseid asju, aga ma olen koolides esinenud ja luulet ei lugenud, aga aga ma rääkisin juttu ja mõned mõned asjad, millest ma rääkisin, oli näiteks, et miks, miks roppustest rääkisin, et miks, miks peab roppus ütlema või kas üldse peab või kes ei pea ja, ja, ja sellega oli, enamus koolides oli nagu okei, aga aga kui sa siiski Pärnu koolides oli sellega okei, no Raplas näiteks selline asi üldse peale ei läinud. Kas õpilastele või õpilastel läheb selle salati peale, aga õpetajad, huvialajuhid olid ikkagi täiesti endast välja, aga huvitav on see, et kas sa käid nagu siis koolidesse õppealajuhtidel esinemas? Ma eeldan nagu ikka keskaid õpilastele. No vot, mina sain ka sellest asjast niimoodi ära, aga, aga, aga milliseid koolides nagu ühendab, ühesõnaga, et ei, esinejale ei sobi teatud asjad, et see on, see on väga huvitav, ma ei ole sellega nagu varem minu arust tuleb käia poodides küll ja lapsed peavad kõiki sõnu kuulama, et õppida neid kasutama. MINA, TEAN, Tra ja, ja Pulga Jaan vist käisid ka koolides esinemas Tallinna kuule, see oli täpselt sama probleem, et, et liiga ropp taliga liga kontraga oli küll mingi asi, jama oli, kontra võib olla tegelikult päris ropp, vahepeal võib, aga kaunil ei ole, sihukest. Ma olen, kui mul oli pärast, kui ära jooksime, sealt põgenesime mul tuli siia ran, miks te põgenesid sellepärast, et kuidagi imelikud olla? Seal oli nagu üks tšikk, tumeda peaga tšikk, kes mulle täitsa nagu meeldis niisugune noh, juba täitsa siuke, mitte nagu esimeses noorusega väga selline energiline, väga seksuaalne ja siis ma selles mõttes ja, ja n enne seda esinemist, ma nagu ma ütlesin, et ma nagu hittina küsinud vähemalt telefoninumbrit, et mul on Pärnus vähemalt üks tuttav nagu kellele helistada kunagi ja ja ta vaatas mulle otsa enne esinemist ja kõik ja siis ma läksin nagu lavale, esinesin ära ja siis peale seda, nagu ta peitis pill, kui haaras mantli ja jooksis minema, eks ma mõtlesin, et nagu ei ole, siis ma muidugi peale esinemist ma olin juba nii kõva mees, mul ei oleks sobinud nagu järgi joosta ka, et kuule kuule ma küll siin ropendada, aga tegelikult ma olen hea. No tegelikult ma ei ole. Me tulime ära ja siis ma mõtlesin, et järsku oleks pidanud nagu inimestele ütlema, et et noh, natuke me ikkagi teeme nalja ka, aga meie kuidagi ei öelnud. Aga kusjuures sa eelnevalt, et autojuhi naine viisaka autojuhile hoiatasid, inimesed, palun. Eemaldage lapsed saalist, eks ole, nõrganärvilisel kedagi ja nad ei allunud uudishimu on nagu selline asi, mis tapab ja lapsed ei saanud midagi aru, lastele oli nagu täiesti tegelikult pohhui, sellepärast et noh, et ma ikkagi noh, nad vaatasid näiteks kuradi räuskav tüüp on laval ja arvan, et lapsed saavad üleüldse kõigest aru, huvijuhid ei saa aru, mis vanusega oli seal umbes või seal iga meie, ma arvan, et seal oli, seal oli sellel pulli noori inimesi 20-st kuni kuni 40-ni, et seal oli igasuguseid, aga enamus ikka nautis ka, tähendab õht jah, sai suur osa laudis, aga, aga, aga jah, lihtsalt siuke imelik imelik, kui oli nagu olla, et ma arvan, et võib-olla et millest ma jälle aru sain, on see, et tegelikult, et on vaja üritusi. Aga need üritused peavad olema sellised, mida me ise teeme nagu oma oma sellesama pundiga, nagu meil on, et nii nagu me siin praegu oleme. Et me teeme selliseid. Vabatahtlikud Me teeme sellisest täiesti vabas õhkkonnas, et me ei ole mingisuguse institutsioonis, et me oleme kuskil sellises poollagunenud kuuris ja meil on need tekstid ja kõik inimesed, kes tulevad, tulevad vabatahtlikult ja siis me lihtsalt teeme seda asja, et et tegelikult on seda asja vaja. Aga seda asja ei ole vaja nagu koolide aulates. Seda asja ei ole vaja kuskile teatritesse, seda asja ei ole vaja mingitesse saalida, seda ei tohiks peale sundida just täpselt sama võimalusena praegu raadiokuulajale, eks ole, et kui talle ei meeldi see jutt, kui ta meeldib, kukutamine või see kogu see meie lahus ehitus või, või, või ütleme, see soole ei meeldi või diktsioon. Nojah, sinu puhul näiteks, et kui ei meeldi Olavi diktsioon, siis fiktsioon siis lihtsalt teisele kanalile, gelato saab seda kuradi Sky pluss edasi kuulata või mis iganes see ka ei pea. Võib-olla klassikaraadiot soovitan mina kuulata näiteks kui noh ütleme tõesti lule istu või, või, või saatejuhid või külaline istub. Nii et see valik on olemas inimestele, et see on, see on väga hea. Aga kui sa oled aulas kooli Allasega õpetajad, käsevad sul tulla kohale, sul ei ole seda valikut, sa pead kuulama seda kuradi tegelikult heitrat, kuigi sa ei taha, selle raadio töö juures on vähemalt see hea nagu raadiokuulaja. Ei sa öelda, nägu ei meeldiks. Saab internetis üleval, ma nägin siin teie näod on seal üleval, aga, aga jah, ma arvan ilusti ära tuunitud, et selles mõttes seal ei ole sellist asja, et ei meeldi, et tõesti, ma arvan, et see just see oligi, see imelik tunne, mis ma sealt ära tulin, oli see, et peaks see, mida me teeme, et see peab ikkagi olema täiesti vabatahtlikult, sul peab olema, et need inimesed, kes tulevad, tulevad just sedasama asja saama, et, et selline selline šokiartist olemine, see pole tegelikult meie teema või noh, see ei ole tegelikult sihuke meie stiihia, et kui kuskil on inimesed, kes tegelikult siiralt teevad oma oma sellist noh, lihtsalt ja hingestatud ja toredat noh, enda jaoks kunsti või taidlust võiks üldsegi mitte, ma ei taha üleval olnud kuidagi suhtuda, siis noh, see ei ole nagu see meie asi, kuhu nagu sekkuda, et mida meil, õhk, mida, et see oli, selles mõttes oli valgustav kogemus, et ma kindlasti enam ei lähe kellelegi autojuhiks ja ma kindlasti enam ei lähe sellisesse kohta esinema, et need asjad peavad. Ei, no kooli aulasse aga täpselt samamoodi ei lähe. Parem vist et siis ei lähe esinema ka, kui autojuht ei ole, siis ei ole ju mõtet minna. Lähed sinna Pärnusse, ma võin autosse, Jaak Peterson, Pärnusse kohale, pool tundi ära kolmele inimesele ja ma arvan, et järgmine kord tuleb, oleks vaja autoga Viljandisse sõita, aga sa võid jääda alla. Tähendab, siin on noh, okei, kui ma juba tulen, siis ma loen. Viljandis teatris käia niikaua näiteks ja aga, aga ma arvan jah, et kõigel on siin maailmas on oma koht, aga ma arvan ka. Aga ma arvan, et ikkagi see pärnu pärnurahvas enamusele mõeldise inimesed võitsid, inimeste võitsid, võitis seda ei tea, enamusele meeldib, sest vaata jätab mulje, et kui, kui ütleme, et kui saalis on hästi palju inimesi, eks ole, ütleme 100-st inimesest viis tükki meeletult, plaksutavad, karjuvad, naeravad, elavad kas jääb mulje, et terve saalitäis on siukse naervaid, lõbusaid inimesi, ülejäänud on lihtsalt vait? Selles mõttes on nagu hea, kui kõik on vaid, siis on teada, et see on nagu kindel värk, kõik seal vaikus, inimesed kuulavad mõtlikult, mul juhtus selline asi, et, et kunagi kui ma käisin esinemas ka konverentsidel ja muudel asjadel oli selline skandaal, järjekordselt tantsib. Ei kurat, ei olnud Ansip, see oli, see oli keegi teine reformierakondlane Toomas Vilosius. Ikka kui oli, oli järjekordne reformierakondlik skandaal, kus ta ütles, et et tudengid peaksid vaatama, kuhu auku nad topivad. Ja selle peale kutsuti Tartusse. Kui suur konverents, kus siis oli Toomas Vilosius, mina millegipärast modereerisime, siis oli keegi veel, keda ma ei mäleta. Ja terve suur saal ja seal istusid kõik üliõpilased ja mul ei olnud mitte midagi öelda, ma olin terve tee nagu Eminemi, kuulan, nagu ma alati igale poole sõites kuulan Eminemi. Vaene mees, Ma vean, sa oled ikka neid muusika sinuga koos sõites, ma kuulan teisi asju, sellepärast, et sa oled kuulad, siis sa tegid kiire Eminemi. Kui me sõidame Tartusse koos, sõitsime Eminemi natuke Freid hakkas, siis sa tegid kiirema liigutuse kung-fu'd. See välja lülitada. Käega, et esimesed akordid. Nii ja siis ma läksin sinna konverentsile esinema ja olin siukest särtsu täis, oli 10 10 üle 10 aasta tagasi. Ja mul ei olnud midagi neile öelda ja siis ma ütlesin neile, kuidas aidsiteemaline konverents, ma ütlesin, et kogu popp muusikas on ainult üks naine, keda ma kepiksin ilma kummita, isegi siis, kui ta oleks mu enda ema ja Jennifer Lopez bagdadi teab seda. Siis ta sünnitaks lapse, ma saaksin endale korraga poja ja venna tõusis pool saali püsti, läks. No muidugi ma ei jõudnud neile järele köhida, tsin Eminemi tsitaat, kamoon, et rahvas seal laulus, no see ei ole nagu see, mida ma mõtlen, et see on nagu noh, vahet ei ole tegelikult see kahur, mida sa ei, on asi selles, et Eminem see, mida inimesed, inimesed, mõtlevad ikkagi seda, mida nad tahavad mõelda. See ei ole üldse. Ühesõnaga mida meiegi mõtte kuuenda klassi inglise keele õpikus on Eminemi teema sees, tõlked, elu, värgid, eks ole, põhimõtteliselt välja ei kannata, eks ole. No nad ei ole lihtsalt kuuendast klassist üle, lihtsalt nende piir. Ja mina ei ole kuuendas klassis. Tule. Mul ma tahaks kohvi juua. Tšau. Muusika, kohvi, muusikat, pikkalo. Ford võrk ja naerad. Naerge tüli. Minuga. Olemas. On näru, Lil ta jäädumad ei. Korrali. Jälle. Ning saatus koputas. Kui nägi ikka Meil on luulesaade, ma loen oma lemmikluuletaja Jaan Isotamme luulekogust, mina jonni, Pi loen luuletuse. Olen laps, kes lelud, lõhu püksi tükki pilbasteks, siis pilpad, kui sätib uue ilma endale. Olen hull, kes hääli kuuleb päeva rahus ööde lärmist ja neist häältest loob maailmale muusika. Olen narr, kes lõustu väänab selle ilma suurtele ning nende naerukrampides valu pärast kisendab. Braavo õpper, isad oma isalt on super täiesti täiesti, see luulekogu on mul olnud juba juba üle 10 aasta ja, ja ma lihtsalt loen seda. Ma mäletan, et siis, kui mina töötasin raadio kahes luule saatis kuri karjas ja kui, kui, kui oli, meil oli külas oma luulekoguga 100 protsenti seal issa disatama on sind väga palju. Kusjuures me siin saates ei ole Isotamme varem loetud ka. Praegu ongi õige aeg, ma loeks, loeks ühe ühe, ühe sadama asja veel kaebamas. Abielud sõlmitakse taevas igatsevad hinged leiavad teineteist. Armastus on midagi suurt ja puhast. Kuid minul on südame asemel üks roostetanud elektrood, mis töötab vahelduvvoolul. Alalisvoolu pole üldse, hakkab momentaalselt hõõguma, jahtub samuti kiiresti. Üks päev või üks öö komme veel, tervitame tänaval. Poole aasta pärast lähed sa mehele. Aasta pärast otsid mind taas. Ei, mina ei ole kohe otsa inimest, lubadest sai loodus hakkama millegi palju enama kui lihtsalt arvutusveaga akendaadiga iseenda vastu. Teda lugesin, mina käisin esimeses saates, sest see on üks paremaid mõtteid. Mina loen Kaupo meieni luulekogust. Mu sokid on terved. Luuletusi, mis on 41. leheküljel. Laulupeo Jarek on jooda padu jooda. Temast rohkem räägitakse kui minust. Selline oli, oli Kaupoveerit ei ole ka siin saates ju loetud. Et võib-olla peaks, siis ta kindlasti ei tahaks küll näha mina ja kindral seorani mõte veel meie kohta, et iga sõprus on varjatud draama, rida märkamatuid, Haabumisi. Üks väga tore luuletus. Kauponeerilt. Ma vihkan üht rahvalaulikud, hülged võiks ta mõrvata. Ma tantsiks ta märjal haual päästevestis lirtsuv tangot. Ja mulle tõesti ei meeldi üks telesaatejuht. Ma ei vaatada saateid täna õhtul ega homme ega ülehomme. Ma ei räägi temast tööl ega emaga telefonis. Tema olemasolu kui selline on häiriv. Ja ma ei kavatsegi ühe legendi eluraamatut osta ega raamatukogust laenata. Mul on tema elust, ükskõik, mul on tema surmast, ükskõik. Nii see sai välja öeldud, nüüd pole muud kui kaks prussi, üks rist, neli naela, üks keha. Põhjust on uima, kui palju kindlustage endale tore pooltund. Pärnu väiksel künkal, mida hüütakse rahvasuus munamäeks. Nime võib hiljem äragi muuta. Näiteks ühe presidendi nimeliseks. Fantastiline väga hea veel Kaupo meelilt luuletust põhimõtteliselt luulekogus järgmine luuletus, seda ei ole, sellist luuletust ei olegi vist keegi kunagi kuskil lugenud, aga ma loendit sellega ületanud. Ja viimane Hurt Kindlasti soetan endale Kaupo Meijel, ei luulekogu, mu sokid on terved, väga hea lugemine. Tagant praegu seoraani loen lühikese lõigu ette. Olen nimelt öelnud, et ilma enesetapuideelt oleksin vajanud juba ammu ära tapnud. Hobusegi tapab sigaret, nad räägivad sittagi kogu elu oma mära seljas, päikesele vastu suits hambus, kappan Jaan Pehk. Üks põhjusi, miks ma pole kunagi pooldanud kristlust, on see, et kristlasena sõdinud enesetapu vastu. Gordon 2000 aastat keelata inimestel Enta sulgudes naer. Jaan Pehk kirjutab. Saage üle. Ma pole president. Keele. Loed omaette, naerad rahvaga jagaja, sa loed ja naerad, tõeline luulet, selle raamatu viimased eksemplarid kaver poodidest nagu kulutuli piir, kurbust ei ole. Selline Jaan rõhu luulekogust, tuigu kui tuled, loen veel. Seesam Seesam, lähme jooma. Mina tegin ühe ilusa luuletuse, ükspäev tegin ümber ilus rida, nagu et väga niisugune anarhistlik mustus minu muusal ja must kabja minu Boal. Jah, jaani üks Xiit jälle üksildane happetünn jäi lastetuppa vedelema vedelema. Juba lugesime või et kehvad poeedid depil kehvemaks, et nad ei loe muudkui poete sõda või ei loe loe loe loe uue naiseta. Kehvad poeedid teeb veelgi kehvemaks see, et nad ei loe muudkui poeetide sulgudes nagu kehvad filosoofid loovad ainult filosoofe kuna tegelikult saaksid nad suuremat kasu hoopis mõnest Botaanika bioloogia raamatust. Meid rikastab vaid meie oma erialast kaugete erialade külastamine. See kehtib muidugi vaid neis valdkondades, kus võimutseb mina. Nii täpselt on, see on see, miks ma Teetoksil olen lugenud kõike, muud luulet ja kõike kõike muud kui ilukirjandust, et see aitab Kivisildnik luulekogust enne sõda ja kõike seda luuletust Pealkirjaga taevas, rünkpilved, meeleolu. Nad tapsid 100000 inimest. Nad tapsid 500000 inimest. Nad tapsid miljon inimest. Nad tapsid viis miljonit inimest. Nad tapsid 100 miljonit inimest. Nad tapsid 500 miljonit inimest. Tapsid miljard inimest. Nad tapsid viis miljardit inimest. Nad tapsid kuus miljardit inimest. Nad tapsid seitse miljardit inimest. Sky istel limit. Aga üks asi, mis ma veel olemas teinud peale lugemise ma käisin ja ma mitu korda juba kumus on suurepärane näitus Raoul Kurvitz pestov ja see on täiesti vapustav, viimases OPis rääkis ja ma lähen sinna järgmisel nädalal kindlasti uuesti, et see, see on vist veel aprillikuuni lahti. Raoul Kurvitz on eesti kunstis midagi sellist, et ma mäletan, et kui ma olin pisike poiss, tuli esimene kontsert, live kontsert, mis korraldati nagu mitmel mandril teleoli tegi sellest ülekanded ja siis korraga läks elekter ära. See oli, ma ei mäleta, mis suurel juukey staadionil korraga läks, elekter ära, ainus elekter, mis jäi, oli Fredi, Mercury mikrofonile ja Kõllidele bänd mängida ei saanud. Fredi Mercury pidi terve selle lava Ma ja terve selle rahva ja siis umbes 20 minutit seda asja nagu üksinda tegema võraga sa said aru, et hiiglaslik lava ja see kõik, et see on nagu Freddie Mercury täis ja et noh, et ta nagu on suurem kui see lava ja Raoul Kurvitz väheseid eesti kunstnikke, keda noh, sa vaatad seal, kuhu sa seal kumust väljas on tal üks uus, uus, selline raudteeliitrites tehtud väga-väga kihvt objekt ja sa saad aru, et noh, et Raul Kurvits on nii suur, et kumu endale võib-olla natuke õlgadest kitsas see, see võimas nõgesepannoo, mis seal väljas on siis pudelitest tehtud, maestro, seal on mitmed tema sellised videoinstallatsioonid ja muud asjad, et vot see on kunst, on inimhinge selline viimane kaitseperimeeter, et see on, see on see asi, mille sa saad nagu sättida enda ja, ja maailma vahele ja, ja see on see, mis annab nagu kõige pimedamates hetkedel, annab nagu jõudu ja Raul kurvitsa pestofon eesti kunstnikest ma ei ole kedagi teist sellist kumus näinud, et kui kumu oli vaja ehitada selle jaoks, et Raul kurvitsaksema pestoff näituse teha, siis on kumu investeering õigustatud see on täiesti vapustav, et esmaspäev, teisipäev on kumu kinni, et kui ta järgmisel nädalal kolmapäevast lähedes kindlasti näete, seal ka jälle mint ilvendavad, sest noh, seal on, mida vaadata. Ma ei ole käinud vaatamas, siis kutsu kaasa. Lähme järgmine nädal. Lähme, lähme. Kolmapäeval. Marko Mägi, kahe härra kohtumine. Kaks härrat said omavahel kokku. Üks ütles teisele. Tere. Mis teil vaja on? Teine vastas. Ei midagi, ma ainult nägin teid. Õudselt naljakas on, mul on Marko Mäeluulekogu maitsestatud kanad vahel järjehoidjaks Velikije Luki sünnipäeva kontserti flaier jääda, kust see siia sai, aga aga vähemalt väga õige luuletuse vahel oli see. Meil on saade käimas nimega kuri karjas. Saatejuhid Olavi ja Jarek ja külas. Esimest korda siin saates Kaur Kender ja Kaur luulet Roland ranni mõtteid. Kõik, mis me korda saadame, kõik, mis meist lähtub, püüab unustada oma päritolu ja saab sellega hakkama, vaid nii tõuseb meie vastu. Sestap ka see negatiivne märk kõigil meie saavutustel. Ja miks see saade muudkui edasi läheb? Mitte millegi kohta ei saa mitte midagi öelda, sellepärast ei tulegi raamatutele kunagi otsa. Thin kohe praegust, nagu Postimees teeb ühe luuletuse. Naftafirma tippjuhile visati Venemaale hapet näkku. Happefirma kipp juhile visati Venemaal naftat. See, kes see naftafirma tippjuht oli, just praegu, vaatame, praegu tegin luuletused, raadiokuulaja võis üles kirjutada, sest mul ei ole veel kirjutatud. Ja oma nime alla muidugi naftafirmas Lumberger kohaliku filiaali juhile. Hullud uudised, hullud uudised, nimi ka, ma arvan, sööbis ära. Kõige naeruväärsem. Vaadake, lööge Google'isse, Tour de France, vaadake, Tour de France'i. Jalgrattureid on väga seotud dopinguga, kõigi asjade võtke Tour de France'i lehekülg lahti ja siis seal on selline alajaotus nagu history ja Tour de France'i history lehekülg läheb aastani kuni 2012. Loed seda ja naerad, et mida te, inimesed teete, mida te siis nüüd üritate ära unustada, et või noh, et mis asi see siis on, kui feik, võib-olla veel Sharan tõelise prohveti tunneb ära sellest, et temast alguse saanud liikumised ja õpetused kõik 11 välistavad ja vaenavad olgu suur linn või külakolgas. Kõige toredam vaatepilt on ikka ligimese langus. Seoran tulevikku peljatakse vaid siis, kui ei olda enam kindlad, et alati, kui vaja, saab ennast ära tappa. Tüdimuse vastumürk on hirmrohi, olgu kangem kui häda. Säranil seda teemat jätkub. Tappa ennast sellepärast, et oled, mis oled jah, olgu, aga mitte sellepärast, et kogu inimkond, kus hülgab Kui ma suudaksin tõusta sellele tasemele, kes ma oleksin tahtnud olla, aga mingisugune aastatega aina kasvav jõud kisub mind alla isegi selleks, et taas oma tasemele tõusta, pean tarvitama riukaid, mis mind punastama panevad. Ikka veel seedima tasest sündimuse solvang. Ja siin võib olla see, et miks ma siia saatesse tulin. Igav on see, kes muljet avaldada ei viitsi. Edvistaja küll peaaegu alati ärritab meid, aga ta paneb ennast mängu, näeb vaeva, ta on tühisus, kes ei taha seda olla ja me oleme talle tänulikud. Lõpuks teda mitte ainult ei taluta seltskonnas, vaid lausa oodatakse. Seevastu ajab meid marru igaüks, kes mitte mingil moel ei püüa efekti saavutada. Mida niisugusega peale hakata, tuleb olla, kas natuke pärdik, jääda parem koju? Lauri Saatpalu luulekogust, rekvisiitor oli sõbrapäev, siis on võib-olla jal lugeda luuletust pealkirjaga neli sõtta. Meid oli kord neli sõpra mihkel Humpaja, päti ja mina me kõvasti võisime võtta viina, õlut ja kama, mis tina. Meid oli kord jah, neli sõpra ja tuld, purskas iga see toru. Ainult koera ei olnud meil võtta, kes taluma peaks meie joru siis kunstist ja kirjandusest, pungil päevi. Me võisime panna paar endagi luuletust Kusist, kord julgesin lauale panna ka muusikat, võtsime härjalt, eks džäss ja proget, mis kangem ja muusasid kuivalt ja märjalt. Suurt polnudki, sest aeg oli rangemad. Ja inglid kõik Ruigasid kaasa. Kui suvel sai malevas juua, uskumatu, et õnnestus kaasa suurem osa sealt tervisest tuua. Nüüd Mihkel on surnud ja kartuse pumpa kusagil tööl. Ja peti on otsaga Tartus. Ja minul on voorusevöö. Bravo ja on nüüd need inimestele, kes ei aega raamatuid lugeda ja võib-olla pole ammu lugenud, et raamat on edasilükatud enesetapp ja nii ta on. Sabad-sabad. Sabad-sabad. Seal rollist rääkides teadlased, mitte midagi. Et kui tal oli, kuidas ta hull, kuidas ta suri. Ta tegi enesetapu, siis võid, ei, ei, ta ei teinud. Tõnu räägib sellest tema surmast ka väga ilusti, seal järelsõnas tal oli, tal oli Alzheimer ja ta oli haiglas ja üks viimaseid tema selgeid sõnu, mis ta oli öelnud ühele sõbrale. Sõber oli voodi juurde ja tal ei olnud, et ära kellelegi ütle, aga ma tegelikult ainult teesklen, et olen veel siia. Eriti joon alla eriti hästi. Ja ta nooruspõlve seal vaimustus väga sellest Airam kaardist, see, mis oli siis rumeenia tõeline natslik liikumine ta pärast, nagu sellepärast ta mingis mõttes nagu vabandust palunud või seda selgitanud ja ta on ka öelnud, et et need tõelised õnnetused ja tõelised probleemid tulevad alati sellest, kui millestki vaimustun. Et noh, see vaimustus on alati see, mis, mis toob meile kättemaksu, et iga vaimustusega tuleb ettevaatlik olla, aga, aga Ta ütles, et nii, nii sügavalt humanistliku või nii sügavalt inimlikku mõtlejat ta mulle sama mingis mõttes sama tähtis, et ma olen leidnud võib-olla siis endale jah, kolmanda mõtleja, kelle tekstid mulle korda lähevad, et esimene neist on kindlasti Plays paskaaluma oma mõtetega, mis muutis mu maailma täiesti. Siis teiseks ma lugesin lääri kurja õied, mis, mis on andnud nagu kogu sellise poeetika ka minu jaoks või mingisuguse kogu esteetika, ka suhtumise, kunsti ja muud asjad sõnastanud, just, mitte andnud, et eks need asjad on endast kõik olemas, et sa loed neid asju lihtsalt, mis räägivad sellest, mis su enda sees on siis kolmandaks siis see on, et teised olulised mõtlejad nende teoseid lihtsalt ei ole meieni jõudnud, et need on sofistid, eks Protaagoras ja Georgias ja teised Kreekast. Aga, aga jah, need, need kolm on huvitaval kombel nad on kõik väga ühtemoodi või kõik on väga ökonoomsed oma sõnaga, kõik on väga ökonoomsed oma mõttega, kõik on vahedad, kõik on nagu selline, noh nagu teras ei tea hingetorus väga, väga mõnus tunne neid lugeda. Meil hakkab saateaeg otsa saama, hurraa, mine. Snii rõõmus oled sellele või? Sellepärast et isiklikult oleks veel küll küll, et seal on veel siin, no ütleme, et üks, kaks tundi paneks veel otsa. Aga seal mingit räppi saateid asja teab ja programme meil oli eelmine jah, meil oli, eelmine nädal oli külas minu hea sõber Tommyboy ja siis ma küsisin hea sõbra käest ikka julgelt küsida selliseid küsimusi. Küsisin Tommyboy käest, et, et mis siis oleks see luuletus, mille sa loeksid vahetult enne surma, kui sa loeksid luuletuse vahetult enne surma, põhimõtteliselt kui sa läheksid siit saatest lahkuksid uksest välja, stuudiouksest välja. Et te teaksite, et kohe-kohe koheselt surma, kui sa oled ära, et mis oleks see luuletus, mille sa loed, et sinu käest ma julgen küsida seda sellise lolli küsimuse seal seal raami kohta ju oli sama jutt, et võtmisega küll ja ma võin selle ette lugeda vä? Loeta sa peadki lugevusele garanteerivad kaure pärast seda elu ja tervise juures ja kindlasti pärast sööma, eks pärast sööma ja sööme ennast surnuks, surnuks siis mul on suhteliselt lähedal see, kummal meil on veresuhkruveresuhkur on väga kõrge, on alla läinud vallale ja mul on alla läinud väga kõrge siinse luuletus siis on see luuletus on selline, mida ma muudkui elan ja, ja ma elan selle luuletuse vahel esimeses värsis, vahel teises, vahel kolmandas ja see kõik kordub ja kordub ja kordub ja kordub polaarhävitus. Lakkamatult mu kõrval askeldab deemon. Ta ujub mu ümber kui õhk, mis kombatamatu, ma neelan teda ja tunnen ta kõrvetust, kopsus, mida ta täidab lõpmatu süüdlase ihaga. Mõnikord teades, kui väga ma armastan kunsti, võtab ta naisekuju, kes kõikidest veetleva ja petise moel pealtnäha heal ettekäändel harjutab minu suud mõne nurjatu nõiajoogiga. Nii ta mu juhibki kaugel jumala pilgust, hingetult, murtult ja kurnatult sinna, kus tüdimus väli laiub sügav ja lagetasandik ja heidab mu silmadesse, mis kohkumus tulvil määritud rõivatükke lahtiseid haavasid. Ja selle verise sära, mis hävitusele kuulub. Õudne tähendab ennustada nädalaselt pikka surmadest, kui sa jõuad selle jõuetuse ära lugeda, veel mina ennustan, hävituskäib kogu aeg ja mina taandus üherealist betoonplaat ülevalt lendab, vaatan üles, korra jõuan öelda. Appi. Ja siis pritsib, ei usu, mina usun, et sa jõuad apile mõelda ka vindi väga hea riimi sa oled. Betoonplaat ülevat granaat konksu otsast pääseda appi. Ja siis ma hakkan otsima seda roopa kääri ja teine variant on, et ma olen mingisugune hästi pikalt haige. Niimoodi ma jõuan küll nagu lugeda, mis raamat see hävitus on selles mõttes huvitav, et sa küsisid surma, aga tegelikult seal oletasin, et see on selline kõige elujaatava luuletus, mida ma üldse tean. See luuletus ongi nagu elusorganism, et see pidev kordumine ja see pidev hävituse pidev pidev pidev hävituset, see ongi see elu pole tal häda midagi, sellega mõttega selle mõttega või saate lõpetada positiivne mõte. Aitäh teile kuulamast, ma loodan, et telesaade meeldis. Lugege siis kõiki, neid luulekogusid iseseisvalt ka, mida me täna siin ja ütlesime teile, minge Raul kurvitsa pestoff näitusele, sellepärast et linnas näeme siis meil millestki rääkida, sellest on palju rääkida, kui te olete ära käinud, kus sind Kaur võib näha peale valesti parkimise kuskil kuskil seal kuradi selle kulu juures trahvi, saad aru. Täitsa õudne linna linnakassasse, midagigi. Äkki saab mingi augu korda või midagi väga toreda küll ei ole, selles mõttes nagu noh, ma ei, mina ei võta seda nagu solvanguna isikliku solvanguna, kui ma valesti parkimistrahvid ei lähe järjest suuremaks, ses mõttes, kui sa pargid, no sinu käest saab seda küsida, et kas sa oled tähendanud need parkimistrahvid on nüüd peamiselt see parkimine, sul on nüüd kallimaks läinud või trahv on ikka alati üks, üks trahvi saad valesti pargitsat, ühe kindral karistus nagu progresseerub lõpuks seda võib-olla, kas autokumm tühjaks näiteks sulgetakse selles suhtes, et mis see on kõik nii vähe tähtis, et peaasi nagu lõbusam ja, ja peaasi, et vangi ei lähe. Sama soovitaks ka raadiokuulaja. Olge ärge minge vangi. Olge olge lahedad, ärge vangi minge. Kohtu järgmine nädal nägemist. Saingides. Kellel politseinik kargab seljast Käärikul toobri koduperenaine ja ema litse Eiges. Ärise loose poeg, maalikunstnik. Mees ei armasta see. Kui kella oleks kogu aeg kaks Eelkogu aeg tahke ja seda meile nii näidelda. Et oled vähe mees? Nad. Ei leidnudki kas pisklubist leiad vajalikud naised. Vaade me seksime ja voodi suunas tulipunane ja kuina tärkava olen kadunud ise ja Krina helistad.